3-23-1931/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2023; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1931 Haldusasi X kaebus Politseija Piirivalveameti 21.08.2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052271289 tühistamiseks sissesõidukeeldu puudutavas osas

Menetlustoiming

Menetlusosalised

RESOLUTSIOON Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Kaebaja – X, esindaja Meelis Luht;

Vastustaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Julia Novodevitšenski von Jung

1. Kinnitada X ning Politseija Piirivalveameti vahel 07.09.2023 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt Politseija Piirivalveamet tunnistab alates 08.09.2023 kehtetuks kaebaja Eesti Vabariigi (siseriikliku) sissesõidukeelu ja kaebaja loobub kaebusest. Samuti on lepitud kokku, et haldusasjas tekkinud menetluskulud jäävad protsessiosaliste endi kanda;

2. Lõpetada haldusasja nr 3-23-1931 menetlus;

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata;

4. Saata menetlusosalistele käesoleva määruse ärakiri Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvestatuna

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 31.08.2023 kaebuse Politseija Piirivalveameti (edaspidi ka – PPA) 21.08.2023 lahkumisettekirjutuse nr 1052271289 tühistamiseks siseriiklikku sissesõidukeeldu puudutavas osas.

2. Tallinna Halduskohus jättis 04.09.2023 määrusega kaebuse käiguta.

3. Kaebaja esitas 04.09.2023 kaebuse täpsustuse ja koos sellega ka esialgse õiguskaitse taotluse. Kaebaja põhiväide väljendus kokkuvõtlikult selles, et tegemist oli eksitusega, et tegemist ei ole ebasoovitava välismaalasega ning kolmekuuline sissesõidukeeld ei oleks põhjendatud.

4. Tallinna Halduskohus küsis 05.09.2023 kohtunõudega esialgse õiguskaitse taotluse osas ka Politseija Piirivalveametilt vastavasisulist seisukohta.

5. Vaidluse osapooled esitasid 07.09.2023 ühiselt allkirjastatud kompromissi teksti, milles lepiti kokku, et:

5.1. PPA tühistab (tunnistab kehtetuks) alates 08.09.2023 kaebaja Eesti Vabariigi (siseriikliku) sissesõidukeelu;

5.2. Kaebaja loobub kaebusest;

5.3. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda;

5.4. Pooled paluvad lõpetada haldusasja läbivaatamine kompromissi sõlmimisega;

5.5. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi sõlmimise ning sellest tuleneva kohtumenetluse lõpetamise tagajärjest

KOHTU SEISUKOHT

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 154 lg 1 esimese lause kohaselt võivad pooled kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. HKMS § 152 lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse kompromissi kinnitamise korral ka menetlus ja kui vastav asjaolu peaks ilmnema enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).

7. Kompromissi tingimused on kokkuvõtlikult järgmised: PPA tunnistab alates 08.09.2023 kehtetuks vaidlustatud lahkumisettekirjutusega kohaldatud siseriikliku sissesõidukeelu ja kaebaja loobub kaebusest, kusjuures menetluskulud jäävad vaidluse osapoolte endi kanda.

8. Kohus leiab, et kaebaja ja Politseija Piirivalveameti vahel sõlmitud kompromisskokkuleppest on võimalik juhinduda ning antud juhul ei ole ilmnenud selliseid asjaolusid, mille puhul tuleks kaaluda selle kinnitamata jätmist. Vastavalt HKMS § 155 lg 4 kinnitatakse kompromiss määrusega, millega lõpetatakse haldusasja menetlus. Pooled on kinnitanud kompromissis, et on teadlikud kompromissi sõlmimise tagajärgedest, mistõttu enne kompromissi kinnitamist ei ole vaja selgitada neile kompromissi tagajärgi (HKMS § 155 lg 4 viimane lause). Kaebajal on õigusteadmistega esindaja, mistõttu saab eeldada antud kinnituse õigsust või siis sellest kinnitusest tuleneva riski kandmist. Kohus peab siiski vajalikuks korrata, et kompromissi kinnitamine tähendab seda, et kaebajal ei ole võimalik enam uuesti sama nõudega samal alusel uuesti kohtusse pöörduda (HKMS § 43 lg 1 p 2). Samas ei peaks sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamise järgselt selleks ka mingisugust sisulist tarvidust olema. Arvestades asjaolu, et menetlusosalised on leppinud kokku sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamiseks alates 08.09.2023, peab kohus võimalikuks vormistada kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse koheselt.

9. Lähtuvalt eeltoodust kinnitab kohus menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi, mis on allkirjastatud kaebaja esindaja Meelis Luht’i ning Politseija Piirivalveameti esindaja Julia Novodevitšenski von Jung’i poolt 07.09.2023 lõpetades HKMS § 152 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel ühtlasi ka haldusasja menetluse. Kompromissi sisu kajastab kohus lahendi resolutsioonis kokkuvõtlikult.

10. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 3 teise lause kohaselt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise korral taotluse läbi vaatamata. Kuna pooled on saavutanud kompromissi ja menetlus lõpetatakse, on ilmnenud esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise alus. Seega jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Enno Loonurm Kohtunik