1-06-825/70 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

1-06-825

K O H TU MÄ Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. märtsil 2011. a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Täitmiskohtunik Ene Muts Kohtuistungisekretär Kädi Leola Prokurör Margus Lellep Kriminaalasja number 1-06-825 (05260100761) Kriminaalasi Kriminaalhooldusel tekkinud küsimuse lahendamine. Taotluse esitaja Kriminaalhooldusametnik Ester Ilves Kinnipeetav J.B isikukood: xxx; elukoht: xxx

Kriminaalhooldusele määratud Tartu Maakohtu 16.02.2011. a määrusega, Katseaja algus 28.02.2011. a ja lõpp 27.02.2012. a. RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg 5 ja KrMS § 427 lg 2

Tühistada vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ja pöörata täitmisele J.B-le Tartu Maakohtu 20.06.2006. a otsusega mõistetud kandmata karistust, 5 (viis) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

Kohtumääruse täitmise tagamiseks kohaldata J.B-le tõkend – elukohast lahkumise keeld.

KrMS § 128 lg. 1 järgi elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava kohustuses mitte lahkuda elukohast Kalda tee 22-68, Tartus, ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul arvates 31.03.2011. a.

2 Põhjendused.

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse pöörata täitmisele J.B kandmata karistus.

Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et J.B ei taotle luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ning ei allu kohustusele mitte tarvitada alkoholi. J.B tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 20.06.2006.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja J.B-le mõisteti liitkaristuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 13.-14.04.2005.a, s.o. 2 päeva, lugedes

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) aastat, 11 (üksteist) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvati Tartu Maakohtu 15.04.2005.a otsusega J.B-le mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest

maha ärakantud karistus 1 aasta 2 kuud ja 5 päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 2 aastat ja 9 kuud ja 23 päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati J.B alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 20.06.2006.a. Veel mõisteti J.B süüdi KarS § 346 järgi ja mõisteti karistuseks 30 päevamäära, s.o 1500 krooni, mis kuulub täitmisele iseseisvalt.

16..02.2011. a Tartu Maakohtu määrusega vabastati J.B talle Tartu Maakohtu 20.06.2006. a otsusega mõistetud liitkaristusest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 aasta.

J.B kohustati täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid järgmiselt:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel Kalda tee 22-68, Tartus;

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 2, 4 ja 7 alusel määrati J.B-le katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul peale vabanemist või võtma ennast

nõuetekohaselt arvele Töötukassas;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku

eelneva loata.

J.B lmus kriminaalhooldusosakonda esimesele kokkulepitud kohtumisele

03.03.2011. a olles seejuures ilmselgete alkoholi tarvitamise tunnustega. Esmalt väitis

kriminaalhooldusalune, et ta ei ole alkoholi tarvitanud. Alkomeetrit nähes, tunnistas J.B, et pärast vanglast vabanemist (vabanes 01.03.2011) tulid sõbrad külla ning siis

tarvitas koos nendega paar pitsi viina. Alkomeetri näit 03.03.2011.a. kella 13:00 paiku oli 0,51 mg/l. Seletuskirja kirjutades üritas J.B kriminaalhooldusametnikule selgeks

3

teha, et selline käitumine on põhjendatav vanglast ennetähtaegse vabanemisega. Enne lahkumist lubas J.B ettekande koostajale, et järgnev katseaeg on ta karsklane. 04.03.2011.a. toimus kontrollvisiit hooldusaluse elukohta aadressil xxx, mida viisid läbi Tartu

Vangla julgeolekuosakonna töötaja Marko Kartau ja vanemkriminaalhooldusametnik Hille Deede. Eesmärk oli kontrollida J.B-le määratud kohustuse - mitte tarvitada alkoholi - täitmist. H. Deede esitatud ettekandest nähtub, et korteris viibinud isikud ei avanud ust. Antud

korter kuulub hooldusaluse isale (A. A.), kes samuti palus pojal end korterisse lasta, kuid tulutult. J.B ei ilmunud 14.03.2011.a. kokkulepitud kohtumisele.

Kriminaalhooldusalune helistas 14.03.2011.a. hommikul ja teatas, et tal ei ole võimalik

kohtumisele ilmuda, kuna viibib Tallinnas tööl. Kriminaalhooldusametnik selgitas J.B-le

korduvalt kohtumisvajadust, kuid viimane katkestas selle peale vestluse.

Väidetavalt läks hooldusalune Tallinnasse tööle juba eelmisel nädalal. Telefonivestlusest ilmnes, et J.B elab ja töötab viis päeva nädalas Tallinnas, kuid dokumente töötamise

kohta esitada ei ole. J.B esitas ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

ettevalmistuse käigus garantiikirja, et tal on võimalik asuda tööle OÜ-sse xxx, mis on märgitud ka Tartu Maakohtu 16.02.2011.a. määruses.

03.03.2011.a. toimunud kohtumisel kinnitas J.B ametnikule oma soovi asuda tööle

eelmainitud osaühingusse. 14.03.2011.a. toimunud telefonivestlusest J. T.-ga (xxx juhatuse

esimees) ilmnes, et J.B ei ole ühendust võtnud. J. T. sõnade kohaselt on tal võimalik J.B koheselt tööle rakendada, kuid tal puudus informatsioon isegi selle kohta, et J.B on kinnipidamiskohast vabanenud. Kriminaalhooldusalune ei ole taotlenud ametnikult luba eluja töökoha muutmiseks.

J.B seletus enda käitumise kohta, mis puudutab alkoholi tarvitamist, on

ennastõigustav. Kontrollnõuete rikkumiste kohta on hooldusaluse selgitused vastuolulised ja ennastõigustavad. Sisuliselt ei ole siiani olnud võimalust kriminaalhooldust teostada, kuna J.B on

vastutustundetult käitunud ilmudes alkoholijoobes kriminaalhooldusosakonda ning mitte alludes kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas.

Enne kinnipidamiskohast vabanemist jätsid nii J.B kui ka ta vanemad kriminaalhooldusametnikule teadlikult vale mulje, et nad elavad kõik koos kõnealuses A. A.- le kuuluvas korteris. Rõhuasetus oli seejuures asjaolul, et ennetähtaegselt kinnipidamiskohast

vabanemine on vajalik, kuna J.B peab oma eakaid vanemaid hooldama.

Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et 2-toalises korteris aadressil xxx elab J.B üksinda ning ta vanemad elavad omaette.

J.B on käesolevaks ajaks kriminaalkorras karistatud kokku kaheksal korral ning

viimased kolm kuritegu sooritas ta eelmisel katseajal, olles seejuures alkoholijoobes.

Kokkuvõtvalt võib väita, et alkoholitarbimine ja J.B poolt seni toimepandud

õigusrikkumised on olnud omavahelises otseses seoses. Arvestades kriminaalhooldusaluse senist käitumist käesoleval katseajal, võib oletada, et uue kuriteo sooritamise risk antud isiku poolt on jätkuvalt kõrge. Neil põhjustel taotleb kriminaalhooldusametnik pöörata karistus täitmisele

Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik esitatud taotluse juurde. Ta leiab, et rikkumised on sagedased ja seetõttu ei ole kriminaalhoolduse jätkamine enam võimalik.

J.B seletus, et talle tulid sõbrad külla ja ta tarvitas alkoholi. Kahetseb seda väga ja lubab edaspidi kontrollkohustust täita. Ta on otsinud tööd ja olnud seoses tööga Tallinnas

Sauel. Tõendeid selle kohta kriminaalhooldusametnik ei tahtnud ja seetõttu neid esitanud ei

4 ole. Esialgne töökoht xxx saab tööd anda alles kuu aja pärast kui lumi ära sulab. Ta oli sel ajal Tallinnas kui kriminaalhooldaja käis elukohas. Ta lubas tuttavad enda juurde, et neil oleks kus istuda. Nemad ei lasknud ametnikku sisse.

Prokurör leiab, et KarS § 76 lg 5 tulenevalt tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata. J.B ei ole isik, kes sobib kriminaalhooldusele.

Täitmiskohtunik asub seisukohale, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja J.B kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata.

KarS § 76 lg 5 järgi kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Eeltoodud sättest tulenevalt ei ole kohtul kaalutlusõigust. Süüdimõistetu on katseajal jätnud

täitmata temale täitmiseks kohustusliku kontrollkohustuse. Vaatamata sõnades väljendatud kahetsusele ei ole kahetsus siiras. Kriminaalhooldusametniku esitatud andmetest järeldub, et

elukohas toimunud kontrollreidi ajal olid korteris isikud, kelle väljenduusviisist oli alust

järeldada alkoholi tarvitamist. Sellest omakorda järeldub, et Peeter Kaares suhtleb alkoholi tarvitavate isikutega ja see tuleneb tema eluviisist. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ei ole samuti täidetud nõuetekohaselt. Kokkulepitud kohtumisele on J.B jäänud ilmumata ja seda temast endast olenevatel põhjustel. J.B poolt alkoholi tarvitamine on tõendatud. Ta rikkus katseajal temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel täitmiseks määratud kontrollkohustust. Alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne. Kui süüdimõistetu rikub katseajal kontrollnõudeid või –kohustusi, tuleb karistuse kandmata osa täitmisele pöörata.

J.B-le tuleb kohaldada tõkend elukohast lahkumise keeld, tagamaks kohtumääruse täitmist.

Ene Muts täitmiskohtunik