2-21-15569/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja

koht

8. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15569

Kohtuasi

OÜ OSC Transport hagi Interbauen OÜ vastu võla

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 3. märtsi 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ OSC Transport apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1425,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

ringkonnakohtus

Hageja OÜ OSC Transport (registrikood 11679182),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kai Villman

Kostja Interbauen OÜ (registrikood 11361280), lepinguline

esindaja Ivo Jaama

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 3. märtsi 2022. a otsus tsiviilajas nr 2-21-15569. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada.

2. Välja mõista Interbauen OÜ-lt OÜ OSC Transport kasuks põhivõlgnevus 1320 eurot,

viivis perioodi 4. oktoober 2021 kuni 8. september 2023 eest 230,46 eurot ja alates

9. septembrist 2023 viivis põhinõudest (1320 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

3. Rahuldada OÜ OSC Transport apellatsioonkaebus.

4. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Interbauen OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ OSC Transport (hageja) esitas 4. oktoobril 2021 Harju Maakohtule hagi Interbauen OÜ

(kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1320 eurot ning sellelt

viivis seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud

palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt pöördus hageja 10. mail 2021 e-kirjaga kostja poole sooviga osta

60 aiaposti. Vastuseks hageja e-kirjale teatas kostja, et laos on olemas kolmemeetrised postid

ning e-kirjale oli lisatud kostja kodulehe link toote pruss PlastRex NEULAR CRAFT 95x50mm

(kaup) kohta. Pooled sõlmisid 13. mail 2021 müügilepingu (leping), mille alusel kostja müüs

hagejale kaupa 60 tükki. Kauba eest tasus hageja kostjale 12. mail 2021 esitatud arve nr 33390

alusel 1320 eurot. Hageja sai kauba kätte 15. mail 2021.

1.2. Hageja asus 12. juulil 2021 kaubast tegema aeda ehk paigaldama prusse vertikaalpostidena,

kuhu siis omakorda pidi kinnituma horisontaalis plangud. Ehitustegevuse käigus tuvastas

hageja, et prussid ei ole jäigad, vaid painduvad, mistõttu ei olnud võimalik neist aeda ehitada.

Kostja reklaamis oma kodulehel kaupa kui kõrgtehnoloogiliselt toodetud vastupidava

plastikprofiilina, mida saab kasutada puidu asemel kohtades, kus on nõutav tugevus ja eriline

vastupidavus. Nimetatud kirjeldusest lähtuvalt saab eeldada, et kaup on vähemalt sama tugev

kui puidust aiapost. Tegelikkuses ei vasta kaup oma painduvuse tõttu kirjeldatule ning ei ole

seetõttu aiapostina kasutamiseks sobilik. Hea usu põhimõttest tulenevalt eeldas hageja ostjana,

et kostja kui müüja avaldused müüdava kauba kohta on tõesed. Seejuures ei juhtinud kostja

hageja 10. mai 2021. a päringule vastates tähelepanu asjaolule, et kaup ei ole sobilik

kasutamiseks aiapostina.

1.3. Hageja tegi kostjale 16. juulil 2021 avalduse, milles andis täiendava tähtaja kauba tasuta

ringivahetamiseks või selle võimatuse korral ostuhinna tagastamiseks. Kuna kostja jättis

määratud tähtajaks puudused kõrvaldamata, taganes hageja 2. augustil 2021 esitatud

avaldusega lepingust ning palus tagastada ostuhinna 10 kalendripäeva jooksul alates

taganemisavalduse kättesaamisest. Kostja sai taganemisavalduse kätte 2. augustil 2021, kuid

hagejale raha tagastanud ei ole.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja ei vaidlusta, et kostja müüs hagejale kauba, mille eest hageja tasus 1320 eurot.

Kostja hinnangul puudus hagejal aga õigus lepingust taganeda.

2.2. Hageja etteheide kauba painduvuse kohta ei ole põhjendatud. Postidest on võimalik aeda

ehitada, paigaldades neid nii horisontaal- kui ka vertikaalasendis. Kostjale ei ole teada, millist

aeda soovis hageja ehitada. Aia ehitamise kohta antud info oli soovituslik. Kostja ei vastuta

selle eest, kui aed on valesti projekteeritud ning seetõttu ei ole ostetud kaup sobilik.

2.3. Kostja kodulehel ei ole esitatud infot toote painduvuse kohta. Seejuures ei ole painduvus

ja tugevus sünonüümid. Hagi lisana esitatud fototabel prussi paindest näitab, et prussi läbipaine

on 15 cm. Samas ei ole teada, kui suurt jõudu prussile rakendati, kui kõrge oli välitemperatuur,

kas prussid olid eelnevalt ladustatud päikese käes, mis muutsid prussid paindlikuks. On

üldteada, et kolmemeetrine puitpost ei pandu nii hästi kui plastik, kuid painduvuse erinevused

ei ole aluseks lepingust taganemiseks.

2.4. Hageja ei ole nimetanud ühtegi kirjelduses olevat väidet, mis ei vasta tõele. Kaup vastas

kodulehel avaldatud tingimustele. Kuna lepingust taganemise eelduseks on oluline lepingu

rikkumine, siis on hagejapoolne lepingust taganemine tühine.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 3. märtsi 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja 675 eurot

ning neilt viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.1. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei nähtu pooltevahelisest kirjavahetusest, kas ja millist

konkreetset aeda hageja soovis ehitada. Seega ei pidanud kostja täiendavalt hagejale selgitama

kauba kasutusotstarvet ja sobivust ning uurima, millist aeda soovib hageja ehitada. Maakohus

asus seisukohale, et erikokkulepped poolte vahel puudusid ning kaup pidi vastama kostja

kodulehel olevale kirjeldusele (VÕS § 226 lg 1).

3.2. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et ostetud postid ei vastanud kostja kodulehel

olevale kirjeldusele. Seejuures ei ole painduvus, tugevus ja vastupidavus sünonüümid.

Kodulehel avaldatud kauba kirjelduses ei ole viidatud sellele, et kaup oleks paindumatu ning

võrdväärne puiduga. Märgitud on üksnes see, et kaupa saab kasutada puidu asemel kohtades,

kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus. Asjatundja arvamus sisaldab eeldust, et kostja

müüs hagejale poste plankaia ehitamiseks kõrgusega 1,5 m ja postivahe pikkusega 2,5 m.

Hageja ei ole tõendanud, et kaup ei sobiks mitte ühegi aia ehitamiseks.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus

otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Maakohus on vaidlustatud otsuses tuvastanud asjaolusid, millele pooled menetluses

tuginenud ei ole. Nii on maakohus asunud seisukohale, et kaup peaks olema vähemalt keskmise

kvaliteediga olukorras, kus kostja ei ole sellekohast vastuväidet kohtule esitanud ega ka

tõendanud,

et

kaup

vastas

keskmisele

kvaliteedile.

Sellega

rikkus

maakohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 5 sätestatud põhimõtet menetleda hagi poolte

esitatud asjaolude alusel.

4.2. Ka on maakohus rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, jättes hageja

vastuväited ja tõendid otsuses arvestamata. Nii on hageja esitatud asjatundja arvamusega

tõendanud, et kaup ei sobinud aiapostina kasutamiseks ning toode on painduv. Sama asjaolu on

hageja tõendanud ka kostja juhatuse liikme ÜJ 28. juuli 2021. a e-kirjaga. Maakohus on jätnud

viidatud tõendid põhjendamatult arvestamata. Seejuures on maakohus ilmselgelt tuginenud

kostja esitatud fotodele, kus on küll kujutatud prussid, kuid mille näol ei ole tegemist hagejale

müüdud asjaga. Ka ei hinnanud maakohus hageja väidet, et kostja käitumine on vastuolus hea

usu põhimõttega.

4.3. Lisaks on maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Hageja ei pidanud tõendama, et

müüdud kaubaga ei ole võimalik ühtegi aeda ehitada. Kostja pidanuks tõendama, et kaubast on

võimalik vähemalt keskmise kvaliteediga aeda ehitada või vähemalt seda, et sellest on üleüldse

võimalik aeda ehitada.

4.4. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et arvestades hageja 10. mai 2021. a e-kirja sisu, millele

vastuseks saatis kostja kauba kohta kodulehe lingi, sai hageja eeldada, et kostja kinnitas, et kaup

sobib kasutamiseks aiapostina. Seejuures on kostja oma tootekirjelduses võrrelnud kaupa

puitpostiga, seda just tugevuse ja erilise vastupidavuse tähenduses. Müügilepingu esemeks

oleval tootel puudus puidule omane tugevus, postid paindusid niivõrd, et neid ei olnud võimalik

aiapostina kasutada. Seega ei vastanud kaup lepingutingimustele.

4.5. Erinevalt maakohtust leiab hageja, et aiaposti kontekstis on omadussõnad painduv, tugev

ja vastupidav koondatud ühe ühise nimetaja alla ja seda saab üheselt kokku võtta tugevusena.

Keskmiselt mõistlikult inimeselt ei saa eeldada, et nähes aiaposti kirjelduses viidet tugevusele,

tekiks kahtlus, kas see hõlmab endas ka painduvuse puudumist. Seega jättis maakohus

ebaõigesti kohaldamata VÕS § 226 lg 1 sätestatu. Maakohus on rikkunud ka VÕS § 116 lg-t 1

ja § 116 lg 2 p 1, sest on jätnud olulise lepingu rikkumise tuvastamata, kuigi hageja tõendas, et

kaup ei vasta kirjeldusele ning et hagejal ei olnud võimalik kaubast aeda ehitada.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel täielikult

tühistada materiaalõiguse normi kohaldamata jätmise ja menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uue otsuse, millega hagi rahuldab. Hageja apellatsioonkaebus

rahuldatakse.

7. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas kostja on hagejaga sõlmitud

müügilepingut rikkunud, kas kostja vastutab rikkumise eest ning kas hagejal oli seetõttu õigus

müügilepingust taganeda.

Kolleegiumi hinnangul on hageja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus rikkus TsMS § 5 lg-

t 1, põhjendamatu. Maakohus on küll oma otsuse p-s 4 viidanud õiguskirjandusele, sh VÕS §-

le 77, kuid leidis kokkuvõttes, et erikokkulepped asja omaduste kohta pooltel puudusid,

lähtudes kvaliteedi hindamisel kodulehel olevast kauba kirjeldusest (vt maakohtu otsuse p 5).

Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui maakohus oleks tuvastanud, et pooled ei leppinud

kokku täitmise kvaliteedis ning kohaldanud kohustuse täitmise kvaliteedi hindamisel

VÕS § 77, siis seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus

ei ole seotud poolte väidetega (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1).

Küll aga nõustub kolleegium hageja väitega, et maakohus rikkus kohtuotsuse

põhjendamiskohustust (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8), jättes hageja esitatud väited ja tõendid

hindamata, mis mõjutas asja lõppjäreldust. Selle rikkumise saab ringkonnakohus kõrvaldada.

8. Hageja on põhjendanud hagis enda taganemisõiguse olemasolu asjaoluga, et ta lähtus kauba

ostmisel kostja interneti kodulehel olevast kauba kirjeldusest ning kostja teadis, et hageja

soovib poste kasutada aiapostidena, milleks need ei sobi. Maakohus leidis, et kaup vastas kostja

kodulehel olevale kirjeldusele ning hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv. Kolleegium

maakohtuga ei nõustu.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud hageja väidete ja esitatud tõenditega arvestamata,

mis viis ebaõigesti hagi rahuldamata jätmiseni. Ringkonnakohus selgitas pooltele õiguslikku

olukorda ning andis võimaluse esitada avaldusi ja seisukohti TsMS § 640 lg 1 p 7 järgi (tl-d

138–139). Ennekõike tekkis ringkonnakohtul küsimus VÕS § 217 lg 2 p 2 kohaldamise

võimalikkuse üle.

9. Poolte vahel on VÕS § 208 lg 1 mõttes sõlmitud müügileping. VÕS § 217 lg 1 järgi peab

ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse

ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.

VÕS § 217 lg 2 järgi ei vasta asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole

kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud

eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või

pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).

9.1. Hageja on tõendanud, et enne müügilepingu sõlmimist pöördus ta 10. mai 2021. a e-kirjaga

kostja poole ning soovis teada postide pikkust, hinda ja laojääki (tl 9 pöördel). E-kirjale vastas

kostja, et „3m kohe olemas“ ning lisas juurde kauba kirjelduse kohta lingi kodulehele

(https://interbauen.ee/pruss-plastrex-95x50-mm-jm.html).

Kaupa

kirjeldati

järgmiselt:

PlastRex-i post on kõrgtehnoloogiliselt toodetud vastupidav plastikprofiil, mida saab kasutada

puidu asemel kohtades, kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus. PlatsRex postid lasevad

igaühel rakendada oma fantaasiat ja ehitada omale eluaegne aiakuur, aed, kasvulava, veranda

alus jne. Hooldusvaba – ei vaja täiendavat kaitsetöötlust; vastupidav – ilmastiku- ja UV – kindel

ning ei kaota oma värvi; 100% taaskäideldav; töödeldavus – materjali on võimalik töödelda

sarnaselt puidule; piiramatult võimalusi; eluaegne; 26 aastat garantiid (tl-d 12–13).

9.2. VÕS § 226 täiendab VÕS § 217 regulatsiooni, sätestades täiendava aluse müüdud asja

lepingutingimustele vastavuse tuvastamisel. Näidise, mudeli või kirjelduse omadused loetakse

sisuliselt kokku lepitud omadusteks VÕS § 217 lg 2 p 1 tähenduses, müüdud asja nõutava

kvaliteedi määramisel on aluseks näidise, mudeli või kirjelduse kvaliteet, mitte VÕS § 77 lg-

tes 1 ja 2 sätestatud keskmine kvaliteet. Samuti on viidatud säte erinorm VÕS § 116 lg 2 suhtes,

sätestades sisuliselt täiendava olulise lepingurikkumise aluse (VÕS § 226 lg 1 teine lause).

Praegusel juhul oli kauba kohta avaldatud üldised omadused ning kasutusotstarve, sh sobisid

postid aia ehitamiseks. Kirjelduses ei ole märgitud, et postid sobivad aiapostideks. Sellist

järeldust ei saa teha ka kirjelduse osast, milles tuuakse välja, et poste saab kasutada puidu

asemel, kus on nõutav tugevus ja eriline vastupidavus. Ennekõike annab kirjeldus mõista, et

kaupa saab kasutada aiakuuri, aia, kasvulava, veranda aluse jne ehitamise ühe komponendina.

Kostja väide, et poste saab kasutada aia ehitamise materjalina (horisontaalselt), on fotodega

tõendatud (tl-d 57–60).

10. Vaatamata eeltoodule on maakohus teinud kolleegiumi hinnangul vale järelduse, et kaup

vastab kokkulepitud tingimustele ning kostja ei ole müügilepingut rikkunud.

10.1. Maakohus on jätnud asjas alusetult arvestamata poolte lepingueelse suhtlusega ning

analüüsimata VÕS § 14 lg 2 esimese lause võimaliku rikkumise (tl-d 9–10). Kuigi praegusel

juhul oli tegemist ehitusmaterjalide e-poest kauba ostmisega, siis enne müügilepingu sõlmimist

pöördus hageja täiendavate küsimustega kostja poole, avaldades mh ka kauba kasutamise

eesmärgi („soovime osta 60 halli aiaposti“). Selle asjaolu arvestamata jätmise tõttu jäi

maakohtul kohaldamata VÕS § 14 lg 2 ja § 217 lg 2 p 2. Kolleegiumi hinnangul ei saa praegust

asja lahendada VÕS § 226 lg 1 alusel, vaid kauba lepingutingimustele vastavuse tuvastamisel

tuleb lähtuda üldnormidest (VÕS § 217).

10.2. Kostja kodulehel oleva kirjelduse kohaselt sobivad PlastRex-i postid aia ehitamiseks.

Hageja väidab, et lugedes kauba kirjeldust, sai ta aru, et postid sobivad ka vertikaalpostidena

aia ehitamiseks. Kostja väidab omalt poolt, et tema ei tea, millist aeda soovis hageja postidest

ehitada ning kauba kirjelduse kohaselt sobivad nad aia ehitamiseks, kuid seal ei ole kirjas, et

nad sobivad aiapostideks (vt ka e-kirjavahetus, tl-d 28 ja pöördel, 42–45 pöördel).

Kolleegium leiab, et hageja pöördumisest enne postide ostmist kostja poole sooviga „osta 60

halli aiaposti“ pidi kostja aru saama, millisel eesmärgil soovib hageja poste kasutada. Kostja ei

vaidle vastu, et postid ei sobi aiapostideks. Seega tulnuks kostjal hagejat informeerida, et postid

ei sobi aiapostideks. Kostja seda ei teinud.

10.3. Riigikohus on varem selgitanud, et tulenevalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 ning

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg-test 2 ja 3 (koosmõjus TsÜS §-ga 95) on

lepingupoolel lisaks üldisele kohustusele mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale

infoga, hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu

sõlmimise otsust oluliselt mõjutada (vt RKTKo 31.01.2018 2-14-21710/105, p 25.1). Kui

lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub alles pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist

suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele

ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Sellisel juhul saab lepingu pool

tugineda lepingueelsete läbirääkimiste käigus kokku lepitu rikkumisele kui lepingueelsete

läbirääkimiste järel sõlmitud lepingu rikkumisele (vt RKTKo 19.11.2007 3-2-1-111-07, p 14).

Ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel

lepingust taganeda (vt RKTKo 27.05.2015 3-2-1-43-15, p 14).

10.4. Hindamisel, kas kostja pidi lepingu sõlmimise ajal teadma, milliseks otstarbeks hageja

kaupa vajas, tuleb mh arvestada poolte kohustusi lepingueelsete läbirääkimiste käigus (VÕS §

14). 10. mai 2021. a hageja e-kirjas on hageja selgelt avaldanud postide ostmise eesmärgi.

Hinnates seda koosmõjus kauba kohta avaldatud üldise kirjeldusega, pidi kostja mõistliku isiku

positsioonilt aru saama, et hageja ostab postid selleks, et kasutada neid vertikaalselt

aiapostidena (VÕS § 29 lg 4). Seega pidi kostja lepingu sõlmimise ajal teadma, et hageja soovib

poste kasutada spetsiifilisel otstarbel ning hageja võis mõistlikult tugineda kostja kui

ehitusmaterjale müüva isiku erialastele teadmistele. Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei

ole ka väitnud, et hagejal võis aedade ehitamise valdkonnas olla eriteadmised.

Lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist

valeinfoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise

poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14

lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed

olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu

teisel

poolel

on

lepingu

eesmärki

arvestades

äratuntav

oluline

huvi.

Lisaks

teavitamiskohustusele näeb VÕS § 14 lg 1 esimene lause lepingulisi läbirääkimisi pidavatele

isikutele ette üldise kohustuse mõistlikult arvestada üksteise huvide ja õigustega.

11. Kolleegium leiab, et kostjal müüjana pidi asjaoludest tulenevalt, sh hagejalt kui ostjalt

saadud teabe põhjal, tekkima kahtlus, et hageja võib vajada asja kasutusotstarbeks, mis ei ole

käsitatav sellise asja tavapärase kasutusotstarbena. Sellest tulenevalt tekkis kostjale VÕS § 14

lg-test 1 ja 2 kui majandus- või kutsetegevuses tegutsevale müüjale kohustus küsida hagejalt

asja soovitava kasutusotstarbe kohta lisateavet. See on nii eelkõige juhul, kui asja otstarbest

võivad sõltuda võimalikud riskid, millest võib sõltuda asja vastavus ettenähtud eesmärkidele ja

ostja vajadustele, ning millest ostja informeerimist saab müüjalt tema erialaseid oskusi ja

teadmisi arvestades mõistlikult oodata (vt VÕS § 14 lg 2 teine lause, § 217 lg 2 p 2). Nende

asjaolude vastu on ostjal lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi VÕS § 14 lg 2

esimese lause tähenduses. Kui müüja jätab asja spetsiifilise otstarbe välja selgitamata olukorras,

kus seda võis temalt mõistlikult oodata, saab lugeda, et ta pidi VÕS § 217 lg 2 p 2 tähenduses

teadma, et ostja vajab asja selleks otstarbeks. Eelneva põhjal asub kolleegium seisukohale, et

hagejal oli äratuntav huvi kauba aiapostidena kasutamise osas ning kostja rikkus VÕS § 14 lg-

st 2 tulenevalt teavitamiskohustust.

12. Hageja on tõendanud, et ostetud postid ei sobinud aiapostidena kasutamiseks. Asjatundja

arvamuse kohaselt ei sobi postid oma läbipainde tõttu standardse aia ehitamiseks (tl-d 80–85).

Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Seega ei vastanud üleantav asi lepingutingimustele

(VÕS § 217 lg 1).

13. VÕS § 218 lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse

eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal

ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 4 sätestab, et müüja vastutus asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest on välistatud, kui ostja lepingu sõlmimisel asja

lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma. Selleks saab pidada olukorda, kus

ostja teadlikult valib variandi, mis asja teatud eriliseks otstarbeks ei sobi. Müüja vabaneb

vastutusest juhul, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist ostjale selgitanud selle

variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud ostja tähelepanu sellega

kaasnevatele riskidele ning ostja jääb müüja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks.

Praeguses asjas ei ole kostja tuginenud sellele, et tema vastutus on välistatud seetõttu, et ta

juhtis hageja tähelepanu kauba aiapostidena kasutamisega kaasnevatele riskidele. Seega ei saa

ka kostja väita, et hageja tegi ise vale valiku ning kostja selle eest ei vastuta. Kolleegiumi

hinnangul ei esine kostja vastutust välistavaid asjaolusid.

14. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg-s 2

on sätestatud mitteammendav loetelu olulistest lepingurikkumistest. Praegusel juhul puudub

kohtul vajadus hinnata, kas tegemist oli VÕS § 116 lg 2 p-s 2 kirjeldatud olukorraga, sest

hageja on andnud kostjale VÕS § 114 järgi täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (vt hageja

15. juuli 2021. a hoiatus; tl-d 26 ja pöördel).

Kolleegium märgib lisaks, et enne 1. jaanuari 2022. a kehtinud VÕS § 223 lg 3 sätestas, et VÕS

§ 223 lg-s 1 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s

114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib mh lepingust taganeda. VÕS § 223 täiendab

VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat olulise lepingurikkumise aluste loetelu täiendavate alustega

müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks, mis väljendub lepingutingimustele

mittevastava asja üleandmises ostjale.

15. VÕS § 188 lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Hageja väitel sai ta kauba kätte 15. mail 2021 ning ta hakkas sellest aeda

ehitama 12. juulil 2021, mil selgus, et postid ei sobi aia ehitamiseks. 15. juuli 2021. a kirjaga

andis hageja kostjale teada kauba lepingutingimustele mittevastavusest ning täiendava tähtaja

kohustuse täitmiseks (tl-d 26 ja pöördel). Poolte e-kirjavahetusest nähtub, et kostja on hageja

teate 16. juulil 2021 kätte saanud (tl-d 28 ja pöördel). Kuna kostja täiendava tähtaja jooksul

kohustust ei täitnud (kostja vaidles kauba mittevastavuse väitele vastu), taganes hageja

müügilepingust 2. augusti 2021. a avaldusega (tl-d 35–36 pöördel). Kostja on avalduse samal

päeval kätte saanud (tl 38). Asja materjalidest ei nähtu ning kostja ei ole sellele tuginenud, et

hageja oleks õiguse lepingust taganeda kaotanud. Eelneva põhjal leiab kolleegium, et lepingust

taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused on täidetud.

16. Hageja tasus kostjale kauba eest 1320 eurot (tl-d 17–18). Seoses lepingust taganemisega

nõuab hageja kostjalt tasutud ostuhinna tagastamist.

16.1. Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks (vt ka nt RKTKo 20.06.2011 3-2-1-57-11, p 31; RKTKo 8.11.2011

3-2-1-104-11, p 25). Lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool VÕS § 189 lg 1

esimese lause järgi nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja

muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu alusel üleantu tagastamise

kohustused peavad pooled VÕS § 189 lg 1 teise lause alusel täitma üheaegselt, vastavalt

kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Müügilepingu tagasitäitmise korral on ostja kohustuseks

anda müüjale üle kaup, müüja kohustuseks on tagastada ostjale kauba müügihind. Hageja on

kostjat teavitanud kauba hoiustamisest (tl 40).

16.2. Kuigi kostja on oma viimases menetlusdokumendis avaldanud, et talle on kauba asukoht

ja seisund teadmata, ei ole pooled kohtumenetluses esitanud TsMS § 365 lg 1 kohast nõuet

menetlusosalisele kohustuse täitmiseks või teo tegemiseks tähtaja andmiseks ega TsMS § 445

lg 1 kohast taotlust määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja kord ning täitmise tähtaeg. Otsuse

täitmise viisi ja korra kindlaksmääramise taotlemine menetlusosalise poolt on vajalik eeldus

selleks, et kohus saaks kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra (vt ka RKTKo 19.12.2012

3-2-1-165-12, p 68). Seetõttu ei ole ringkonnakohtul alust määrata kindlaks otsuse täitmise viisi

ega korda. Eelnevast tulenevalt on hageja nõue kostjalt 1320 euro väljamõistmiseks

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

17. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates hagi

esitamisest kuni kohustuse täitmiseni. Kolleegiumi hinnangul on hageja viivisenõue

põhjendatud ja kuulub VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel rahuldamisele.

TsMS § 367 teisest lausest tulenevalt saab kohus mõista otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivise välja kindla summana ning viivise, mis ei ole veel sissenõutav, saab välja

mõista otsuse tegemisest edasi protsendina põhinõudest.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 230,46 euro suurune viivis alates

4. oktoobrist 2021 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni ehk 8. septembrini 2023 (viivitatud

päevi kokku 705). Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1320 euro suuruselt

põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 9. septembrist

2023 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

18. Kuna maakohtu otsus tühistatakse, muudab kolleegium kooskõlas TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3

sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks apellatsioonimenetluse kulude

jaotuse.

19. Hagi rahuldamise tõttu peab kolleegium põhjendatuks jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

20. Ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, kuna ringkonnakohus

muudab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas. Hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

21. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)