2-20-10207/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10207

Kohtuasi

X hagi T ja Invest in OÜ vastu tühise tehingu alusel

saadu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.04.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T ja Invest in OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X, lepinguline esindaja Kaili-Helina Kolts

Kostja I T, lepinguline esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja II Invest in OÜ, lepinguline esindaja Olga Väina-

Kesler

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta T ja Invest in OÜ määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 21.04.2023 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-20-10207

MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 14.07.2020 hagi T (kostja I) ja Invest in OÜ (kostja II) vastu tühise tehingu

alusel saadu tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes. Harju Maakohus rahuldas 19.08.2022

kohtuotsusega hagi ja määras kindlaks menetluskulude jaotuse, jättes menetluskulud

solidaarselt kostjate kanda. Kohtuotsus jõustus 22.09.2022.

2. Hageja esitas 21.12.2022 kohtule menetluskulude kindlaksmääramise taotluse koos

menetluskulude nimekirjaga, mille kohaselt on hageja menetluskulud kokku 2120 eurot

(riigilõiv 250 eurot, sõidukulu 10 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1860 eurot

(sh käibemaks)).

3. Kostjad vaidlesid hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlusele vastu, leides, et

hüvitatavaid menetluskulusid tuleb vähendada.

Maakohtu määrus

4. Harju Maakohus tegi 21.04.2023 määruse (vaidlustatud määrus), millega määras kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjatelt solidaarselt välja hageja menetluskulud

1570 eurot (resolutsiooni p 2) ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni (resolutsiooni p 3).

5. Maakohtu väljamõistetud menetluskulud koosnevad riigilõivust 250 eurot ja lepingulise

esindaja

kuludest

1320

eurot

(sh

käibemaks).

Hageja

taotlus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks jäi rahuldamata 550 euro ulatuses.

Määruskaebus

6. Kostjad esitasid vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palusid tühistada

vaidlustatud määrus ning vähendada väljamõistetavaid menetluskulusid selliselt, et

väljamõistetav summa oleks 750 eurot, koosnedes lepingulise esindaja kulust (ajakulu 5 tundi

tunnitasuga 100 eurot) ja riigilõivust 250 eurot.

7. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus lepingulise esindaja toimingutele

kulunud aja hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Maakohus ei ole piisavalt põhjalikult

kontrollinud lepingulise esindaja toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust.

Maakohus on pidanud hagi koostamisega seonduvate toimingute põhjendatud ajakuluks

11 tundi (vähendades seejuures ajakulu võrreldes hageja taotletuga 4,5 tunni võrra). Kostjad

leiavad, et põhjendatud ajakulu, arvestades asja keerukust, oli 5 tundi. Hageja esindaja on

juriidilise kõrgharidusega isik.

8. On arusaamatu, miks maakohus mõistis menetluskulud välja koos käibemaksuga, kui kohus

samas määruses leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud määraks on

100 eurot ilma käibemaksuta.

Menetlusosaliste seisukohad

9. Hageja vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja vaidlustatud määrus

muutmata.

2-20-10207

Menetluse edasine käik

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada,

mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659

rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt

koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

12. Kolleegium märgib esmalt, et hüvitatavate menetluskulude (sh lepingulise esindaja kulude

suuruse määramise) peamiseks kriteeriumiks on TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi nende

vajalikkus ja põhjendatus. Seejuures on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 18.12.2012,

3-2-1-171-12, p 13 esimene lõik).

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et maakohus on hageja esindaja

toimingute ja nendele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust hinnates ületanud

diskretsioonipiire. Maakohus on kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisava põhjalikkusega

kontrollinud ja analüüsinud hageja esindaja töö mahtu ning hinnanud iga toimingu vajalikkust

ja sellele kulunud aja põhjendatust. Maakohtu hinnangud on vaidlustatud määruse põhjendustes

selgelt esitatud. Arvestatud on asja keerukuse taset ja ka seda, et hageja esindaja on juriidilise

kõrgharidusega isik. Maakohus on muu hulgas märkinud, et ajakulu põhjendatuse hindamisel

on kohus kaalunud, milline on professionaalse esindaja teadmiste ja kogemuste juures eeldatav

optimaalne ajakulu. Asjaolu, et kostjad ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse

ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust tühistada. Dokumentide

koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes

teise

menetlusosalise

arvamus,

et

nendeks

toiminguteks

kulub

vähem

aega

(RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12 teine lõik). Seetõttu ei ole praegusel juhul

ringkonnakohtul alust kulude põhjendatust ja vajalikkust maakohtust erinevalt hinnata.

14. Vastuseks määruskaebuse väitele, et lepingulise esindaja tunnitasu ja käibemaksu arvestus

on arusaamatu, selgitab ringkonnakohus järgmist. Maakohus on pidanud hageja lepingulise

esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot ilma käibemaksuta (ehk 120 eurot käibemaksuga).

Hageja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mistõttu hagejal tekivad menetluskulud koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt on

menetlusosalisel õigus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele, kui

menetlusosaline kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esitas nõutud kinnituse, mistõttu

maakohus mõistis hageja menetluskulude hüvitise kostjatelt välja koos käibemaksuga, lisades

hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud lepingulise esindaja tunnitasule (100 eurot ilma

käibemaksuta) käibemaksu 20%. Kuna kohus pidas põhjendatud ajakuluks kokku 11 tundi, on

kostjatelt väljamõistetavaks hageja lepingulise esindaja kuluks kokku 1320 eurot

(= 1100 eurot + 20%).

15. Eelnevatel põhjendustel jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

2-20-10207

16. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)