3-22-1061/24 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1061

Haldusasi

Kalda tee 32 OÜ kaebus tuvastada Rahapesu Andmebüroo

05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasus

Menetlusosalised

Kaebaja – Kalda tee 32 OÜ, lepinguline esindaja v.adv

Toomas Pikamäe

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Karin Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tuvastada Rahapesu Andmebüroo 05.05.2022 ettekirjutuse nr

3.4-4/6-2 õigusvastasus.

2. Mõista Rahapesu Andmebüroolt Kalda tee 32 OÜ kasuks välja viimase

menetluskulud summas 5042 eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud

nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 09.10.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kalda tee 32 OÜ ja Coop Pank AS (edaspidi: Coop) sõlmisid 14.10.2021 laenulepingu nr

43398 (edaspidi: Laenuleping), mille laenas alusel Coop Kalda tee 32 OÜ-le 15-aastaseks

tähtajaks 1 700 000 eurot (edaspidi: Laen). Laenulepingu järgi oli Laen investeerimislaen,

mida Kalda tee 32 OÜ võis kasutada: (a) Kalda tee 32 OÜ ja Coopi vaheliste laenulepingute

nr 31508 ja nr 31509 refinantseerimiseks; (b) täiendavate investeeringute ja käibevahendite

finantseerimiseks; ja (c) edasilaenamiseks X Kinnisvara OÜ (registrikood 14678912)

tütarettevõtjale summas kuni 400 000 eurot.

2. Coop kandis 14.10.2021 Laenu Kalda tee 32 OÜ arvelduskontole nr

EE084204278605887906 Coop pangas. Perioodil 14.10.2021 kuni 04.05.2022 kasutas Kalda

tee 32 OÜ laenu erinevateks otstarveteks. Seisuga 04.05.2022 oli Kalda tee 32 OÜ kontol

kokku 241 607,39 eurot.

3. Kalda tee 32 OÜ sõlmis 22.04.2022 laenulepingu äriühinguga Libris Group OÜ.

Laenulepingu kohaselt kohustus Kalda tee 32 OÜ andma Libris Group OÜ-le laenu 200 000

eurot. Libris Group OÜ on X Kinnisvara OÜ tütarühing. Kalda tee 32 OÜ kandis Libris

Group OÜ-le üle 150 000 eurot ja pidi kandma veel 50 000 eurot. Pärast esimese ülekande

tegemist selgus, et Libris Group OÜ on likvideerimisel, mistõttu ei saanud Kalda tee 32 OÜ

Libris Group OÜ-le laenu anda ning tehtud ülekanne tuli Kalda tee 32 OÜ-le tagastada.

4. Põhjus, miks Kalda tee 32 OÜ soovis Libris Group OÜ-le laenu anda, oli see, et Libris

Group OÜ pidi Kalda tee 32 OÜ-lt saadud laenu edasi laenama C (Kalda tee 32 OÜ

seadusliku esindaja X tütar), kes pidi laenatud raha maksma C asutatud Austria äriühingu

osakapitaliks. C asutas 27.04.2022 Austria äriühingu Tantalum Produktions GmbH (edaspidi:

Tantalum), mille ainuosanikuks oli C ja mille osakapitali tuli maksta 200 000 eurot. Tantalum

pidi Plansee Groupilt omandama viimase Austria tütarühingu, mis tegeleb muldmetallidest

traadi tootmisega.

5. Kuna Libris Group OÜ kaudu laenu andmine ei õnnestunud, siis asutas Kalda tee 32 OÜ

27.04.2022 äriühingu X Investments Group OÜ (registrikood 16489144), et viimase kaudu

anda laenu C. Kalda tee 32 OÜ avas X Investments Group OÜ-le Coopis konto, kuid

järgmisel päeval, st 28.04.2022 keeldus Coop X Investments Group OÜ-ga kliendisuhte

loomisest. Pärast Kalda tee 32 OÜ palvet teatas Coop, et ta soovib tehingu kohta täiendavat

teavet. Perioodil 29.04.2022‒03.05.2022 selgitasid Kalda tee 32 OÜ ja C Coopile Tantalumi

plaanitava tehinguga seotud asjaolusid.

6. Kuna Kalda tee 32 OÜ omab kontot ka Luminor Bank AS-is (edaspidi: Luminor), siis

soovis Kalda tee 32 OÜ 100 000 eurot Kalda tee 32 OÜ Luminori kontole üle kanda, kuid

Coop külmutas ülekande.

7. Rahapesu Andmebüroo (edaspidi: RAB) tegi 05.05.2022 Coopile ettekirjutuse nr 3.4-

4/6-2, millega kohustas Coopi kehtestama Kalda tee 32 OÜ kontol nr

EE084204278605887906 oleva vara summas 100 000 EUR suhtes käsutuspiirangu 30

(kolmekümneks) kalendripäevaks.

8. RAB keeldus 06.05.2022 kirjaga nr 3.4-4/6-4 Kalda tee 32 OÜ 05.05.2022 taotluse

rahuldamisest ega võimaldanud Kalda tee 32 OÜ-l tutvuda ettekirjutuse aluseks olevaid

faktilisi asjaolusid kajastava dokumendiga.

9. Tallinna Halduskohtusse saabus 10.05.2022 Kalda tee 32 OÜ kaebus nõudega tühistada

RAB 05.05.2022 ettekirjutus nr 3.4-4/6-2.

10. Kaebus sisaldas taotlust kohaldada esialgset õiguskaitset (EÕK) ja peatada RAB

05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas

haldusasjas.

11. Tallinna Halduskohus jättis 23.05.2022 määrusega kaebaja EÕK taotluse rahuldamata

(määruse resolutsiooni p 1). Kohus piiras vastustaja taotlusel kaebaja õigust tutvuda

haldusasja toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal

säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju RAB 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja

20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus

dokumentidega tutvumise piiramiseks“ osas (resolutsiooni p 2).

12. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 09.11.2022 määrusega kaebaja määruskaebuse

osaliselt, tühistades Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 määruse resolutsiooni p 2 ning saatis

RAB 20.05.2022 taotluse dokumentidega tutvumise õiguse piiramiseks Tallinna

Halduskohtule uueks lahendamiseks.

13. Tallinna Halduskohus tegi 22.12.2022 pooltele kohtunõuded. Kohus juhtis tähelepanu

sellele, et vastustaja tunnistas 01.06.2022 vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks, kuna kaebaja

esitas 26.05.2022 tõendid 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2 kehtestatud käsutuspiirangu

objektiks oleva vara legaalse päritolu kohta ning RAB veendus kontrollimisel nende

paikapidavuses. RAB esitas taotluse lõpetada haldusasja menetlus halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 152 lg 2 p 4 alusel, kuna kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks

tunnistatud. Kaebaja palus 06.07.2022 seisukohas lükata RAB 07.06.2022 taotluse lõpetada

haldusasja menetlus lahendamine edasi seniks, kuni Tallinna Ringkonnakohus on lahendanud

Kalda tee 32 OÜ 07.06.2022 määruskaebuse käesolevas haldusasjas. Ühtlasi taotles kaebaja

pärast seda, kui Tallinna Ringkonnakohus on lahendanud Kalda tee 32 OÜ 07.06.2022

määruskaebuse, määrata Kalda tee 32 OÜ-le menetlustähtaeg selleks, et viimasel oleks

võimalik taotleda käesoleva haldusasja menetluse jätkamist HKMS § 152 lg 2 ja esitada

kaebuse muutmise taotlus või nõustuda haldusasja menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1

p 4 alusel ja esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus. Kohus määras, et kaebajal tuli

hiljemalt 05.01.2023 informeerida, kas ta vaidleb endiselt RAB menetluse lõpetamise

taotlusele vastu ja soovib asjas sisulist kohtulahendit. Kui see on nii, tuli RAB-l hiljemalt

17.01.2023 esitada täiendavad põhjendused RAB 05.05.2022 dokumentidele nr 3.4-4/6-1 ja

20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus

dokumentidega tutvumise piiramiseks“ juurdepääsu seadmise vajaduse kohta, lähtuvalt

Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2022 määruse p-st 13 ja antud kohtunõude p-st 4.

14. Kaebaja andis 05.01.2023 vastuses teada, et vaidleb jätkuvalt RAB menetluse lõpetamise

taotlusele vastu ja soovib asjas sisulist kohtulahendit.

15. RAB leidis 17.01.2023 vastuses, et jätkuvalt esinevad alused piirata kaebaja õigust

tutvuda RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 aluseks olevate dokumentidega. RAB

esitas täiendavad põhjendused eraldiseisvalt esitaud dokumendis „Krüpteeritud vastus

22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061“. Vastus oli dateeritud 17.01.2023 ja

kandis numbrit 1.2-1/2-2.

16. Tallinna Halduskohus otsustas 20.04.2023 määrusega jätkata kaebuse menetlemist nõudes

tuvastada RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 õigusvastasus (resolutsiooni p 1).

Halduskohus jättis rahuldamata RAB taotluse piirata Kalda tee 32 OÜ ja tema esindaja õigust

tutvuda haldusasja toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal

säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju RAB 05.05.2022 dokumendi nr 3.4-4/6-1 ja

20.05.2022 „Vastus 18.05.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061 ja taotlus

dokumentidega tutvumise piiramiseks“ ning Rahapesu Andmebüroo 17.01.2023 vastuse nr

1.2-1/2-2 „Krüpteeritud vastus 22.12.2022 kohtunõudele haldusasjas nr 3-22-1061“ ja selle

lisade osas.

17. Tallinna Ringkonnakohus jättis 28.06.2023 määrusega rahuldamata RAB määruskaebuse

Tallinna Halduskohtu 20.04.2023 määruse resolutsiooni p 2 peale haldusasjas nr 3-22-1061.

Samuti jättis ringkonnakohus rahuldamata RAB taotluse piirata osaliselt Kalda tee 32 OÜ ja

tema esindaja õigust tutvuda RAB 05.05.2023 määruskaebusega. Tallinna Ringkonnakohtu

28.06.2023 määrus jõustus 15.07.2023.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

18. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) RAB 05.05.2022 ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2 tegemiseks ei olnud täidetud rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 57 lg 1 tingimused. Kaebaja

arvelduskontol olnud rahalised vahendid pärinesid Coop-lt. Seega ei olnud kaebaja

arvelduskontol olnud rahaliste vahendite näol tegemist vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi

asjaolusid kajastavas dokumendis näidatud Soomes toime pandud kuriteost saadud

kriminaalse tuluga ning kaebaja on tõendanud arvelduskontol olnud rahaliste vahendite

legaalset päritolu. Kuna kaebaja arvelduskontol olnud rahalised vahendid pärinesid Coop-lt, st

olid legaalse päritoluga, siis ei olnud vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks täidetud ka teised

RahaPTS § 57 lõikes 1 näidatud tingimused - rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlus või

kuritegeliku tegevuse tõkestamine.

2) Kaebaja soovis anda laenu Cle, et viimase ainuosalusega Tantalum saaks omandada

Plansee Groupi Austria tütarettevõtte, kes tegeles muldmetallidest traadi tootmisega. Kaebaja

on kinnitanud, et: (a) kaebaja ei kavatse toime panna terrorikuritegu; (b) kaebaja ei kuulu

terroristlikkusse ühendusse; (c) kaebaja ei valmista ette ega kutsu toime panema

terrorikuritegu. Kaebaja parima teadmise kohaselt on samad tingimused täidetud ka C,

Tantalumi ja Plansee Groupi puhul, mille käive on 2,4 miljardit eurot. Sel põhjusel ei saa

RAB vaidlustatud ettekirjutust põhjendada terrorismi rahastamise kahtlusega. Seoses

võimalusega, et RAB-ile teadaolevalt on olemas mingi muu, kaebaja, C, Tantalumi ja Plansee

Groupiga mitte seotud kriminaalasi, tuleb märkida, et sellisel juhul peab RAB näitama, et

sellisel kriminaalasjal on seos kaebaja kontol oleva vara 100 000 eurot suhtes kehtestatud

käsutuspiiranguga ja et kriminaalasja huvid nõuavad käsutuspiirangu kehtestamist. Kaebajale

teadaolevalt kuritegeliku tegevuse tõkestamine ei õigusta ettekirjutuse tegemist.

3) Seoses RAB-i õigusega teha ettekirjutus teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel,

siis ka sellise taotluse puhul peab RAB: (a) näitama ära, et ettekirjutuse tegemine on

põhjustatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusest; (b) põhjendama, et välisriigis

toimuv kriminaalmenetlus on seotud kaebaja kontol oleva vara 100 000 eurot suhtes

kehtestatud käsutuspiiranguga ja et välisriigis toimuv kriminaalmenetluse huvid nõudsid

ettekirjutuse tegemist. Soome rahapesu andmebüroo ei esitanud vastustajale taotlust kaebaja

kontol olnud rahaliste vahendite suhtes käsutuspiirangu kehtestamiseks. Vaidlustatud

ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi p-de 2 ja 3 kohaselt: „2. Tuginedes

RAB-ile varasemalt teatavaks saanud informatsioonile, võib Coop Pank aktsiaseltsi peatatud

tehingute näol olla tegemist Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga. 3.

Soome RAB palub oma 04.05.2022 saadetud vastuses piirata rahalised vahendid OÜ Kalda

tee 32 kontol nr EE084204278605887906 kogusummas 100 000 EUR ning kinnitab, et

Eestile saadetakse Euroopa uurimismäärus esimesel võimalusel.“ Seega, 05.05.2022

dokumendist nähtub, et Soome rahapesu andmebüroo ei esitanud iseseisvalt taotlust

vastustajale käsutuspiirangu kehtestamiseks kaebaja arvelduskontol olnud rahaliste vahendite

suhtes, vaid vastustaja teavitas Soome rahapesu andmebürood võimaliku rahapesu kahtluse

olemasolust, millele Soome rahapesu andmebüroo vastas arusaadavalt jaatavalt. Seetõttu –

vastustaja ei saa väita, et vaidlustatud ettekirjutuse tegemise põhjuseks oli Soome kolleegide

vastavasisuline taotlus. Vastustaja saaks põhjendada ettekirjutuse tegemist Soome rahapesu

andmebüroo taotlusega juhul, kui Soome rahapesu andmebüroo oleks pöördunud iseseisvalt

vastustaja poole väitega, et kaebaja arvelduskontol olevad rahalised vahendid on pärit Soomes

toime pandud kuriteost ning võimalusel esitanud vastustajale tõendid, mis näitavad, et

Soomes toime pandud kuriteost saadud rahalised vahendid on liikunud kaebaja

arvelduskontole. Praegusel juhul on tegemist vastupidise olukorraga: vastustaja tekitas ise

kahtluse kaebaja arvelduskontol olnud rahaliste vahendite võimalikust kuritegelikust

päritolust, jättes kahtluse kõrvaldamata või kontrollimata (paludes näiteks Coopil esitada

vastustajale kaebajaga sõlmitud laenulepingud ning konto väljavõtted) ning pöördus

kahtlusega Soome rahapesu andmebüroo poole. Seejärel hakkas vastustaja väitma, et

ettekirjutuse tegemise aluseks on kahtlus, et kaebaja arvelduskontol olevad rahalised vahendid

on võib-olla pärit Soomes toime pandud kuriteost. Järeldust, et vaidlustatud ettekirjutuse

tegemine ei olnud tingitud Soome rahapesu andmebüroo taotlusest, vaid vastustaja

isetegevusest, kinnitab see, et vastustaja tunnistas ettekirjutuse 01.06.2022 otsusega kehtetuks.

Kui ettekirjutuse tegemine oleks olnud tingitud Soome rahapesu andmebüroo taotlusest, siis

oleks vastustaja saanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistada vaid siis, kui Soome rahapesu

andmebüroo oleks väljendanud vastustajale vastava eelneva nõusoleku. Sellist nõusolekut asja

materjalide juures ei ole.

4) On oluline, et 04.05.2022 seisuga oli kaebaja kontol 241 607,39 eurot, kuid vaidlustatud

ettekirjutusega kohustati Coopi kehtestama käsutuspiirang 100 000 euro suhtes. Seda enam

peab RAB põhjendama: (a) kuidas just 100 000 euro suhtes käsutuspiirangu kehtestamine on

põhjendatud rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega; (b) kuidas see on vajalik

kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks; või (c) kuidas see on õigustatud teise riigi rahapesu

andmebüroo taotlusega. RAB tegi ettekirjutuse vaid põhjusel, et tal on kahtlusi kontol oleva

100 000 euro legaalse päritolu kohta. Vastasel juhul puudub põhjus piirangu tühistamiseks

olukorras, kus kaebaja esitab RAB-ile tõendid 100 000 euro legaalse päritolu kohta. See

tähendab, et RAB ei teinud ettekirjutust põhjusel, et tal oleks kahtlusi rahapesus või terrorismi

rahastamises, oleks vajadus tõkestada kuritegelikku tegevust või täita teise riigi rahapesu

andmebüroo taotlust. Kaebaja kontol olevad rahalised vahendid olid pärit Coopist, mistõttu

kontol olevate rahaliste vahendite legaalses päritolus ei saanud olla kahtlusi.

19. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) RahaPTS kohaselt ei ole RAB-il kaalutlusõigust meetme valikul. RAB-il on õigus piirata

üksnes selle vara käsutamist, mille suhtes on tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla illegaalse

päritoluga varaga. Seega, kui RAB saab teada, et kontol oleva raha (näiteks 100 000 euro

ulatuses) päritolu on kahtlust tekitav või raha võib olla illegaalse päritoluga, siis RAB-il on

õigus ja ka kohustus seada üksnes konkreetsele summale käsutuspiirang ja konkreetsele

kontole. Vastustajal ei ole võimalik kontol kahtlust tekitavate rahaliste vahendite asemel

seada piirangud konto omaniku muule varale, näiteks väärtpaberi kontole vms. RAB ei

vastuta kaebajale tekitatud viivituse eest ja selle eest, et kaebajal olid takistatud kõikide

arvelduskontol olevate rahaliste vahendite kasutamine, sh rahaliste kohustuste ja maksude

tasumine. RAB eeldab, et kohustatud isikud, kellele tehakse ettekirjutus, täidavad ettekirjutust

ja rangelt üksnes selle summa piires, millele on RAB käsutuspiirangu seadnud. Seega

pidanuks kaebaja pöörduma panga poole ja küsima pangalt, miks tal ei ole võimalik kasutada

rahalisi vahendeid, mis ei olnud hõlmatud käsutuspiiranguga. Viivitused võisid olla tingitud

sellest, et kaebaja rikkus Laenulepingu punkti 2.9 III ja Laenulepingu üldtingimuste punkti

10.1.1 tingimusi. Kaebaja on ise kohtumenetluses avaldanud, et kaebaja soovis anda laenu

Cle, et viimase ainuosalusega Austria äriühing Tantalum saaks omandada Plansee Groupi

Austria tütarühingu, mis oli aga vastuolus Laenulepingus kokkulepitud laenu sihtotstarbega.

2) Vastustaja teeb ettekirjutusi, sh seab käsutuspiiranguid üksnes juhtudel, kui ettekirjutuse

tegemiseks on täidetud kõik eeldused. Vastustaja kontrollib alati, kas eeldused on täidetud.

Käesoleval juhul ei ole kaebaja oletused asjakohased ja ei puutu asjasse. RAB tegi 05.05.2022

ettekirjutuse nr 3.4-4/6-2, millega seati käsutuspiirang. Kaebaja esitas kaebuse 10.05.2022

ning alles 26.05.2022 esitas kaebaja RAB-ile tõendid 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2

kehtestatud käsutuspiirangu objektiks oleva vara legaalse päritolu kohta. Enne 26.05.2022

RAB-ile tõendeid ei esitatud. RAB kontrollis kaebaja poolt esitatud dokumente ning selgitusi

täiendavalt ka omaltpoolt, st pidi tegema täiendavaid omapoolseid toiminguid veendumaks

tõendite ja selgituste asjakohasuses ning seejärel tunnistas 01.06.2022 vaidlustatud

ettekirjutuse kehtetuks. Seega, kui kaebaja oleks asjakohased, st 26.05.2022 esitatud tõendid

edastanud RAB-ile varem, näiteks kohtusse pöördumise asemel, oleks teinud RAB-iga

koostööd ja esitanud vajalikud tõendid 10.05.2022, oleks RAB sel juhul tunnistanud

vaidlustatud ettekirjutuse kehtetuks enne 01.06.2022. Tuleb rõhutada, et vaidlustatud

ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise aluseks oli asjaolu, et kaebaja esitas vajalikud ja

asjakohased tõendid, mitte aga asjaolu, et kaebaja esitas kaebuse kohtusse. Seega kaebaja

väide, et RAB oleks pikendanud vaidlustatud ettekirjutusega seatud piirangut, on oletuslik

ning ei rajane tegelikel asjaoludel. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemiseks olid täidetud

RahaPTS § 57 lg 1 eeldused.

3) Jääb arusaamatuks, millest kaebaja tuletab, et RAB on ettekirjutuse alust põhjendanud

Soome rahapesu andmebüroo taotluse olemasoluga. Antud juhul oli ettekirjutuse tegemiseks

piisav kahtlus ning RAB-il on seadusest tulenev kohustus reageerida viivitamatult. RAB on

pärast piirangute seadmist täitnud omapoolset uurimiskohustust ning kogunud teavet kaebaja

tehingute kohta. Isikute kontol võivad olla erinevatest allikatest pärinevad rahalised vahendid.

Kaebaja ei ole tõendanud, et tema kontol olid üksnes Laenulepingu alusel saadud rahalised

vahendid. Rahapesu on protsess, mille käigus kurjategijad peidavad või varjavad kuritegelikul

teel saadud rahaliste vahendite tegelikku päritolu. Rahapesu lõppeesmärgiks on jätta mulje, et

protsess on alguse saanud õiguspärasest allikast, seega üritatakse tihtilugu ka varasid mitmeks

jagada ning liigutada neid mitmete erinevate kontode kaudu. Mida rohkem nn vahekihte

ebaseadusliku vara päritolu varjamiseks tekib, seda keerukam on hilisemalt tõendada vara

seost võimaliku toimepandud kuriteoga. Eeltoodu ilmestab samuti vajadust viivitamatuks

reageeringuks põhjendatud juhtudel, kui rahapesu kahtlus on tekkinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

20. RAB kehtestas RahaPTS § 57 lg 1 alusel 05.05.2022 ettekirjutusega nr 3.4-4/6-2 Coop-le

OÜ Kalda tee 32 kontol nr EE084204278605887906 oleva vara suhtes summas 100 000 eurot

käsutuspiirangu 30 kalendripäevaks. Selle ettekirjutuse on kaebaja käesoleva haldusasja

raames vaidlustanud. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilised asjaolud on kajastatud eraldiseisvalt

vormistatud 05.05.2022 dokumendis nr 3.4-4/6-1 „Faktilised asjaolud ettekirjutuse

põhistamiseks“ (edaspidi ka: vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokument).

Nimetatud dokumendi kaebajale avaldamise osas on käesoleva asja raames toimunud

vaidlused. Kohtud ei ole lõppastmes pidanud põhjendatuks vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi

asjaolusid kajastava ega muude vastustaja taotletud dokumentide varjamist kaebaja eest.

21. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi kokkuvõttest nähtuvalt

oli RAB-ile teatavaks saanud, et Coop peatas 28.04.2022 OÜ Kalda tee 32 kontolt nr

EE084204278605887906 algatatud kaks makset kogusummas 100 000 EUR ettevõtte enda

kontole nr EE389609601200057088 Luminor Bank AS-is (kokkuvõtte p 1). Tuginedes RAB-

ile varasemalt teatavaks saanud informatsioonile, võib Coop-i poolt peatatud tehingute näol

olla tegemist Soomes toime pandud kuriteost saadud kriminaalse tuluga (kokkuvõtte p 2).

Välja oli ka toodud, et Soome rahapesu andmebüroo palub oma 04.05.2022 saadetud vastuses

piirata rahalised vahendid OÜ Kalda tee 32 kontol number EE084204278605887906

kogusummas 100 000 EUR ning kinnitab, et Eestile saadetakse Euroopa uurimismäärus

esimesel võimalusel (p 3). Lähtudes eeltoodust oli RAB-il tekkinud kahtlus, et OÜ Kalda tee

32 kontole laekunud rahaliste vahendite näol on tegemist kuritegelikul teel omandatud

vahenditega ning Eesti finantssüsteemi kasutatakse rahapesuks. Võimaliku kuritegeliku

tegevuse tõkestamiseks, olemasoleva vara säilimiseks ning varaliste vahendite päritoluga

seotud täiendavate asjaolude tuvastamiseks oli vaja kehtestada Kalda tee 32 kontol number

EE084204278605887906 olevatele rahalistele vahenditele summas 100 000 EUR

käsutuspiirang 30 kalendripäevaks (kokkuvõtte p 4).

22. Kohtule nähtuvalt puudutas rahapesukahtlus kaebaja Coop-is olevalt kontolt algatatud

kahte makset summas 100 000 eurot kaebaja enda kontole Luminor Bank AS-s. Seda kinnitab

asjaolu, et käsutuspiirang kehtestati just 100 000 euro ulatuses. RAB kahtlustas, et Coop-i

poolt peatatud ülekannete näol võib tegu olla Soomes toime pandud kuriteost saadud

kriminaalse tuluga. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastavas dokumendis on

tuginetud ka Soome rahapesu andmebüroo saadetud vastusele, milles palutakse piirata kaebaja

rahalisi vahendeid summas 100 000 eurot. Kohus märgib, et saab lähtuda üksnes RAB

kirjapandud põhjendustest ja esitatud dokumentidest ega saa arvesse võtta muid, ehk

eksisteerivaid, kuid fikseerimata põhjendusi ja kahtlusi. Pangakonto käsutamise piirang kui

haldusakt peab olema kohtulikult kontrollitav ning kohus saab lähtuda vaid haldusaktis võis

selles viidatud dokumendist (vt haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1).

23. Vaidlustatud ettekirjutus tugineb RahaPTS § 57 lg-le 1. Viidatud sättest tulenevalt võib

RAB rahapesu või terrorismi rahastamise kahtluse korral, kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks

või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse alusel ettekirjutusega tehingu peatada või

kehtestada kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse

objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes

käsutuspiirangu kuni 30 kalendripäevaks ettekirjutuse kättetoimetamisest arvates.

24. Vastustaja ise on leidnud, et RahaPTS § 57 lg 1 sisaldab nelja alternatiivi, st RAB saab

teha ettekirjutuse rahapesu kahtluse korral (I alt), või terrorismi rahastamise kahtluse korral (II

alt), kuritegeliku tegevuse tõkestamiseks (III alt) või teise riigi rahapesu andmebüroo taotluse

alusel (IV alt) (RAB 01.09.2023 menetlusdokumendi p 1.27). RAB enda selgitustest nähtuvalt

oli täidetud RahaPTS § 57 lg 1 esimene alternatiiv (st rahapesu kahtlus) ning lisaks „palus

Soome FIU piirata rahalisi vahendeid kaebaja kontol“ (01.09.2023 menetlusdokumendi p

1.30). Samas ei ole vastustaja selgelt väljendanud, kas ta peab Soome rahapesu andmebüroo

05.05.2022 vastust teise riigi rahapesu andmebüroo taotluseks RahaPTS § 57 lg 1 mõttes.

Oma 01.09.2013 a menetlusdokumendi p-s 1.24 on toodud: „Vastustajale jääb arusaamatuks,

millest kaebaja tuletab, et RAB on ettekirjutuse alust põhjendanud Soome FJU taotluse

olemasoluga.“ Sellest saab teha järelduse, et RAB ise ei pea ettekirjutust ajendatuks Soome

rahapesu andmebüroo taotlusest või siis vähemasti pole tegemist asja otsustamisel olulist rolli

mänginud teguriga. Vastavat taotlust pole ka kohtuasja juurde esitatud. Vaidlustatud

ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastav dokumendist nähtuvalt Soome rahapesu andmebüroo

on 22.01.2020 saatnud seoses Soomes käimasoleva kriminaalmenetlusega RAB-le päringu nr

ORI20-02143, milles on kahtlusalustena muuhulgas välja toodud X ja Z. Sellest tulenevalt

edastas RAB 03.05.2022 Soome rahapesu andmebüroole päringu selle kohta, kas Soome on

huvitatud OÜ Kalda tee 32 kontol peatatud ülekande (100 000 EUR) piiramisest. Soome

rahapesu andmebüroo palus oma 04.05.2022 saadetud vastuses piirata rahalised vahendid OÜ

Kalda tee 32 kontol number EE084204278605887906 kogusummas 100 000 EUR ning

kinnitas, et Eestile saadetakse Euroopa uurimismäärus esimesel võimalusel. Sellest nähtub

kohtu arvates, et ettekirjutuse tegemise aluseks ei olnud Soome rahapesu andmebüroo taotlus.

Vastava piirangu seadmise oli RAB ise välja pakkunud. Puudusid täpsemad andmed selle

kohta, et kaebaja kaudu on toimunud kahtlased rahaliikumised, seega puudus ka alus

rahapesukahtluseks. Kohus märgib, et iga piiranguid seadev haldusakt eeldab õigusliku aluse

olemasolu ning iga alus, millele RAB viitab, peab olema asjakohane ning see allub

kohtulikule kontrollile.

25. Kohus leiab, et RahaPTS § 57 lg 1 alusel saab käsutuspiirangu kehtestada vaid rahapesu

objektiks oleva vara suhtes. Rahapesu objektiks saab olla vaid kuritegelikust tegevusest

saadud või selle asemel saadud vara (RahaPTS § 4 lg 1). Seega peab põhjendatud kahtlus

esinema konkreetsete tehingute või laekumiste suhtes, piisavaks ei saa lugeda abstraktseid

väiteid äriühingu või selle juhtide varasemast või olemasolevast seotusest erinevate

rahapesuskeemidega. Samuti vastustaja viidet, et „isikute kontol võivad olla erinevatest

allikatest pärinevad rahalised vahendid.“ Rahapesukahtlus peab olema konkretiseeritud ega

tohi jääda abstraktseks. Juhul, kui RAB taotleb käsutuspiirangu seadmist 100 000 euro

ulatuses, peab ta põhistama rahapesukahtlust just sellise summa ulatuses. RAB võib

ettekirjutuse alusel piirata vara käsutamist selle säilimise tagamiseks (RahaPTS § 57 lg 3

sissejuhatav lause). Seega on tegemist varaga, mis eelduslikult võidakse puudutatud isikutelt

hiljem ära võtta ning vajalik on tagada sellise vara säilimine. Käsutuspiirangut ei saa seada

„igaks juhuks“.

26. Asjaoludest nähtuvalt on rahapesu kahtlus tekkinud kaebaja erinevate ülekannete

tegemisel Coop-is (vt ka vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi asjaolusid kajastava dokumendi p

5) . Kaebaja on selgitanud, et soovis anda laenu Cle, et viimase ainuosalusega Tantalum saaks

omandada Plansee Groupi Austria tütarettevõtte, kes tegeles muldmetallidest traadi

tootmisega. Kaebaja selgituste kohaselt nägi Laenuleping ette võimaluse laenu

edasilaenamiseks X Kinnisvara OÜ tütarettevõttele, milleks oli Libris Group OÜ, kuid kuna

viimane oli likvideerimisel, tuli selleks ette näha muu võimalus. Kaebaja asutas uue äriühingu

X Investments Group OÜ (registrikood 16489144), et viimase kaudu anda laenu Cle. Kalda

tee 32 OÜ avas X Investments Group OÜ-le Coop-is konto, kuid järgmisel päeval, st

28.04.2022 keeldus Coop X Investments Group OÜ-ga kliendisuhte loomisest. Kaebusele

lisatud kirjavahetusest (kaebuse lisad 4-12) nähtuvalt puudutasid Coop-i küsimused seda,

miks oli vaja algselt teha tehing läbi Libris Group OÜ ja küsiti infot C Austria ettevõtte ja C

enda tausta kohta ‒ Coop soovis aru saada tehingu sisust. Coop keeldus kliendisuhte

loomisest X Investments Group OÜ-ga, kuid oma keeldumist pank lähemalt ei põhjendanud.

04.05.2022 kirjas toob Coop panga esindaja välja, et puudub kinnitus, et Z ei ole seotud Kalda

tee 32 OÜ-ga. X kinnitab 04.04.2022 seepeale, et Kalda tee OÜ juhatuse liikmena langetab ta

otsused ise ja tema poeg Z ei ole seotud Kalda tee OÜ juhtimise ega otsustega.

Esitatud tõenditest ei nähtu kohtule, et Coop-il oleks kahtlusi tekkinud ülekande objektiks

olnud 100 000 euro legaalse päritolu kohta. Vastupidiselt, kohtule nähtub Coop huvi välja

selgitada, milleks Coop-i antud laenu kasutatakse. Coop ei tundnud huvi muude kaebajale

laekunud vahendite kasutamise vastu. Coop kahtlus seisnes selles, kas kaebaja kasutab tema

kontol olnud Coop-i laenu vastavuses Laenulepinguga. Asjaolu, kas kaebaja kasutas rahalisi

vahendeid vastavuses laenulepinguga, ei saanud kohtu arvates olla põhjuseks, millest

rahapesukahtlus sai tekkida. Kohtule pole seega äratuntav, millest külmutatud vahendite

puhul võis tekkida rahapesukahtlus. Pelk hüpoteetiline võimalus erinevate Soomes algatatud

kriminaalasjadega seotud Z seotuse kohta kaebajaga sellist kahtlust veel tekitada ei saanud.

Kohus nõustub kaebajaga, et vastustaja oleks pidanud põhjendama, et välisriigis toimuv

kriminaalmenetlus on seotud kaebaja kontol oleva varaga 100 000 eurot ning et välisriigis

toimuv kriminaalmenetluse huvid nõudsid ettekirjutuse tegemist. Seda vastustaja aga teinud ei

ole. Välja pole toodud sedagi, et Soomes uurimise alla langenud ettevõtetelt või muudelt

algatatud kriminaalasjadega seotud isikutelt üleüldse mingid ülekanded oleksid kaebaja

kontole jõudnud. Vastustaja on väitnud, et kaebaja kontol oli erinevaid rahalisi vahendeid

ning kahtlus võiks justkui olla seotud teiste laekumistega. Vaidlustatud ettekirjutuse faktilisi

asjaolusid kajastav dokument ega ükski teine haldusasjas esitatud dokument neid vastustaja

väiteid ei kinnita. Lisaks ei kinnita seda vastustaja enda käitumine. Vastustaja pidas

põhjendatuks tühistada vaidlustatud ettekirjutus, kui kaebaja esitas RAB-ile nõutud

dokumendid, st Laenulepingu (vt vastustaja 07.06.2022 menetlusdokument, p 1.3). Vastustaja

küll väidab, et: „Kuivõrd ainuüksi dokumentide esitamine RAB-ile ei ole vara legaalse

päritolu tõendamine, vaid esitatud dokumenditest peab ka sisuliselt selguma kust täpselt

rahalised vahendid, mida RAB piirang puudutab, pärinevad, kontrollis RAB esitatud

dokumente ning selgitusi täiendavalt omaltpoolt ning tunnistas 01.06.2022 ettekirjutuse nr

3.4-4/6-2 kehtetuks.“ Mida RAB veel kontrollis ja milles seisnesid RAB-i kahtlused, pole

kohtul võimalik kontrollida. Sellisena pole aga vaidlustatud haldusakt kontrollitav ega

piisavalt põhjendatud. Esitatud tõenditest ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks huvi tundnud

või kahtlusi tekitavaks pidanud muid laekumisi kui Laenulepingu alusel saadud summad.

Nende vahendite päritolu legaalsuses ei saanud vastustajal aga olla mõistlikku kahtlust. Kohus

nõustub kaebaja väitega, et kui ettekirjutuse tegemine oleks olnud tingitud Soome rahapesu

andmebüroo taotlusest, siis oleks vastustaja saanud ettekirjutuse kehtetuks tunnistada vaid

siis, kui Soome rahapesu andmebüroo oleks väljendanud vastustajale vastavat nõusolekut.

Selle kohta aga info puudub, vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise ajal polnud

kriminaalmenetlused Soomes ka lõpuni viidud. Seega viide Soome rahapesu andmebüroo

palvele/taotlusele on kohtu arvates otsitud põhjendus ega põhista rahapesu kahtlust.

27. Küsimus, kes vastutab kaebajale tekitatud kahju eest ja millises ulatuses (kaebaja väitel oli

kogu tema konto kasutamine piiratud, mitte üksnes 100 000 euro ulatuses) ei kuulu käesoleva

haldusasja raames hindamisele.

28. Ülaltoodut arvestades tuleb kaebus rahuldada. Kohus tuvastab, et Rahapesu Andmebüroo

05.05.2022 ettekirjutus nr 3.4-4/6-2 on õigusvastane.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

on tasunud kokku 40 eurot riigilõivu. Lisaks taotleb kaebaja õigusabikulude hüvitamist 34

tunni ja 40 minuti mahus. Kaebaja on käibemaksukohustuslane alates 01.05.2023, mistõttu

palub kaebaja kuni 01.05.2023 esitatud arvetel (kolm esimest arvet) näidatud õigusabi

summas 4788 eurot mõista välja koos käibemaksuga ning alates 01.05.2023 esitatud arvetel

(neli ülejäänud arvet) näidatud õigusabi summas 2546 eurot mõista välja ilma käibemaksuta.

Lisaks on kaebaja äri- ja kinnistusregistri väljavõtete kulu 2 eurot. Kaebaja menetluskulu on

seega kokku 4788 + 2546 + 40 + 2= 7376 eurot (vt kaebaja 25.08.2023 menetlusdokument).

Vastustaja leiab 01.09.2023 menetlusdokumendis, et suurem osa menetluskuludest on

põhjendamata ja ülepaisutatud. Kuna kaebaja poolt esitatud EÕK taotlus jäi rahuldamata, siis

sellisel juhul tuleb EÕK taotlusele kulunud aeg, st kogu kulu, mis on seotud EÕK taotlusega,

jätta täies ulatuses kaebajate kanda. Kohtumenetluse kuludeks ei saa olla toimingud, mis on

määratlemata sisuga ning nende põhjendatust ei ole võimalik hinnata. Menetluskulud tuleks

vastustaja arvates jätta menetlusosaliste endi kanda.

Vastustaja on vastustanud paljusid kaebaja esindaja menetluskulude nimekirjas toodud

toimingud (mis kannavad pealkirja: „nõupidamine kliendiga“, „kohtumääruse ülevaatus“, „e-

kirja koostamine“, telefoninõupidamine“, „e-kiri Maksu- ja Tolliametile“) leides, et need

menetluskulude kirjed on abstraktse iseloomuga ning nende põhjendatust ei ole võimalik

hinnata. Kohus sellega ei nõustu. Kohtul ei ole kahtlust, et kuludokumentidel kajastatud kirjed

on seotud vajaliku õigusabi andmisega antud kohtuasja raames. Kohus peab asja keerukust ja

mahtu arvestades kaebaja õigusabikulu siiski mõnevõrra ülepaisutatuks. Kohus arvestab ka

sellega, et kaebaja EÕK taotlus jäi rahuldamata. Kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu

antud kohtuasja mahtu ja keerukust arvestades ei saa ületada 5000 eurot (hõlmates

käibemaksu), lisaks on põhjendatud kulud riigilõiv summas 40 eurot ja registritoimingute

kulu 2 eurot. Kokku on kaebaja põhjendatud menetluskulud 5042 eurot, millises ulatuses

tuleb need vastustajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)