2-23-8487/41 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

11. september 2023, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-8487

Tsiviilasi

Andri-Peedo talu OÜ saneerimismenetlus

Menetlustoiming

Vastuvõetud saneerimiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (ettevõtja): Andri-Peedo talu OÜ (registrikood

12054892), seaduslik esindaja juhatuse liige L. P.

Saneerimisnõustaja:

vandeadvokaat

M.

P. (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post madis@legalt.ee)

Võlausaldajad:

Maaelu Edendamise Sihtasutus (registrikood 90000245)

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (registrikood

70000349)

aktsiaselts Pajo (registrikood 10248356)

Osaühing Pro Grupp Invest (registrikood 11263234)

Eesti Energia AS (registrikood 10421629)

osaühing Farmitek (registrikood 10301323)

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (registrikood 11453650)

MITTETULUNDUSÜHING SETO KÄSITÜÜ KOGO

(registrikood 80240698)

AS Dimedium (registrikood 10107437)

OÜ

VENTILATSIOONIHOOLDUS

(registrikood

10849726)

AS Alexela (registrikood 10015238)

Kotkapesa Puhkekeskus OÜ (registrikood 12963347)

Nopri talu FIE (registrikood 10184567)

Christeyns Eesti OÜ (registrikood 10097992)

OÜ Hansamer Agro (registrikood 12075531)

Viking Security AS (registrikood 10026845)

Scandagra Eesti Aktsiaselts (registrikood 10188677)

Võrumõisa labor OÜ (registrikood 10608576)

OÜ Fitlap kaubandus (registrikood 14684217)

Jaaniraotu talu FIE (registrikood 10136108)

osaühing Siidivennad (registrikood 10898143)

Icosagen AS (registrikood 10565884)

Elamusstuudio OÜ (registrikood 14076225)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada 15. augustil 2023 Tartu Maakohtule esitatud saneerimiskava Andri-

Peedu talu OÜ saneerimismenetluses.

1.1.Andri-Peedo talu OÜ saneerimismenetluses rahuldatakse saneerimiskavaga

puudutatud võlausaldajate nõuded järgmiselt:

1.1.1. Esimese rühma pandiga tagatud nõudega võlausaldaja (saneerimisseaduse

(SanS) § 21 lg 2 p 1) Maaelu Edendamise Sihtasutuse põhinõue

138 132 eurot 78 senti tasutakse alates 25. oktoobrist 2023 vastavalt

saneerimiskava lisas 6 märgitud maksegraafiku tingimustele (dtl-d 416–

424) kuni 84 igakuise osamaksena.

1.1.2. Teise rühma pandiga tagamata nõuetega võlausaldajate (SanS § 21 lg 2 p 2)

põhinõuded tasutakse alates 25. oktoobrist 2023 vastavalt saneerimiskava

lisas 7 märgitud maksegraafikule (dtl 425) kuni 60 igakuise osamaksena:

Võlausaldaja

Põhinõude suurus

Igakuise osamakse

suurus

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (registrikood 70000349)

24714,82

411,91

aktsiaselts

Pajo

(registrikood

10248356)

15067,63

251,13

Osaühing

Pro

Grupp

Invest

(registrikood 11263234)

12158,03

202,63

Eesti

Energia

AS

(registrikood

10421629)

6910,02

115,17

osaühing

Farmitek

(registrikood

10301323)

6089,07

101,48

SIA Citadele Leasing Eesti filiaal

(registrikood 11453650)

4316,4

71,94

MITTETULUNDUSÜHING

SETO

KÄSITÜÜ

KOGO

(registrikood

80240698)

4133

68,88

AS Dimedium (registrikood 10107437) 3414,66

56,91

OÜ

VENTILATSIOONIHOOLDUS

(registrikood 10849726)

2628

43,8

AS Alexela (registrikood 10015238)

1870,43

31,17

Kotkapesa

Puhkekeskus

OÜ

(registrikood 12963347)

1529,7

25,5

Nopri talu FIE (registrikood 10184567) 1364,4

22,74

Christeyns Eesti OÜ (registrikood

10097992)

1084,78

18,08

OÜ Hansamer Agro (registrikood

12075531)

13,1

Viking

Security

AS

(registrikood

10026845)

724,37

12,07

Scandagra

Eesti

Aktsiaselts

(registrikood 10188677)

713,82

11,9

Võrumõisa labor OÜ (registrikood

10608576)

606,6

10,11

OÜ Fitlap kaubandus (registrikood

14684217)

Jaaniraotu

talu

FIE

(registrikood

10136108)

9,67

osaühing

Siidivennad

(registrikood

10898143)

420,48

7,01

Icosagen AS (registrikood 10565884)

408,8

6,81

Elamusstuudio

OÜ

(registrikood

14076225)

5,9

Kokku:

90475,01

1.2. Andri-Peedo talu OÜ on saneerimiskavaga võtnud endale saneerimiskava

kehtivuse ajal järgmised kohustused:

▪ keeld käsutada ettevõtjale kuuluvat hoonestusõigust (registriosa nr 405550)

ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;

▪ keeld koormata mistahes kolmandate isikute õigustega ettevõtjale kuuluvat

vara ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;

▪ keeld käsutada ettevõtjale kuuluvat vallasvara, kui see väljub ettevõtja

igapäevase majandustegevuse raamidest (sh vallasvara müük, üürile ja

rendile andmine) ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;

▪ keeld tagada kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana,

solidaarvõlgnikuna või muul sarnasel viisil ilma saneerimisnõustaja

kirjaliku nõusolekuta;

▪ keeld teha otsust osakapitali muutmiseks (sh osakapitali suurendamiseks

või vähendamiseks ja täiendavate osade väljalaskmiseks) ja dividendide

maksmiseks oma osanikele, osta tagasi enda osasid (või osast osasid) ja

maksma oma osanikule juhtimistasusid (v.a turutingimustele vastav

töötasu või juhatuse liikme tasu) või teha muid makseid (kas rahas või muus

varas).

Ettevõtja

juhatus

kohustub

koheselt

informeerima

saneerimisnõustajat vastava kohustuse rikkumisest;

▪ keeld teha üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse ja/või

finantsinvesteeringuid ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta;

▪ kohustus tagada saneerimisnõustaja informeerituse olulistest ettevõtet

puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõtjal

on koos saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele

ülevaateid saneerimiskava täitmise kohta vähemalt kaks korda aastas

pärast saneerimiskava jõustumist.

2. Järelevalvet Andri-Peedo talu OÜ saneerimiskava täitmise üle teostab

saneerimisnõustaja M. P. .

3. Kohustada saneerimisnõustajat esitama Andri-Peedo talu OÜ saneerimiskava

täitmise kohta võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal aruanne, milles

kirjeldada ettevõtja majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid

olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Esimene aruanne tuleb

saneerimisnõustajal esitada 11. märtsil 2024, järgmine 11. septembril 2024

(edaspidi igal poolaastal).

4. Rahuldada saneerimisnõustaja tasu taotlus osaliselt. Määrata Andri-Peedo talu

OÜ saneerimisnõustaja M. P. tasuks 8550 eurot, millele lisandub käibemaks 1710

eurot, s.o kokku 10 260 eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le, kelle kaudu

saneerimisnõustaja tegutseb.

4.1.

Saneerimisnõustaja tasust (10 260 eurot) maksta 7500 eurot Andri-Peedo

talu OÜ poolt 26. juunil 2023 kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi

kontole

nr

EE062200221059223099

tasutud

summa

arvel

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(registrikood

xxxxxxxx)

kontole

nr

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja ülejäänud 2760 eurot mõista välja Andri-Peedo

talu OÜ-lt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-le.

5. Jätta läbi vaatamata saneerimisnõustaja M. P. taotlused tulemustasu ja

järelevalve tasu määramiseks.

6. Määrus on viivitamata täidetav.

7. Avaldada teade saneerimiskava kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

8. Edastada määrus ettevõtjale, saneerimisnõustajale ning võlausaldajatele. Saata

määrus resolutsiooni p 4.1 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Saneerimiskava kinnitamise peale võib määruskaebuse esitada ettevõtja või puudutatud isik,

kes on esitanud taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks, otse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates saneerimiskava kinnitamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud

Teadaanded (saneerimisseaduse (SanS) § 37 lg-d 3 ja 4). Saneerimiskava kinnitamise määruse

peale esitatud määruskaebusel ei ole saneerimiskava täitmise elluviimist peatavat toimet.

Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste suuruse peale võib määruskaebuse esitada ettevõtja,

võlausaldaja või saneerimisnõustaja Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättesaamisest arvates (SanS § 18 lg 6).

ASJAOLUD

1. Andri-Peedo talu OÜ (avaldaja, ettevõtja) esitas 12. juunil 2023 Tartu Maakohtule

saneerimisavalduse.

Maakohus

algatas

19. juuni

2023.

a

määrusega

ettevõtja

saneerimismenetluse ning nimetas saneerimisnõustajaks M. P. (saneerimisnõustaja).

2. Saneerimisnõustaja esitas 15. augustil 2023 maakohtule taotluse kinnitada võlausaldajate

vastuvõetud saneerimiskava.

2.1.

Ettevõtja üldandmed

Saneerimiskava kohaselt asutati ettevõtja 2011. a-l. Tegu on pereettevõttega. Ettevõtja

põhitegevusalaks on Võrumaal (kitse)piima töötlemine, piimatoodete ja juustu tootmine. Alates

2013. a-st on ettevõtja oma tegevusmahtu suurendanud. Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (PRIA) toetusel valmis 2017. a-l Eesti ja ilmselt Põhja-Euroopa

moodsaim tüüring tõugu kitsefarm, kus toodetakse ainulaadset kodumaist kitsepiima toodangut.

Ettevõtja on praegu Eesti suurim kitsepiimafarm ning saanud mitmeid tunnustusi (nt 2016. a-l

valiti juhatuse liikmed Eesti parimateks talunikeks, 2019. a-l sai ettevõtja Riigihalduse

regionaalarengu Regionaalmaasika auhinna ning 2022. a-l valiti ettevõtja praejuust Eesti

parimaks piimatooteks). Kitsekarjas on 250 kitse ning lüpsivõimekus keskmiselt 14 500 liitrit

kuus, millest on ettevõtja suuteline valmistama tooteid kokku 4000 kg. Ettevõtja jätkab praegust

majandustegevust ning on üleminekuetapis mahetootmisele.

2.2.

Ettevõtja majanduslik seisund ning põhjused, mis on kaasa toonud ettevõtja saneerimise

vajaduse

2.2.1. Ettevõtja müüb ja turustab oma toodangut valdavalt Eestis. Tootmistegevuseks vajaliku

tooraine (kitsepiima) toodab ettevõtja ise, samuti kasvatab suure osa sööta (heina) ise. Ettevõtja

müügitulu jaguneb neljaks:

1) müüb tootmistegevusest ülejäänud kitsepiima (2011–2022. a-l piirkonnas tegutsevatele

ettevõtjatele kui eraisikutele, alates 2023. a-st Nopri Talumeierei OÜ-le pikaajalise

tarnelepingu alusel). Ettevõtja prognoosib 2023. a-l kitsepiimast tulenevat müügitulu

54 995 eurot, mis jääb 2020–2022. a-ga võrreldes samasse suurusjärku. Kitsepiima müük ühele

isikule tagab tegevuskulude kokkuhoiu.

2) müüb kitsepiimast toodetud juustutooteid (pehme juust ja laagerdunud juust) Eesti

suuremates poekettidest (Selver, Rimi, Prisma Peremarket, Coop), s.o ligi 60 kaupluses.

Ettevõtja planeerib 2023. a-l juustutoodete müügituluks 153 851 eurot, 2020–2022. a-l oli see

106 690 eurot 33 senti.

3) müüb juustutooteid toitlustusasutustele (restoranid) ja laatadel. Ettevõtja planeerib 2023. a-l

müügitulu 48 620 eurot, 2021–2022. a-l oli see keskmiselt 22 445 eurot 50 senti.

Kokku on ettevõtja planeerinud kitsepiima ja juustude müügitulu 2023. a-l 257 466 eurot,

2024. a-l 372 452 eurot, 2025. a-l 374 452 eurot ning 2026. a-l 488 452 eurot, kui 2022. a-l oli

keskmine müügitulu 180 226 eurot.

4) tegeleb lisategevusalana heina müügi ja heinakuivatus teenuse pakkumisega, millega

ettevõtja planeerib 2023. a-l teenida müügi- ja teenustasudena tulu kokku 59 800 eurot. 2020–

2022. a-l oli heina müügitulu keskmiselt 18 597 eurot.

Lisaks teenib ettevõtja tulu turismiteenuselt, liha müügilt ja saab PRIA toetusi. Ettevõtja

planeerib 2023. a-l eelnimetatud tulusid 15 300 eurot. 2020–2022. a-l olid ettevõtja muud tulud

kokku keskmiselt 24 501 eurot 67 senti.

Tootmistegevuseks on ettevõtjal vajalik vara olemas ega vaja suuremahulisi investeeringuid.

Ettevõtja ei planeeri saneerimismenetluse kestel tegevuse laiendamist viisil, millega võiks

kaasneda seni planeeritust suurem kulubaas.

Rahavoogude prognoos on kokkuvõtvalt järgmine:

2023*

2022

2021

Kokku müügitulu

329 000

256 786

280 808

Müügitulu tegevusalade lõikes

Piima ja piimatoodete müük

257 466

184 352

189 308

Muu äritegevust abistav tegevus sh toetused

75 100

67 634

27 082

Kokku müügitulu

329 000

256 786

266 373

*prognoos

2.2.2. Ettevõtjal oli lühi- ja pikaajalisi kohustusi 2022. a-l 1 779 338 eurot (sh Maaelu

Edendamise Sihtasutuse (MES) (laenu)kohustused ligi 1 400 000 eurot). Saneerimiskava

koostamise seisuga on kõnealuseid kohustusi 1 799 786 eurot 24 senti. Saneerimiskavaga on

hõlmatud 350 eurot ületavad sissenõutavaks muutunud kohustused, st saneerimiskavasse on

kaastatud kohustused 234 089 euro 58 sendi ulatuses, millest põhinõuded on 228 607 eurot 79

senti ja kõrvalnõuded 5481 eurot 79 senti.

Ettevõtjal oli vara 2022. a-l 1 926 494 euro väärtuses ja 2021. a-l 2 007 554 euro väärtuses.

2022. a-l oli käibevara 2022. a-l 63 461 eurot, materiaalset põhivara (sh hoonestusõigus) 1 773

783 eurot, lisaks tuleb vara hulka arvestada bioloogiline vara 89 250 eurot. Saneerimiskava

esitamise seisuga on vara väärtus 1 917 885 eurot 23 senti, st ettevõtja vara ei ole võrreldes

2022. a-ga oluliselt vähenenud.

Ettevõtja omakapital oli 2022. a-l 147 156 eurot, 2021. a-l 176 964 eurot. Ettevõtjal oli 2022.

a-l kahjum 29 808 eurot, 2021. a-l oli kasum 40 081 eurot. Omakapital saneerimiskava

esitamise seisuga on 118 098 eurot 99 senti. Praegu ületab ettevõtja vara kohustusi, mistõttu ei

ole ettevõtja pankroti situatsioonis ega maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg-te 1 ja 2

mõttes.

2.2.3. Ettevõtja majanduslike raskuste põhjuseks on kokkuvõttes põhikarja planeeritust

aeglasem suurenemine, COVID-19 viiruse leviku tõttu juustutoodete nõudluse ja müügitulu

vähenemine ning tootmiskulude suurenemine energia ja sööda prognoosimatu ja kiire

hinnatõusu tõttu.

Ettevõtja rajas 2017. a-l uue 500 kohalise kitsefarmi, et kitsekarja järk-järgult suurendada.

2020. a-l noorloomade paaritamine ebaõnnestus ning lüpsikari ei kasvanud vastavalt

planeeritule. Lisaks on kitsekarjast pidanud välja praakima planeeritust suurema arvu kitsi.

Seetõttu jäid tootmismahud planeeritust väiksemaks. Praegu on kitsekarja suuruseks 250 looma

ning 2023. a lõpuks 350 looma. Ettevõtja planeerib kitsekarja 500 pealiseks ja tootmismahu

suurenemist hiljemalt 2025–2026. a-l. Lisaks kadus COVID-19 viiruse leviku tõttu 2021. a-l

otsemüük restoranidele, vähenes jaemüük kauplustes ning ettevõtja pidi hakkama tootma

pikema tootmisperioodiga juustu. Tootmiskulud jäid varasemaga samaks, kuid müügitulu ei

laekunud sama kiirusega. Tootmiskulusid suurendas aga energia ja loomasööda hinnatõus ning

toodete hindu polnud sõlmitud lepingute tõttu võimalik kiirelt muuta. Seetõttu vähenes ettevõtja

likviidsus.

2.2.4. Saneerimiskava koostamise seisuga on ettevõtjal käibevara 54 852 eurot 82 senti ja

sissenõutavaks muutunud kohustusi 236 419 eurot 55 senti. Praegu ei ole võlausaldajad

pankrotihoiatust esitanud ning suurim võlausaldaja MES ei ole laenulepinguid lõpetanud. Kuigi

vara ületab kohustusi, on oht, et ettevõtja muutub maksejõuetuks, kui võlausaldajad panevad

oma nõuded maksma korraga. Lisaks on ettevõtja vara panditud. Seetõttu ei saa ettevõtja muul

viisil

kui

saneerimismenetluses

ajutisi

makseraskusi

ületada.

Ettevõtja

saab

saneerimisabinõude rakendamisel majanduslikud raskused ületada, taastada kasumilikkuse

ning tagada jätkusuutliku majandamise.

2.3.

Ettevõtja saneerimist puudutatud isikud

Puudutatud isikuteks on kõik võlausaldajad, kelle nõue kujundatakse saneerimiskavaga ümber:

MES, Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), aktsiaselts Pajo, Osaühing Pro Grupp

Invest, Eesti Energia AS, osaühing Farmitek, SIA Citadele Leasing Eesti filiaal,

MITTETULUNDUSÜHING

SETO

KÄSITÜÜ

KOGO,

AS

Dimedium,

OÜ

VENTILATSIOONIHOOLDUS, AS Alexela, Kotkapesa Puhkekeskus OÜ, Nopri talu FIE,

Christeyns Eesti OÜ, OÜ Hansamer Agro, Viking Security AS, Scandagra Eesti Aktsiaselts,

Võrumõisa labor OÜ, OÜ Fitlap kaubandus, Jaaniraotu talu FIE, osaühing Siidivennad,

Icosagen AS ja Elamusstuudio OÜ. Nende põhinõuded on kokku 228 607 eurot 79 senti.

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), SIA Citadele Leasing Eesti filiaal,

MITTETULUNDUSÜHING SETO KÄSITÜÜ KOGO, Osaühing Pro Grupp Invest, osaühing

Farmitek ja MES esitasid nõude suurusele vastuväited.

Saneerimiskavaga ei kaasata võlausaldajaid (sh saneerimisteate saanuid), kelle põhinõue on alla

350 euro ja kelle nõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Ka ei mõjuta saneerimine ettevõtja

töötajaid – neid ei koondata ning töötasusid ei vähendata.

2.4.

Pankrotihinnang ettevõtja saneerimismenetluses

Ettevõtjale kuulub hoonestusõigus 36 aastaks asukohas Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald,

Võrumaa (väärtus 1 394 220 eurot 9 senti), masinad ja seadmed (väärtus 284 297 eurot 57 senti)

ja inventar (väärtus 23 849 eurot 33 senti). Raha on ettevõtjal 4859 eurot 59 senti, nõudeid ja

ettemakseid 12 581 eurot 23 senti ning varusid 37 412 eurot. Lisaks on vara hulgas kariloomad

väärtusega 89 250 eurot. Kokku on ettevõtjal vara 1 846 469 euro 81 sendi väärtuses.

