2-18-3277/60 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

08. september 2023, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-3277

Tsiviilasi

X kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

ja kohustustest vabastamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post

xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Intrum Debt Finance AG (e-

post info@intrum.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja Bondora AS (e-post

bondora@bondora.com)

Puudutatud isik võlausaldaja AS SEB Pank (e-post

info@seb.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(nõude

loovutas

Inbank

AS,

e-post

info@pluspluscapital.eu)

Puudutatud isik võlausaldaja LHV Finance AS (e-post

xxx)

Puudutatud isik võlausaldaja Swedbank AS (e-post

info@swedbank.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja Holm Bank AS (endine

Koduliising AS, e-post holmbank@holmbank.ee)

Puudutatud isik võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi

Tugiteenuste

Keskuse

kaudu

(e-post

KOHUSmenetlus.JUM@rtk.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada võlgniku X (isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus.

2. Vabastada X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

3. Avaldada teade võlgniku X pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku X kanda.

5. Määrata

kindlaks,

et

võlausaldajatel

puuduvad

hüvitamisele

kuuluvad

menetluskulud.

Edasikaebamise kord

Võlgniku kohustustest vabastamise määrusele võivad võlgnik ja võlausaldajad esitada

määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud

Harju Maakohtu 16.04.2018 määrusega kuulutati välja X pankrot. 07.09.2020 määrusega lõpetati

võlgniku X pankrotimenetlus ning algatati tema kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku

kohustusi määrati täitma võlgnikku ennast.

Võlgniku X pankrotimenetluses jäi rahuldamata Intrum Debt Finance AG nõue 98,49 eurot, Bondora

AS nõue 8817,50 eurot, AS SEB Pank nõue 2806,19 eurot, AS SEB Pank tingimuslik nõue 3291,85

eurot, Inbank AS nõue 5061,19 eurot, LHV Finance AS nõue 949,73 eurot, Swedbank AS nõue

6386,41 eurot, Koduliising AS nõue 380,05 eurot ja Eesti Vabariigi Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue

2346,86 eurot.

Käesolevaks hetkeks on võlgniku X kohustustest vabastamise menetlus kestnud kolm aastat, mistõttu

tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine

vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 1933 lg 1.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamise osas esitasid

oma seisukoha järgmised võlausaldajad:

• Holm Bank AS (endine Koduliising AS) nõustub võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse lõpetamisega ja võlgniku kohustustest vabastamisega. Menetluse kestel on

võlgnikult laekunud 326,95 eurot ja võla jääk on 116,38 eurot.

• Bondora AS ei ole nõus täitmata jäänud kohustustest vabastamisega enne viie aasta

möödumist. Nõude jääk on 11 103,41 eurot.

• Intrum Debt Finance AG teatas, et võlgnik on võlausaldaja nõude täies mahus tasunud.

• AS SEB Pank leiab, et PankrS § 1933 lg 1 sättest tulenevalt lüheneb võlgniku kohustustest

vabastamise menetlus kuni 01.07.2025. a, millise tähtaja saabudes saaks kohus otsustada

võlgniku kohustustest vabastamise. Seega käesoleval juhul saab tegemist olla ainult

võlgniku

ennetähtaegse

kohustustest

vabastamisega.

Võlgniku

ennetähtaegseks

kohustustest vabastamiseks ei ole alust, kuna kolm aastat ei ole veel menetluse algatamisest

möödas ja võlgnik ei ole rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

Võlgniku poolt esitatud aruannetes ei ole võlausaldajatele tehtud maksete info ilmselt

korrektne ja võlgnik on ilmselt kohelnud võlausaldajaid ebavõrdselt. Võlgnik on rikkunud

tulu loovutamise kohustust.

• Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus (keda esindab Maksu- ja Tolliamet) leiab, et

käesolevas tsiviilasjas saab võlgniku tähtaegset kohustustest vabastamist otsustada alles

01.07.2025. Seega kohus saab hetkel kaaluda kohustustest vabastamist ennetähtaegselt.

Võlausaldaja nõue on täies ulatuses tasutud. Seega puuduvad võlausaldajal vastuväited

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisele.

• Swedbank AS ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise ja

võlgniku kohustusest vabastamisega. Kohus on PankrS § 1933 lg 1 sätet vääralt

tõlgendanud. Ringkonnakohus on leidnud, et tegemist on üleminekusättega ja selle eesmärk

ei ole anda võimalus otsustada menetluse lõpetamist kõigis enne 1. juulit 2022 algatatud

kohustustest vabastamise menetlustes pärast kolme aasta möödumist kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest. Ringkonnakohtu tõlgendus järgib isikute võrdse

kohtlemise põhimõtet, sest nii ei saa võlgniku menetlus kesta kauem, kui nende isikute

menetlus, kes esitasid avalduse alates 1. juulist 2022 kehtiva õiguse alusel. Käesoleval juhul

algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus 07.09.2020, mistõttu oli 1. juuliks

2022 PankrS § 175 lg 1 järgi jäänud võlgniku kohustustest vabastamise otsustamiseni

tõepoolest rohkem kui kolm aastat, mis annab aluse kohustustest vabastamise otsustamiseni

jäänud aja vähendamiseks kolme aastani. Otsustamiseni jäänud aega tuleb kolme aastani

vähendada aga arvestades kolme aasta alguseks 1. juuli 2022. Seega saab kohus otsustada

kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist PankrS § 1933 lg 1 alusel alles 01.07.2025.

Antud hetkel saab tegemist olla üksnes võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamisega,

kuid selleks on eeldused täitmata. Võlgnik ei ole kohustusi täitnud arvestavas ulatuses.

Nõude jääk on 5986,41 eurot.

Võlgnik ega võlausaldajad ei avaldanud soovi enda suuliseks ärakuulamiseks X kohustustest

vabastamise menetluses. Võlgnik esitas 22.08.2023 viimase aruande koos lisadega. Võlgnik palub

ennast kohustustest vabastada.

Kohtumääruse põhjendused

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 68 lg 2 sätestab, et enne FiMSi jõustumist esitatud

pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse

redaktsiooni

või

võlgade

ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas

tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FiMSi jõustumist, s.o enne

01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse

(PankrS) redaktsiooni.

PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1 sätestab, et kui füüsilisest

isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise menetlus ja

kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm

aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani (kehtiv

redaktsioon). Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

möödunud kolm aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise vastavalt PankrS § 1933 lg-le 1.

PankrS § 175 lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos või kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Kohus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise aluseid tuvastanud ei ole. Võlgnik ega

võlausaldajad ei avaldanud soovi nende suuliseks ärakuulamiseks võlgniku kohustustest vabastamise

otsustamisel. Võlausaldajad Bondora AS, AS SEB Pank ja Swedbank AS vaidlevad võlgniku

kohustustest vabastamisele vastu. Holm Bank AS nõustub võlgniku kohustustest vabastamisega.

Intrum Debt Finance AG ja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus teatasid, et nende nõuded on

täies ulatuses rahuldatud. Teised võlausaldajad kohtule oma seisukohta ei esitanud.

Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise otsustamisel hindab kohus, lisaks võlausaldajatele

tasutud summadele, võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluse jooksul ja tema

suhtumist oma kohustuste täitmisesse. Kohtule esitatud aruannetest nähtub, et võlgnik on menetluse

kestel olnud pidevalt hõivatud tööga ja töötanud samaaegselt ka mitmel töökohal. Püsikulusid on

enamjaolt kandnud võlgnik ise. Viimase aruande kohaselt kannab söögi ja transpordikulusid osaliselt

ka elukaaslane. Võlgnikul on neli alaealist last. Vaatamata raskele majanduslikule olukorrale on

võlgnik teinud regulaarselt võlausaldajatele väljamakseid. Seejuures Intrum Debt Finance AG ja

Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu võlad on täies ulatuses rahuldatud.

Arvestades eeltoodut, on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole rikkunud talle seaduses ettenähtud

kohustusi. Kohus arvestab, et võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud

nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes kajastanud hulgaliselt selgitusi temale

laekunud summade kohta ja toonud esile selgitusi aruande perioodi kulgemise kohta. Seejuures on

võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule ka kõik ettenähtud lisad oma sissetulekute

kontrollimiseks. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku käitumisest motivatsioon ja tahe täita talle

seadusega pandud kohustusi ning rahuldada võlausaldajate nõudeid võimalikult suures ulatuses.

Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid vastavalt võimalustele ja seda ka kuudel, mil

arvestades tema sissetulekute liiki ja nende suurusi, tal tulu loovutada ei tulnud. PankS § 173 lg 5

kohaselt ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130 jj on esile toodud sissetuleku arestimise erisused.

TMS § 131 lg 1 p 1 ja 7 kohaselt ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele ega seadusel

põhinevale elatisele. TMS § 132 lg 1 kohaselt ei arestita sissetulekut, kui see ei ületa ühe kuu eest

ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgnik

peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui

sundtäidetakse lapse elatisnõuet (TMS § 132 lg 2). Võlgnikul on neli alaealist last. Kohus on

seisukohal, et võlgnik on andnud endast parima oma kohustuste täitmiseks ega ole PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi süüliselt rikkunud.

Kohus on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamata jätmise aluseks ei saa olla ainuüksi

asjaolud, et aruannetes on märgitud pankrotimenetluses jaotise alusel tehtud väljamakset kui

kohustustest vabastamise menetluses tehtud maksena. Samas ei ole kajastatud võlgniku poolt tehtud

väljamakseid võlausaldajale summas 135 eurot. Ühtlasi, et võlgnik ei ole ilmselt kohelnud

võlausaldajaid võrdselt, sest mõne võlausaldaja nõue on täies ulatuses täidetud. Võlgniku

kohustustest vabastamata jätmine on põhjendatud üksnes olukorras, kus võlgnik on süüliselt

rikkunud talle seadusega pandud kohustusi. Süülisusele viitaks võlgniku teadlik seadusi rikkuv

käitumine sooviga võlausaldajaid kahjustada. Võlausaldaja poolt etteheidetud tegudest ei nähtu

kohtule võlgniku tahet võlausaldajaid kahjustada. Seejuures 22.08.2023 aruandes võlgnik ka

põhjalikult selgitab, et tegemist on olnud üksnes eksimusega. Kohus ei näe võlgniku käitumises

pahatahtlikust, mis tingiks tema kohustustest vabastamata jätmise.

Vastuseks võlausaldajate vastuväidetele märgib kohus järgmist. PankrS § 1933 lg 1 kohaselt kui

füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud kohustustest vabastamise

menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on PankrS § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem

kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

Eeltoodud sättest tulenevalt ei vähendata automaatselt kõigi enne 01.07.2022 algatatud kohustustest

vabastamise menetluse tähtaega kolmele aastale, vaid tähtaega vähendatakse üksnes nendes

menetlustes, milles 01.07.2022 seisuga oli jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem

kui kolm aastat. Seega kolmele aastale vähendatakse kõik need kohustustest vabastamise

menetlused, mis on algatatud peale 01.07.2020. Kohustustest vabastamise menetlused, mis on

algatatud enne 01.07.2020 kestavad viis aastat. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on kohustustest

vabastamise menetlus algatatud 07.09.2020, siis lühendatakse menetluse kestus kolmele aastale, sest

01.07.2022 seisuga oli käesolevas asjas jäänud kohustustest vabastamise otsustamiseni rohkem kui

kolm aastat. Käesolevas hetkeks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest kolm

aastat möödunud.

Eeltoodust tulenevalt on võlausaldajate seisukoht, mille kohaselt kohus saab PankrS § 1933 lg 1

alusel otsustada kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist alles 01.07.2025, ebaõige ja

vastuolus isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Sellise tõlgenduse puhul peaks kohus otsustama

kohustustest vabastamise üle samaaegselt nii nende isikute puhul, kelle suhtes menetlus algatati

01.07.2022 kui ka nende puhul, kelle menetlus algas juba 01.07.2020. Tekiks olukord, kus need

võlgnikud, kelle kohustustest vabastamise menetlus algatati enne seadusemuudatust, peaksid taluma

menetluse kestust viis aastat ja teised vaid kolm aastat. Kohtu hinnangul on seadusandja just sellise

ebavõrdse olukorra vältimiseks üleminekusättena ette näinud PankrS § 1933 lg 1.

Kohus märgib täiendavalt, et eelnenud selgitustest tulenevalt ei ole käesoleval hetkel tegemist

võlgniku ennetähtaegse kohustustest vabastamise otsustamisega PankrS § 175 lg 11 alusel. Seega ei

oma asja lahendamisel otseselt tähtust kas isik suutis menetluse käigus võlausaldajate nõudeid

arvestatavas ulatuses vähendada või mitte.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku X pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamine on põhjendatud ning, võimaldamaks võlgnikule uut majanduslikku algust,

tuleb X tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Riigikohus on oma

lahendis nr 3-2-1-60-13 asunud seisukohale, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud

neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske ning võlgniku X majanduslik seisukord

seda kohtu hinnangul kahtlemata on. Kohus ei pea põhjendatuks ka kohustustest vabastamise

menetluse pikendamist, kuivõrd võlgnik on oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja see ei ole

tõenäoline, et võlgnik suudaks temale seadusega pandud kohustusi paremini täita. Samas selliselt

jätkuks tema majanduslikult raske olukord veelgi kauem.

Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest,

lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).

PankrS § 177 lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku

kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

Kohus jätab TsMS § 172 lg 7 teise lause alusel kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku

kanda. Kuivõrd võlausaldajad ei ole kohtule oma menetluskulude nimekirju esitanud ning

menetluskulude tekkimine ei nähtu toimiku materjalidest, määrab kohus kindlaks, et võlausaldajatel

puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Tulenevalt PankrS § 175 lg-st 7 avaldab kohus teate X (pankrotis) kohustustest vabastamise määruse

kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liili Lauri

kohtunik