2-23-8707/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-8707

Tsiviilasi

Baltic

Host

OÜ

avaldus

P129

OÜ

pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlausaldaja: Baltic Host OÜ (registrikood 12835595,

asukoht Mardi tn 6-206, 10113 Tallinn), lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Veiko Viisileht ja Annika

Klettenberg

(e-post

veiko.viisileht@linklaw.ee;

annika@linklaw.ee)

Võlgnik: P129 OÜ (registrikood 14889750, asukoht Rävala

pst 3, 10143 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Eerik Entsik (e-post eerik.entsik@heedentsik.ee)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Baltic Host OÜ avaldus P129 OÜ pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata.

2. Jätta võlgnikule P129 OÜ ajutine haldur nimetamata.

3. Menetluskulud jätta võlausaldaja Baltic Host OÜ kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja võlausaldaja nõue

1. Võlausaldaja Baltic Host OÜ esitas 15.06.2023 Harju Maakohtule avalduse P129 OÜ pankroti

väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu leppetrahvi ja

õigusabikulude hüvitamise nõue summas 10 563 eurot. Lisanduvad ka pankrotiavalduse

esitamisega kantud menetluskulud 1026 eurot. Võlausaldaja tugineb pankrotiavalduse esitamisel

võlgnikule 27.03.2023 ja 25.04.2023 saadetud nõudekirjadele ning 26.05.2023 esitatud

pankrotihoiatusele. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt ja eirab võlausaldajale

leppetrahvi tasumise ning kaasnenud õigusabikulude hüvitamise kohustust.

2. Pooled sõlmisid 24.03.2021 korteriomanditeks jagamisel tekkiva korteriomandi võlaõiguslik

ehituskohustusega müügilepingu, mille alusel võlgnik müüs võlausaldajale korteriomandi. Pooled

leppisid lepingus kokku, et võlgnik esitab taotluse hoonele kasutusloa väljastamiseks hiljemalt

31.07.2022, eeldusega saada kasutusluba hiljemalt 31.01.2023. Ühtlasi lepiti kokku, et kui

kasutusloa väljastamine viibib võlgnikust tulenevalte põhjustel, on võlausaldajal õigus nõuda

leppetrahvi 0,05% lepingu eseme ostuhinnast iga viivitatud päeva eest arvates kolmekümne

esimesest jaanuarist kahe tuhande kahekümne kolmandal aastal (31.01.2023) kuni hoonele

kasutusloa väljastamise päevani. Võlgnik ei esitanud kasutusloa taotlust tähtaegselt, vaid esitas

selle alles 13.01.2023 ja võlgniku viivituse tõttu pole hoonele kasutusluba väljastatud hiljemalt

31.01.2023. Võlausaldajal on korduvalt palunud võlgnikul tasuda leppetrahvi, kuid võlgnik on

sellest keeldunud. Viimasele nõudekirjale võlgnik isegi ei vastanud ega põhjendanud võla

tasumata jätmist.

3. Eeltoodust tulenevalt mõistis võlausaldaja, et võlgnikul võib olla makseraskusi ja esitas

võlgnikule pankrotihoiatuse. Nii nõudekirjad kui ka pankrotihoiatus on võlgnikule kätte

toimetatud. Võlausaldaja hinnangul viitab P129 OÜ maksejõuetusele ka asjaolu, et 2023. a I

kvartalis polnud võlgnikul enam ühtegi töötajat, samuti ei tasutud riiklikke ega tööjõumakse ning

äriühingu maksustatav käive oli üksnes 3816,54 eurot. Võlgnik on asutatud 17.01.2020, kuid on

käesoleva ajani esitanud ainult 2020. aasta majandusaasta aruande. Võlgniku majandusaasta on

01.01-31.12. Seega oleks võlgnik pidanud 2021. a majandusaasta aruande esitama hiljemalt

30.06.2022. a ning peagi saabub 2022. aasta majandusaasta aruande esitamise kohustus. 2021. a

majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ei ole võlausaldajal võimalik täpsemalt kontrollida

võlgniku majandusnäitajaid, kuid on ilmselge, et need ei peegeldaks võlgniku praegust

majanduslikku seisu adekvaatselt. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul pooleli kohtuvaidlus

T Baltic OÜ-ga tsiviilasjas 2-22-11197, mis taaskord kinnitab, et võlgnik ei ole suuteline oma

kohustusi erinevate võlausaldajate ees täitma.

4. Võlausaldaja selgitab ka, et võlgnikule kuuluvad xxx hoones korteriomand nr 12, korteriomand

nr 14, korteriomand nr 15 ja korteriomand nr 30, kuid korterit nr 12 ja korterit nr 30 koormavad

hüpoteegid summas 400 000 eurot 1Partner Arendus OÜ kasuks ning kohtulik hüpoteek summas

160 000 eurot Osaühing T Baltic kasuks. Lisaks on mõlemale eelnimetatud korterile kantud

keelumärge käsutuskeelu kohta, millega keelati P129 OÜ-l talle kuuluvate korteriomandite nr x

ja x, IV jakku kehtivate kannete 3 alla kantud hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmine, sh

suurendamine, Osaühing T Baltic kasuks. Niisamuti on korterile nr 14 ja nr 15 seatud eelmärge

omandiõiguse ülekandmise nõude tagamiseks Osaühingule F (registrikood xxx). Seega, võlgniku

vara on koormatud hüpoteekidega, mis tõenäoliselt ületavad võlgniku vara väärtust ning ka see

kinnitab võlgniku maksejõuetust.

5. Kohus võttis pankrotiavalduse 21.06.2023 määrusega menetlusse ja andis võlgnikule tähtaja

pankrotiavalduse osas seisukoha esitamiseks.

Võlgniku vastuväited

6. Võlgnik P129 OÜ vaidleb pankrotiavaldustele vastu, palub jätta ajutise pankrotihalduri

määramata ja pankroti välja kuulutamata. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja mistahes nõudeid.

7. Võlgnik leiab, et võlausaldaja väidetav nõue ei ole selge ega tõendatud, mille tõttu

pooltevaheline sisuline õigusvaidlus nõude olemasolu ja suuruse osas kuulub lahendamisele

hagimenetluses. Käesoleval juhul on kasutusloa väljastamise mittesaavutamise kokkulepitud

tähtajaks tinginud esiteks vääramatu jõud, so 24. veebruaril 2022 alanud Vene-Ukraina sõda ning

teiseks on selle tinginud kolmandate isikute, sh ehitaja ja kohaliku omavalitsuse suutmatus oma

kohustusi nõuetekohaselt ja tähtaegselt täita lepingus või seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

Leppetrahvi saab nõuda vaid juhul, kui hoone kasutusloa väljastamine viibib võlgnikust

tulenevatel põhjustel. Seega leppetrahvi ei saa nõuda, kui kasutusloa väljastamine viibib

kolmandate isikute tegevuse tõttu. Lisaks peab käesoleva asja lahendamisel arvestama, et seaduse

kohaselt võib kohus vähendada tasumisele kuuluva leppetrahvi summa suurust, st alati on

ebaselge leppetrahvi summa suurus. Ebaselge ja tõendamata on ka võlausaldaja õigusabikulude

hüvitamise nõue.

8. Võlgniku omandisse kuuluvad kokku neli korteriomandit aadressidega xxx, xxx, xxx ning xxx

turuväärtusega kokku ligikaudu 800 000-1 000 000 eurot, st võlgnik ei ole ajutiselt ega alaliselt

maksejõuetu. Kõik korteriomandid on välja üüritud, kusjuures üürituluna teenib P129 OÜ

igakuiselt 3380 eurot, s.o enam kui 40 tuhat eurot aastas.

Kohtumääruse põhjendused

9. Ajutise pankrotihalduri nimetamata jätmise alused on sätestatud pankrotiseaduse (PankrS) § 15

lõikes 3. Muuhulgas on selles lõikes sätestatu kohaselt pankrotimenetluse algatamata jätmise

aluseks asjaolu, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle

tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust (p 1).

10. Kohus leiab, et käesoleval juhul vaidleb võlgnik põhjendatult pankrotiavaldusele vastu. Kohtu

hinnangul on võlgnik vastuväidetes pankrotiavaldusele esitanud kaalukad põhjendused, millele

hinnangu andmine väljub pankrotimenetluse raamidest. Pankrotimenetluses ajutise halduri

nimetamine, s.t. menetluse alustamine vaieldava nõude põhjal, ei ole kooskõlas seadusega ja

pankrotimenetlus võib olla põhjendamatult kahjustavate õiguslike tagajärgedega. Vaidlus selle

üle, kas ja millises ulatuses on võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus tekkinud, tuleb lahendada

väljaspool pankrotimenetlust. Nii on PankrS § 15 lg 3 p 1 ja § 31 lg 2 suunatud eelkõige sellele,

et pankrotimenetluse algatamise ja väljakuulutamise menetluses ei toimuks sisulise vaidluse

lahendamist pankrotiavalduse esitaja ja selle isiku vahel, kelle suhtes taotletakse pankroti

väljakuulutamist. Sisulised vaidlused lahendatakse hagimenetluses väljaspool pankrotimenetlust.

Ka Riigikohus on oma lahendi nr 3-2-1-17-02 p-s 10 märkinud, et kuna võlgnik on nõudele vastu

vaielnud, esitanud oma põhjendused ja tõendid ning nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab

asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse

raamest, ei saa pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet lugeda selgeks ja seda tuleb tõendada

hagimenetluses.

11. Kohus on seisukohal, et vaidlusaluses asjas pooltevahelise õigussuhete hindamiseks vajalike

faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid, milles pooltevahelisi

vaidlussuhteid on võimalik hinnata pankrotiavalduse menetlemisel. Pooled on esitanud kohtule

mahukaid õigusteoreetilisi seisukohti. Seejuures on vajalik hinnata kõiki võlgniku poolt

võlausaldaja nõude vastu esitatud vastuväiteid, mille kohta seisukoha võtmiseks vajalike

asjaolude tuvastamine väljub pankrotiavalduse läbivaatamise piiridest. Pankrotimenetluses ei ole

võimalik kohtul anda hinnangut võlgniku poolt esile toodud asjaoludele, s.o võlgnevuse

olemasolule, tegelikule suurusele või leppetrahvi vähendamise asjaoludele, mis hõlmab sisulist

menetlust. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole pankrotiavaldusest nähtuva nõude asjaolud

piisavalt selged, et kohtul oleks võimalik nimetada ajutist haldurit. Poolte vahel on tõsised

erimeelsused nõude asjaolude üle, kuid kohus ei asu võtma hinnanguid hagimenetluses

lahendatavate asjaolude osas ajutise halduri nimetamise määruses.

12. Samuti leiab kohus, et võlausaldaja ei ole võlgniku püsiva maksejõuetuse osas oma

pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite

põhistamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks.

Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti

tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud

protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

13. Käesoleval juhul tuleb kohtul hinnata võlgniku maksejõulisust ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei

suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ka juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on

täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus PankrS § 1 lg 2 või lg 3 järgi. Seejärel tuleb hinnata

ka samadest sätetest tuleneva teise eelduse täidetust ehk seda, kas maksejõuetus on püsiv (vt ka

Riigikohtu 10.06.2014 määrus 3-2-1-60-14 p 18).

14. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldaja võlgniku maksejõuetuses veendunud, kuna

võlgnik ei tasunud võlausaldaja nõudmisel oma võlga, 2023. a I kvartalis polnud võlgnikul enam

ühtegi töötajat ega tasutud makse, maksutatav käive oli üksnes 3816,54 eurot. Võlgnik on

asutatud 17.01.2020, kuid on käesoleva ajani esitanud ainult 2020. aasta majandusaasta aruande.

Lisaks on võlgnikul pooleli kohtuvaidlus T Baltic OÜ-ga tsiviilasjas 2-22-11197. Võlgnikule

kuuluvad korteriomandid on koormatud hüpoteekidega, mis tõenäoliselt ületavad võlgniku vara

väärtust.

15. Kohtu kontrollitud andmetel ei ole võlgniku suhtes toimumas täitemenetlusi ja tal puuduvad

äriregistri andmetele maksuvõlad. Asjaolu, et võlgnikul on tsiviilvaidlus T Baltic OÜ-ga ei anna

alust eeldada võlgniku maksejõuetuse olukorda. Tsiviilvaidluste tekkimine äritegevuses on

tavapärane nähtus. Samas kohtule ei ole hetkel teada teisi võlgniku võlausaldajaid. Võlgnikule

kuulub neli korteriomandit Tallinna linnas. Kuigi neile on seatud hüpoteegid ja eelmärked, siis

võlausaldaja ei ole usutavalt esile toonud ega põhistanud, et hüpoteegid ületaksid võlgniku vara

väärtust. Kohus selgitab täiendavalt, et varahaldusettevõtete puhul on tavapärane, et ettevõttel ei

ole töötajaid ja igakuine maksustatav käive on madal. See aga ei tähenda, et ettevõttel puuduks

vara ja oleks maksejõuetu. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ilmne ja puudub võimalus veenvalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.

Võlgnik tõi ka esile, et talle kuuluvad korteriomandid on välja üüritud ja igakuiselt laekub üüritulu

3380 eurot.

16. Arvestades olemasolevat vaidlust ja asjaolu, et püsiv maksejõuetus on põhistamata, tuleb

nendel alustel jätta ajutine haldur nimetamata. PankrS § 15 lg 7 kohaselt, kui kohus ajutist haldurit

ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohtu

hinnangul puudub alus ajutise pankrotihalduri nimetamiseks, sest täitmata on PankrS § 15 lg 3

p 1 eeldused.

Menetluskulud

17. Kooskõlas PankrS § 15 lg 6 jäävad menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik