3-23-1965/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

07.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-23-1965

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X´i kinnipidamise ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet (PPA),

volitatud esindaja Triin Tähtla

Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– X (sünd. XX XX XXXX)

Asja läbivaatamine

07.09.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

PPA

taotlus

ning

anda

luba

X´i

kinnipidamiseks

ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid

mitte kauemaks kui 07.10.2023 (kaasa arvatud).

2. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 265 lg 5, §

204 lg 1).

Sekretäril saata määrus menetlusosalistele. PPA tõlgib isikule suuliselt vene keelde määruse

resolutsiooni ja põhjendused.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PPA esitas 06.09.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja PPA

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni isiku tagasisaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui

üheks kuuks. Taotlus on esitatud VSS § 23 lg 1 alusel, täidetud on VSS § 23 lg 1 p 1 ja 2

kohaldamise eeldused.

Taotluse asjaolud ja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmiselt:

1) X (Usbekistani kodanik ) peeti 48-tunniks kinni 05.09.2023 kell 20.00, VSS § 15 lg 1 alusel.

2) Isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni viisaruumis viibimiseks. PPA koostas

06.09.20223 isikule sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052271739 ning kohaldas

sissesõidukeeldu 5-aastaks.

3) 05.09.2023, kui isik peeti XXXXXX kinni, väitis ta kohapeal, et tema pass asub sõbra käes.

Kinnipidamisel osalenud järelevalveeksperdi sõnul ei suutnud välismaalane selgitada, kus asub

sõber ja pass ning tema selgitused kogu aeg muutusid ja olid ebaselged. Isik ei avaldanud sõbra

3-23-1889

2(5)

kontaktandeid ega nimetatud sõbra ees- ja perekonnanime, väitis, et tema viisa on aegunud ja

ta on illegaal. Kui välismaalane toimetati politseimajja, selgus, et välismaalasel oli pass kogu

aeg kaasas ja see oli tal peidetud kõhukotti voodri vahele.

4) X’ile on väljastatud Usbekistani bass nr XXXXXXX kehtivusega 14.07.2022-13.07.2032.

Välismaalasele on väljastatud Läti Vabariigi viisa nr LVA002765153 kehtivusega 25.01.2023 kuni

24.04.2023. Passi andmete kohaselt sisenes välismaalane Schengeni alale 30.01.2023 lennukiga

Riiga.

5) Isikul puudub Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus (välismaalaste seadus (VMS) § 43

lg 1). Lahkumisettekirjutuse tegemise menetluses välismaalane selgitas oma saabumise ja

Eestis viibimise kohta, et: saabus Eestisse umbes kuu aega tagasi, vist 05.08.2023 Lätist. Läti

viisa on kehtetu. Lätti saabus 30.01.2023 otselennuga Taškent-Riia. Viisa saamiseks maksis

kokku 2000 USD, mis sisaldas, kutset ja lennupileteid. Saabus Lätti eesmärgiga tööle asuda,

kuid kohapeal selgus, et on petetud ning tegelikult mingit tööd ei olnud, passis niisama.

05.08.2023 saabus Lätist bussiga Eestisse ning asus elama tuttava juures XXXXXXX. Samal

aadressil elab tuttav, kes on usbekk T. ning viibib minu andmetel Eestis samuti ebaseaduslikult.

Lisaks XXXXXX elas Eestis olles ka XXXXXX aadressil XXXXXXX. /…/ Eestis olles ei ole

isik väidetavalt tööd teinud, vaid on niisama passinud. Passi välismaalane politseinikule ei

esitanud, kuna tema meelest pole vahet, kas ta annab passi või mitte nagunii politsei teda lahti

ei lase ja saadab välja. Välismaalase pere – abikaasa, kaks poega ja kaks lapselast elavad

Usbekistanis. Küsimusele, kas välismaalane soovib Eestist lahkuda, vastas X, et pange teda

lennukile ja ta sõidab Türki. Küsimusele miks ta Eestist ei lahkunud, vastab välismaalane, et

raha polnud, tal on praegu 70 eurot ja kusagil ei töötanud. Enda karistatuse kohta selgitab X, et

teda on Usbekistanis karistatud tapmise eest 2000 aastal, talle määrati selle eest 12 aastat,

millest istus ära 8 aastat ja vabanes ennetähtaegselt 2008 aastal.

PPA tuvastas Lux Expressi pileti 230130405944 suunal Riia-Tallinn, mille kohaselt buss väljus

Riiast 30.01.2023 kell 14:00 ja jõudis Tallinnasse 30.01.2023 kell 18:25. Pilet on ostetud

30.01.2023 kell 13:49. Järelevalveekspert Anti Vendeli ettekandele tuginedes on X öelnud, et peale

saabumist tuli ta algul kohe Eestisse, kuid sõitis tagasi Lätti ning uuesti Eestisse saabus alles

05.08.2023. Samuti on X asjade hulgast leitud ostutšekk nr 10109175, millest on näha, et tšekk on

trükitud 23.07.2023 kell 17:21 ja see on väljastatud Kastani Ostukeskusest Haapsalus.

6) VSS § 23 lg 1 alusel taotleb PPA halduskohtu luba, kuna viibimisaluseta välismaalase suhtes

muude järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust

ning esineb välismaalase põgenemise oht (p 1) ja välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust

(p 2).

Haldusorgan järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

Välismaalane on küll öelnud, et ta soovib Eestist lahkuda, öeldes, et pange teda lennuki peale

ja ta sõidab Türki, aga samas ei ole ta ise senini astunud ühtegi sammu, et kodumaale naasta ja

Schengeni alalt lahkuda. Välismaalane on olnud teadlik, et temale väljastatud Läti viisa on

aegunud ja aegunud juba alates 25.04.2023. Seega on välismaalasel olnud aega kodumaalne

minna, kuid selle asemel on ta reisinud hoopis Eesti Vabariiki ja elanud siin kuni tema

kinnipidamiseni, ebaseaduslikult. Välismaalase sõnul tuli ta Eestisse vist 05.08.2023 Lätist.

Välismaalane on teda küsitlenud ametnikule öelnud, et Eestis ei tegelenud ta millegagi, tööd ei

olnud, passis niisama. Välismaalase enda sõnade kohaselt saabus ta Lätti eesmärgiga tööle

asuda. Samas välismaalasele sai ruttu selgeks, et tööd ei ole, kuid ta ei lahkunud kodumaale ega

asunud oma viibimist seadustama.

Välismaalase asjade seast leitud LuxExpressi bussipilet 30.01.2023 kuupäevaga ja ostutšekk

kuupäevaga 23.07.2023 viitavad, et tema ütlused saabumisest Eestisse alles 05.08.2023 ei ole

ilmselt tõesed. Tõenäoline on, et tal oli eesmärk kohe tulla Eestisse.

3-23-1889

3(5)

Seega annab X’i senine käitumine PPA’le aluse avata, et vabaduses viibides ei täida

välismaalane vabatahtlikult talle pandud kohustust lahkuda, kuna senini ei ole välismaalane

seda teinud.

VSS § 6⁸ p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus. Kuigi ainuüksi karistatuse fakt ei näita isikust tulenevat põgenemisohtu, on PPA

seisukohal, et varasemalt välismaalase poolt toimepandud kuritegu näitab tema valmidust

seaduse rikkumiseks. PPA leiab, et vabaduses viibides ei hakkaks välismaalane tegema PPA-

ga koostööd ning asuks ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil või

lahkub talle sobivasse liikmesriiki. Välismaalane on küll öelnud, et pange teda lennukile ja ta

sõidab Türki, aga tuginedes asja materjalidele ja PPA-l küsitlustel kujunenud arvamusele pole

isiku jutt usutav. Tuginedes VSS § 26⁴ lg 1 p 1, 2, 4 on väljasaadetav kohustatud kaasa aitama

väljasaatmise korraldamisele. Käesoleval juhul on PPA-l alus ka arvata, et välismaalane ei täida

talle pandud kaasaaitamiskohustust, kuna hakkas temale väljastatud passi varjama ja seejuures

varjama kehtetud Läti Vabariigi poolt väljastatud viisat, eesmärgiga raskendada tema isiku

tuvastamist ning sellega kaasnevat väljasaatmist. Välismaalane ei täitnud talle pandud

kohustust peale viisa kehtivusaja lõppemist Läti Vabariigist lahkuda. Samuti seab PPA kahtluse

alla välismaalase Eestisse saabumise kuupäev. Kuna välismaalane on ebausaldusväärne, ei

täida kaasaaitamiskohustust, ei saa PPA teda usaldada, et ta vabatahtlikult Eesti Vabariigist

lahkub.

7) Kinnipidamine on abinõu, mida rakendatakse Eestis ebaseaduslikult viibiva isiku suhtes,

keda pole olnud võimalik VSS § 18 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul riigist välja saata. X suhtes

ei ole võimalik kohaldada VSS §-s 10 lg 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid.

Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki

ka juhul, kui PPA kohaldaks välismaalase suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt,

kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele

peaks alust andma isiku varasem käitumine (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).

Eelnevalt hindas PPA, et X käitumise tõttu puudub PPA-l tema suhtes usaldus.

PPA-le pole teada asjaolusid, mis muudaks kinnipidamise isiku suhtes ebaproportsionaalseks.

8) Isikut pole võimalik 48-tunni jooksul välja saata, kuna käesoleval hetkel puuduvad

otselennud Eesti ja Usbekistani vahel. Lennud Usbekistani Vabariiki toimuvad Türgi Vabariigi

kaudu. Selleks, et Türgi Vabariigi kaudu välismaalane välja saata, on vajalik Türgi

ametivõimudelt saada transiidiluba. Taotlus loa saamiseks tuleb aga esitada 15 päeva enne

väljalendu Eestist.

2. PPA jäi 07.09.2023 istungil taotluse juurde.

Puudutatud isik ütles, et ei soovi kinnipidamiskeskuses olla, vaid soovib koheselt naasta koju.

Kinnipidamiskeskuses on probleemiks see, et ei saa suitsetada. Ise lahkuda ei saa, kuna pole

raha lennupileti ostmiseks ning Eestis pole sugulasi, kes saaks aidata ning aidata ei saa ka

Usbekistanis elavad lähedased.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Juhindudes VSS § 23 lg-st 1 ja 11 ning HKMS § 264 lg-st 1 ja 3 rahuldab kohus PPA taotluse

ning annab loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.10.2023 (kaasa arvatud).

4. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus.

Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Puudub vaidlus, et puudutatud

isik viibib Eestis seadusliku aluseta.

3-23-1889

4(5)

Puudutatud isikule on tehtud 06.09.2023 sundtäidetav lahkumisettekirjutus nr 1052271739 (dtl

14-16), mis on isikule teatavaks tehtud ning kehtiv.

5. Riigil on õigus väljasaadetavat isikut kinni pidada eesmärgil, et tagada lahkumisettekirjutuse

täitmine, lahkumiskohustuse tulemuslikkus (VSS § 23 lg 1). Väljasaatmine viiakse lõpuni

viivitamata pärast väljasaadetava kinnipidamist (VSS § 18 lg 1). Eestist välja saadetava isiku

kinnipidamiseks üle 48 tunni on vajalik halduskohtu luba (VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1).

Kinnipidamiskeskusesse paigutamine on lubatud, kui leebemate järelevalvemeetmete

kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkumisekohustuse täitmise tulemislikkust, eelkõige,

kui esineb välismaalase põgenemise oht (VSS § 23 lg 1 p 1) või välismaalane ei täida

kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) nagu käesoleval juhul PPA on taotluses välja toonud.

6. Kohus nõustub PPA-ga, et puudutatud isiku suhtes esineb põgenemise oht. Viimast tuleb

sisustada juhindudes VSS §-st 68. PPA tugineb VSS § 68 p-le 4 ja 6. Põgenemisohu tõendatuks

lugemiseks piisab ühe aluse esinemisest.

VSS § 6⁸ p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohus nõustub PPA-ga, et

teades oma ebaseaduslikust viibimisest Eestis ja Schengeni viisaruumis, pole isik astunud

mingeid samme siit lahkumiseks, mistõttu pole usutav tema jutt soovist koheselt lahkuda

kodakondsusjärgsesse riiki. Isiku viisa aegus juba 25.04.2023 ning talle oli tema enda sõnul

enne seda selge, et tööd talle ei ole (dtl 11, küsitluse protokoll). Isik ei lahkunud ega asunud

otsima võimalusi viibimise seadustamiseks. PPA on samuti põhjendatult järeldanud, et isiku

ütlused Eestisse saabumise aja ja asjaolude kohta on ebausutavad.

Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates isik märkis, et kuna tal polnud raha, soovis ta Eestis

mõnda aega töötada ja seejärel ise lahkuda. Isik möönis, et tal pole siin viibimiseks ega

töötamiseks õiguslikku alust. Kohtu hinnangul viitab ka eelnev sellele, et isik ei lahkuks Eestist

koheselt, vaid asuks siin pigem otsima võimalust ebaseaduslikult töötada.

VSS § 6⁸ p 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on korduvalt toime

pannud tahtlikke kuritegusid või on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud

vangistus. PPA on põhjendatult järeldanud, et isiku karistatus, tema enda sõnul tapmise eest

(dtl 12, küsitluse protokoll), näitab valmidust seaduse rikkumiseks, milleks võib olla ka

väljasaatmise eest pakku minek. Kohtuistungil kohtu küsimusele vastates märkis isik, et ta

kandis küll pikka vanglakaristust aga mitte tapmise ees, vaid oli ilma põhjuseta vanglas.

Kohtule pole istungil toodud selgitus eluliselt usutav ning selle vastuolu varasemate ütlustega

suurendab isiku ebausaldusväärsust veelgi.

Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus ning antud juhul on PPA prognoos kõigi asjaolude

põhjal kogumis põhjendatud. Ka kohus peab tõenäoliseseks, et puudutatud isik hakkaks

väljasaatmisest kõrvale hoidma kui ta vabastada.

7. PPA on tuginenud VSS § 26⁴ lg 1 p-le 1, 2, 4 ning leidnud, et puudutatud isik ei ole täitnud

kaasaaitamiskohustust enda väljasaatmise korraldamisel, millega kohus samuti nõustub. Isik

varjas politsei eest alguses nii oma passi kui kehtetut Läti Vabariigi poolt väljastatud viisat (dtl

17-18, 05.09.2023 ja 06.09.2023 ettekanne), ilmselgelt eesmärgiga raskendada oma isiku

tuvastamist ning sellega kaasnevat väljasaatmist. Samuti andis ebausaldusväärseid ütlusi oma

Eestisse saabumise aja kohta. Kohtuistungil isik selgitas, et ta hiljem andis oma dokumendi

politseile, kuid see ei tähenda kohtu arvates, et isik poleks esialgu püüdnud oma isiku

tuvastamist ja menetlust takistada. Ka kohtule jäi istungi põhjal selge mulje, et isiku

usaldamiseks pole vähimatki põhjust.

8. Praegusel juhul pole ilmselgelt alust arvata, et isiku suhtes leebemate järelevalvemeetmete

(VSS § 10 lg 2) kohaldamine täidaks eesmärki (põgenemisohu vältimine).

3-23-1889

5(5)

Puudutatud isikul pole Eestis sugulasi. Tuttav, kelle juures isik väidetavalt viibis on puudutatud

isiku enda sõnul samuti illegaal (dtl 11-12, küsitluse protokoll). Isikul puuduvad enda sõnul

ülalpidamiseks vahendid ning on üksnes raha suitsu ostmiseks ning raha teenimiseks sooviks

ta asuda illegaalselt töötama.

Kohus nõustub PPA-ga, et leebemate järelevalvemeetmete (VSS § 10 lg 2) kohaldamine eeldab

mh usaldust isiku suhtes, mida antud juhul tuvastatud asjaolude ja isiku varasema käitumise

põhjal ilmselgelt olla ei saa.

9. Asjas esitatud teabest ei nähtu ning ka istungil ei toonud isik välja, et kinnipidamiskeskusesse

paigutamine oleks vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4).

Kohus leiab, et kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne

taotletava eesmärgi suhtes. Abinõu kohaldamise eesmärk on tagada puudutatud isiku

väljasaatmise tulemuslikkus. Antud juhul puuduvad kinnipidamisele tõhusad alternatiivid.

10. Kohus rahuldab PPA taotluse. Kohus selgitab, et PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest

viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub

või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg-d 11 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)