Pankrotimenetluses müüakse varad üldiselt enampakkumisel võimalikult kiiresti. Samas ei ole

varade väärtus siis võrdeline raamatupidamisliku väärtusega, vaid hind kujuneb

enampakkumisel. Enampakkumisel on ostjate huvi osta kiirmüügihinnaga. Lisaks on ettevõtja

vara spetsiifiline. Ettevõtja hoonestusõigus on seotud konkreetse farmi hoonete majandamisega

ja ei võimalda otseselt ehitada kinnistule teistsuguseks otstarbeks ehitisi. Seega omandaks

spetsiifilist laadi hoonestusõiguse üksnes äriühing, kes tegeleb sarnase valdkonnaga. Samuti on

mõistlik kogu vallasvara võõrandada tervikuna. Sellest tulenevalt võiks hoonestusõiguse

hinnaks

olla

100 000

eurot;

masinad,

seadmed

ja

inventar

võib

tervikvarana

raamatupidamislikust väärtusest 10%, s.o 5296 eurot 16 senti; nõuete ja ettemaksude

realiseeritavaks mahuks samuti 10%. Mõeldav ei ole aga varude tüki kaupa müük. Pigem saab

need realiseerida 5% väärtusega raamatupidamislikust hinnast, s.o 1870 eurot 60 senti.

Kariloomade müügihind oleks 1/3 väärtusega, s.o 29 750 eurot. Seega oleks ettevõtja vara

väärtus pankrotimenetluses 168 553 eurot.

Ettevõtjal on sissenõutavaks muutunud kohustusi 236 419 eurot 55 senti, millest

saneerimiskavaga on hõlmatud põhinõuded 228 607 eurot 79 senti ja kõrvalnõuded 5481 eurot

79 senti. Pankroti korral muutuvad kõikide võlausaldajate nõuded sissenõutavaks. Seega

lisandub praegustele kohustustele 1 585 969 eurot 28 senti ning kohustuste kogumaht

pankrotimenetluses oleks 1 822 388 eurot 83 senti.

Pankrotimenetluses rahuldataks esmalt pandiga tagatud ja seejärel pandiga tagamata nõuded.

MESil on ettevõtja vastu pandiga tagatud nõudeid kokku 1 477 528 eurot 7 senti (sh 1 062 313

eurot 60 senti on tagatud ühishüpoteegiga (900 000 eurot) kinnistutele asukohas Nõmme,

Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (katastritunnus: 46801:003:0062), Andri-Peedo,

Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (katastritunnus: 46801:003:1171 ja 46801:003:1172),

Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald, Võrumaa (katastritunnus: 46801:003:0063) ja

hoonestusõigusele. Kinnistute väärtus on kokku 400 000 eurot, millele lisandub

hoonestusõiguse väärtus 100 000 eurot. Lisaks tagab MESi nõudeid kommertspant (150 000

eurot) ning aktsiaselts Pajo on andnud garantii (200 000 eurot). Kokkuvõttes saaks

pankrotimenetluses MESi kui esimese järjekorra võlausaldaja nõuded täidetud 762 435 euro 29

sendi ulatuses, s.t 52% ulatuses. Teise järjekoha võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud 6117

eurot 71 sendi ulatuses, st 0,6% ulatuses. Järelikult ei saaks pankrotimenetluses kõikide

võlausaldajate nõuded täidetud. Lisaks tuleb võtta arvesse, et kui pandiga tagatud nõuet täies

ulatuses pandi arvel ei rahuldata, läheb seda ületav osa nõudest teise järku. Samuti tuleb

arvestada vara müümisel kaasnevate kuludega (asjade säilitamise kulu, halduri tasu jt) ning

enampakkumise ajakuluga, millega kaasneb vara hinna vähenemine. Saneerimise läbiviimine

on seega praegusel juhul mõistlik ja võlausaldajate jaoks parem lahendus kui ettevõtja pankrot,

kuna tuleviku rahavoogudest saadavast kasumist saab tasuda võlausaldajate nõudeid oluliselt

suuremas ulatuses (põhinõuded täies ulatuses) kui pankroti korral. Saneerimismenetluse oht on,

et ettevõtja ei suuda toime tulla igapäevasest majandustegevusest tulenevate kohustuste

täitmisega, mis võib päädida võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisega.

2.5.

Saneerimisabinõude ja võlausaldajate nõuete ümberkujundamise kirjeldus ja

põhjendused

Kõikidele võlausaldajatele, kelle nõue saneerimiskavaga ümber kujundatakse, kohaldatakse

identseid saneerimisabinõusid: võlasummat vähendatakse (SanS § 22 lg 1 p 3), s.o kõrvalnõue

vähendatakse nullini; rahaline nõue täidetakse osamaksetega (SanS § 22 lg 1 p 2) ning

kohustuse täitmise tähtaega pikendatakse (SanS § 22 lg 1 p 1).

Saneerimiskavaga moodustatakse järgmised võlausaldajate rühmad: 1) esimesse rühma kuulub

võlausaldaja (põhinõudega 138 132 eurot 78 senti), kelle nõuded on pandiga tagatud ja kellele

tasutakse lisaks põhinõudele ka intressi; 2) teise rühma kuuluvad 22 võlausaldajat

(põhinõuetega 90 475 eurot 1 sent), kelle nõuded ei ole pandiga tagatud ning kelle

kõrvalnõuded vähendatakse nullini. Rühmitamise tingib asjaolu, et saneerimiskavaga on

kaasatud erineva õigusliku seisundiga, s.o pandiga tagatud ja pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajad. Kuna pandiga tagatud võlausaldaja õigused pankrotimenetluse korral on

eelistatumad kui pandiga tagamata võlausaldajal, on saneerimiskavas püütud leida tasakaal, et

nõuete rahuldamise tulusus ei kahjustaks pandiga tagatud võlausaldajal huve (ei oleks väiksem

kui tagatav pandiõigus) ega koheldaks neid võlausaldajaid, kelle nõuded ei ole pandiga tagatud,

viisil, et saneerimismenetlus tagaks neile paremad väljavaated kui pankrotimenetlus.

Saneerimiskava täitmise tähtajaks on 30. september 2030. Esimese rühma võlausaldaja nõuded

tasutakse hiljemalt 84 kuu jooksul, teise rühma võlausaldaja nõuded kuni 60 kuu jooksul.

2.6.

Saneerimismenetluse tagamine

Tagamaks saneerimiskavas võetud kohustuste nõuetekohase täitmise ning võlausaldajate

huvide kaitse ja kindlus, määrab ettevõtja saneerimiskava vastuvõtmisel ja kohtu poolt

kinnitamisel järgmised tagatised:

1) käsutamise keelumärke tegemine ettevõtjale kuuluva hoonestusõiguse suhtes asukohaga

Nõmme, Kimalasõ küla, Misso vald, Võru maakond (registriosa nr 405550) saneerimisnõustaja

kirjalikus vormis nõusolekuta (käsutuskeeld hoonestusõiguse suhtes);

2) ettevõtja kohustub saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara

mistahes kolmandate isikute õigustega ilma saneerimisnõustaja sellekohase kirjaliku

nõusolekuta (keeld koormata vara);

3) keelata ettevõtjal teha temale kuuluva vallasvaraga käsutustehinguid, mis väljuvad ettevõtte

igapäevase majandustegevuse raamidest, sh vallasvara müük ja üürile/rendile andmine, ilma

saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta (vallasvara käsutamise keeld);

4) ettevõtja kohustub saneerimismenetluse kestel ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata mitte

tagama kolmandate isikute kohustusi garantiiandjana, käendajana solidaarvõlgnikuna või muul

sarnasel viisil (kohustuste tagamise keeld);

5) ettevõtja kohustub mitte tegema otsust osakapitali muutmiseks, sh osakapitali

suurendamiseks või vähendamiseks ja täiendavate osade väljalaskmiseks, mitte määrama ja

maksma dividende oma osanikele, mitte ostma tagasi enda osasid (või osast osasid) ja mitte

maksma oma osanikule juhtimistasusid (v.a turutingimustele vastav töötasu või juhatuse liikme

tasu) või tegema muid makseid (kas rahas või muus varas). Ettevõtja juhatus kohustub koheselt

informeerima saneerimisnõustajat vastava kohustuse rikkumisest (äriühinguliste tegevuste

piiramine);

6) ettevõtja kohustub mitte tegema üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid oma põhivarasse

ja/või finantsinvesteeringuid ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata;

7) ettevõtja on kohustatud tagama saneerimisnõustaja informeerituse olulistest ettevõtet

puudutavatest sündmustest kogu saneerimismenetluse jooksul. Ettevõtjal on koos

saneerimisnõustajaga kohustus edastada võlausaldajatele ülevaateid saneerimiskava täitmise

kohta vähemalt kaks korda aastas peale saneerimiskava jõustumist (aruandluse ja

informeerimise kohustus).

2.7.

Ettevõtte prognoositav majanduslik seisund pärast saneerimist

Ettevõtja on veendunud, et tema majandusliku stabiilsuse taastamine ja makseraskuste

ületamine on võimalik. Ettevõtja majandustegevus ei ole seiskunud ja tal on olemas kõik

vajalikud vahendid majandustegevuse jätkamiseks, olulisi vältimatuid suuremahulisi

lisainvesteeringuid tegevuse säilitamiseks ja jätkamiseks tegemata. Ettevõtja vajab hetkelist

abi, et peatada mõneks ajaks tekkinud kohustuste sissenõudmine. Ettevõtja suudab tõenäoliselt

jätkata pärast saneerimiskava täitmist oma äritegevust kasumlikult ja jätkusuutlikult.

Lisandunud on ka heinakuivatusteenus, millest saab ettevõtja lisatulu. Ettevõtja on seejuures

püüdnud vähendada igapäevaseid kulusid, sõlmides senisest madalama elektripaketi. Samuti on

käimas aktiivsed läbirääkimised kauba müümiseks välisturule. Ka toetab ettevõtja tegevust

PRIA.

3. Saneerimisnõustaja, arvestades, et võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, toetab

saneerimiskava kinnitamist. Saneerimisnõustaja arvates puuduvad vastuvõetud saneerimiskava

kinnitamata jätmise alused SanS § 28 mõttes. Saneerimisteade on saneerimiskavaga hõlmatud

võlausaldajatele edastatud ja see vastab SanS §-s 12 esitatud nõuetele, saneerimiskava projekt

on SanS § 20 lg 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud koos üleskutsega seisukoha

esitamiseks, saneerimiskava vastab SanS §-s 21 ettenähtud nõuetele ning selle vastuvõtmisel

on järgitud SanS §-s 24 ettenähtud nõudeid.

3.1. Koos arvamusega esitas saneerimisnõustaja oma tegevuse ja kulutuste aruande, milles

palub saneerimiskava kinnitamisel välja mõista saneerimisnõustaja tasu 11 178 eurot 64 senti

(sh ajatasu 10 162 eurot 40 senti ja tulemustasu 1016 eurot 24 senti), millele lisandub käibemaks

2235 eurot 73 senti, s.o kokku 13 414 eurot 37 senti ning järelevalve tasu 1/5

saneerimisnõustaja tasust.

Aruande kohaselt kulus saneerimisnõustajal seadusest tulenevate ülesannete täitmisele 67 tundi

45 minutit. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja advokaadibüroo vahel sõlmitud kokkuleppe

kohaselt osutab saneerimisnõustaja teenuseid tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta) ning saab

saneerimiskava vastuvõtmisel ja kinnitamisel tulemustasu 10% ajatasust.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus, tutvunud saneerimiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb

kinnitada. Saneerimisnõustaja tasu taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

5. SanS § 28 lg 1 kohaselt kui puudutatud isikud on saneerimiskava vastu võtnud,

esitatakse see SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks.

Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega ja tõendid saneerimiskava projekti

ning SanS § 20 lg-s 3 nimetatud teate kättetoimetamise kohta. Saneerimisnõustaja esitab SanS

§ 27 lg 1 järgi kohtule saneerimiskava esitamisega samal ajal kirjaliku arvamuse

saneerimiskava kohta.

Kohus võib jätta saneerimiskava SanS § 28 lg 5 järgi kinnitamata ja lõpetada

saneerimismenetluse, kui SanS § 26 alusel esitatud taotlusest, saneerimisnõustaja arvamusest

või muudest asjaoludest selgub SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 nimetatud alus.

Seega

tuleb

kohtul

vastuvõetud

saneerimiskava

kinnitamiseks

kontrollida,

kas

saneerimisnõustaja on kohtule esitanud SanS § 28 lg-s 1 nimetatud dokumendid ning kas esineb

SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 nimetatud aluseid.

5.1.

Kohus määras 19. juuni 2023. a määrusega saneerimiskava kohtule esitamise tähtajaks

15. august 2023. Saneerimisnõustaja esitas kohtule saneerimiskava 15. augustil 2023, s.o

tähtaegselt. Koos saneerimiskavaga esitas saneerimisnõustaja võlausaldajatele saadetud

üleskutsed

esitada

saneerimiskava

vastuvõtmise

kuupäevaks

kirjalikult

seisukoht

saneerimiskava vastuvõtmise kohta, tõendid võlausaldajatele saneerimiskava projekti ja

hääletussedelite kättetoimetamise kohta, hääletusprotokolli koos hääletussedelitega, vara- ja

võlanimekirja ning rahavoogude prognoosi. Seega on saneerimisnõustaja kohtule esitanud

SanS § 28 lg-s 1 nimetatud dokumendid.

5.2.

Järgmisena kontrollib kohus, kas esineb SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 nimetatud aluseid.

5.2.1. Kohtul puuduvad andmed, et ettevõtja oleks teinud alates saneerimismenetluse

algatamisest tehinguid, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ja rikkunud SanS

§ 11 lg 1 p-s 5 nimetatud teavitamiskohustust, kahjustades sellega võlausaldajate huve või

rikkunud

saneerimiskava

koostamisel

saneerimisnõustaja

suhtes

koostöö-

ja

kaasaaitamiskohustust (SanS § 28 lg 5 p-d 1 ja 2).

5.2.2. Asja materjalide järgi ei ole saneerimisteate avaldamisel ega edastamisel rikutud SanS

§-s 12 sätestatud korda, ühtlasi vastavad saneerimisteated eelnimetatud sättes nimetatud

nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 3). Saneerimisnõustaja on 21. juunil 2023 avaldanud

saneerimismenetluse algatamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastanud

saneerimisteated kõikidele võlausaldajale, kelle nõuet sooviti saneerimiskavaga ümber

kujundada.

Ka ei ole rikutud saneerimiskava projekti kohta teate avaldamisel või edastamisel SanS § 20 lg-

s 3 nimetatud nõudeid (SanS § 28 lg 5 p 4). Saneerimisnõustaja on 24. juulil 2023 avaldanud

teate saneerimiskava projekti kohta väljaandes Ametlikud Teadanded ning edastanud

saneerimiskava projekti puudutatud isikutele. Ühtlasi vastab teade SanS § 20 lg-s 5 nimetatud

nõuetele.

Lisaks vastab saneerimiskava SanS §-s 21 sätestatud nõuetele (SanS § 28 lg 5 p 5) –

saneerimiskavast nähtuvad SanS §-s 21 nimetatud andmed.

5.2.3. Kohtu arvates on saneerimiskava vastuvõtmisel järgitud SanS §-s 24 ettenähtud

nõudeid. Saneerimiskava vastuvõtmine toimus hääletamise teel koosolekut pidamata (SanS §

24 lg 1) ning võlausaldajate häälte arv oli võrdeline kindlaks tehtud põhinõude suurusega (SanS

§ 24 lg 2). Kuna saneerimiskava puudutab erineva õigusliku seisundiga isikuid, on

saneerimiskavas võlausaldajatest moodustatud kaks eraldi rühma – pandiga tagatud nõuetega

võlausaldajad (üks võlausaldaja nõudega 138 132 eurot 78 senti ) ja pandiga tagamata nõuetega

võlausaldajad (22 võlausaldajat nõuetega 90 475 eurot 1 sent) (SanS § 21 lg 2 p-d 1 ja 2).

Hääletamisest võttis osa 18 võlausaldajat, s.o 78,26% kõigist saneerimiskavasse kaasatud

võlausaldajatest. Saneerimiskava poolt hääletas esimeses rühmas üks võlausaldaja 138 132, 78

häälega (100% esimese rühma häältest) ning teises rühmas 17 võlausaldajat 72 153,59 häälega

(79,75% teise rühma häältest). Saneerimiskava vastu hääletas teise rühma kuulunud

võlausaldaja 12 158,03 häälega, hääletamisel ei osalenud neli võlausaldajat 14 005,02 häälega.

SanS § 24 lg 4 kohaselt kui puudutatud isikud on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse,

on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletasid saneerimiskava poolt puudutatud isikud,

kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Eelmärgitut arvestades

on saneerimiskava vastuvõetud. Lisaks on saneerimiskavast nähtuvalt kõiki eraldi rühmadesse

kuuluvaid võlausaldajaid koheldud võrdselt ning ühtegi võlausaldajat ei ole eelistatud teisele.

Seega ei tuvastanud kohus SanS § 28 lg 5 p-des 6 ja 8 sätestatud aluseid.

5.2.4. SanS § 28 lg 5 p 7 reguleerib vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel võlausaldajate

huvide testi järgimise kontrollimist. Kohus leiab, et SanS § 28 lg 5 p 7 järgi kohus peab SanS §

26 lg-s 2 nimetatud võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima üksnes siis, kui

võlausaldaja on: 1) hääletanud saneerimiskava vastu ja; 2) esitanud SanS § 26 lg 1 p 11 alusel

taotluse saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Juhul, kui võlausaldaja on üksnes hääletanud

saneerimiskava vastu, kuid on jätnud pärast saneerimiskava üle hääletamist kohtule taotluse

vastuvõetud saneerimiskava kinnitamata jätmiseks esitamata, ei pea kohus omal algatusel

võlausaldajate huvide testi järgimist kontrollima. Ka praegusel juhul ei ole saneerimiskava

vastu hääletanud võlausaldaja (SIA Citadele Leasing Eesti filiaal) kohtule esitanud SanS §-s 26

sätestatud taotlust. Kohus lisab, et võlausaldaja saneerimiskavale vastu hääletamise teade

saneerimisnõustajale (dtl 649) ei saa olla SanS § 26 lg 1 mõttes taotlus vastuvõetud

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks. Järelikult ei pea kohus käesolevas asjas võlausaldajate

huvide testi järgimist kontrollima.

Eeltoodule vaatamata kohus märgib, et SIA Citadele Leasing Eesti filiaal ei ole saneerimiskava

kohaselt ebasoodsamas seisus, kui ta oleks pankrotimenetluse läbiviimisel ja pankrotiseaduses

ettenähtud rahuldamisjärkude kohaldamise korral. Saneerimisnõustaja on välja arvutanud

protsendid saneerimiskava vastu hääletanud võlausaldaja nõude rahuldamise kohta nii

saneerimise kui pankroti korral. Kõnealune protsent on tunduvalt suurem ettevõtja saneerimise

korral. Võlausaldaja ei ole esitanud tõendeid, et ta saaks ettevõtja pankroti korral nõude

rahuldatud suuremas ulatuses ja kiiremini. Ainuüksi võlausaldaja väited selleks alust ei anna.

5.2.5. Ettevõtja makseraskuste põhjusteks on põhikarja planeeritust aeglasem suurenemine,

COVID-19 viiruse leviku tõttu juustutoodete nõudluse ja müügitulu vähenemine ning

tootmiskulude suurenemine energia ja sööda prognoosimatu ja kiire hinnatõusu tõttu. Kohtu

arvates on ettevõtjal saneerimiskava alusel abinõude kompleksi rakendamisel korral võimalik

tekkinud makseraskused ületada, likviidsus ja kasumlikkus taastada ning jätkusuutlik

majandamine tagada.

Ettevõtja planeerib kitsekarja suurendamisega omakorda suurendada tootmismahtu ja

müügitulu. Kuigi 2020. a-l kitsekarja suurendamine ebaõnnestus, on ettevõtja siiski suutnud

praeguseks kitsekarja mõnevõrra suurendada (kui kitsefarmi valmimisel 2017. a suvel oli

ettevõtjal ligi 130 kitse, siis praegu on ettevõtjal 250 kitse). Seejuures on ettevõtjal kitsekarja

suurendamise ja sellest tingitud tootmismahu suurenemise korral olemas vajalikud vahendid

ning täiendavaid investeeringuid tegevuse laienemise korral teha pole vaja. Järelikult ei kaasne

kitsekarja suurenemisega täiendavaid suuremaid kulusid.

Ka on möödunud COVID-19 viiruse leviku tõttu ettevõtja müügitulu vähenemist põhjustanud

asjaolud. Selle tulemusena saab ettevõtja jälle toota rohkem pehmet juustu (laagerdunud juustu

asemele), mille tootmisperiood on kiirem, st müügitulu laekub omakorda kiiremini. Samuti

saab jätkuda toodete müük restoranidele ja kauplustele.

Lisaks on ettevõtja praeguseks astunud konkreetseid samme muul viisil tegevuskulude

vähendamiseks ja müügitulu suurendamiseks. Ettevõtja on tootmistegevusest ülejäänud

kitsepiima müümiseks sõlminud 2023. a-l pikaajalise tarnelepingu Nopri Talumeierei OÜ-ga,

mille tulemusena on ettevõtjal kindel müügitulu ning ühtlasi vähendab ühele lepingupartnerile

müük tegevuskulusid. Lisategevusena pakub ettevõtja heina müügi ja kuivatuse teenust, olles

sõlminud 2023. a-l Golden Fields Factory OÜ-ga kuivatusteenuse lepingu. Samuti on ettevõtja

sõlminud soodsama elektripaketi elektrienergia tarbimiseks.

Seega kohtu arvates SanS § 28 lg 5 p-s 11 nimetatud alust ei esine.

5.2.6. Eelmärgitut arvestades kohus leiab, et SanS § 28 lg 5 p-des 1–11 sätestatud aluseid

saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning vastuvõetud saneerimiskava tuleb

kinnitada. Kohus märgib, et saneerimiskava osana tuleb ühtlasi kinnitada järgmised ettevõtja

kohustused saneerimismenetluse tagatistena: ilma saneerimisnõustaja kirjaliku loata keelata

käsutada hoonestusõigust ja vallasvara, koormata täiendavalt vara, tagada kohustusi, piirata

kavas nimetatud äriühingulisi tegevusi, mitte tegema üle 50 000 euro suuruseid investeeringuid

oma põhivarasse ning tagama saneerimisnõustaja informeerituse. Kohus selgitab, et

eelnimetatu rikkumist võib kohus käsitleda tehinguna, mis SanS § 41 lg 1 mõttes kahjustab

võlausaldajate huve ning mille alusel võib saneerimismenetlus lõppeda.

SanS § 45 lg 5 järgi on kohtu kinnitatud saneerimiskava täitedokument saneerimiskavaga

ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja

pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.

6. Kohus selgitab, et SanS § 50 lg 1 kohaselt teostab järelevalvet saneerimiskava täitmise

üle saneerimisnõustaja. Selleks esitab saneerimisnõustaja saneerimiskava täitmise kohta

võlausaldajale ja kohtule igal poolaastal aruande, milles kirjeldab ettevõtja majanduslikku

seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi

olla (SanS § 50 lg 2). Samuti teatab saneerimisnõustaja ettevõtja maksejõuetusele viitavatest

asjaoludest kohe ettevõtjale ja püsiva maksejõuetuse saabumisel ka võlausaldajale ning

saneerimiskava kinnitanud kohtule (SanS § 50 lg 3). Ettevõtja annab seejuures

saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab saneerimisnõustajale

abi järelevalvekohustuse täitmisel (SanS § 50 lg 5).

7. Kohus lisab, et tühistab SanS § 51 lg 1 järgi saneerimiskava: 1) kui ettevõtja on pärast

saneerimiskava kinnitamist tunnistatud süüdi pankroti- või täitemenetluse kuriteos; 2) kui

ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 3) kui saneerimiskava

kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et ettevõtja ei suuda saneerimiskavaga

võetud kohustusi täita; 4) saneerimisnõustaja avalduse alusel, kui ei maksta tasu järelevalve

teostamise

eest;

5)

saneerimisnõustaja

avalduse

alusel,

kui

ettevõtja

ei

osuta

saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna saneerimisnõustajale teavet,

mida viimane vajab järelevalve teostamiseks; 6) ettevõtja avalduse alusel; 7) kui kuulutatakse

välja ettevõtja pankrot.

8. Saneerimisnõustaja palub saneerimiskava kinnitamisel välja mõista tasu 11 178 eurot

64 senti (sh ajatasu 10 162 eurot 40 senti ja tulemustasu 1016 eurot 24 senti), millele lisandub

käibemaks 2235 eurot 73 senti, s.o kokku 13 414 eurot 37 senti ning järelevalve tasu 1/5

saneerimisnõustaja tasust. Ettevõtja ja saneerimisnõustaja on sõlminud kokkuleppe, mille

kohaselt ettevõtja kohustub tasuma advokaadibüroole ülesande täitmiseks osutatud teenuste

eest 150 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks 20% ning saneerimiskava

vastuvõtmisel ja kinnitamisel tulemustasu, mis on 10% tasumisele kuuluvast ajatasust.

Saneerimisnõustaja on osutanud ettevõtjale teenuseid ülesannete täitmisel 67 tunni 45 minuti

ulatuses.

Ettevõtja on kohtu määratud tähtajaks (26. juuniks 2023) kandnud deposiidina

saneerimisnõustaja tasu katteks 7500 eurot (dtl 204).

Kohus kuulas ettevõtja ära saneerimisnõustaja tasu osas 8. septembril 2023 telefoni teel.

Ettevõtjal ei olnud vastuväiteid saneerimisnõustaja tasule, kuna etteheited ülesannete täitmise

osas puuduvad.

8.1.

SanS § 18 lg 2 järgi on saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada

oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma

ülesannete täitmise eest. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja

tasu ja kulutuste hüvitise suuruse mh saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse

ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud SanS § 10 lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

Justiitsministri 23. jaanuari 2009. a määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja tasu ja hüvitatavate

kulutuste arvestamise kord ning tasu piirmäärad“ (kord) § 2 kohaselt lähtub kohus

saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest

saneerimisnõustaja tasu kohta. Siiski ei ole kohus selle kokkuleppega korra § 2 teise lause ja §

3 järgi seotud, kui kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab ilmselgelt võlausaldajate huve.

Sellisel juhul määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse korra § 4 ja 5 või 6 alusel.

Kohtupraktika kohaselt tuleb ettevõtja ja saneerimisnõustaja kokkuleppesse tasu suuruse kohta

kohtul suhtuda kriitiliselt, seda eelkõige põhjusel, et makseraskustes ettevõtja kulutab põhiliselt

seda raha, mille võiks kulutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (vt Riigikohtu 9. mai 2011.

a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 87). Seega peab kohus esmajoones hindama, kas

saneerimisnõustaja tasuga ei kahjustata ebamõistlikult ettevõtja võlausaldajate huve.

Saneerimisnõustajale tasu määramisel tuleb mh hinnata, kas nõustaja väidetud teenuse

osutamise peale kulutatud aeg võis ka tegelikult selleks kuluda ja oli mõistlikult vajalik

(korra § 4 lg-d 1, 3, 4) ning millist tasu võiks nõustaja kvalifikatsiooniga spetsialist sarnastel

alustel tunnitasuna teenida.

Kohtu arvates kahjustab praeguses asjas ettevõtja ja saneerimisnõustaja tasu kokkulepe

võlausaldajate huve ning on ebamõistlikult suur. Kohus möönab, et saneerimiskava oli

tulemuslik, kuid arvestades ettevõtja võlausaldajate arvu ja võlgade suurust, samuti

saneerimiskava alusel nõuete rahuldamise ulatust, ei olnud käesolev saneerimisasi keskmisest

keerukam

ega

mahukam,

mis

tingiks

kokkulepitud

tasu

suuruse

põhjendatuse.

Saneerimisnõustaja ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis annaks alust arvata ettevõtja

saneerimise erilisest keerukusest või mahukusest. Samuti ei saa pidada põhjendatuks ja

mõistlikult vajalikuks kasutada kõrgepalgalisi juriste nõustaja poolt märgitud mahus

(tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta)) saneerimisteadete ja saneerimiskava edastamisel,

saneerimiskava lisade komplekteerimisel jmt toimingute puhul, kuna eelnimetatud ja muud

sarnased tegevused ei nõua üldjuhul õigusteadmiste ja kõrghariduse olemasolu. Kohtu arvates

tuleb seda saneerimisnõustaja tasu määramisel arvesse võtta. Kohus nõustub, et aega võib

kuluda ka menetlusdokumentidega tutvumisele ja andmete analüüsimisele, kuid seda tuleb

pidada osaks vastava menetlusdokumendi koostamisele (nt ettevõtja majandusliku olukorraga

tutvumist, maksevõime analüüsimist tuleb pidada osaks saneerimiskava koostamisest). Lisaks

kattub saneerimiskava suures osas saneerimisavalduses tooduga, mistõttu ei saanud

saneerimisnõustajal kuluda kava koostamisele peale aruandes näidatud ulatuses.

Hinnates saneerimisnõustaja tasu aruandes nimetatud toiminguid, arvestades, et tasu

määramine on kohtu diskretsiooniotsus ja võttes eelmärgitut arvesse, leiab kohus, et

saneerimisnõustaja töö oli vajalik ja põhjendatud 57 tunni ulatuses. Arvestades tunnitasu 150

eurot (käibemaksuta), määrab kohus saneerimisnõustaja tasuks 8550 eurot, millele lisandub

käibemaks 20%, s.o kokku 10 260 eurot.

Kohus märgib, et kõnealune tasu suurus (8550 eurot (käibemaksuta)) on vastavuses korra §-s 5

sätestatud piirmääradega. Korra § 5 reguleerib saneerimisnõustaja tasu piirmäärasid, mille

kohaselt kui saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete kogusumma, mis saneerimiskava

alusel rahuldatakse, on vahemikus 127 821–319 560 eurot, on saneerimisnõustaja tasu

piirmääradeks

3,5–4%

saneerimiskavaga

ümberkujundatavate

nõuete

kogusummast.

Käesolevas saneerimisasjas rahuldatakse saneerimiskavaga nõudeid 228 607 euro 79 sendi

ulatuses. Korra § 5 lg 2 järgi oleks seega saneerimisnõustaja tasu alammäär 8001 eurot 27 senti

ja ülemmäär 9144 eurot 31 senti (korras märgitud piirmäära suurused on käibemaksuta).

Saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohta tehtud kohtulahend on ettevõtja

suhtes täitedokumendiks selle summa ulatuses, mis ületab SanS § 18 lg-s 1 nimetatud

deposiidina selleks ettenähtud kontole makstud summat (praegusel juhul 7500 eurot).

8.2.

SanS § 18 lg 31 järgi võib kohus põhjendatud juhul määrata saneerimisnõustajale

tulemustasu eduka saneerimiskava eest, kui saneerimiskava täitmine on edukalt lõppenud.

Põhimõtteliselt on tulemustasu maksmine eduka saneerimiskava eest võimalik (Riigikohtu 9.

mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-11, p 87). Siiski ei ole kohtu arvates õigustatud see,

et tulemustasu mõista välja juba kava kinnitamisel, s.o siis, kui kava täitmise edukus, mille eest

tulemustasu makstakse, ei ole veel selgunud. Tulemustasu hindamise aluseks ja kava edukuse

mõõtmise kriteeriumiks ei saa olla üksnes kava vastuvõtmine võlausaldajate poolt või selle

kinnitamine. See on kohtu arvates saneerimisnõustaja põhitöö ja -eesmärk, mille eest ta saab

põhitasu (praegusel juhul ajatasu). Tulemustasu maksmine võib olla õigustatud näiteks siis, kui

kava edukus on tagatud ka keerulistes tingimustes. Seetõttu tuleb tulemustasu suurus ja

väljamaksmine otsustada vastavalt saneerimiskava täitmise edukusele. Tulemustasu

saneerimiskava edukuse eest saab välja mõista üksnes menetluse lõpus, st pärast kava täitmise

tähtaja möödumist, ja juhul, kui kava edukalt täideti.

SanS § 50 lg 6 kohaselt määrab kohus järelevalve teostamise eest saneerimisnõustajale

makstava tasu suuruse kindlaks kord aastas saneerimisnõustaja taotlusel. Saneerimisnõustaja

peab taotluses märkima, milliseid ülesandeid ta järelevalvet teostades täidab ja kuidas on

taotletav tasu nende ülesannetega kooskõlas. See tähendab, et kohus ei saa praeguses

menetlusetapis (saneerimiskava kinnitamisel) etteulatuvalt määrata kindlaks järelevalve tasu.

Kõnealune tasu määratakse kindlaks perioodiliselt ja kooskõlas järelevalve sisuga.

Eelmärgitut arvestades jätab kohus praegusel juhul saneerimisnõustaja taotlused tulemustasu ja

järelevalve tasu määramiseks läbi vaatamata. Saneerimisnõustaja saab esitada uue taotluse

järelevalve tasu määramiseks perioodiliselt järelevalve teostamise käigus ja tulemustasu

määramiseks eduka saneerimismenetluse lõpetamise korral.

9. Kohus jätab menetluskulud ettevõtja kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis

jäävad nende endi kanda (SanS § 41 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik