1-07-8029/52 · Tartu Ringkonnakohus

1-07-8029

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-8029 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 11. märtsi 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.P kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 390 ja § 391 ringkonnakohus määras:

jätta Tartu Maakohtu 11. märtsi 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu M.P kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata.

Maksta välja advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt

Advokaadibüroo Niina Agarjova kaudu 63.92 (kuuskümmend kolm eurot ja 92 senti) advokaat Niina Agarjova poolt M.P-le apellatsioonimenetluses riigi

õigusabi osutamise eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista M.P-lt menetluskulud, s.o kaitsja

tasu advokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 63.92 eurot riigituludesse.

M.P tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „M.P 1-07-8029 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

- 2 - Asjaolud

Tartu Maakohtu 11.03.2011 määrusega jäeti M.P temale Tartu Maakohtu 25.09.2007 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Tartu Maakohtu 25.09.2007 otsusega mõisteti M.P süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistati 4 aastase vangistusega, millest 8 kuud vangistust mõisteti koheselt ärakandmisele.

Tartu Maakohtu 19.01.2009 määrusega pöörati M.P-le Tartu Maakohtu 25.09.2007 otsusega mõistetud kandmata karistus 3 aastat ja 4 kuud vangistust täitmisele.

Karistuse kandmise aja algus 26.12.2008 ja lõpp 25.04.2012.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Määruse põhjenduste järgi ei ole M.P tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks piisavalt materiaalset alust.

Maakohus leidis, et kuna M.P on korduvalt karistatud kriminaalkorras on kahtlus, et tal puudub orientatsioon seaduskuulekale elule (süstemaatiline distsipliinirikkumine ka vanglas ja katseajal uue kuriteo toime panemine). Lisaks pideva tööharjumuse puudumine, alkoholi tarvitamine ning ebastabiilsus oma elu korraldamisel ühiskonnas tunnustatud viisidel.

Maakohus leidis, et ennetähtaegset vabastamist takistab ka täielik ebamäärasus tema võimaliku elukohaga.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

M.P kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada M.P tingimisi enne tähtaega.

Määruskaebuse põhjenduste järgi toetab Tartu Vangla M.P ennetähtaegset vabastamist.

M.P-le on välja antud elamisluba tähtajaga kuni XX.XX.XXXX. Kuna M.P on

XXX% töövõimetu, ei saa töökoha puudumine olla ennetähtaegselt vabastamata jätmise põhjuseks.

Segaduse M.P elukohaga tekitas kriminaalhooldaja, kes märkis ebaõigesti korteri numbri XXX. Õige aadress on XXX .

Maakohus ei võtnud arvesse, et M.P on sissetulek invaliidsuspensioni näol XXXX krooni ehk XXX eurot.

Samuti on maakohus jätnud arvesse võtmata, et M.P elus ja käitumises on toimunud positiivsed muutused, ta lõpetas vanglas XXXX kursused, on läbinud vestluse XXXX XXXX

teemal ning töötas XXXX ametikohal tähtajalise lepingu alusel alates 20.07.2009 kuni 10.11.2010.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Ringkonnakohus tuvastas, et M.P puhul on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, mis tähendab, et temale seni mõistetud karistused ei ole mõjutanud

- 3 -

isikut edasistest süütegude toimepanemisest hoiduma. Käesoleval ajal kannab ta karistust

röövimise eest. M.P on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist ka vangistuses ning

vangistuses toimepandud õigusrikkumiste iseloom viitab soovimatusele järgida kehtestatud käitumisreegleid. Tartu Vangla küll toetab M.P ennetähtaegset vabastamist, kuid samas on ära märkinud olulised riskitegurid.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval ajal ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega

võimalik korrigeerida M.P käitumist õiguskuulekuse suunas. Ebamäärased on ka

andmed süüdimõistetu alalise elukoha kohta. Määruskaebuses on küll märgitud elukohana

ennetähtaegse vabanemise puhul XXX, kuid asja materjalidest ei nähtu, millisel õiguslikul alusel hakkab M.P nimetatud eluruumi kasutama, kuna nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest ei kuulu korter M.P-le ega tema tädile L.U. .

Samuti on asja materjalide juures M.P 01.12.2010 avaldus kriminaalhooldusele, kus ta

palub lugeda tema aadressiks ennetähtaegse vabanemise korral mitte XXX tänava korterit vaid korterit XXX, kus elab tema õde.

Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul olema veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole ka ringkonnakohtul.

Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtuga ja leiab, et antud juhul ei kaalu

süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist pooldavad asjaolud üles tema vabastamisest

keeldumist põhistavaid asjaolusid. Seega puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar