Legislator Case Law & Legislation
2-22-134071/18 AI generated

2-22-134071/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-22-134071/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta rahuldamata Bonacci OÜ hagi OÜ Voodoo vastu 2000 euro väljamõistmise Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021 detsembrikuus suusõnalise kokkuleppe, mille

Legislator headnote

AI generated

2-22-134071/18 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta rahuldamata Bonacci OÜ hagi OÜ Voodoo vastu 2000 euro väljamõistmise Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021 detsembrikuus suusõnalise kokkuleppe, mille

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2023 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

2-22-134071

Bonacci OÜ hagi OÜ Voodoo vastu 2000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Bonacci

OÜ

(registrikood

16089025),

seaduslik esindaja L. S.

Kostja

OÜ

Voodoo

(registrikood

11447810),

seaduslik esindaja T. A.

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Bonacci OÜ hagi OÜ Voodoo vastu 2000 euro väljamõistmise

nõudes.

Menetluskulude jaotus

2. Jätta menetluskulud Bonacci OÜ kanda. Määrata kindlaks, et OÜ-l Voodoo

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2021 detsembrikuus suusõnalise kokkuleppe, mille

alusel hageja alustas tööd kostja jaoks ning tehtud tööde eest esitati igal kuul arve. 2022

maikuus esitatud arvet kostja ei tasunud. Hageja esitatud meeldetuletustele vastati juulikuus e-

maili teel, et kõik meeldetuletused ja arve (2103445) on kätte saadud, ent tasu saamiseks tuleb

pöörduda kostja omaniku poole (T. A.). Hageja tegi seda e-maili ja sms-i teel, kuid vastust ei

saanud.

2. Hageja väidab, et maikuus tegeles ta Toidu- ja Veterinaarametile enesekontrolliplaani

koostamisega. 08.08.2022 Toidu- ja Veterinaarameti kontrolli käigus selgus, et X kohviku

seaduses ettenähtud enesekontrolliplaan oli koopia teise ettevõtte enesekontrolliplaanist.

Kohvikule tehti ettekirjutus kehtetu dokumendi esitamise eest. X enesekontrolliplaani

loomine oli üks kokkulepitud ülesannetest hagejale.

3. Hageja on seisukohal, et kostja esindaja ei ole esitanud mitte ühtegi pretensiooni tehtud

tööde kohta, ei suuliselt ega kirjalikult. Koolituspäeval sai kuue tunni jooksul läbi proovitud

ja degusteeritud kogu baarimenüü ja ka toidumenüü. Mitte ühtegi vastuväidet, et midagi peaks

muutma A. juhtkonnalt ei tulnud. Personali valis ja kinnitas A. juhtkond (T.A., E. B., M. P.,

S. S.). Nimed, kes X tööle hakkavad saadeti messingeri teel 24.05.2022. Kuna hageja

keeldus ebareaalseid numbreid kokku panemast, siis andis T. A. eelarve koostamise üle

maikuu keskel A. juhtkonna liikmele (M. P.). Veebileht on endiselt kasutusel ja toimib

(XXX). Hageja ei ole kunagi juurdepääsu üleandmisest keeldunud, vaid asus lõpuks kaitsma

enda huve. Konto on endiselt aktiivne ja olemas, ka jälgijaid tuleb juurde. Eelnevalt olid

pooled kokku leppinud, et aidatakse naabreid ning neile ei tee tüli, kui xxx kõrval oleva uue

restorani esindajad või k esindaja oma tööks vajalikke asju xxx laos hoiustavad seni, kuniks

hooaeg pole veel täiesti peal ja laoriiulites ruumi on.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidleb hagile vastu. Vastab tõele, et pooled leppisid detsembris 2021 suusõnaliselt

kokku koostöös. Kostjal ei ole hagejale ühtegi pretensiooni hageja poolt osutatud teenuste

eest detsembris 2021 kuni märts 2022.

5. Hageja asus kokkuleppe kohaselt juhtima ja välja töötama uut tegevuskeskus-kohvikut

Pärnu kesklinnas. Kohvikus puudus reaalselt rakendatav menüü ning personalivalik osutus

läbikukkunuks. Esitatud eelarve oli sedavõrd ebaprofessionaalne, et ei võimaldanud

teenindada investeeringutele kohaseid kulusid ega ei sisaldanud hageja poolt küsitavatele

kuludele katet. Samuti oli veebileht poolik, mille sisu pigem võiks olla mitteavalik. Tellitud

tööde hulgas loodud x instagrami konto juurdepääsu üleandmisest hageja keeldus ning

tänaseks on konto kustutatud. Ligipääs kassale, kohviku sanitaarnõuetega ruumidele ja

vastutavale hoiule antud kaubaga, ei ole sellisel kujul edasijagatav õigus lepinguga

mitteseotud kõrvalistele isikutele - ei töötajate ega lepinguliste partnerite poolt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus jätab hagi rahuldamata.

7. Kohus täitis 16.06.2023 määrusega selgitamiskohustuse ning selgitas käesolevale

vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 86-89).

8. Hageja nõuab kostjalt 2000 välja mõistmist. Hageja põhinõude õiguslikuks aluseks on

VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva möödumisel (VÕS § 82 lg 7 ls 2). Raha maksmise

aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas

täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1).

Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS

§ 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv

leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja vastutab

lepingu rikkumise eest.

9. Kohus tuvastab, et pooled leppisid suuliselt kokku, et hageja teeb kostjale kokkulepitud

tasu eest tööd. Poolte esitatud andmetel on teenuse osutamise eest kokkulepitud summaks

2000 eurot kuus. Kostjal on tasumata arve nr 2103445 summas 2000 eurot turunduskoolituse

eest perioodil 02.05 - 15.05.2022 maksetähtpäevaga 23.05.2022 (dtl 33). Kostja teatas

hagejale 19.10.2022 e-kirjaga, et ei aktsepteeri esitatud arvet (dtl 57).

10. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole

sätestatud lepingu kohustuslikku vormi (VÕS § 11 lg 1). Käsunduslepinguga kohustub üks

isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid

(täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud

(VÕS § 619).

11. Kohtu hinnangul on pooltevahelise õigussuhte näol tegemist käsunduslepinguga. Kui

käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist

võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma

majandus- või kutsetegevuses (VÕS § 627 lg 1). Kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud,

tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu (VÕS § 627 lg 2). Kui käsundisaajale

maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava

ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et

tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist (VÕS § 628 lg 1).

12. Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud

tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud

tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal

õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja

tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane (VÕS § 629 lg 1). Tasu suuruse määramisel

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tuleb arvestada muu hulgas käsundisaaja poolt

juba tehtut, käsundiandjale sellest tekkivat kasu ja lepingu lõppemise põhjust. Tasust

arvatakse maha summa, mille käsundisaaja lepingu lõppemise tõttu säästab, muul viisil

omandab või mille ta oleks võinud mõistlikult omandada (VÕS § 629 lg 2).

13. Kuna tasu saamise eelduseks on teenuse osutamine, tuleb hagejal tõendada, et ta on

kostjale kokkulepitud teenuseid osutanud. Kohus selgitas hagejale 16.06.2023 määrusega, et

hagejal tuleb välja tuua, millise teenuse osutamises on pooled kokku leppinud ja tõendada, et

ta on seda teenust kostjale osutanud. Ühtlasi selgitas kohus, et kostjal tuleb tõendada, et

väljatoodud ülesannete täitmine oli hageja kohustus ning hageja täitis ülesandeid puudustega.

Vaidlusalune arve on esitatud perioodi 02.05.2022 - 15.05.2022 eest. Hageja on välja toonud,

et pooltevaheline koostöö lõppes 26.05.2022. Hagejal tuli täpsustada, kas tasu makstakse

teatud ajavahemiku möödumisel või pärast käsundi täitmist. Samuti tuli hagejal täpsustada,

miks on teenustasu suuruseks 2000 eurot, kuigi ta ei osutanud teenust terve kuu eest.

14. Kohus leiab, et hageja ei ole enda tõendamiskoormist täitnud. Hageja ei selgitanud pärast

kohtu 16.06.2023 määruse kätte saamist millise teenuse osutamises pooled kokku leppisid.

Samuti on tõendamata, et hageja osutas kostjale poolte vahel kokkulepitud teenust.

Arvelt nähtuvalt esitas hageja kostjale arve turunduskoolituse eest perioodil 02.05 -

15.05.2022. Kostja vastusest nähtub, et hageja asus kokkuleppe kohaselt juhtima ja välja

töötama

uut

tegevuskeskus-kohvikut

Pärnu

kesklinnas.

Samuti

nähtub

kostja

menetlusdokumendist, et hageja ülesanne oli komplekteerida X meeskond. Hageja on

tõendanud, et edastas kostjale 24.05.2022 messingeri teel töötajate nimed, kes X tööle

hakkavad (dtl 75). Samas ei ole hageja selgitanud milles pooled täpselt töötajate osas kokku

leppisid. Kostja on selgitanud, et personalivalik osutus läbikukkunuks ja A. meeskond

komplekteeris lõpliku meeskonna. Hageja tuli nõudega kohtusse, seega on hageja ülesanne

selgitada ja tõendada milles konkreetselt pooled kokku leppisid. Ainuüksi asjaolust, et hageja

on kostjale arve esitanud, ei saa järeldada seda, et hageja oleks arvel kajastatud teenust

kostjale ka osutanud. Vastasel juhul oleks tõendamiskoormis ebamõistlikult kostja kui

käsundiandja kahjuks, sest kostjal on raskendatud selle tõendamine, et talle ei ole konkreetset

teenust osutatud. Seetõttu peab hageja tõendama, et ta tegi toimingud, mille eest ta on

hagejale arve esitanud. Samuti peab kohus hindama, kas hageja täitis käsundit hageja juhiste

järgi.

Asjas ei oma tähtsust, et varasemalt on kostja kõik arved korralikult tasunud. Eelnevalt

tasutud arved ei ole seotud selle kokkuleppega mille alusel hageja käesoleval ajal kohtusse

pöördus. Kohtule koos hagiavaldusega esitatud fotod ei tõenda tööde tegemist. Kohus ei saa

hinnata kas teenus on osutatud või mitte, kui hageja ei too kohtu ette neid asjaolusid millise

teenuse osutamises on pooled kokku leppinud. Samuti ei ole hageja täpsustanud, miks on

teenustasu suuruseks 2000 eurot, kuigi ta ei osutanud teenust terve kuu eest.

Seega ei tule edasi analüüsida seda, kas hageja täitis kokkulepitud teenuse puudustega. Samuti

ei tule võtta seisukohta selle osas, kas ja millal kostja hagejale puudustest teatas.

15. Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisel ei kuulu.

16. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus kohtuotsuses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

17. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus

jättis hagi rahuldamata. Vastavalt jäävad menetluskulud hageja kanda. Menetluskulud on

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kostja osales

menetluses seadusliku esindaja kaudu. Seega kostjal hagejalt väljamõistetavad menetluskulud

puuduvad.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik