1-23-3438/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-23-3438

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2023, Tallinn

Kriminaalasja number

1-23-3438 (22231703405)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

Renee Miku (Mikk) süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9

järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Eve Soostar

Süüdistatav

Renee Mikk

Ik: 38507195217, xxx kodanik, xxx haridus, töökoht:

xxx, elukoht: xxx.

Asukoht: Tallinna vangla, Linnaaru tee 5, Soodevahe

küla, Rae vald, Harju maakond.

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 18.10.2021,

vahistatud

Harju

Maakohtu

eeluurimiskohtuniku

19.10.2021 määrusega, vabastatud vahi alt 16.12.2021.

Kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld kuni

16.12.2022. Uuesti kohaldatud tõkend elukohast

lahkumise

keeld

24.08.2021

kuni

24.08.2022.

Kahtlustatavana

kinni

peetud

02.11.2022

kuni

03.11.2022.

Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 26.04.2023

määruse alusel vahistatud alates 28.04.2023 kaheks

kuuks kuni 28.06.2023.

Varasem karistatus: kolm kehtivat kriminaalkaristust ja

11 kehtivat väärteokaristust.

Viimati karistati kriminaalkorras Harju Maakohtu

04.11.2020 otsusega nr 1- 20-7369 KarS § 199 lg 2 p 7,

8 ja 9 ning KarS § 202 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 64 lg 1

alusel vangistusega 10 kuud, millest koheselt kuulus

KarS § 74 lg 2 alusel ärakandmisele 5 kuud ning

ülejäänud osa, s.o 5 kuud jäeti KarS § 74 lg 1, 3 alusel

tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse

katseajaga. Vabanes koheselt täitmisele pööratud

karistuse

osa

ärakandmiselt

25.11.2020.

Harju

Maakohtu

30.09.2022

määrusega

pöörati

Harju

Maakohtu 4.11.2020 otsusega mõistetud ja osaliselt

ärakandmata karistus - 5 kuud vangistust täitmisele,

karistusaja lõpp 29.04.2023.

Kaitsja

Advokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Renee Mikk süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) aastat.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Renee Mikule mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks)

aastat.

3. KarS 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka ja lugeda mõistetud

karistusest kantuks eelvangistus, s.o kahtlustatavana kinnipidamise aeg ja vahi all

pidamise aeg 18.10.2021 kuni 16.12.2021, s.o 60 (kuuskümmend) päeva ja

kahtlustavana kinnipidamise aeg 02.11.2022 kuni 03.11.2022, s.o 2 (kaks) päeva, ehk

kokku 62 (kuuskümmend kaks) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise

vangistuse 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise

karistuse kandmist arvestada alates Renee Miku vahistamisest Harju Maakohtu

eeluurimiskohtuniku 26.04.2023 määruse alusel, s.o alates 28.04.2023.

4. Renee Miku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. Tõkend tühistada

kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud ja kandmisele kuuluva karistuse tähtaja

saabumisel.

Menetluskulu

5. Renee Mikult välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9; § 179 lg 1

p 2; § 180 lg-te 1 ja 3 alusel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1087 (üks tuhat

kaheksakümmend seitse) eurot ja 50 (viiskümmend) senti;

-

DNA-ekspertiisi nr xxx teostamise kulust summas 456 (nelisada viiskümmend

kuus) eurot osa, s.o 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot;

-

määratud kaitsjale Leelo Viil kohtueelses menetluses makstud tasu 1533 (üks tuhat

viissada kolmkümmend kolm) eurot ja 60 (kuuskümmend) senti ja kohtulikul

arutamisel makstud tasu 1231 (tuhat kakssada kolmkümmend üks) eurot ja 20

(kakskümmend) senti, kokku kaitsjale makstud tasu 2764 (kaks tuhat seitsesada

kuuskümmend neli) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti;

s.o kokku menetluskulu 4080 (neli tuhat kaheksakümmend) eurot ja 30 (kolmkümmend)

senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Renee Mikk, 1-23-3438,

menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil

kätteandmise võimatusel Renee Mikule tema kinnipidamiskohta e-postiga. Määratud

maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulu, s.o DNA ekspertiisi (akt nr xxx)

teostamise kulust 456 eurot osa kulu summas 228 (kakssada kakskümmend kaheksa)

eurot Renee Mikult välja mõistmata, jättes selle osa menetluskulust riigi kanda.

Tsiviilhagid

6. Kannatanu E K esitatud tsiviilhagi 558 (viissada viiskümmend kaheksa) euro nõudes

rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel

välja mõista Renee Mikult E K kasuks 558 eurot, mis tuleb kanda kannatanu E K

arveldusarvele nr xxx SEB, märkides selgitusena: „Renee Mikk, 1-23-3438, tsiviilhagi

hüvitamine“.

7. Kannatanu G B esitatud tsiviilhagi 100 (ükssada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses

ning Renee Mikult ja Harju Maakohtu 06.12.2022 otsusega nr xxx samas

kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D D VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS

§ 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista G B kasuks 100 eurot, mis tuleb kanda

kannatanu G B arveldusarvele nr xxx (Paysera pank, Swift: xxx), märkides selgitusena:

„Renee Mikk ja D D, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

8. Kannatanu E P esitatud tsiviilhagi 190 (ükssada üheksakümmend) euro nõudes

rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Renee

Mikult E Pi kasuks 190 eurot, mis tuleb kanda kannatanu E Pi arveldusarvele nr xxx,

märkides selgitusena: „Renee Mikk, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

9. Kannatanu L L esitatud tsiviilhagi 250 (kakssada viiskümmend) euro nõudes rahuldada

täies ulatuses ning Renee Mikult ja Harju Maakohtu 23.08.2023 otsusega nr xxx samas

kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D K VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS

§ 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista L L kasuks 250 eurot, mis tuleb kanda

kannatanu L L arveldusarvele nr xxx Swedbank, märkides selgitusena: „Renee Mikk ja

D K, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

10. Kannatanu H K esitatud tsiviilhagi 815 (kaheksasada viisteist) euro nõudes rahuldada

täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Renee Mikult H

Ki kasuks 815 eurot, mis tuleb kanda kannatanu H Ki arveldusarvele nr xxx LHV Pank,

märkides selgitusena: „Renee Mikk, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

11. Kannatanu J L esitatud tsiviilhagi 500 (viissada) euro nõudes rahuldada täies ulatuses

ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Renee Mikult

J Li kasuks 500 eurot, mis tuleb kanda kannatanu J Li arveldusarvele nr xxx Swedbank,

märkides selgitusena: „Renee Mikk, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

12. Kannatanu J K esitatud tsiviilhagi 2575 (kaks tuhat viissada seitsekümmend viis) euro

ja 63 (kuuskümmend kolm) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja

Harju Maakohtu 19.07.2023 otsusega nr xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D

B VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja

mõista J K kasuks 2575,63 eurot, mis tuleb kanda kannatanu J K arveldusarvele nr xxx

Luminor Bank, märkides selgitusena: „Renee Mikk ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi

hüvitamine“.

13. Kannatanu X OÜ esitatud tsiviilhagi 269 (kakssada kuuskümmend üheksa) euro ja 97

(üheksakümmend seitse) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja

Harju Maakohtu 19.07.2023 otsusega nr xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D

B VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja

mõista X OÜ kasuks 269,97 eurot, mis tuleb kanda kannatanu X OÜ arveldusarvele nr

xxx Swedbank, märkides selgitusena: „Renee Mikk ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi

hüvitamine“.

14. Kannatanu J K K esitatud tsiviilhagi 571 (viissada seitsekümmend üks) euro ja 50

(viiskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja Harju

Maakohtu 19.07.2023 otsusega nr xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D B VÕS

§ 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista J

K Ki kasuks 571,50 eurot, mis tuleb kanda kannatanu J K Ki arveldusarvele nr xxx

Swedbank, märkides selgitusena: „Renee Mikk ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi

hüvitamine“.

15. Kannatanu Q korteriühistu esitatud tsiviilhagi 345 (kolmsada nelikümmend viis) euro ja

60 (kuuskümmend) sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja Harju

Maakohtu 19.07.2023 otsusega nr xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D B VÕS

§ 137 lg 1, 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista Q

KÜ kasuks 345,60 eurot, mis tuleb kanda K OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank,

märkides selgitusena: „Renee Mikk ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

16. Kannatanu H P-B esitatud tsiviilhagi 89 (kaheksakümmend üheksa) euro nõudes

rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja Harju Maakohtu 19.07.2023 otsusega nr

xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D B VÕS § 137 lg 1, 1043 ja § 1045 lg 1 p

5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista H P-B kasuks 89 eurot, mis tuleb

kanda kannatanu H P-B arveldusarvele nr xxx SEB, märkides selgitusena: „Renee Mikk

ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

17. Kannatanu K OÜ esitatud tsiviilhagi 186 (ükssada kaheksakümmend kuus) euro nõudes

rahuldada täies ulatuses ning Renee Mikult ja Harju Maakohtu 19.07.2023 otsusega nr

xxx samas kuriteoepisoodis süüdi mõistetud D B VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1

p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista K OÜ kasuks 186 eurot, mis tuleb

kanda kannatanu K OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank, märkides selgitusena: „Renee

Mikk ja D B, 1-23-3438, tsiviilhagi hüvitamine“.

Asitõendid, äravõetud objektid ja salvestised

18. 1 DVD-plaat Xxx turvakaamerate salvestisega (I kd, tl 32), 1 DVD-plaat V 4

turvakaamerate salvestisega (I kd, tl 125), 1 CD-plaat S 193 turvakaamerate salvestisega

(III kd, tl 41), 1 DVD-plaat E 60 turvakaamerate salvestisega (III kd, tl 84), 1 CD-plaat

K 6 turvakaamerate salvestisega (IV kd, enne tl 17), 1 DVD+R-plaat Q turvakaamerate

salvestisega (V kd, enne tl 131), 2 DVD+R-plaat P 10 turvakaamerate salvestisega (VI

kd, enne tl 85, enne tl 144), 1 DVD+R-plaat K 13 turvakaamerate salvestisega (VI kd,

enne tl 219) ning 1 CD-plaat 04.08.2021 vormikaamera salvestisega (III kd, tl 14), mis

asuvad kriminaalasja materjalide juures kriminaaltoimikus - jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaaltoimikusse.

19. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx kohaselt Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas hoiustatud nuga (1 pakend), mis on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks,

konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel ja kuivõrd asjal puudub kohtuotsuse jõustumise

järgselt tõenduslik ja materiaalne väärtus - hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui

väärtuseta asi.

20. Süüdistusaktist nähtuvalt on asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx kohaselt

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud kollast värvi käepidemega tangid, mis

on tahtliku süüteo toimepanemise vahendiks. Nimetatud asitõendi osas on Harju

Maakohus oma 19.07.2023 otsuses nr xxx juba otsustuse vastu võtnud ja määranud

asitõendi hävitamisele. Kuivõrd Harju Maakohtu otsus on jõustunud 04.08.2023, siis ei

saa kohus käesolevas otsuses enam sama asitõendi osas seisukohta võtta ja asitõend

kuulus hävitamisele Harju Maakohtu 19.07.2023 otsuse nr xxx alusel.

21. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx kohaselt Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas hoiustatud Nike logoga joogipudel, musta värvi plastikust korpusega

jalgrattatuli, musta värvi kummist korpusega jalgrattatuli ning valget ja oranži värvi

kummist korpusega jalgrattatuli hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja,

tsiviilkostja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud või muul

alusel kinnipidamisasutuses viibiva menetlusosalise ja kinnipidamisasutuses viibiva

süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest

kinnipidamiskohas viibivale isikule. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

Renee Mikk’u süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varasemalt toime pannud

vargusi süstemaatiliselt uuesti, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult koos D K, 04.08.2021 kella

02:00 ajal tungis seina lõhkumise teel sisse Tallinnas, E 60 asuvasse rattamajja, kust võttis

võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E T`le kuuluva jalgratta Esperia Motion

Tour 5300U maksumusega 120 eurot, tekitades seega kannatanule varalist kahju 120 euro

ulatuses ning L L’le kuuluva jalgratta Panther TS 222 Moccasin väärtusega 250 eurot, tekitades

seega kannatanule varalist kahju 250 euro ulatuses.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt

toime pannud vargusi, uuesti 04.08.2021 kella 05:20 ajal tungis metallist paneelseina

painutamise teel sisse Tallinnas, S 193 asuvasse rattaparklasse, kust võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil E P`ile kuuluva jalgrattalukuga kinnitatud jalgratta

Classic maksumusega 463,20 eurot koos jalgrattalukuga, mille maksumuseks on 25 eurot ning

lasteistme adapteriga maksumusega 30 eurot, tekitades seega kannatanule varalist kahju 518,20

euro ulatuses.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt

toime pannud vargusi, uuesti sisenes 28.08.2021 kella 07:22 paiku lukustuse kõrvaldamise teel

Tallinnas M tn 18 asuva kortermaja keldribokside (XXX) üldkoridori, kust võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil rattaluku lõhkumise teel kaks E Kle kuuluvat

jalgratast: jalgratta Esperia 7500U (raaminumber xxx) hetkeväärtusega 200 eurot koos

spidomeetriga maksumusega 30 eurot ja jalgratta Bottecchia hetkeväärtusega 200 eurot koos

kiivriga maksumusega 29 eurot. Sellele järgnevalt sisenes luku lõhkumise teel boksi nr x, kust

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil E Kle kuuluva Bosch lööktrelli

koos kohvriga maksumusega 49 eurot. Vargusega tekitatud E Kle varalist kahju summas 508

eurot.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt

toime pannud vargusi, uuesti 04.10.2021 tungis kella 01:02 paiku, tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult koos D D ja T T, Tallinnas V tn 4 kortermaja välisukse juures asuva fonoluku

kiibi lõhkumise teel maja trepikotta, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

eesmärgil kolm jalgratast: T L kuuluva maastikuratta Romet Rambler Fit hetkeväärusega 200

eurot ja G Ble kuuluva jalgratta Haro hetkeväärtusega 200 eurot ja heledat värvi raamiga

jalgratta (jalgratta omanik ja maksumus tuvastamata) ning kortermaja maa-alusest garaažist

parkimiskohal nr x M P-L kuuluvalt jalgrattalt vedrustusega istme koos sadulatoruga (uue

samaväärse istme ja sadulatoru kogumaksumus 85,86 eurot).

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva

isikuna, tungis ajavahemikul 20.07.2022 kell 10:00 kuni 25.07.2022 kell 08:45 Tallinnas

aadressil L 7 asuvasse lukustatud trepikotta ja seejärel lukustatud keldrisse ning võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil:

1) lukustamata üldkasutatavast keldriboksist M M kuuluvad järgnevad esemed:

-

musta värvi Trek jalgratta sadul, maksumusega 30 eurot;

-

musta värvi tööriistakohver Allit (maksumusega 25 eurot), milles olid erinevad

kinnitusvahendid (maksumusega 10 eurot) ja üldehitustööriistad (maksumusega 40 eurot).

Tööriistakohvri koguväärtus on 75 eurot.

2) M M lukustamata keldriboksist, mis kuulub korterile 10 järgnevad esemed:

- Bosch rohelist värvi ketaslõikuri tööriistakohver, milles olid järgnevad esemed:

• rohelist värvi Bosch ketaslõikur, maksumusega 40 eurot;

• 10 tk lõike- ja lihvimiskettaid, mille kogu maksumus on 20 eurot;

• punast värvi raamiga kaitseprillid, maksumusega 10 eurot.

3) lisaks tungis ta H Ki tabalukuga lukustatud keldriboksi, mis kuulub korterile x, ukseaasade

ja ukse lõhkumise teel, millega tekitas varalist kahju summas 15 eurot ning võttis sealt H. K

kuuluvad järgnevad esemed:

- sinist ja valget värvi jalgratas CUBE (raaminumber xxx), maksumusega 600 eurot;

- helerohelist värvi plastikkast (maksumusega 30 eurot), milles olid järgnevad esemed:

• Makita akutrelli tööriistakomplekt, milles akulaadija, kaks 18V akut ja akutrell,

maksumusega 240 eurot;

• metallist ukselukk koos võtmega, maksumusega 40 eurot;

• karp koos rombmutritega, maksumusega 100 eurot;

• erisuuruses 7 tk kantvõtit;

• karp, milles erinevas suuruses 30 tk akutrelliotsikut;

• läbipaistev kilekott, milles roostevabad seibid, mutrid ja poldid.

• Rombmutrite, akutrelliotsikute, roostevabade seibide, mutrite ja poltide maksumus

kokku 150 eurot.

Plastikkasti maksumus koos esemetega on 560 eurot.

Vargusega tekitas M M kahju summas 175 eurot ja H Kile kahju summas 1160 eurot.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema, olles isikuks, kes varem on süstemaatiliselt

toime pannud vargusi, uuesti 26.08.2022 kella 03:32 paiku Tallinnas K 6 hoone trepikojast

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil K K kuuluva jalgratta Kross

Hexagon maksumusega 399 eurot.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva

isikuna, tungis aadressil Q, Tallinn asuvasse lukustatud maa-alusesse parklasse ja võttis võõra

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil 11.09.2022 ajavahemikul kell 04:02 kuni kell

04:10 parkimiskohalt number 42 J Lile kuuluva musta värvi raamiga ja hõbedast värvi kirjetega

jalgratta Merida. Vargusega tekitas J Lile kahju summas 500 eurot.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva

isikuna, tegutsedes ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos D Biga tungis ukse avamise teel

kolmel korral ajavahemikul 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00:09 kuni kell

06:43 Tallinnas aadressil Q lukustatud keldrisse. Keldris tungis ta sisse üheksasse tabalukuga

lukustatud panipaika ukseaasade lõhkumise teel, millega tekitas varalist kahju Tallinn, Q

korteriühistule summas 237,60 eurot. Sisse tungiti panipaikadesse number 8, 13, 16, 20, 31, 45,

49, 51 ja 54. Samuti lõhkus ära avaliku mänguväljaku alalt sisehoovi viiva kaardilugeja, millega

tekitas varalist kahju Tallinn, Q korteriühistule summas 108 eurot. Panipaikade ja kaardilugeja

lõhkumisega tekitati kahju Tallinn, Q korteriühistule kokku summas 345,60 eurot. Panipaikades

võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil viiest erinevast panipaigast

järgnevad esemed:

-

firmale X OÜ kuuluvast panipaigast number 45 võeti kaasa järgnevad esemed:

• Makita Combokit DLX214AJ, maksumusega 239,97 eurot;

• puuri- ja trelliotsikud, maksumusega kokku 30 eurot.

Vargusega tekitati firmale X OÜ varalist kahju summas 269,97 eurot.

-

J Kle (Kuusk) kuuluvast panipaigast number 16 võeti kaasa järgnevad esemed:

• jalgratas Kona Honzo DL 2021 (raaminumber xxx), maksumusega 2499 eurot;

• Xpedo Ambix jalgratta pedaalid, maksumusega 76,63 eurot.

Vargusega tekitati J K varalist kahju summas 2575,63 eurot.

- A K kuuluvast panipaigast number 13 võeti kaasa järgmised esemed:

• jalgratas Fuji Nevada 1.9 26“, maksumusega 300 eurot;

• jalgratta lukk, maksumusega 30 eurot;

• jalgratta tagumine punane tuli, maksumusega 10 eurot.

Vargusega tekitati A K varalist kahju summas 340 eurot.

- K V kuuluvast panipaigast number 54 võeti kaasa järgmised esemed:

• Scott 21 SUB CROSS 10 MEN (raaminumber xxx), maksumusega 800 eurot;

• metallist jalgrattalukk koodiga, maksumusega 20 eurot.

Vargusega tekitati K V varalist kahju summas 820 eurot.

- J K Kile kuuluvast panipaigast number 49 võeti kaasa järgmised esemed:

• jalgratas Spyder Lumen 20 (raaminumber xxx), maksumusega 500 eurot;

• jalgratta lukk, maksumusega 50 eurot;

• taarakott, mille umbes 15 pudelit, maksumusega 1,5 eurot;

• tööriistakohver Wisent koos tööriistadega, maksumusega 80 eurot.

Vargusega tekitati J K Kile varalist kahju summas 631,5 eurot.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva

isikuna, tungis VK tn 48, Tallinn lukustatud trepikotta ja võttis võõra vallasasja ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos D B ajavahemikul 21.10.2022

kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 koridorist järgnevad H P-Ble kuuluvad esemed:

-

sinist ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 40 seerianumbriga xxx, maksumusega

400 eurot.;

-

halli ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 50 seerianumbriga xxx, maksumusega

400 eurot.;

-

musta värvi jalgratta esituli Omeril, maksumusega 9 eurot.;

-

musta ja halli värvi rattapump Muddyfox, maksumusega 5 eurot.;

-

musta ja halli värvi lastetool "Hamax Zenith", maksumusega 75 eurot.;

-

musta värvi jalgratta tagatuli Omeril, maksumusega 9 eurot.;

-

halli

värvi istmealune kott "Muddyfox

Saddlebag 100”, milles

jalgratta

paranduskomplekt, maksumusega 10 eurot.;

-

tumehalli värvi silikoonist telefonihoidja, maksumusega 5 eurot.

Vargusega tekitas kannatanule H P-B kahju summas 913 eurot.

Samuti süüdistatakse Renee Mikku selles, et tema vargusi süstemaatiliselt toime paneva

isikuna, tungis K 13, Tallinn asuvasse aiaga piiratud prügimajja ja võttis võõra vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ühiselt ning kooskõlastatult grupis koos D B Tallinnast

aadressilt K 13 ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 prügimajast järgnevad K OÜ-le

kuuluvad esemed:

-

Makita lehepuhur DUB184, seerianumbriga xxx koos Makita 18 V BL1850B akuga,

maksumusega kokku 201,60 eurot;

-

Makita akulaadija DC18RC seerianumbriga xxx, maksumusega 82,80 eurot;

-

kaks võtit, maksumusega kokku 3,8 eurot.

Vargusega tekitati asutusele K OÜ kahju summas 288,20 eurot.

Seega Renee Mikk pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil, kui see on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt, s.o

KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises

süüdi osaliselt, märkides, et ta ei tunnista end süüdi L 7 ja S 193 toime pandud süütegudes.

Süüdistatav jäi lühimenetluse juurde. Süüdistatav tunnistas esitatud tsiviilhagisid, välja arvatud

L 7 ja S 193 vargustega tekitatud varalise kahju osas.

Kaitsja asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud osaliselt, kvalifikatsioon on õige.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süü osalise tunnistamise ja kontrollinud

kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

Süüdistatav taotles enda ülekuulamist kohtuistungil ning andis alljärgnevad ütlused.

Kahtlustatavana kuulati selles vaidlustatavas valge Classic jalgratta episoodis Mustamäel üle

Rahumäe tee X. Läks kriminaalhooldaja juurde ennast registreerima, siis oodati teda seal ja

topiti autosse. Ütles, et laske vähemalt kriminaalhooldajale helistada, et on politseijaoskonnas,

siis öeldi, et seda kõike saab kriminaalhooldaja nende käest teada. Öeldi, kui ütleb, et see on

tema episood, siis ei vahistata. Kuulati üle samas ühes episoodis. Võib olla oli seal ka see D K

episood ja siis see episood, milles end süüdi ei tunnista. Ülekuulamine kestis suht lühikeselt. Ei

olnud nii palju episoode kui täna. D K episoodi tunnistas omaks ja ütles, et müüs selle valge

jalgratta, mis teisele sündmuskohale maha jäeti, edasi teisele isikule, kelle nime ei tahtnud

mainida. Kui näidati videot sellest episoodist, milles ennast praegu süüdi ei tunnista, vaatasid

seda videot mitmel korral erinevate nurkade alt ja siis sealt oli näha, et ei ole üldse tema

kehaehitusega ja ei vasta tema pikkusele, kõnnakule, lihtsalt selle koha peal oli see ratas,

millega eelnevalt oli sõitnud. Tunnistas süüdi, sest öeldi lihtsalt, et ei mängi mingit rolli see üks

episood rohkem või vähem, karistus sellest ei muutu. Lihtsalt tuleb lisaks üks hagi, mida

niikuinii maksad mitu aastat. Kui tahad täna koju minna, siis pead aru saama, et pead nõustuma

selle episoodiga. See valge Classic, mis maha jättis, selle müüs edasi. Varastas koos D K, selle

Szolnoki peatuse lähedal eelmises episoodis. Sellist jalgratast nagu S 193 varastati, ei ole

kellelegi edasi andnud ega müünud. See jalgratas oli musta värvi Classic. See jalgratas oli ühe

tuttava keldris, keldiboksis, kes kasutas seda jalgratast, kes aeg-ajalt elas tema juures ja aeg-

ajalt elas K 9 asuvas sotsiaal- või munitsipaalmajas.

See oli K S, ütles, et talle mingi narkomaan oli selle müünud. Sõitis ka selle jalgrattaga, sest K

elas aeg-ajalt tema juures. Ei oska vastata küsimusele kas on kunagi S 193 maja juures viibinud.

Võttis omaks selle episoodi, sest too päev oli selline nagu väga halb päev, magas

kriminaalhooldaja juure mineku sisse ja ei jõudnud õigeks ajaks metadoonile. Hakkasid

võõrutusnähud ja uurijad ütlesid, et kui sa episoodi omaks ei võta, siis võtame su vahi alla ja

põed seal oma võõrutusnähte. Arusaadav, kui öeldakse, et üks episood karistust ei muuda, siis

500 eurot rohkem või 500 eurot vähem, see tundus mitte nii suur probleem, kui võõrutusnähud.

On aru juba saanud, et ikkagi mängib rolli üks episood rohkem, üks episood vähem. Need

asjaolud, mis uurijale kirjeldas, mõtles ise välja. Tallinna vanglas käib grupis „Anonüümsed

narkomaanid“, lisaks sellele on alandanud iga nädal enda metadooni annust ja iga kahe nädala

tagant suhtleb V rehabilitatsioonikeskuse juhatajaga, M, kes võtab seal vastu patsiente

rehabilitatsioonile. On iga kahe nädala tagant pidanud sidet, et kuidas on olukord, kas on oma

meelt muutnud, kui peaks vabanema, soovib minna kohe sinna rehabilitatsioonikeskusesse,

milleks on öelnud, et ei ole muutnud oma meelt, on soov minna rehabilitatsioonikeskusesse ja

viimane vestlus oli just eile, järjekorrad on kuni 2 nädalat. On taotlenud metadooni koguste

vähendamist et vabaneda täielikult sõltuvusainetest. V Haiglas on piirang metadooni tarvitajale,

30 ml maksimum kogus, millega nad on valmis vastu võtma. See ongi see põhjus, mille pärast

pöörati täitmisele kuna eelnevad kogused olid 120 ühikut ja 130 ühikut. Praegu on 25 ühikut.

Palus M, et ta tuleks Tallinnasse vastu, et vabanedes ei läheks kuskile tänavatele kooserdama

või kuskile, et tee peal mingi vana sõber vastu ei tuleks ja ei hakkaks ära rääkima vana tee peale

tagasi. Palus M, et kas oleks võimalik, et ta tuleks ise talle järgi, siis ütles, et jah selline variant

on olemas. On juba 7 aastane poeg, kellega avanes võimalus nüüd alles hiljuti alustada suhtlust

kuna on kaine, eelnevalt see ei olnud võimalik, sest oli pidevalt narkojoobes ja seepärast oli

ämma ja äia poolt keelatud pojaga suhelda. Nüüd kuna on juba ligemale aasta olnud puhas, on

suhelnud pojaga, poeg läks esimesse klassi ja see on üks põhi motivatsioon, miks tahab jääda

puhtaks. Vanus hakkab ka juba sinnamaani jõudma, et võiks nagu mõistuse pähe võtta ja

pereelu peale minna. Narkoprobleem on ainuke kuritegude toimepanemise põhjus. Narkoravi

on jäänud alati metadooni pärast poolikuks, viimane kord oli see siis, kui oli veremürgitus S

rehabilitatsioonikeskuses, koha peal olev meedik, kes seal oli, ütles, et on veremürgitus niivõrd

kaugel, et see tuleb sõita koju ja välja ravida ja siis tagasi pöörduda, mida kahjuks ei jõudnud

teha sellepärast, et enne pöörati täitmisele. Kasutab liikumiseks abivahendeid, sest septembris

peaks uuesti olema konsultatsioon operatsioonile, oli kaks varianti, siin mõned aastad tagasi

aga kuna lõi araks, keeldus seljaoperatsioonist. 3 diski on katki, kahes diskis on mõra ja kolmas

on kildudeks ja need killud on parempoolses närvikanalis. Teatud mingitel trenni tegemistel

nikastas selga, siis need killud suruvad sinna närvile peale, sellest on ka häiritud parempoolne

jalg. Kirurg ütles, et on suur oht ratastooli jääda kui seda operatsiooni ei tee. Vabaduses on

võimalik operatsioon korraldada, vanglas ei saa sellisele operatsioonile. Vangla on nõus

panema mingi, millega meedik sai seal vanglas aidata oli see, et anti kargud, seljatugi

plastmassplaatidega, et selg oleks paigas, topelt madrats, tugevad valuvaigistid ja siis

neurokirurgi juurde konsultatsioonile panna kinni lähim operatsiooni aeg. Võib olla on see

operatsioon mingil määral suure tahtmise juures võimalik, kuid seal on väga suur risk, et

invaliidiks jääb, taastumisvarianti vanglas ei ole, ei ole seda võimalust taastada seal,

operatsioon iseenesest oleks võimalik. Keegi ei hakka seal tagumikku pühkima ja sind WCsse

viima ja riideid vahetama ja pesema. Koheselt kõiki menetluskulusid tasuma ei ole võimeline,

kuu sissetulek antud hetkel on ainult invaliidsuspension, mis on nats üle 300 euro, kõiki kinni

maksta kohe loomulikult ei saa, enne kinnipidamist oli kohtutäituritega maksegraafik, mida

maksis igakuiselt 45 eurot. On võimalik maksta, kui läheb peale oppi ema juurde elama, siis ei

pea maksma korteri eest, siis võib maksta rohkem. S K ja S K on sama isik, hüüdnimi oli K. Ei

ole temaga nii väga ammustest aegadest suhelnud, teab teda võib-olla mingi 2-3 aastat, siis kui

oli fototabeli äratundmine, siis eelnevalt enne seda 2-3 aastat oli temaga tutvust, teadis teda K,

ta on FBs ja igal pool K. Kõik need ütlused, mida andis S K kohta talle jalgratta müümisest,

kõik on valed ütlused.

04.08.2021 grupis D. K varguse episood aadressil Tallinn E 60

Kohus leiab, et 04.08.2021 kella 02.00 paiku E 60 asuvas rattamajas rataste Esperia Motion

Tour 5300U väärtusega 1290 eurot ja Panther TS 222 Moccasin väärtusega 250 eurot, varguste

toimepanemine sissetungimisega süüdistatava poolt grupis koos D. K on tõendatud kannatanute

süüteoteadete, videosalvestuste, nende vaatlusprotokollide ja D K ning süüdistatava ütlustega.

Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Sündmuskoha vaatlusprotokollis (III kd, tl 61-71) on vaadeldud E 60, Tallinn asuvat

jalgrattamaja, mille seinad on laudadest ning ühel ukseluku kõrval oleval laual on puudu kaks

kruvi ning laua teises otsas on kaks kruvi pooleldi välja keeratud. Jalgrattamaja uks on avatud

asendis, ukselukul väliseid vigastusi ei ole, osad rattahoidjad on tühjad. E 60 kortermaja

välistrepi käsipuu küljes on katki lõigatud jalgrattalukk.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 73-83, DVD plaat tl 84) on vaadeldud E 60

KÜ saadud turvakaamerate videosalvestisi kuupäevast 04.08.2021 ajavahemikul 00.49-03.53.

Kaamerate vaateväljas on isik, kes kannab kollast värvi kapuutsiga dressipluusi, kapuutsi alt

paistavad pikemad blondid juuksed ja teine isik, kellel on pruunid juuksed ja tumedat värvi

riided. Tumedates riietes isik käib kahel korral trepikoja ukse juures, toimetab ukse luku kallal

ja käib kahel korral väheseks ajaks trepikojas sees, kaamerapildilt on näha, et isikul on vasakus

käes hõbedast värvi sõrmus. Kollases dressipluusis isik on jalgrattamaja juures, kus kella 00.52

ajal on näha korraks ukse avanemist ja uuesti kell 01.54, kui on näha ka jalgratta liikumist.

Kella 01.57 ajal tulevad kaks isikut ratastega hoone taha puu juurde ning 02.03 lahkuvad

jalgratastel. Kell 03.51 ajal tuleb rattamaja juurde heledat värvi jakiga meesterahvas, kes sõidab

ära roosat värvi jalgrattaga, isik on tuvastatud kui A Š.

R N esitas süüteoteate (III kd, tl 104-106), mille kohaselt 04.08.2021 ajavahemikul 01.00-04.00

aadressil E 60, Tallinn jalgrattahoidlast varastati tema valget värvi ratas Esperia Motion Tour

5300U, lisatud on foto rattast. Majal on turvakaamerad. Tunnistaja R N ütluste (III kd, tl 107-

108) kohaselt oli tema kasutuses sõbra E Tle kuuluv jalgratas Esperia Motion Tour 5300U, mis

varastati 04.08.2021 öösel E 60, Tallinn asuvast lukustatud rattahoidlast. Ratas ei olnud hoidlas

lukustatud, üks ratta kummidest oli veidi tühjaks läinud. Rattahoidlast varastati ka teisi rattaid,

päev enne antud vargust varastati ka maja ees käsipuu külge lukustatud ratas.

Kannatanu E T antud ütluste (III kd, tl 109-110) kohaselt oli oma valget värvi ratta Esperia

Motion Tour 5300U andnud sõbra R N kasutusse. Ratas varastati 04.08.2021 E 60 asuvast

rattahoidlast, sõbra sõnul oli üks rattakummidest varguse hetkel natukene tühi. Ratta väärtuseks

hindaks umbes 120 eurot. On varastatud ratta politsei käest kätte saanud, hagi esitada ei soovi.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 42-46) on vaadeldud 04.08.2021 aadressilt

S 193 rattahoidla juurest politseipatrulli poolt leiuna võetud jalgratast Esperia Motion, mis on

valge-musta-punase värvusega.

L L esitas süüteoteate koos fotodega (III kd, tl 114-119), mille kohaselt varastati 04.08.2021 E

60, Tallinn asuvast jalgrattahoidlast tema ratas musta värvi Panther TS 222 Moccasin,

hetkeväärtusega 250 eurot. Kannatanu L L ülekuulamise protokollis (III kd, tl 120-123) lisab,

et jalgratas ei olnud hoidlas sees eraldi lukustatud, oli hiljuti remonditud ja hindab

hetkeväärtuseks 250 eurot. Soovib esitada tsiviilhagi.

Renee Miku kahtlustatava ülekuulamise protokolli (III kd, tl 127-130) kohaselt 04.08.2021

helistas talle öisel ajal tema tuttav D J, kes palus abi jalgrataste äraviimisega. Sõitsid trolliga

Mustamäele, tulid maha Szolnoki peatuses, läksid tumedat värvi maja taha, kus puu najal olid

kaks lukustamata jalgratast ja sõitsid nendega minema. Ei tea, kust D need rattad oli saanud.

Tema ise võttis valget värvi ratta, Ds tumedat värvi ratta, marke ei mäleta. Järgmisel päeval

jättis valget värvi ratta Mustamäe haigla lähedal oleva jalgrattaboksi juurde, kust võttis endale

teise ratta. Selle tumedat värvi maja juures käisid ainult korra, võtsid puu juurest rattad ja sõitsid

minema. Tema ei tea sellest, et rattad võetud sama maja rattakuurist ja sinna oli sisse murtud,

mitte midagi, samuti ei tea ta midagi trepikotta sissemurdmisest. Teab, et tema võttis puu juurest

Esperia ratta. Lisas, et kannab hõbedast värvi klotsereid, mõlemas käes ühte, väikese sõrme

kõrval olevas sõrmes. 01.04.2022 ülekuulamise protokollis (III kd, tl 148-149) jäi Renee Mikk

enda varasemalt antud ütluste juurde.

Äratundmiseks esitamise protokollis (III kd, tl 132-134) tunneb Renee Mikk ära D Ji (K) kui

isiku, kellega käis 04.08.2021 varastamas jalgratast.

D K kahtlustatavana antud ütluste (III kd, tl 151-153) kohaselt sai ta 04.08.2021 juhuslikult

oma ammuse tuttava Renee Mikuga Szolnoki peatuses kokku. R. Mikk ütles, et teab kohta, kus

on palju jalgrattaid ja tegi ettepaneku sealt jalgrattaid varastada, millega ta oli nõus, kuna tal

olid rahalised raskused. Läksid E, täpset aadressi ei mäleta, kus oli jalgrattamaja. R. Mikk tegi

ukse magnetluku elektrijuhtme katki ja uks läks lahti ning lõikas kahe ratta rattalukud tangidega

katki. Tema võttis tumedat värvi ratta, R. Mikk valget värvi ratta ja sõitsid ratastega ära. Politsei

pidas neid teel kinni, rattaid ära ei võtnud. Sõitsid ratastega edasi, vahepeal jäi R. Mikk maha

ja kui D K teda uuesti P 10 nägi, oli tal uus ratas, R. Mikk ütles, et valget värvi ratta jättis

Regionaalhaigla juurde. Viisid rattad trepikoja rõdule, mingit raha D K ratta eest ei saanud.

Varguse pani toime ammu, kõiki detaile ei mäleta. Tutvustatud videokaamerate salvestistelt

tunneb endana ära isiku, kes kannab oranži dressipluusi ja on kottidega, R. Mikk on tumedates

riietes ja kõnnib tema kõrval. Kahetseb tehtut.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanu E T antud ütluste kohaselt

04.08.2021 varastati tema valget värvi jalgratas Esperia Motion Tour 5300U E 60 asuvast

rattahoidlast, mille väärtuseks hindas umbes 120 eurot. L L esitatud süüteoteate kohaselt

varastati 04.08.2021 E 60, Tallinn asuvast jalgrattahoidlast tema musta värvi jalgratas Panther

TS 222 Moccasin, hetkeväärtusega 250 eurot. Süüdistatav vargust ja sissetungimist ei tunnista,

kuid tunnistab, et võttis antud kuupäeval koos D K puu najalt lukustamata rattad. Varguse ja

sissemurdmise asjaolusid kinnitavad aga E 60 turvakaamerate salvestised ja D K antud ütlused,

kes on salvestistelt tuvastanud enda ja Renee Miku. Seetõttu ei pea kohus süüdistatava osaliselt

süüd tunnistavaid ütlusi usaldusväärseks, kuivõrd need on vastuolus teiste omavahel riimuvate

tõenditega, milliste usaldusväärsuses kahtlemiseks kohtul alus puudub.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanute süüteovormidest nähtuvalt kuulusid jalgrattad kannatanutele ning süüdistatav ei

ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgrattad

olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega

sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu

tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud

varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus jalgrataste äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt

ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud neid kannatanutele tagastada.

Süüdistatava sõnade kohaselt jättis ta varastatud valge ratta Mustamäe haigla juures oleva

jalgrattaboksi juurde, kuivõrd leidis endale parema. Seega käitus süüdistatav varastatud

jalgrattaga kui omanik, käsutades seda vastavalt oma äranägemisele. Ratta, millega D K ära

sõitis, pidi ta viimase sõnade kohaselt maha müüma. See aga näitab seda, et süüdistataval

võetud jalgrataste kannatanutele tagastamise soov puudus, ühe jalgratta hülgas ja teise soovis

maha müüa, seega süüdistatav pööras võõrad vallasasjad enda kasuks, mis viitab omastamise

eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine

selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse

koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta ja

objektiivset käitumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o

kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o

varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS §

21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha

kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja

eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu

hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi

vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele.

Hinnates süüdistatava ja D K kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et

isikud tegutsesid koos, s.o murdsid sisse jalgrattamajja ning võtsid sealt kaks jalgratast, millega

ära sõitsid. Isikute tegevus E 60, Tallinn asuva rattamaja juures on tuvastatud turvakaamerate

salvestistega ning asjaolusid on kinnitanud ka D K. Seega järeldub, et süüdistatava ja D K

tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele, ühise eesmärgi nimel

kooskõlastatud tegutsemisele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7

nimetatud grupile.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 04.08.2021 kella 02.00 ajal E 60, Tallinn asuvasse

jalgrattamajja ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides

kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et

sisenemine jalgrattamajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et

tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole

kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud jalgrattamajja vastaks

mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte

vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka jalgrattamaja seinalaudade lahtikruvimise teel

ukse lukustuse avamine näitab üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul

eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 04.08.2021

kella 02.00 ajal E 60, Tallinn asuvasse jalgrattamajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul

taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine,

mis on toime pandud sissetungimisega.

04.08.2021 varguse episood aadressil Tallinn S 193

Kohus leiab, et 04.08.2021 kella 05.20 paiku S 193 asuvas rattamajas jalgratta Classic

maksumusega 463,20 eurot koos lisadega väärtusega 55 eurot, varguse toimepanemine

sissetungimisega süüdistatava poolt on tõendatud kannatanu süüteoteate, videosalvestuste,

nende vaatlusprotokollide, tunnistajate D Ki ja S K ütlustega.

Kuigi süüdistatav tunnistas kohtueelsel menetlusel kuriteo toimepanemist, siis kohtulikul

arutamisel süüdistatav enam oma süüd ei tunnistanud. Seega kuna süüdistatava ütlused süüteo

toimepanemise osas on erinevas menetlusstaadiumis omavahel kardinaalses vastuolus ja

kohtuistungil antud süüd eitavad ütlused on vastuolus muude kogutud tõenditega, peab kohus

süüdistatava ütlused selle süüteo osas tõendikogumist kõrvale jätma ja piirduma süüdistatava

süü tuvastamisel muude asjas kogutud tõenditega.

Patrullpolitseiniku ettekande koos lisadega kohaselt (III kd, tl 1-8) 04.08.2021 kell 05.26 said

väljakutse aadressile S 193, Tallinn, kus oli sisse murtud T maja rattakuuri. Painutatud oli

rattakuuri metallist paneelseina ja lõigati läbi magnetluku toitejuhe, mille tõttu avanes kuuri

lukk. Turvamees ei osanud öelda, kas midagi rattakuurist varastati, kuid kaameratest oli näha,

et sissemurdja sõitis rattaga minema, jättes sinnasõiduks kasutatud tühja esirehviga valge

raamiga ratta rattakuuri kõrvale. Rattakuuri kõrval oli valge raamiga jalgratas „Esperia Motion

tour“, mille esirehv oli tühi. Jalgratas „Esperia“ raaminumbriga xxx võetud kaasa leiuna ning

paigutatud Rahumäe tee 6/1 rattahoidlasse. Samal kuupäeval kella 02.12 paiku märkas patrull

E 66 juures kolme isikut, kelledest üks oli Renee Mikk. Isikutest tehti fotod ja rinnakaamera

videod, milledelt nähtub, et Renee Mikul on valge raamiga jalgratas, mis on sarnane rattaga,

mis T rattakuuri juurde jäeti.

Leiuna vastuvõtmise akti kohaselt Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

patrullpolitseinik S S võttis R P leiuna hoiule 04.08.2021 kell 05.38 S 193 maja tagant

rattahoidla juurest leitud valge raamiga jalgratta Esperia Aluminuim (III kd, tl 9).

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 10-13, CD tl 14) on vaadeldud 04.08.2021

kell 02.12 algavat politsei vormikaamera salvestist, kus nähtuvad jalgratastega liigelnud kolm

isikut, mh valge raamiga jalgrattaga sõitnud isik ja tema välimus.

E P esitas süüteoteate (III kd, tl 17-19), mille kohaselt 04.08.2021 kella 05.20 paiku varastati T

E AS lukustatud rattaparklast ja täiendavalt lukustatud tema meeste raamiga jalgratas Classic

29`` Alu D raaminumbriga xxx, mille maksumus oli 463,20 eurot. Teatele lisatud foto rattast.

Kannatanu E Pi ülekuulamise protokolli (III kd, tl 20-23) kohaselt sai ta 04.08.2021 töö e-posti

teel teada, et tema ratas, mille ta T rattaparklasse pani juulis 2021, on varastatud. Kannatanu

kirjeldab jalgratta omadusi, on värvuselt musta-punasega, minimaalsete kulumisjälgedega.

Ratta ja selle lisade vargusega tekitati kannatanule kokku kahju 518,20 eurot. Ratas oli

kindlustatud, soovib esitada tsiviilhagi.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (III kd, tl 34-40, CD tl 41) on vaadeldud S 193, Tallinn

asuva T maja turvakaamerate videosalvestisi 04.08.2021 ajavahemikul 04.51-05.21, milledelt

nähtub, et kella 04.51 ajal ilmub keemara vaatevälja tumedates riietes meesteravas heledat värvi

raamiga jalgrattal, käes heledad kindad, seljas tume ruutudega kapuutsiga jope, seljakott, millel

hele piklik embleem ja jalas valge tallaga spordijalatsid. Läheb tõkkepuu juures asuva väikese

hoone juurde, avab selle ukse ja väljub sealt tumedat värvi jalgrattaga, millega kell 05.21 ära

sõidab. Tumedat värvi raamiga rattaga ära sõitval isikul on seljas sama tume ruuduline

kapuutsiga jope, peas musta värvi kapuuts, käes heledad kindad, seljas tume seljakott, millal on

valget värvi kujutised. Jalas musta värvi püksid ja jalanõud, millel on valge tald. Seejuures on

näha, et valgel jalgrattal kohale tulles rippus valge raamiga jalgratta lenkstangi küljes tume

seljakott ja ka musta rattaga lahkudes ripub lenkstangi küljes seljakott. Mõlemal juhul rippus

seljakott vasakul pool. Seega on väliste tunnuste põhjal võimalik asuda seisukohale, et musta

värvi jalgrattaga lahkub sama isik, kes tuli kohale valget värvi jalgrattaga ja valget värvi

jalgratta maha jättis.

Renee Mikk kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (III kd, tl 127-130) kohaselt tunnistab ta

04.08.2021 kella 05.20 S 193, Tallinn asuvast rattaparklast ratta vargust. Öisel ajal oli talle

helistanud D J, kellega läksid ja võtsid Mustamäelt puu najalt kaks ratast, tema ise võttis valge

ratta. Said vahepeal ka teiste tuttavatega kokku, mh S P ja tema mehega, kellega koos olles

politseipatrull nende nimed ka tuvastas ja küsiti rataste päritolu kohta. Päeval magas ja hiljem

sai Diga kokku, sõitis sinna sama valge rattaga. Kuskil Mustamäe haigla juures kaotas D ära

ja ühe maja hoovis nägi kinnist jalgrattaboksi, pani suvalise kaardi luku vahele, lõikas läbi

punase-musta värvusega Classic ratta luku ja sõitis selle rattaga minema. Valget värvi ratta

jättis sinna. Vahetas rattad, kuna teadis kuhu Classic maha müüa, müüs selle S, kelle hüüdnimi

on „K“, mille eest sai 100 eurot. S tegeleb varastatud asjade kokkuostuga. Täpsustab, et

rattaboksi seinu ei painutanud ja mingit kaablit läbi ei lõiganud, avas ukse kaardiga.

Äratundmiseks esitamise protokollis (III kd, tl 135-137) tunneb Renee Mikk ära S K, kelle

hüüdnimi on „K“ ning kellele müüs jalgratta Classic. Äratundmiseks esitamise protokollis (III

kd, tl 138-140) tunneb Renee Mikk ära D B kui isiku, keda mainis 24.08.2021 ülekuulamisel,

kui D, kelle hüüdnimi on „T“ ja kes ostis S P ära ühe jalgratta.

Kuivõrd kohtuistungil Renee Mikk selgitas, et need ütlused mõtles ta välja ja tegelikkuses seda

süütegu toime ei pannud, jätab kohus süüdistatava ütlused selle kuriteoepisoodi osas

tõendikogumist välja ja arvestab muude kogutud tõenditega.

S K ülekuulamisel antud ütluste (III kd, tl 162-164) kohaselt tunneb ta Renee Mikku, keda nägi

viimati 2021 aasta augusti alguses, kui R. Mikk palus tal aidata jalgratta remondiga. R. Mikk

palus abi ühe musta värvi võimsa, suurte ratastega jalgrattaga, tegemist võib olla sama rattaga,

mille pilti uurija näitas, aga ei ole selles 100 % kindel. Kindlasti ei olnud sellel rattal sadula all

adapterit, nagu fotol oleval jalgrattal, samuti ei olnud laternaid ja juhtraual ei olnud samu

lisatarvikuid. Mäletamist mööda olid Renee toodud rattal porilauad, aga sellel ei ole. R. Mikk

palus taga ratta juures oleva põrklingi korda teha, kuid see tal ei õnnestunud. R. Mikk oli öelnud,

et ostis ratta 80 euroga ja tahab 120 euroga edasi müüa, tema ise seda R. Mikult ostnud ei ole,

tema kodus see olnud ei ole. Teab, et R. Mikk sõidab koguaeg erinevate ratastega. Seega ei

nähtu tunnistaja ütlustest, et ta oleks elanud Renee Miku juures või et Renee Mikk oleks tema

kasutada olnud jalgratast kasutanud. Lisaks sellele selgitas Renee Mikk kohtuistungil, et selle

valge Classiku, mille ta maha jättis, selle müüs ta hiljem edasi. Samas nähtub kriminaalasja

materjalidest, et see E 60 rattahoidlast varastatud E T kuuluva ja S 193 juurde maha jäetud

jalgratta võttis politsei 04.08.2021 hommikul sündmuskohalt leiuna kaasa ja hiljem anti see E

T kui omanikule tagasi, s.t Renee Mikul ei oleks kuidagi olnud võimalik seda ratast hiljem

maha müüa. Sellest saab järeldada, et ka kohtuistungil antud ütlused ei riimu teiste kogutud

tõenditega.

Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi 04.08.2021 S 193 rattahoidla juurest

politseipatrulli poolt leitud valget jalgratast Esperia Motion Long Distance Line nr xxx ning

tuvastati, et esimese ratta kumm on tühi (III kd, tl 42-46). Seejuures on tuvastatud, et sama

jalgratas varastati samal ööl E 60 rattahoidlast ja varguse pani toime Renee Mikk koos D K.

Vaidlusalune jalgratas varastati E 60 rattaparklast ning kuulus E T, kes selle pärast leidmist ja

politseile üleandmist politseist tagasi sai.

Eelmise kuriteoepisoodi osas üle kuulatud D K ütlustest (III kd, tl 151-153) nähtuvalt on

kahtlustatav D K selgitanud, et E rattamajast võttis Renee Mikk valget värvi jalgratta ja tema

musta värvi raamiga jalgratta. Pärast vargust peeti neid politsei poolt kinni ja jalgrattaid ära ei

võetud. Renee Mikk jäi maha ja tema sõitis edasi P 10 aadressile Reneed ootama, sest Renee

elas seal. Samale aadressile tuli aga Renee Mikk juba uue jalgrattaga, kuid see ei olnud see

jalgratas, mille nad E varastasid. Renee Mikk ei öelnud, kust ta uue jalgratta oli saanud. Renee

Mikk ütles, et jättis E varastatud valge raamiga jalgratta Regionaalhaigla juurde. Järgmise

päeva hommikul kella 7.30 paiku nägi ka et antud jalgratas oli Regionaalhaigla peahoone

jalgrattaparklas. Temale on esitatud fotod (E 60 turvakaamerad) videokaamera salvestistest,

millel tunneb ära enda ja Renee Miku. On fotol oranži värvi dressipluusiga ja kannab kotte,

Renee Mikk on tumedates riietes ja kõnnib tema kõrval. Viidatud fotodel (III kd, tl 153) on

näha, et D K osutatud isikul, kelleks D K on nimetanud Renee Mikku, on seljas tumedate

ruutudega ja kapuutsiga jope, seljas tume seljakott, jalas tumedad, kuid valge tallaga jalanõud.

Samas riietuses isik on nähtav ka E 60 maja trepikoja turvakaamerate salvestiselt kui isik liigub

trepist üles ja alla (III kd, tl 74-75) ning seejuures on trepist alla laskuv isik hästi näha ja on

üheselt tuvastatav, et sellel tumedas ruutudega ja kapuutsiga jopes oleval isikul on seljas

seljakott, millel on valged piklikud kujutised nagu isikul, kes samal ööl S 193 jalgrattahoidla

juurde valge jalgrattaga sõitis, valge jalgratta maha jättis ja tumeda jalgrattaga ära sõitis.

Seejuures ei ole kahtlustatav Renee Mikk iseennast suutnud ühelgi fotol ära tunda, leides, et ta

ei tunne fotodel kujutatud isikut (III kd, tl 141, 143, 144). Seega saab järeldada, et isiku välistest

tundemärkidest tulenevalt pani sama isik toime samal ööl kaks jalgrataste vargust E 60

jalgrattahoidlast ja S 193 jalgrattahoidlast. Kohtu arvates kinnitavad seda peale erinevate

videosalvestiste ka kahtlustatava D K ütlused selle kohta, et ta tundis videosalvestisel E 60

juures ära nii iseennast kui Renee Mikku, kui ka selles osas, et pärast seda kui Renee Mikk oli

varastanud E 60 juurest valge raamiga jalgratta, jäi Renee Mikk temast maha ning mõne aja

pärast ilmus kohale musta värvi raamiga rattaga, mis varastati S 193 jalgrattahoidlast. Seejuures

selgitas Renee Mikk talle, et jättis valge raamiga jalgratta Regionaalhaigla juurde ja politseile

anti see leiuna ka üle. Seejuures on tuvastatud, et E 60 varastatud jalgratas leiti S 193 juurest ja

tagastati omanikule. Nimetatud tõenditest teeb kohus järelduse, et süüdistatav on toime pannud

temale süüks arvatud varguse ning süüdistatava süüd eitavaid ütlusi loeb kohus

ebausaldusväärseteks ega saa neid tõendina arvestada, kuivõrd süüdistatava süüd eitavad

ütlused on vastuolus nii süüdistatava kohtueelsel menetlusel antud süüd tunnistavate ütluste kui

ka teiste omavahel riimuvate tõenditega.

S K on selgitanud, et temale näidatud fotol olev ja Renee Miku poolt toodud jalgratas olid

erineva varustusastmega, s.t R. Miku toodud jalgrattal olid porilauad, kuid pildil oleval

jalgrattal need puudusid. Sellest tulenevalt asus kaitsja seisukohale, et see asjaolu tõendab

süüdistatava väidet selle kohta, et tegemist ei olnud sama jalgrattaga ja süüdistatav ei ole

vargust toime pannud. Kohus leiab, et sellel asjaolul ei ole süüküsimuse lahendamisel erilist

tähtsust. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et süüdistatav ja temaga koos tegutsenud

teised kaastäideviijad varastasid erinevatelt kannatanutelt jalgrattaid ja jalgrataste istmeid ning

neid kombineeriti omavahel. Paljudel kordadel on jalgrataste omanikud jalgrattad tagasi

saanud, kuid jalgratastele on külge pandud erinevat lisavarustust, mida jalgratta varastamise

ajal jalgratastel küljes ei olnud. Osadelt jalgratastelt on aga vastupidi ära võetud lisavarustust

ja lisatud teistele jalgratastele tulesid, samuti joogipudeleid, nende hoidjaid, adaptereid, ratta

kotte, vahetatud sadulaid. Ilmselgelt on jalgratta ümber tegemisel olnud eesmärgiks kas muuta

jalgratast endale käepärasemaks või siis muuta jalgratta välimust selliseks, et endine omanik

seda juhuslikult tänaval ära ei tunneks ja varastatud jalgratta omandanud isik jalgrattast ilma ja

vargusega vahele ei jääks.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. E P esitatud süüteoteate kohaselt varastati

04.08.2021 T rattaparklast tema Classic ratas, millega tekitati talle kokku kahju 518,20 eurot.

Ka varguse toimepanemise asjaolud on nähtavad T maja turvakaamera salvestiselt ning

patrullpolitseinike ettekandele lisatud fotodelt ning erineval ajal tehtud fotodest saab järeldada,

et kuriteo toimepanijaks on Renee Mikk.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanu süüteovormist nähtuvalt kuulus jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole

kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas oli

süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti

eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte

vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse

objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus jalgratta äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud seda kannatanule tagastada. Süüdistatava

sõnade kohaselt müüs ta jalgratta maha ja kasutas raha enda tarbeks, mis näitab seda, et

süüdistataval võetud jalgratta kannatanule tagastamise soov puudus ja süüdistatav pööras võõra

vallasasja enda kasuks, mis viitab omastamise eesmärgi realiseerimisele. Seega on õiguslikus

mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdistatava selgitusi teo toimepanemise põhjuste kohta, leiab

kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 04.08.2021 kella 05.20 paiku S 193 asuvasse

jalgrattamajja ning pani toime kannatanutele kuuluva asja varguse. Analüüsides

kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et

sisenemine jalgrattamajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et

tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole

kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud jalgrattamajja vastaks

mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte

vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka rattakuuri metallist paneelseina painutamise ja

magnetluku toitejuhtme läbilõikamise teel sisenemise viis näitab üheselt omaniku tahte

vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises sedastatav

omavoliline sisenemine 04.08.2021 kella 05.20 paiku S 193 asuvasse jalgrattamajja valdaja

loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p

8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

28.08.2021 varguse episood aadressil M tn 18

Kohus leiab, et 28.08.2021 kella 07.22 paiku Tallinnas M tn 18 asuva kortermaja keldribokside

üldkoridorist ja boksist nr 148 jalgrataste koos lisavarustusega ning lööktrelli koos kohvriga

varguse toimepanemine sissetungimisega Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuste,

nende vaatlusprotokolli, kannatanu ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega.

Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu E K ütluste (I kd, tl 2-3) kohaselt 28.08.2021 kella 14.50 paiku avastas ta, et Xxx

hoiubokside üldkoridorist oli varastatud kaks tema perele kuuluvat jalgratast, valge-sinise

värvusega meeste maastikuratas väärtusega u 200 eurot ja valge-musta-punase värvusega

jalgratas väärtusega u 200 eurot, mis olid omavahel ühendatud rattalukuga, väärtusega 50 eurot,

mis on kaasa võetud. Keldribokside üldkoridori uks oli lukus ja väliste lõhkumisjälgedeta.

Tema pere rattad olid alles veel 26.08.2021 kella 06.00 ajal. Majal on olemas videokaamerad

ja sealt on näha, et 28.08.2021 varahommikul käisid keldriboksides kaks isikut.

Uurija kirjavahetusest E K ja R S ja selle lisadest (I kd, tl 6-12) nähtub, et R S võti asus fuajees

kapi peal, isikud sisenevad võtmega kannatanute panipaika nr 148, varastatakse Bochi lööktrell

väärtusega 49 eurot, panipaiga ees olevast koridorist jalgratas Esperia 7500U koos

spidomeetriga kokku väärtusega 230 eurot ning noorte ratas Bottecchia väärtusega 200 eurot,

lisaks kiiver väärtusega 29 eurot ja rattalukk, lisakulud võtmete tegemiseks 50 eurot ja lukkude

vahetuseks oli 20 eurot.

Sündmuskoha vaatlusprotokollis (I kd, tl 19-29) on vaadeldud M tn 18 asuva kortermaja

keldribokse, milledele pääseb ligi väljast poolt võtmega, väliskoridoris on valvekaamerad,

avades keldriukse PP128-148 on näha keldribokse ja koridoris seisvaid rattaid.

M tn 18 koridori 28.08.2021 videosalvestuse ja selle vaatlusprotokollist (I kd, tl 32-44) nähtub,

kuidas Mees 1, kellel on seljas laiguline jope ja musta värvi kapuutsiga kampsun, teeb kell

02.14 (kaamera kell on ca 1 tund tegelikust ajast maas) keldriukse kirjega XXX võtmega lahti,

siseneb ja seejärel lahkub elumajast. Kell 06.19 tuleb Mees 1 tagasi koos Mees 2-ga, kellel on

seljas helesinist värvi jope ja tumesinine kapuutsiga kampsun. Mees 2 siseneb uksest kirjega

xxx. Mees 1 siseneb uksest kirjega XXX, kell 06.37 väljub valget värvi jalgrattaga ja punast

värvi kilekotiga, mille sees on roheline kohver ning väljub vaateväljast. Mees 1 siseneb uuesti

eelnimetatud ruumi, kell 06.46 väljub valget värvi jalgrattaga. Mees 2 väljub kell 07.50 ruumist

PP149-PP156, seljas musta värvi jope, kahe tumedat värvi reisikohvriga.

Renee Mikk kahtlustatavana ülekuulamise protokollide (II kd, tl 12-15, 17-19) kohaselt

tunnistab ta 28.08.2021 M tn 18, Tallinn asuvast majast jalgrataste ja tööriistakomplekti

vargust. Leidis juhuslikult Xxx maja välisukse eest võtmekomplekti, millest andis sama päeva

õhtul teada oma tuttavale V I , kellega jõudsid maja juurde vastu hommikut. R. Mikk tegi

võtmetega kaks hoiuruumi ust lahti, ise sisenes ruumi kirjega XXX, kust võttis kaks

lukustamata jalgratast, kiivri ja lukustamata keldriboksist Bosch tööriista komplekti, millised

viis oma elukohta P x-x, Tallinn. Seda, mida V. I varastas ei tea, sellest nad ei rääkinud.

Järgmisel päeval viis varastatud asjad, jalgrattad, kiivri ja tööriista, juhuostja juurde, asjade eest

sai kokku 200 eurot, saadud raha raiskas enda tarbeks ära.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanu ütluste kohaselt varastati 28.08.2021

varahommikul nende kortermaja keldribokside ühiskoridorist kaks jalgratas ning keldriboksis

Bosch lööktrell kohvriga, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja

turvakaamera salvestiselt ning asitõendi vaatlusprotokollist. Ka süüdistatav ise tunnistas

jalgrataste ning lööktrelli vargust nimetatud kuupäeval.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanu avaldusest nähtuvalt kuulusid varastatud esemed kannatanule ning süüdistatav ei

ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed olid

süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti

eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte

vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse

objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus esemete vargus süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole

tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada, vastupidi

süüdistatav müüs varastatud esemed juhuostjale maha ning müügist saadud raha pööras enda

kasuks. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 28.08.2021 kella 07.22 paiku Tallinnas M tn 18

asuvasse kortermajja ja kortermaja keldribokside üldkoridori ja boksi nr x ning pani toime

kannatanule kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud

tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine hoonesse oleks toimunud

kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks

õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Seejuures ei olnud süüdistataval põhjust ka sellesse

hoonesse kellelegi külla minna, sisenemaks hoone elaniku nõusolekul, kuivõrd süüdistatav

hoones elavaid inimesi ei tundnud ja sisenemise eesmärk oli võõraste vallasasjade varastamine.

Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud hoonesse

vastaks mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja

tahte vastaselt võõrasse hoonesse ja selles asuvatesse hoiuruumidesse. Ka leitud võtmetega

võõrasse valdusesse sisenemise puhul on üheselt tegemist omaniku tahte vastasusega, kuivõrd

sissepääs võõrasse hoonesse ja selles asuvatesse ruumidesse on saadud hoone valdaja ja selles

hoones elavate elanike tahte vastaselt ja teadmata. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud

juhul Renee Miku käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 28.08.2021 kella 07.22 paiku

M tn 18 asuva kortermaja keldribokside üldkoridori ja boksi nr x valdaja loata, mistõttu on

kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

04.10.2021 grupis D. Dzjamko ja T. Tunglaga varguse episood aadressil V tn 4

Kohus leiab, et 04.10.2021 kella 01.02 paiku Tallinnas V tn 4 kortermaja trepikojast kolme

jalgratta grupis koos D D ja T T sissetungimisega varguse toime panemine Renee Miku poolt

on tõendatud süüteoteadete, videosalvestuste, nende vaatlusprotokolli, süüdistatava ja

kahtlustatavate ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus

alljärgnevalt.

Kannatanu T L esitatud süüteteate (I kd, tl 63-66) kohaselt KÜ V tn 4 elamus varastati

04.10.2021 kella 02.56-03.29 vahel pojale kuuluv maastikujalgratas Romet Rambler Fit 29´´,

mis on musta värvi, punaste tähtedega, tagumine pidur ei tööta korralikult, hetkeväärtusega 250

eurot, lisatud foto rattast. Kannatanu T L lisas ütlustes (I kd, tl 67-69, 75-76), et jalgratas seisis

kortermaja trepi all jalgrattahoidlas. Hindab ratta väärtuseks vähemalt 200 eurot. Majal on

turvakaamerad. Varastatud ratas on kannatanule tagastatud. Trepikotta tungimiseks on

välisukse juures asuva fonoluku kiip lõhutud, millest edastab fotod ja ratta ostuarve uurijale (I

kd, tl 70-74).

Kannatanu G B esitatud süüteoteate koos lisadega (I kd, tl 78-90) kohaselt 04.10.2021 öösel

ajavahemikul 01.00-03.00 aadressil V 4, Tallinn lõhkusid kolm meest fonoluku ja varastasid

temale kuuluva musta värvi jalgratta kirjega HARO hetkeväärtusega 200 eurot, teatele lisab

fotod jalgrattast. Kannatanu G B lisas ütlustes (I kd, tl 91-95) selgitab täpsemalt jalgratta

välimust ning ratta küljes oli ka rattalamp ja spidomeeter. Ratas oli trosslukuga kinnitatud.

Tunneb piltide järgi ära politseijaoskonnas oleva ratta, kui temale kuuluva ratta, rattal on sadul

vahetatud, puudu on tagumine lamp, porilaud, rattapump ja spidomeeter. Ratta vargusega

tekitati talle kahju vähemalt 100 eurot, soovib esitada tsiviilhagi.

Kannatanu M P -L esitatud süüteoteate koos fotoga (I kd, tl 101-103) kohaselt 04.10.2021

ajavahemikul 02.56-03.39 aadressil V 4, Tallinn varastati tema rattalt sadul, vedrustusega

ergonoomiline iste, mille hetkeväärtus on umbes 100 eurot. Ülekuulamisel (I kd, tl 104-106)

kannatanu lisas, et varastati vaid sadul Slow Fit Foam koos sadulatoruga, rattal kahjustusi ei

ole, 04.10.2021 oli trepikoja garaaži viiv uks lukustamata. Uurija poolt esitatud fotodelt tunneb

ära temale kuuluva varastatud sadula ning soovib selle tagastamist.

Kannatanu R I esitatud süüteoteate (I kd, tl 108-109) kohaselt 04.10.2021 öösel ajavahemikul

02.56-03.29 aadressil V 4, Tallinn toimus varavastane süütegu. Kannatanu on e-kirjaga (I kd,

tl 110-112) edastanud pildi katkisest fonolukust ning arve, mille kohaselt fonoluku kiibi remont

läks maksma 72 eurot. Kannatanu selgitas ülekuulamisel (I kd, tl 115-118), et 04.10.2021 öösel

lõhuti fonoluku kiip, maja trepikojast varastati jalgrattaid, sissetungijateks olid temale võõrad

kolm meesterahvast. Turvakaamera salvestised on politseile edastanud. Korteriühistu

tsiviilhagi esitada ei soovi.

V tn 4 turvakaamerate videosalvestist (I kd, tl 124) on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis

(I kd, tl 125-129), millest nähtub, et 04.10.2021 kella 00.53 on trepikoja ukse ees kolm

tumedates riietes isikut, must-valge jopega isik seisab seljaga ukse poole, hallide pükstega isik

ja sinise kapuutsiga isikud tegelevad trepikoja uksega. Kell 01.02 uks avaneb ja isikud

sisenevad trepikotta, käivad garaažis, seejärel liiguvad kell 01.27 tagasi trepikotta, must-valge

jopega isik hoiab trepikoja ust lahti kui samal ajal kaks teist isikut lahkuvad trepikojast,

mõlemal käekõrval üks jalgratas. Sinise kapuutsiga isik võtab tumeda ratta, hallide pükstega

isik heledama ratta ja lahkuvad maja juurest.

Kolmanda isiku A OÜ esindaja K M ütluste (I kd, tl 138-140) kohaselt andis pandimaja töötaja

politseile üle kaks panditud jalgratast, maastikuratas Romet Rambler Fit ja jalgratas Haro ning

koopiad pandilepingutest (I kd, tl 145, 155), millede kohaselt jalgratta Romet eest maksti 35

eurot ja jalgratta Haro eest 40 eurot. Rattad tõi pandimajja J L .

Asitõendi vaatlusprotokollides on vaadeldud pandimaja poolt välja antud jalgratast Romet

Rambler Fit (I kd, tl 146-148), jalgrattalt Romet eemaldatud sadulat Slow Foam Fit koos

sadulatoruga (tl 150-152), jalgratast Haro (tl 156-158) ning jalgrattalt Haro eemaldatud sadulat

kirjega Romet koos sadulatoruga (tl 162-164).

Kahtlustatava J L ülekuulamise protokolli (I kd, tl 171-172) kohaselt ta süüd ei tunnista, talle

helistas oktoobri kuus Renee Mikk, kes soovis jalgrattaid pandimajja pantida, kuid ei omanud

kehtivat isikut tõendavat dokumenti. Sai Renee jutust aru, et mõlemad talle antud rattad olid

tema omad, tõstsid rattad auto peale ja viisid V 90 asuvasse pandimajja, ei mäleta enam kui

palju rataste eest raha sai, seda oli vähe ja andis raha ning lepingud Renee kätte. Kui Renee talle

mingit raha sel korral andis, siis ainult kütuse eest. R. Mikk ei ole temalt varem asjade

pantimiseks abi palunud.

Kahtlustatava T T ülekuulamise protokolli (I kd, tl 189-191) kohaselt tunnistab ta 04.10.2021

Tallinnas V tn 4 jalgrataste varguse toimepanemist. Elasid koos R. Miku ja D D kuni R. Miku

kinnipidamiseni P 10, Tallinn ühiselamus. Oktoobri alguses tegi R. Mikk neile D ettepaneku

V tn kortermajast rattaid varastada, maja välisuksed olid lukus, need sai lahti R. Mikk, kuidas,

seda kahtlustatav ei pannud tähele. Valiti kolm jalgratast välja, käidi ka garaažis, tema ise

garaažist midagi ei võtnud. Oli kokkulepe, et igaüks saab ühe ratta endale, sõitsid nendega P 10

ühiselamusse ja panid need tubadesse peitu. Renee võttis temalt järgmisel päeval heleda ratta

endale, lubas hiljem tagasi anda, kuid ei teinud seda. Ei tea, mis ratastega edasi sai. Rataste

varguse eest Reneelt või D raha ega narkootilisi aineid ei saanud.

D D kahtlustatavana antud ütluste (II kd, tl 1-2) kohaselt 04.10.2021 kolasid Renee Miku ja T

T ringi, V tn 4 maja juurde jõudes otsustasid majas ringi vaadata, mingit eelnevat

informatsiooni, mida majast otsida, ei olnud. Renee avas plastikkaardiga fonoluku ja läksid

kolmekesi majja sisse. Trepikojas nägid kolme jalgratast, tema ise võttis heledama ratta, vist

Classic ja teised võtsid tumedamad rattad. Käisid ka garaažis, kust T võttis ratta sadula, mis

sellest sai, ei tea. Varastatud rattad viisid nende ühisesse elukohta P 10. Ühel hetkel olid rattad

kadunud, ei tea, mis neist sai, tema ise nende eest mingit kasu ei saanud.

Renee Miku kahtlustavana antud ütluste kohaselt (II kd, tl 21-23) tunnistab ta, et pani V tn 4

toime pandud vargused toime koos T T ja D D . Päev enne rääkis D , et V tn 4 on võimalik

jalgrattaid varastada, T sattus seltskonda juhuslikult. Trepikoja uks oli lukus, kuidas nad sisse

pääsesid ta enam ei mäleta. Trepikojast tema võttis tumedat värvi maastikujalgratta R , Ds teise

ratta ja T vaatas ukse peal, et keegi neid ei segaks. Varastatud rattad andis tuttav J L paar päeva

hiljem pandimajja panti, sai kahe ratta eest 75 eurot, mille jagasid kahekesi omavahel ära. T ja

Ds rataste müügist raha ei saanud. Ostis saadud raha eest narkootilisi aineid. 19.11.2021

kahtlustavana ülekuulamisel (II kd, tl 43-46) lisas, et antud aadressil panid toime kolme ratta

vargused, T T midagi ei varastanud. Dsi kätte jäi jalgratas Haro, tema enda kätte Romet ja

Classic, viimase viis garaaži, kuid ei taha öelda kuhu. Vahetasid ratastel sadulad ära, jalgratta

Haro sadul peaks olema tema elukohas. L ei teadnud, et rattad on varastatud. Pandimajast

saadud rahaga aitas oma naabrit. On nõus sadulate tagastamisega omanikele.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu V tn 4, Tallinn elavate kannatanute

süüteoteadetest nähtub, toimus 04.10.2021 antud aadressil vargus, kus kolm meesterahvast

varastasid kaks ratas ja lisaks ühe jalgratta sadula. Ka süüdistatav ise tunnistas jalgrataste

vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja

turvakaamera salvestiselt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanute avaldustest nähtuvalt kuulusid rattad ja rattasadul kannatanutele ning süüdistatav

ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud esemed

olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega

sooviti eseme senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu

tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud

varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus esemete vargus süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole

tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud asju kannatanutele tagastada. Süüdistatava

selgituste kohaselt lasi ta jalgrattad tuttaval pandimajja viia ja kulutas saadud raha vastavalt

oma äranägemisele. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks pööramine, ehk tuvastamist

on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o

varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS §

21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha

kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja

eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu

hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi

vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele.

Hinnates süüdistatava, D D ja T T kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale,

et isikud tegutsesid koos, s.o tungisid sisenemiseks mitte ette nähtud viisil sisse kortermaja

trepikotta ning võtsid sealt kaks jalgratast ja jalgratta sadula, mis nad endale võtsid. Isikute

tegevus V tn 4, Tallinn asuva kortermaja juures ja garaažis on tuvastatud turvakaamerate

salvestistega ning asjaolusid on kinnitanud ka kõik kolm isikut. Seega järeldub, et süüdistatava,

D D ja T T tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastas

kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 04.10.2021 kella 01.02 ajal V tn 4, Tallinn asuva

kortermaja trepikotta ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides

kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et

sisenemine trepikotta oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et

tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole

kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud eramajja vastaks mõnele

seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt

võõras valduses olevasse ruumi. Ka fonoluku lõhkumise teel ukse avamine näitab üheselt

omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises

sedastatav omavoliline sisenemine 04.10.2021 kella 01.02 ajal V tn 4, Tallinn asuvasse

trepikotta valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud

KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 varguse episood aadressil L 7, Tallinn

Kohus leiab, et 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 varguse episoodid aadressil

L 7, Tallinn asuvast keldrist esemete varguse toimepanemine sissetungimisega Renee Miku

poolt on tõendatud kannatanute ja tunnistaja ütluste, ekspertiisiakti ning muude kirjalike

tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu H Ki ütluste, koos lisadega, (V kd, tl 2-3, 4-9, 12-17) kohaselt käis ta enda L 7,

Tallinn asuvas korterile 9 kuuluvas keldriboksis 20.07.2022 ja siis oli kõik korras, kui aga

25.07.2022 kella 08.45 paiku keldrisse läks, avastas, et tema keldriboksil ei ole tabalukku ees,

boksi ees maas oli nuga, mis ei ole tema oma ning keldriboksist oli varastatud kannatanule

kuuluv sinise-valge värvusega jalgratas CUBE lisadega, Fox kleebisega, hetkeväärtusega 600

eurot. Samuti oli varastatud heleroheline karp, milles erinevad mutrid, võtmed, lukk ja

trelliotsikud ning Makita akutrell koos akude ja laadijaga, millede kõige väärtus kokku on

umbes 460 eurot. Keldriukse parandas ise ära ja ostis uue tabaluku väärtusega 15 eurot.

Kannatanu M M süüteoteate (V kd, tl 21-23) kohaselt L 7, Tallinn keldris käisid vargad, mille

toimumisaeg on ebaselge. Kannatanult varastati üks ketaslõikur Bosch originaalkohvris koos

lõike- ja lihvketastega, kaitseprillidega kokku väärtusega 70 eurot ning musta värvi

tööriistakohver Allit koos kasutatud üldehitus tööriistadega väärtusega 75 eurot. Samuti

varastati Trek jalgrattasadul väärtusega 30 eurot. Ülekuulamise protokollis (V kd, tl 24-27) lisas

kannatanu, et tema pere asjad olid üldkasutatavas keldriboksis ja enda keldriboksis, millel pole

ust, keldrisse saab võtmega, mis on kõigil majaelanikel.

Tunnistaja M R ütluste (V kd, tl 35-37) kohaselt 2022 suvel kutsus Renee Mikk teda M juurde

aadressile L 2, Tallinn ja pakkus talle tööriistakohvrit. Sinna jõudes läksid kolmekesi keldrisse,

kust võtsid suure plastikkasti ja musta värvi tööriistakasti, mõlemad kastid olid täis tööriistu.

Tunnistaja sõitis koos R. Mikuga aadressile P 10, pakkisid kasti korteris nr 135 lahti,

tunnistajale andis R. Mikk tasuta trelliotsikute komplekti ja tõi talle vastu väiksema punase

kaanega musta värvi tööriistakohvri. Kastides oli veel mh Makita akutrell, selle akud ja laadija,

tööriistu, ketaslõikuri kettad, kinnitusvahendid ja pronksi värvi metallist lukk. Renee ütles

tunnistajale, et M juures on veel ka korralik jalgratas, tunnistaja soovis seda osta, koos läksid

tagasi L 2. Renee viis M juurde akutrelli koos lisadega, et see tema vennale maha müüa. Ratas

oli valget-sinist värvi raamiga, kuid ratast tunnistaja lõpuks endale ei saanud.

Tunnistaja J P ütluste (V kd, tl 38-39) kohaselt suvel 2022 tema vend M P helistas ja teatas, et

on üks akutrell müüa, vist 50 euro eest. Paari päeva pärast ostis akutrelli ära. Et see oli

varastatud, tuli talle üllatusena. On nõus akutrelli koos aku ja laadijaga politseile üle andma.

Tunnistaja M P ütluste (V kd, tl 40-41) kohaselt 2022 suvel palus Renee Mikk jätta oma asju

tunnistaja keldrisse. Renee Mikk tõi keldrisse jalgratta ja suure musta värvi koti koos

esemetega. Järgmisel päeval tuli Renee Mikk koos M, viimase autoga, ja soovis asjad ära viia.

Keldris enne asjade ära viimist Renee sobras kotis ja sel ajal tunnistaja nägi teda kotist välja

võtmas musta värvi tööriistakohvrit ning veel ühte tööriistakohvrit. Renee viis asjad ja jalgratta

autosse. Tunnistaja oli paar nädalat enne küsinud Reneelt, kas tal on akutrelli pakkuda, kes

vastas, et tal on olemas, rohelist värvi. Nädal pärast tunnistaja juurest asjade ära viimist, sai

tunnistaja Reneega kokku ja ostis temalt akutrelli koos akuga, võib olla oli ka akulaadija,

hinnaga umbes 30 eurot, mis müüs sama hinnaga edasi oma vennale J P.

Sündmuskoha L 7, Tallinn vaatlusprotokollist (V kd, tl 42-58) nähtub, et hoone välisuks on

lukustatud, trepikojas on valge uks, millest saab keldrisse. Keldris on keldriboksid, nende seas

on heledast puidust uks, see on avatud, tabalukuhoidja lõhutud. Puidust käepidemega nuga

leitud enne keldriboksi musta värvi ämbrist.

Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 59-66) on vaadeldud keldrist leitud puidust käepidemega

nuga, nähtuvad DNA proovide võtmiste kohad. DNA-ekspertiisiakti nr xxx (V kd, tl 70-77)

kohaselt sündmuskohalt leitud noalt võetud kahelt proovilt saadi DNA-analüüsil täisprofiilid,

millistes segaprofiilides on eristatav peamine DNA-profiil, mis on kokkulangev Renee Miku

DNA-profiiliga, tõepärasussuhtega 1021.

Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 80-83) on vaadeldud musta värvi tööriistakohvrit Allit,

mis on saadud D B, milles on erinevad kinnitusvahendid ja tööriistad. Kannatanu M M on

andnud allkirja (V kd, tl 84) selle kohta, et on temale kuuluva tööriistakohvi tagasi saanud.

Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 86-92) on vaadeldud J P poolt üle antud akutrelli Makita

koos aku ja akulaadijaga. Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 95-97) on vaadeldud M R poolt

üle antud trelliotsikute komplekti. Kannatanu H K on andnud allkirjad (V kd, tl 93, 98) selle

kohta, et on temale kuuluva akutrelli Makita koos aku ja akulaadijaga ning trelliotsikute

komplekti BAHCO tagasi saanud.

Kahtlustatavana ülekuulamisel (VII kd, tl 49-55) selgitas Renee Mikk, et tema L 7 trepikotta

ega keldrisse sisse tunginud ei ole, tema aitas M Rl sealt asju ära tuua. M palus abi L kandist

asjad ära tuua, mis ta kellegi käest sebis, R. Mikk oli nõus, kuna tal oli akutrelli vaja ja said

kokkuleppele, et ostab selle temalt ära. Kohale jõudes M läks aeda, kust tõi suure musta värvi

kilekoti, mille andis R. Mikule. M läks tagasi ja tõi veel ühe tööriistakohvri ja veel ühe kohvri.

Läksid tagasi P 10, M korterisse x, kus M asjad lahti pakkis ja kahtlustatav nägi, et suures kotis

oli Makita akutrell akude ja laadijaga, Bosch tööriistakomplekt, musta värvi tööriistakohver

tööriistadega ja kandiline kohver pahtlite ja värvipurkidega, lisaks pronksi värvi metallist lukk.

R. Mikk sai endale Makita tööriistakomplekti, Bosch tööriistakomplekt, tühjaks tehtud musta

värvi tööriistakohvri ja luku, M andis vastu väiksema tööriistakasti. Tema keldris sees ei

käinud, aitas ainult asjad ära tuua, asjad mis tema sai, peaks veel Ps tema juures olema, Makita

müüs maha 10 euroga, kohvri andis tema loal politseile üle D. B . Jalgrattast ei tea. Järgneval

kahtlustatavana ülekuulamisel (VII kd, tl 56-61) kinnitas Renee Mikk, et tema L 7, Tallinn

episoodi toime ei pannud.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanute ütlustest ja süüteoteatest

nähtub, toimus täpsemalt tuvastamata ajahetkel ajavahemikul 20.07.2021 kell 10.00 kuni

25.07.2021 kell 08.45 Tallinnas, L 7 keldrist ja keldriboksidest vargus, kus varastati erinevaid

tööriistu ja jalgratas. Süüdistatav antud episoodis enda süüd ei tunnista, kuid süüdistatava

ütlused ei riimu ei tunnistajate ütlustega, kes aitasid tal varastatud esemeid hoiustada või temalt

neid ostsid ega ka muude kogutud tõenditega. Süüdistatava R. Miku süüd kinnitab üheselt kohtu

arvates asjaolu, et sündmuskohalt, lahti murtud lukuga keldriboksi eest leitud noalt saadi

segaprofiilid, kus on eristatav peamine Renee Miku DNA-profiil. See asjaolu viitab aga sellele,

et süüdistatav viibis mitte L 7 hoone juures, vaid L 7 hoones asuvas keldris, keldriboksi juures,

kusjuures selle keldriboksi lukk oli lõhutud ja sellest boksist oli varastatud asju. Kuna eristatav

oli peamine profiil, mis kuulus süüdistatavale, siis leiab kohus, et kaitsja pakutud bioloogilise

materjali ülekandumine on välistatud ja kaitseversioon sellest, et keegi kõrvaline isik kasutas

seda nuga keldrisse sissetungimisel, ei ole usutav. Kohtulikul arutamisel selgitas Renee Mikk

alguses, et tema bioloogiline materjal sattus sinna seetõttu, et tema juures elanud isik kasutas

tema kindaid ja nuga. Samas andis süüdistatav sellised selgitused enne seda kui ta taotles enda

ülekuulamist. Seega on need ütlused vaid selgitused, mis on saadud enne süüdistatava

ülekuulamiseks rakendamist KrMS § 293 korras ning neid selgitusi ei saa tõendina, s.o

süüdistatava ütlusena arvestada KrMS § 63 lg 1 tähenduses. Seega on süüdistatava ütlusteks

ütlused, mis on antud kahtlustatava ülekuulamisel ja süüdistatava vastus kohtu küsimusele kas

talle on süüdistus arusaadav ja kas ta tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav vastas kohtule, et tema

seda kuritegu toime pannud ei ole. Kuna süüdistatavana ülekuulamisel ei nimetanud süüdistatav

isikut, kes võis tema nuga ja kindaid kasutades vargust toime panna, leiab kohus, et selliseid

väiteid ei saa kohus tõendina arvestada. Seejuures nähtub kriminaalasjast, et valdav osa

varastatust oli süüdistatava käes, kes osa asjadest teistele kas andis või maha müüs ning seetõttu

ei ole kohtu arvates eluliselt usutav, et väidetav varas kõik väärtuslikumad asjad süüdistatavale

andis ja piirdus seejärel vaid süüdistatavalt väikese tööriistakohvri vastusaamisega. Kohtu

arvates puuduks sellisel juhul võõra vallasasja äravõtmiseks mõte. Küll saab süüdistataval

sissetuleku puudumisest ja süstemaatilisest varguste toimepanemisest just keldritest ja

rattahoidlatest teha järeldusi sarnase varguste toimepanemise viisi kohta, mis on süüdistatavale

omane ja korduv käitumine. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü

eitamise kaalub üles kriminaalasjas kogutud ja riimuv muude tõendite kogum, mis üheselt

viitab süüdistatavale kui varguse toimepanijale ning sarnane süüteo toimepanemise viis ning

varastatud esemete sarnane iseloom, s.t varguste toimepanemine hoonete koridoridest ja

keldritest ning keldriboksidest lukuaasade lõhkumise teel, jalgrataste, tööriistakohvrite ja

tööriistade varastamine ning kohus leiab, et süüdistatav on temale inkrimineeritud varguse

toime pannud.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanute ütlustest nähtuvalt kuulusid varastatud esemed kannatanutele, ei nähtu ühtegi

asjaolu, mis annaks alust selles kahelda ja seega oli tegemist süüdistatava jaoks võõra varaga.

Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus

lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega

leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu

realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanutele tagastada,

vastupidi süüdistatav tegeles esemete maha müümisega või tuttavatele andmisega. Seega on

õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist ning soovi asjad endale võtta,

leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud

süüteoga.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata täpsemalt tuvastamata ajahetkel ajavahemikul

20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell 08.45 Tallinnas, L 7 keldrisse ja keldriboksidesse

ning pani toime kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse

käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine trepikotta oleks

toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava

jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et

süüdistatava sisenemine nimetatud eluhoonesse vastaks mõnele seaduses sätestatud

lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses

olevasse ruumi. Ka keldriboksi tabaluku lõhkumise teel ukse avamine näitab üheselt omaniku

tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises

sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 20.07.2021 kell 10.00 kuni 25.07.2021 kell

08.45 Tallinnas, L 7 asuvasse hoonesse, hoones asuvasse keldrisse ja seal asuvatesse

keldriboksidesse valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti

kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud

sissetungimisega.

26.08.2022 varguse episood aadressil K 6, Tallinn

Kohus leiab, et 26.08.2022 kella 03.32 paiku Tallinnas K 6 hoone trepikojas varguse

toimepanemine Renee Miku poolt on tõendatud videosalvestuse ja selle vaatlusprotokolli,

kannatanu, tunnistaja ja süüdistatava ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. Oma

seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Kannatanu K K süüteoteate koos fotodega (IV kd, tl 3-5) kohaselt hoidis oma jalgratast

lukustatuna K tn 6, Tallinn maja koridoris, ratas oli veel alles 24.08 õhtul, kuid avastas, et

jalgratas on kadunud 26.08. Kahjustamata jalgratta lukk jäeti maha. Majal on turvakaamerad.

Lisas fotod punast värvi jalgrattast Kross Hexagon, hetkeväärtus 399 eurot. Kannatanu K K

lisas oma ülekuulamisel (IV kd, tl 6-9), et jalgratta maksumus oli 356,85 eurot, on juurde ostnud

lisadena porilauad maksumusega 12,97, pudelihoidja maksumusega 6 eurot. Edastab uurijale

jalgrattapassi ja ostutšeki.

Tunnistaja A P antud ütluste (IV kd, tl 11-12) kohaselt ostis augusti lõpus 2022 punast värvi

jalgratta Kross Hexagon, oli nõus selle ostma, kuna see oli heas korras ja maksis 100 eurot. Ei

arvanud, et ratas on varastatud. Jalgratas anti talle üle P 10 maja nurgal kolme meesterahva

poolt. On nõus jalgratta politseile üle andma, soovib jääda kolmandaks isikuks ja saada tagasi

100 eurot, mis ratta eest maksis.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (IV kd tl 17-21, koos CD plaadiga) on vaadeldud K

7, Tallinn asuva maja 26.08.2022 videosalvestusi, milledelt nähtub, et kell 03.17 siseneb

paremal pool lahtisest uksest trepikotta meesterahvas, väljub ja seejärel siseneb uuesti vasakul

pool lahti olevast uksest. Kell 03.32 liigub isik trepist alla koos punast värvi jalgrattaga Kross

ja suundub väljapääsu suunas.

Asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga (IV kd, tl 23-28) on vaadeldud 07.10.2022 politseile

välja antud punast värvi jalgratast Kross Hexagon.

Kahtlustatavana ülekuulamisel (IV kd, tl 31) Renee Mikk tunnistas K 6 trepikojast jalgratta

vargust. Selgitab, et sattus K 6, Tallinn juurde, märkas, et trepikoja uks on lahti, sisenes

trepikotta ja nägi punast värvi jalgratast teisel korrusel. Ratas ei olnud lukustatud, võttis ratta

kaasa ja lahkus. Järgmisel päeval helistas tuttavale, kes jalgrattale järgi tuli ja maksis talle ratta

eest 80 eurot.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu süüteoteadetest nähtub, toimus

ajavahemikul 24.08-26.08.2022 antud K 6, Tallinn asuvast trepikojast vargus, kus varastati

jalgratas. Ka süüdistatav ise tunnistas jalgratta vargust 26.08.2022, millise toimepanemise

asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera salvestiselt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanu avaldusest nähtuvalt kuulus ratas kannatanutele ning süüdistatav ei ole kõnealust

asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas olid süüdistatava

jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti eseme senise

valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja

nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse

koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus esemete vargus süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei ole

tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada. Süüdistatava

selgituste kohaselt müüs ta jalgratta tuttavale. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja ka varastatu enda kasuks

pööramine, ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

11.09.2022 varguse episood aadressil Q, Tallinn

Kohus leiab, et 11.09.2022 ajavahemikul kell 04:02 kuni kell 04:10 aadressil Q, Tallinn maa-

alusest parklast jalgratta varguse toimepanemine sissetungimisega Renee Miku poolt on

tõendatud videosalvestuste ja selle nende vaatlusprotokolli, kannatanu, tunnistaja ja

süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus

alljärgnevalt.

J Li esitatud süüteoteate ja lisatud foto (V kd, tl 107-109) kohaselt varastati 10.09.2022 ööl

vastu 11.09.2022 Q garaažist tema parkimiskohalt nr Y tema jalgratas. Garaažis on kaamerad,

lisab pildi rattast, mille väärtus 500 eurot. Kannatanu J L lisas ülekuulamisprotokollis (V kd, tl

110-112), et jalgratas oli tema parkimiskohal lukustamata. Parkla on lukustatud, sinna saab

puldiga või võtmega. Varastatud jalgratas Merida on musta värvi hõbedase kirjega, tegemist on

võistlusrattaga, mis on kergem kui tavaratas, vahetatud on sadul ja juhtraud on lühemaks tehtud,

väärtus vastavalt seisukorrale on 500 eurot. Kannatanu edastas e-kirja teel (V kd, tl 122-123)

uurijale ka parema pildi varastatud rattast.

Asitõendi vaatlusprotokollist (V kd, tl 131-142, lisaks CD plaat) nähtuvalt vaadeldi Tallinnas,

Q ja 4 asuva kortermaja 11.09.2022 turvakaamerate videosalvestisi. Kell 04.02 siseneb Q

hoonesse meesterahvas, kellel on seljas helesinist värvi kapuutsiga jope, jalas tumedat värvi

dressipüksid ja jalas musta värvi Nike jalanõud. Kell 04.03 on kaamera Q Trepp vaateväljas ja

ilmub sinna tagasi kell 04.08 koos musta värvi raami ja halli värvi kirjega Merida jalgrattaga

ning väljub hoonest koos rattaga kell 04.10.

Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 136-142) on vaadeldud 11.09.2022 P 10, Tallinn asuva

kortermaja turvakaamera videosalvestisi, kellaaeg salvestisel on reaalajast taga 18 minutit. Kell

01.32 väljub hoonest meesterahvas, kellel on seljas helesinist värvi kapuutsiga jope, jalas musta

värvi püksid ning musta värvi jalanõud. Kell 04.46 siseneb hoonesse tumesinist värvi

dressipluusiga meesterahvas, tema järel tuleb eelkirjeldatud meesterahvas, kes varem hoonest

väljus, kellele järgneb naisterahvas. Isikud liiguvad koos mööda treppe üles ja sisenevad

viimasel korrusel olevasse koridori.

Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 49-55) selgitas Rene Mikk, et kahtlustuse sisu on

talle arusaadav ning tunnistab 2022 septembris Q aadressil toime pandud vargust. Võis olla

03.00-04.00 ajal kui läks kortermajja, uks oli lahti, kuna seal käis ehitus, liikus maa-alusesse

garaaži, kus uksed olid lahti. Sealt otsis varastamiseks sobivat ratast, huvi pakkus lukustamata

musta värvi raamiga Merida, mille juhtraual olid väiksemad sarved. Viis ratta Xxx, Tallinn, kus

müüs ratta V G 100 euro eest. 15.02.2023 ülekuulamisel (VII kd, tl 56-61) selgitas Rene Mikk,

et viis ratta V le, kuna talle oli tellimus sisse antud, soovis enda kasvule sobivat Merida

jalgratast. V ütles, et ratas läheb Lasnamäele ja maksis selle eest 180 eurot.

V G ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 74-77) kohaselt 2022 aastal aadressile Xxx tuli Renee

Mikk jalgrattaga Merida ja pakkus seda müüa A V. V ütles V, et ta tahaks seda ratast aga ta ise

vaataks, kas ostab selle talle või mitte. V ostis jalgratta ära ja ütles V le, et maksis pool sularahas

ja pool narkootikumidega.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanu süüteoteatest ja ütlustest nähtub, et

11.09.2022 kuupäeval Q maa-alusest garaažist varastati jalgratas. Ka süüdistatav ise tunnistas

jalgratta vargust nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka

kortermaja turvakaamera salvestiselt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanu ütluste kohaselt kuulus jalgratas kannatanule ning süüdistatav ei ole kõnealust

asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgratas oli süüdistatava

jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et eseme äravõtmisega sooviti eseme senise

valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt ja

nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse

koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus eseme äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud eset kannatanule tagastada, vastupidi

süüdistatav müüs jalgratta juba samal päeval ära. Seega on õiguslikus mõttes sedastatav võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud

varguse objektiivse koosseisu realiseerimine, kuivõrd süüdistatava selgituste kohaselt müüs

jalgratta kohe ka edasi.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, kortermajja ja kortermaja

garaaži minek eesmärgiga leida varastamiseks sobiv jalgratas, leiab kohus, et tegemist on

eesmärgipärase käitumisega, s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 11.09.2022 kella 04.02 ajal Q maa-alusesse garaaži

ning pani toime kannatanule kuuluva eseme varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus

kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine garaaži oleks

toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava

jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et

süüdistatava sisenemine nimetatud kortermajja vastaks mõnele seaduses sätestatud

lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses

olevasse ruumi. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises

sedastatav omavoliline sisenemine 11.09.2022 kella 04.02 ajal Tallinnas, Q asuvasse garaaži

valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199

lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00.09 kuni kell 06.43 grupis koos D B

varguse episood aadressil Q, Tallinn asuvas keldris olevates keldriboksides

Kohus leiab, et 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell 00.09 kuni kell 06.43 Tallinnas

aadressil Q lukustatud keldrisse ja seal olevasse üheksasse keldriboksi sissetungimisega

varguste toime panemine Renee Miku poolt grupis koos D B on tõendatud videosalvestuste,

vaatlusprotokollide tunnistajate, kannatanute ja süüdistatava ütluste ning muude kirjalike

tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

A K esitatud süüteoteate (V kd, tl 146-148) kohaselt avastati 08.10.2022 kell 06.45 paiku, et Q

asuva kortermaja panipaikadesse on sisse murtud ja temalt on varastatud jalgratas 2014 aasta

Fuji Nevada 1.9 26´´, mille hetkeväärtus on 250-300 eurot. Lisatud foto jalgrattast.

Kannatanuna ülekuulamisel A K (V kd, tl 149-150) lisas, et elab koos elukaaslase A -S U

aadressil Q-3, korteri juurde kuulub panipaik nr 13. panipaika sisse saamiseks lõhuti ära

tabaluku kõrvad, kahju on täpsustamisel. 20.10.2022 politseijaoskonnas näidatud ratas Fuji on

tema oma, ratta küljest on kadunud jalgrattalukk maksumusega 30 eurot ja tagumine punane

tuli maksumusega 10 eurot. Rattale juurde pandud võõrad asjad annab politseile.

Asitõendi vaatlusprotokollis (V kd, tl 158-165) on vaadeldud P 12, Tallinn juhatuse liikme poolt

politseile üle antud jalgratast Fuji Nevada, mis on suuremas osas valget värvi, osaliselt ka valget

ja sinist värvi. Allkirjalehe (V kd, tl 166) kohaselt on kannatanu A K temale kuuluva jalgratta

Fuji Nevada tagasi saanud.

J K esitatud süüteoteate (V kd, tl 170-174) kohaselt murti tema panipaika nr 16 aadressil Q sisse

ja varastati maastikujalgratas Kona Honzo Dl 2021 väärtusega 2000-2500 eurot ja rattalukk

väärtusega 50-70 eurot. Lisatud pildid jalgrattast ja lõhutud panipaiga lukust. Kannatanuna

ülekuulamisel (V kd, tl 175-178) selgitas J K, et jalgratta lisad olid väärtusega 76,63 eurot.

Varasemalt mainitud rattalukku ei varastatud. E-kirjaga (V kd, tl 179-182) saatis J K uurijale

jalgratta ja selle lisade ostuarved.

M J poolt esitatud süüteoteate (V kd, tl 189-191) kohaselt on ta X OÜ esindaja, kellele kuulub

korter Q-18 ning keldiboks nr 45. Keldriboksist on 08.10.2022 hommiku seisuga varastatud

Makita trellide komplekt rohelises kohvris, väärtusega 240 eurot. Kohvris olid ka mõned

puuride komplektid, trellide otsikud väärtusega kokku 30 eurot. Lisatud ostuarve. Kannatanuna

ülekuulamisel (V kd, tl 195-198) lisas M J, et panipaiga nr 45 ukse tabaluku aas oli lõhutud ja

varastatud asjade väärtus 269,97 eurot.

L OÜ vastusest päringule (V kd, tl 205-2011) nähtub, et D B on 15.10.2022 viinud pandimajja

kaks Makita akutrelli ja ühe aku ning saanud nende eest 50 eurot.

J K K poolt esitatud süüteoteate (V kd, tl 214-219) kohaselt oli 08.10.2022 talle kuuluvast Q

asuvast panipaigast varastatud jalgratas Spyder Lumen 20´´ väärtusega 500 eurot,

tööriistakohver tööriistadega väärtusega 100 eurot ja 2 taarakotti taaraga väärtusega 5 eurot.

Panipaik asub suletud ja kiibiga ligipääsetavas hoones, panipaik on suure tabalukuga suletud

ukse taga. Lisatud pilt jalgrattast ja murtud lukust. Kannatanuna ülekuulamisel (V kd, tl 220-

228) lisas J K K, et varastatud oli ka rattalukk väärtusega 50 eurot, taarakottide väärtus on 1,5

eurot. Protokolli lisaks on fotod tööriistakohvrist, jalgrattast ning viimase ostuarvest.

06.12.2022 J K Ki kannatanuna ülekuulamise (V kd, tl 229-231) kohaselt varastatud oli

tööriistakohver Wisent, 81-osaline ja sisaldab erinevaid tööriistu. Varguse hetkel oli tal kodus

vaid ristpeaga kruvikeeraja, ülejäänud asjad oli kohvris. Kannatanule näidatakse Renee Mikult

saadud Wisent tööriistakohvi vaatlusprotokolli (V kd, tl 237-247), milles kannatanu tunneb ära

enda tööriistakohvri, kuid puudu on mõned tööriistad, millede väärtuseks hindab 20 eurot.

Allkirjalehe (V kd, tl 248) kohaselt on kannatanu J K K kätte saanud temale kuuluva

tööriistakohvri Wisent koos loetletud tööriistadega.

K V esitatud süüteoteate (VI kd, tl 3-7) kohaselt kuulub temale Q asuv korter x ja panipaik nr

54, viimasest varastati 08.10.2022 hübriidratas Scott Sub Cross 10, väärtusega 1300€. Lisatud

fotod murtud panipaiga lukust ja lõhutud elektrilisest lukust. Kannatanuna ülekuulamisel (VI

kd, tl 8-9) K V lisas, et temalt varastatud ratas on halli ja punast värvi, hetkeväärtus on 800

eurot ja samuti varastati rattalukk, mille väärtus on 20 eurot. E-kirjaga (VI kd, tl 10-12) on

kannatanu edastanud ratta ostudokumendid.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 22-36) on vaadeldud Renee Miku poolt saadud jalgratast

Scott 21 SUB Cross Men, oranži värvi jalgratast Merida ning musta ja punast värvi jalgratast

Kross Hexagon. Allkirjalehe (VI kd, tl 37) kohaselt on K V saanud kätte temale kuuluva halli

ja punast värvi jalgratta Scott 21 SUB Cross Men.

Tunnistaja H L ülekuulamisprotokolli (VI kd, tl 45-46) kohaselt töötab tema C OÜ-s, mis

haldab ka aadressil Tallinn, Q asuvat kortermaja. Sai 10.10.2022 teada, et panipaikadesse on

sisse murtud, läks kohale 11.10.2022. Arvab, et panipaika siseneti siseukse kaudu, kuigi sellele

vastavaid jälgi ei ole. Lõhutud oli mänguväljaku alalt sisehoovi viiva ukse kiibilugeja, mille

vahetus maksab 108 eurot. Panipaika saab nelja ukse kaudu. Panipaigas oli sisenetud 9 boksi,

kõigil oli katki lõigatud uksepoolne lukuaas, millede kõikide vahetus läheb maksma eeldatavalt

237,60 eurot.

Tunnistaja A G ülekuulamise protokolli (VI kd, tl 62-64) kohaselt 2022 aasta sügisel kutsus

Renee Mikk ta P 10, Tallinn kortermaja ette, et tal on hea ratas pakkuda. Väljas oli tumedat

värvi ratas, firmat ei mäleta aga oli suure ja sirge raamiga, suurte ratastega, nupuga

reguleeritava istme ja juhtraua stabilisaatoriga. Ostis Reneelt selle ratta 100-200 euroga, mille

müüs kohe pärast seda ühele tuttavale Venemaal. Renee Mikk näitas telefonis ka ühe valget

värvi Fuji ratta pilti, aga see tunnistajale huvi ei pakkunud.

Sündmuskoha vaatlusprotokollis fototabeliga (VI kd, tl 65-81) on vaadeldud Q, Tallinn

kortermaja panipaika, mille esiuks on metallist ja avatav kiibiga. Sisse on murtud 9 panipaiga

boksi numbritega 8, 13, 16, 20, 31, 45, 49, 51 ja 54, kõikide bokside lukustusblokk on lõhutud.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 85-94) on vaadeldud P 10, Tallinn kortermaja

07.10.2022 ja 08.10.2022 turvakaamerate videosalvestisi (kellaaeg on reaalajast 18 minutit

taga), millelt nähtub kahe meesterahva liikumine nimetatud ajavahemikul. Selle aja jooksul

vahetavad isikud riideid, on vahepeal seljakottidega, liiguvad majast sisse ja välja, liiguvad

trepikojas jalgrattaga ja suurte prügikottide, kilekotiga.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 95-99) on vaadeldud Q ja 4 Tallinn asuvate kortermajade

turvakaamerate 08.10.2022 videosalvestusi, milledelt nähtub, et kella 00.09 ajal väljuvad kaks

meesterahvast hoonest, mõlemal käes üks kilekott. Meesterahvaste välimus on sama, mis P 10

turvakaamerate salvestistelt vaadeldud isikutel. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 100-107)

on vaadeldud Q ja 4 Tallinn asuvate kortermajade turvakaamerate 08.10.2022 videosalvestusi,

kust nähtuvad taas samad meesterahvad, kes varasemal salvestisel, mõlemal on seljas

seljakotid. Nähtub, et 06.05 paiku on neid näha kaamera Värav vaateväljas, kell 06.10 väljuvad

hoonest, kell 06.11 on kaamerast Hoov näha, kuidas mõlemad taas hoonesse sisenevad. Kell

06.43 isikud väljuvad hoonest kahe jalgrattaga, milledest üks on valget värvi ja kirjega Fuji,

teine musta värvi raamiga.

D Bi kahtlustatava ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 19-23) kohaselt 2022 aasta sügisel kõndis

ta Renee Mikuga Q majadest mööda, läksid mänguväljakule, mille juures olev uks oli avatud,

läksid sellest ja veel ühest avatud uksest sisse ja sattusid keldrisse, kus olid panipaigad. Käisid

ringi ja vaatasid, mis panipaikades on, Reneel olid kaasas näpitsad ja lõhkusid ära need ukse

aasad, kus sees olid asjad, mis neile huvi pakkusid. Käisid seal 2-3 korral. Mäletab, et võtsid

sealt kolm jalgratast, musta värvi Scott ja valget värvi Fuji, teisi rattaid ei mäleta, Renee müüs

rattad 2-3 päevaga maha, v.a Scott ratast, kuna see oli katki. Samuti võtsid sealt Makita

akutrellide komplekti, ei tea kuhu see läks, kuna ta ise ei olnud sel ajal kaine. Võtsid ka musta

värvi tööriistakohvri, kus olid sees oranži värvi tööriistad, selle jätsid endale. Kõik asjad viisid

P x-160, Tallinn asuvasse koju. Teisel korral lõhkus Renee uksekiibi, et sisse saada, aga see ei

õnnestunud. Seejärel ronis Renee kuidagi territooriumile sisse ja tegi ka temale ukse lahti.

Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 49-55, tl 56-61) selgitas Renee Mikk, et 2022

oktoobris läksid D B Q, said mänguväljaku kõrval olevast mitte lukus olevast uksest sisse, nägid

seal Makita akutrelli aga otsustasid õhtul hiljem tagasi tulla, välisuste ukselukkudesse pani

salvräti nutsakad. Kui hiljem tagasi läksid oli uks, millest enne sisse said, kinni. Müüri juures

oli ava mille kaudu sai sisehoovi ja sealt ukse juurde, kuhu varem oli salvräti pannud ja läksid

panipaikade juurde. Vahekäigus seisis sinist värvi raamiga jalgratas Spyder, veidi eemal musta

värvi raamiga jalgratas Scott. Mõlemad võtsid ühe ratta ja viisid need P 10, korterisse 160.

Samal õhtul tuli A G jalgrattale Spyder järgi, ostis selle 180 euro eest. Siis läksid D B tagasi Q,

lõhkusid näpitsatega 9 panipaigaboksi lukuaasad, võtsid koristaja ruumist kaks kilekotti, kuhu

panid jalgrattapumba, musta värvi tööriistakohvri, Makita tööriistakomplekti, puuride ja trellide

otsikud. Lahkusid majast autovärava jalakäijate väravast. Asjad viisid taas tema korterisse.

Makita kohver on tühjana kodus, tööriistad viis D pandimajja. Puhkasid natukene ja läksid

tagasi Q, kust juba kahest lahti tehtud panipaigast võtsid kaks ratast, valge raamiga Fuji ja musta

värvi raamiga jalgratta Kono Hanzo, viisid need samuti tema koju. Fuji jalgratta müüs G 140

euro eest. Musta värvi ratta müüs V G 200 euro eest.

V G ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 74-77) kohaselt 2022 aastal müüs Renee Mikk talle

musta värvi raami ja punaste kirjetega ratta, V ostis selle talle 70 euroga. Samuti tõid Renee

Mikk ja Ds talle ostmiseks valge jalgratta Fuji siniste kirjetega aga ta ei tahtnud seda, kuna

paistab silma ja on kallis.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Kannatanute süüteoteadetest nähtuvalt lõhuti

ajavahemikul 07.10.2022 kuni 08.10.2022 kell 00.09 kuni kell 06.43 Q, Tallinn asuva

kortermaja x panipaiga lukku ja varastati sealt jalgrattaid ja tööriistu. Ka süüdistatav ise ja tema

temaga grupis süüteo toime pannud isik tunnistasid jalgrataste ja tööriistade vargust nimetatud

kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka kortermaja turvakaamera

salvestiselt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanute süüteoteadetest nähtuvalt kuulusid neilt varastatud asjad kannatanutele ning

süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses

märgitud asjad olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete

äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis

toimus kannatanute tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on

tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus asjade äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud asju kannatanutele tagastada, vastupidi,

süüdistatav müüs kaks jalgratast ära juba samal õhtul, kui eelmisest vargusest puhkasid, enne

kui uuesti samasse asju tooma läksid ning osa asju anti pandimajja. Seega on õiguslikus mõttes

sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine, kuivõrd süüdistatava

selgituste kohaselt müüs jalgrattad kohe ka edasi.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, mitmel korral kortermaja

keldris käimist ja lukkude lõhkumist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega,

s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o

varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS §

21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha

kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja

eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu

hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi

vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele.

Hinnates süüdistatava ja D B kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, videosalvestiste

vaatlusprotokollidest tuvastatut, tuleb asuda seisukohale, et isikud tegutsesid koos, s.o tungisid

mitmel korral sisse kortermaja keldrisse, lõhkusid panipaikade lukud ning võtsid sealt

jalgrattaid ja tööriistu. Isikute tegevus Q, Tallinn asuva kortermaja juures ja garaažis on

tuvastatud turvakaamerate salvestistega ning asjaolusid on kinnitanud mõlemad isikud. Seega

järeldub, et süüdistatava ja D Bi tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele rollijaotusele

ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell

00.09 kuni kell 06.43 Q, Tallinn asuva kortermaja keldrisse ning pani toime kannatanutele

kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit,

siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine kortermajja, keldrisse ja panipaikadesse oleks

toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava

jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et

süüdistatava

sisenemine

nimetatud

eramajja

vastaks

mõnele

seaduses

sätestatud

lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses

olevasse ruumi. Ka kiibilugeja ja panipaikade lukkude lõhkumise teel uste avamine näitab

üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku

käitumises sedastatav omavoliline sisenemine 07.10.2022 kuni 08.10.2022 ajavahemikul kell

00.09 kuni kell 06.43 Q, Tallinn asuvasse kortermajja ja keldrisse valdaja loata, mistõttu on

kohtu hinnangul taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine, mis on toime pandud sissetungimisega.

Ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 grupis koos D B varguse

episood aadressil VK tn 48, Tallinn asuvas trepikojas

Kohus leiab, et ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK

tn x, Tallinn asuvast trepikojast grupis koos D B esemete varguse toime panemine Renee Miku

poolt on tõendatud videosalvestuste, nende vaatlusprotokolliga, kannatanu, tunnistajate ja

süüdistatava ütluste ning muude kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus

alljärgnevalt.

H P-B esitatud süüteoteate koos lisadega (VI kd, tl 108-113) kohaselt 24.10.2022 öösel varastati

VK tn 48 maja 0 korruse koridorist kaks Scott mägiratast, ratastel olid lisadena lasteiste,

porikaitsmed, istmealune kott asjade hoiustamiseks, telefonihoidja, esi- ja tagatuled. Mõlema

ratta hetkeväärtus on 500 eurot, lisade väärtus kokku 200 eurot. Lisatud fotod jalgratastest ja

laste istmest.

Kannatanu H P-B ülekuulamise protokolli (VI kd, tl 114-116) kohaselt avastas 24.10.2022

umbes kell 07.00, et kortermaja lukustatud trepikojast on ära varastatud kaks tema jalgratast

koos lisadega, jalgrattad ei olnud lukustatud. Viimati nägi oma rattaid 21.10.2022 umbes kella

18.00 paiku. Varastati järgmised esemed: sinist ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross 40

seerianumbriga xxx, maksumusega 400 eurot; halli ja musta värvi jalgratas Scott SUB Cross

50 seerianumbriga xxx, maksumusega 400 eurot; musta värvi jalgratta esituli Omeril,

maksumusega 9 eurot; musta ja halli värvi rattapump Muddyfox, maksumusega 5 eurot;

musta ja halli värvi lastetool "Hamax Zenith", maksumusega 75 eurot; musta värvi jalgratta

tagatuli Omeril, maksumusega 9 eurot; halli värvi istmealune kott "Muddyfox Saddlebag

100”, milles jalgratta paranduskomplekt, maksumusega 10 eurot; tumehalli värvi silikoonist

telefonihoidja, maksumusega 5 eurot. Vargusega tekitati kannatanule kahju summas 913

eurot. Ostutšekid saadab uurijale e-posti teel.

Kannatanu edastas uurijale jalgrataste dokumendikoopiad ja ostutšekid, lisade arved ja

väljatrükid (VI kd, tl 117-127), milledelt nähtub jalgrataste seerianumbrid ja ostuhinnad,

lastetooli ja tulede arved, tööriistade, sadulakoti ja rattapumba ostuhinnad.

Tunnistaja T A ütluste (VI kd, tl 130-133) kohaselt helistas talle 24.10.2022 umbes 10.30-

11.00 Rene Mikk ja pakkus müüa musta värvi meeste jalgratast 50 euroga, ütles, et rattaga ei

tule probleeme. Tunnistaja oli nõus ja läks samal päeval P 10 maja juurde, vastu tuli vene

keelt kõnelev meesterahvas, kes oli umbes 35-aastane, heledate juustega ja umbes 180 cm

pikk, koos musta värvi Scott jalgrattaga. Tunnistaja andis meesterahvale 50 eurot ja sõitis

rattaga minema. Tunnistaja pani ratta Facebooki J K Talina nime alt müüki hinnaga 250 eurot,

inimesed hakkasid ratta vastu huvi tundma. Tunnistaja helistas 25.10.2022 Renee Mikule ja

küsis, kas tal on veel rattaid, sai vastuseks, et üks on veel. Tunnistaja läks uuesti P 10

aadressile, läks R. Miku juurde, kus leppisid kokku, et aitab ratta maha müüa ja annab R.

Mikule sellest 50 eurot. Tegemist on musta värvi sinist värvi kirjetega Scott jalgrattaga. R.

Mikk ütles taas, et tegemist ei ole varastatud jalgrattaga, tal on see juba ammu. Tunnistaja

sõitis rattaga koju, pani jalgratta taas Facebooki müüki hinnaga 280-300 eurot. Järgmisena

tuli juba politsei ja tunnistaja andis mõlemad jalgrattad koos lisavarustusega üle.

Tunnistaja V G ütluste (VI kr, tl 136-139) kohaselt viibis Renee Miku ja D Bi toas, koos A

ja T ja nägid seal kahte musta värvi jalgratast, T arvas, et nendele ratastele on ostjaid ja võtsid

jalgrattad Renee korterist kaasa ja T viis need enda juurde.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 144-159, koos 2 DVD plaadiga) on vaadeldud P 10,

Tallinn kortermaja 23.10.2022 turvakaamerate videosalvestisi kella 05.57 ja 14.19 paiku,

milledelt nähtub, et kell 05.57 sõidavad maja ette kaks meesterahvast jalgratastega ja lähevad

majja sisse. Mees 1 on meeste raamiga tumedat värvi jalgrattaga, seljas tumesinist värvi jope

kapuutsiga, oranži-heleda ja tumeda kirju seljakotiga, kapuuts pähe tõmmatud. Mees 2 on

tumedat värvi näsite raamiga jalgrattaga ja eraldi hoiab käes jalgratta ratast, mehe seljas on

jope mis on ülevalt hele halli värvi, alt tumehall, peas musta värvi müts, seljas tumedat värvi

seljakott. Mehed liiguvad 4. korrusele ja sisenevad korterisse nr 160. Kell 14.19 tuleb

elumajast väljas Mees 3 koos eelnevalt mainitud meeste raamiga jalgrattaga, seljas on

tumesinist värvi jope, jalas sinised püksid. Samal minutil kõnnib Mees 4 elumajast välja

eelnevalt nimetatud naiste jalgrattaga, meesterahva kõrval kõnnib naisterahvas. Samuti on

vaadeldud W, Tallinn 23.10.2022 turvakaamerate videosalvestusi kella 14.56 paiku, milledest

nähtub, et kella 14.56 tuleb Mees 4 kahe jalgrattaga maja ette ja viib mõlemad rattad I korrusel

asuvasse korterisse.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 161-171) on vaadeldud T A poolt üle antud sinist ja

musta värvi jalgratast Scott Sub Cross 40, musta ja halli värvi jalgratast Scott Sub Cross 50,

jalgrattapumpa Muddyfox ja jalgrattatuld Omeril. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 174-

184) on vaadeldud Renee Miku poolt üle antud VDO rattalampi ja kotti

rattaparandusvahenditega. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 187-190) on vaadeldud

Renee Mikku poolt üle antud Muddyfox kotti.

Allkirjalehtede (VI kd, tl 172, 185, 191) kohaselt on kannatanu H P-B kätte saanud jalgratta

Scott Sub Cross 40, jalgratta Scott Sub Cross 50, jalgrattapumba Muddyfox, jalgrattatule

Omeril, koti rattaparandusvahenditega ja halli värvi istmealuse koti Muddyfox Saddlebag

100.

Tunnistaja A V ütluste (VI kd, tl 239-243) kohaselt 2022 sügisel läksid koos V G ja T Renee

Miku ukse taha, kuna V Renee peale karjus, jooksis viimane ära. Kolmekesi läksid korterisse

sisse, võtsid T mõlemad ühe Renee Miku jalgratta kaasa, üks võis olla Scott jalgratas. T võttis

lõpuks mõlemad rattad enda juurde, mis neist edasi sai, ei tea. Samuti pakkus 2022 sügisel

Renee Mikk temale ja V le tumedat värvi jalgratast Merida, mille tunnistaja ostis 50-100 euro

eest.

D Bi kahtlustavana ülekuulamise (VII kd, tl 12-15) kohaselt tunnistab Renee Mikuga

sissetungimisega varguse toimepanemist. Kõndisid Renee Mikuga oktoobri lõpus K tn mööda

kui märkasid, et u kella 5 ajal ühe kortermaja uks oli irvakil ja sisenesid trepikotta. Jalgrattad

seisid trepikojas, trepi all ja olid lukustamata. Üks ratas oli vist sinist värvi ja tema võttis selle.

Renee Mikk võttis ratta, millel oli ka lastetool, ei tea, mis lastetoolist sai, sest kui nad P 10

maja juurde jõudsid, seda enam ei olnud. Viisid rattad korterisse 160. Päeval tulid korterisse

V , T ja A, kellel tekkis Reneega konflikt ja mh võtsid kaasa ka varastatud kaks jalgratast.

Tal Reneega oli plaan neid jalgrattaid ise kasutada ja hiljem püüda need maha müüa ning kasu

teenida.

Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 42-46, 56-61) tunnistas Renee Mikk, et on

nimetatud kuriteo toime pannud, oktoobris 2022 kella 22.00 paiku olid D K , märkasid

uuemat kortermaja, lootsid sealt leida jalgratta, mida kaasa võtta. Avas ukse

plastmasskaardiga, sisenesid trepikotta, läksid trepist 0 korrusele, kus oli kaks Scott jalgratast

seina ääres, üks musta ja halli värvi, teine sinist ja musta värvi. Sõitsid ratastega P 10-160,

pärast liikuma hakkamist keeras lastetooli rattalt maha ja pani prügikasti. Jõudsid korterisse

umbes 00.00-01.00 ajal. Järgmisel päeva lõunal tulid tema juurde V , A, T ja B M, neid

nähes jooksis ta ära ja ootas nende lahkumist. Kui korterisse tagasi läks nägi, et korter on

segamini tõmmatud ja äravõetud eelmisel ööl D koos varastatud jalgrattad. Ei tea, mis

nendest ratastest edasi sai.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu kannatanu süüteoteatest nähtub, varastati

21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvast trepikojast

kaks jalgratast koos lisavarustusega. Ka süüdistatav ise ja tema kaastäideviija tunnistasid

jalgrataste vargust nimetatud kuupäeval ning rataste enda korterisse toimetamise asjaolud on

näha ka turvakaamerate salvestistelt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Kannatanu teatest nähtuvalt kuulusid jalgrattad kauplusele ning süüdistatav ei ole kõnealust

asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses märgitud jalgrattad olid süüdistatava

jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete äravõtmisega sooviti esemete

senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis toimus kannatanu tahte vastaselt

ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse

objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus jalgrataste äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt

ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud rattaid kannatanule tagastada.

Vastupidi, isik viis rattad endale koju ning koos D B oli plaan jalgrattad maha müüa. Seega on

õiguslikus mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ehk tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, trepikotta sissetungimist

varguse toimepanemise eesmärgil, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega, s.o

kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o

varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS §

21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha

kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja

eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu

hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi

vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele.

Hinnates süüdistatava ja D Bi kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et

isikud tegutsesid koos, s.o tungisid sisse kortermaja trepikotta ja võtsid sealt jalgrattad koos

lisavarustusega plaaniga need hiljem maha müüa, milliseid asjaolusid on kinnitanud mõlemad

süüteo toime pannud isikud. Seega järeldub, et süüdistatava ja D Bi tegevus oli kooskõlastatud,

vastas konkreetsele rollijaotusele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s

7 nimetatud grupile.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni

24.10.2022 kell 07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvasse trepikotta ning pani toime

kannatanutele kuuluvate esemete varguse. Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud

tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle kohta, et sisenemine kortermaja trepikotta oleks

toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega või et tegemist oleks olnud süüdistatava

jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti pole kogutud tõendeid selle kohta, et

süüdistatava sisenemine nimetatud eluhoonesse vastaks mõnele seaduses sätestatud

lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte vastaselt võõras valduses

olevasse ruumi. Ka plastmass kaardiga trepikoja ukse lukustuse avamine näitab üheselt

omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku käitumises

sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 21.10.2022 kell 18:00 kuni 24.10.2022 kell

07:00 aadressil VK tn x, Tallinn asuvasse trepikotta valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul

taoline käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine,

mis on toime pandud sissetungimisega.

30.10.2022 kuni 31.10.2022 grupis D B varguse episood aadressil K x, Tallinn asuvast

prügimajast

Kohus leiab, et ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil K x, Tallinn asuvast

prügimajast grupis koos D B esemete varguse toime panemine Renee Miku poolt on tõendatud

videosalvestuste, nende vaatlusprotokolliga, tunnistajate ja süüdistatava ütluste ning muude

kirjalike tõenditega. Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt.

Tunnistaja R Ri ülekuulamise protokollist (VI kd, tl 212-214) nähtuvalt töötab ta K OÜ’s

tehnika ja välitööde juhina, nende üheks objektiks on xxx Valitsus, mis asub K x, Tallinn, kus

teostavad välikoristustöid ja tehnohooldust. Antud territooriumil asub prügimaja, kus

välihooldaja hoiab ka oma töövahendeid, kühvleid, labidaid, harju, prügikotte, kui ka

akulehepuhurit Makita koos akuga ja laadijaga. Välihooldaja käib objektil tööl iga päev, on seal

hommikupoole paar tundi. 31.10.2022 kell 08.02 andis välihooldaja tunnistajale teada, et K x

asuvast prügimajast on varastatud lehepuhur Makita koos aku ja akulaadijaga. Viimati oli

välihooldaja K x objektil 30.10.2022 hommikul ja siis olid asjad olemas. Lehepuhuri ja aku

väärtus on 201,60 eurot, akulaadija väärtus 82,80 eurot, kõik asjad on uueväärsed ja kasutatud

vähe. Varastatud oli ka kaks võtit, millede väärtus on 3,80 eurot. Prügimaja väraval ja võredel

kahjustusi ei ole, võidi sisse saada vajutades millegagi maja sees olevat nuppu. K x objektil on

olemas videovalve. R R esitas arved (VI kd, tl 215-217), kust nähtub varastatud asjade väärtus.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 218-225) vaadeldi K x, Tallinn turvakaamerate

salvestusi 30.10.2022 kella 23.25 paiku. Kell 23.17 liiguvad 2 meest K x, Tallinn juures. Mees

1 sõidab oranži värvi jalgrattaga, kannab musta värvi riideid, kapuuts peas. Mees 2 on seljas

ülevalt helehalli värvi, alt tumehalli värvi jope, kapuuts peas. Kell 23.18 siseneb Mees 1

prügimajja, Mees 2 jääb rattaga prügimaja ette. Mees 1 annab Mees 2-le kätte kilekoti, kes

sõidab koti ja jalgrattaga minema. Mees 1 lahkub kell 23.22 hoides käes suuremat musta värvi

kilekotti.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 227-231) on vaadeldud Renee Miku poolt üle antud

Makita lehepuhurit DUB184 koos akuga ja Makita akulaadijat. Allkirjade (VI kd, tl 232, 238)

kohaselt on R R kätte saanud K OÜ-le kuuluva Makita lehepuhuri koos akuga ja akulaadija

ning võtmekimbu kahe võtmega.

Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 233-234) on vaadeldud Renee Miku poolt üle antud

kollast värvi lõiketange. Asitõendi vaatlusprotokollis (VI kd, tl 236-237) on vaadeldud Renee

Miku kinnipidamisel ära võetud võtmekimpu kahe võtmega.

D Bi kahtlustatavana ülekuulamise protokolli (VII kd, tl 16-18) kohaselt tunnistab ta aadressil

K 13, Tallinn varguse toimepanemist. 30.10.2022 või 31.10.2022 kella 22.30 paiku liikusid

Renee Mikuga, kes sõitis oranži värvi Merida rattaga, S P 10 poole. K linnavalitsuse lähedal

Renee ütles, et ta seisma jääks, andis talle ratta hoida ja ronis kojamehe varustuse ruumi. Renee

on nii peenike, et mahtus väravavahest läbi, leidis sealt Makita lehepuhuri, aku ja akulaadija

ning ulatas asjad kotiga B, ta läks koti ja rattaga eemale. Renee tuli hiljem puhuriga järgi, näitas

ka teistsuguseid võtmeid, mis sealt kaasa võttis. Ratta jätsid kuhugi kortermaja juurde ja

asjadega läksid koju, P 10.

Kahtlustatavana ülekuulamistel (VII kd, tl 42-46, 56-61) tunnistas Renee Mikk, et on nimetatud

kuriteo toime pannud. Oktoobri lõpus liikusid D S keskuse juurest koju P tn-le. S hosteli

fuajeest varastas oranži värvi jalgratta Merida. Sotsiaalmaja territooriumil nägid, et prügimaja

tuli läks põlema, mõtlesid vaadata, mis seal sees on. Kahtlustatav ronis aiavahest sisse, leidis

sealt kilekotist Makita lehepuhuri, aku ja akulaadija, andis need D ja koos liikusid kodu poole.

Plaan oli varastatud asjad maha müüa. Tee peal peatusid ühe kortermaja juures, kuhu trepikotta

jättis oranži värvi jalgratta.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199

järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nagu tunnistaja ütlustest nähtub, varastati

30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil K x, Tallinn asuvast prügimajast Makita lehepuhur koos

aku ja akulaadijaga. Ka süüdistatav ise ja tema kaasosaline tunnistasid esemete vargust

nimetatud kuupäeval, millise toimepanemise asjaolud on nähtavad ka K x, Tallinn asuvate

turvakaamerate salvestistelt.

Objektiivsest küljest eeldab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Äravõtmine tähendab seejuures

teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta.

Tunnistaja ütlustest ja esitatud dokumentidest nähtuvalt kuulusid esemed K OÜ-le ning

süüdistatav ei ole kõnealust asjaolu ka vastustanud. Seega on sedastatav, et süüdistuses

märgitud esemed olid süüdistatava jaoks võõras vara. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et esemete

äravõtmisega sooviti esemete senise valdaja valdus lõpetada ja kehtestada uus valdus, mis

toimus kannatanu tahte vastaselt ja nõusolekuta. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on

tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt.

Lisaks tahtlusele kõikide objektiivsete koosseisuliste asjaolude suhtes eeldab vargus ka

subjektiivsest küljest äravõetava asja ebaseadusliku omastamise eesmärki. Kohtu hinnangul

toimus esemete äravõtmine süüdistatava poolt ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Nimelt ei

ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav oleks soovinud esemeid kannatanule tagastada.

Vastupidi, isik viis esemed endale koju ning koos D B oli plaan need müüa. Seega on õiguslikus

mõttes sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ehk

tuvastamist on leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine.

Arvestades kuriteo asjaolusid, süüdistatava sihipärast käitumist, varastamiseväärse leidmise

eesmärgil prügimajja sissetungimist, leiab kohus, et tegemist on eesmärgipärase käitumisega,

s.o kavatsetusega toimepandud süüteoga.

Kohtueelsel menetlusel on Renee Miku tegu kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 järgi, s.o

varguse toimepanemine grupis ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tähendab isikute tegutsemine grupis kaastäideviimist. KarS §

21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille kohaldamiseks tuleb teha

kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja

eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast toimepanijast. See tähendab, et muu

hulgas peavad süüdistatavad langetama ühise teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi

vastavalt oma teopanusele või rollijaotusele.

Hinnates süüdistatava ja D Bi kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, tuleb asuda seisukohale, et

isikud tegutsesid koos, s.o R. Mikk läks prügimajja ja võttis sealt lehepuhuri koos aku ja

akulaadijaga ning andis edasi D. B, kes asjad sündmuskohalt ära toimetas, jätkates teiste

varastamiseks kõlbulike asjade otsimist, varastades ka võtmed, misjärel liikusid asjadega koos

minema plaaniga need hiljem maha müüa, milliseid asjaolusid on kinnitanud mõlemad isikud.

Seega järeldub, et süüdistatava ja D Bi tegevus oli kooskõlastatud, vastas konkreetsele

rollijaotusele ja vastas kaastäideviimise tunnustele ehk KarS § 199 lg 2 p-s 7 nimetatud grupile.

Süüdistusaktis on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse

toimepanemine sissetungimisega ning järgnevalt analüüsibki kohus, kas süüdistatava tegevus

vastab süüdistusaktis toodud kvalifikatsioonile.

KarS § 199 lg 2 p 8 nimetatud sissetungimist sisustab kohtupraktika analoogselt KarS §-ga 266.

KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse, ruumi, sõidukisse

või piirdega alale ebaseadusliku tungimise eest. KarS § 266 puhul tuleb tuvastada, et 1)

hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oleks olnud valdaja tahte vastane; 2)

et hoone, ruum, sõiduk või piirdega ala, kuhu isik tungis, oli tema jaoks võõras ja 3) hoonesse,

ruumi, sõidukisse või piirdega alale tungimine oli ebaseaduslik. Kriminaaltoimiku materjalidest

nähtuvalt sisenes Renee Mikk valdaja loata ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022 aadressil

K x, Tallinn asuvasse prügimajja ning pani toime kannatanule kuuluvate esemete varguse.

Analüüsides kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogumit, siis puuduvad tõendid selle

kohta, et sisenemine prügimajja oleks toimunud kooskõlas selle seadusliku omaniku tahtega

või et tegemist oleks olnud süüdistatava jaoks õiguslikus mõttes mittevõõra kohaga. Samuti

pole kogutud tõendeid selle kohta, et süüdistatava sisenemine nimetatud prügimajja vastaks

mõnele seaduses sätestatud lubatavusklauslile, mis annab isikule õiguse tungida valdaja tahte

vastaselt võõras valduses olevasse ruumi. Ka lukustatud värava vahest ruumi sisenemine näitab

üheselt omaniku tahte vastasust. Seega on kohtu hinnangul eelkirjeldatud juhul Renee Miku

käitumises sedastatav omavoliline sisenemine ajavahemikul 30.10.2022 kuni 31.10.2022

aadressil K x, Tallinn asuvasse prügimajja valdaja loata, mistõttu on kohtu hinnangul taoline

käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi, s.o varguse toimepanemine, mis on

toime pandud sissetungimisega.

Süüdistusakti kohaselt on süüdistatava tegevus kvalifitseeritud ka KarS § 199 lg 2 p 9 järgi,

s.o võõra vallasasja äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime

pandud süstemaatiliselt.

Kriminaaltoimikust nähtuvalt on Renee Mikk toime pannud 11 vargust. Süüdistatavat

süüdistatakse varguse toimepanemises, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Kohus peab

vajalikuks märkida asjaolu, et süstemaatiline on vargus siis, kui see on toime pandud vähemalt

kolm korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus ning ei ole oluline, kas isik

on varguste eest varem süüdi mõistetud või on need tuvastatud alles ühes menetluses. Samuti

süstemaatilisuse moodustavate kuritegude vaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Antud

kriminaalmenetluse raames on tuvastatud, et Renee Mikk pani toime 11 varguse episoodi ning

seda ligi aasta ja kolme kuulise aja jooksul, s.o ajavahemikul 04.08.2021 kuni 30.10.2022, s.t

süüdistatava poolt varavastaste süütegude toimepanemine on olnud süsteemne. Lisaks sellele

on teda eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 04.11.2020 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja

KarS § 202 lg 2 p 2 järgi varguste ja süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine,

hoidmine ja turustamise eest, mis on toime pandud 02.10.2019. Lõplikuks karistuseks mõisteti 10

kuu pikkune vangistus, millest kohesele ärakandmisele kuulus 5 kuud vangistust ning ülejäänud

5 kuud vangistust jäi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga, milline karistus pöörati

täitmisele määratud kontrollnõuete rikkumise tõttu. Sellistest andmetest tulenevalt asub kohus

seisukohale, et varguse süstemaatilisuse kriteerium on täidetud nii faktilises kui ka juriidilises

mõttes ja kohus leiab, et Renee Mikule inkrimineeritud süüteod tuleb süütegude kogumis

kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena grupis,

sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega pani Renee Mikk oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi pool, sissetungimisega

ja süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

3. TSIVIILHAGID

Kohtueelsel menetlusel on kannatanu E K esitatud hagiavalduse, millest nähtuvalt soovib

kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 558 eurot väljamõistmist süüdistatavalt ja

kahju hüvitada E K arveldusarvele (I kd, tl 14-16). Samuti on hagiavalduse esitanud kannatanu

G B, millest nähtub, et kannatanu palub talle hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas

100 eurot solidaarselt Renee Mikult ja D D, mis kanda kannatanu G B arveldusarvele (I kd, tl

98-100). Hagiavalduse on esitanud ka kannatanu E P, millest nähtuvalt soovib kannatanu

temale kuriteoga tekitatud kahju summas 190 eurot väljamõistmist süüdistatavalt ja kahju

hüvitada E Pi arveldusarvele (III kd, tl 31-32). Hagiavalduse on esitanud ka kannatanu L L,

millest nähtuvalt soovib kannatanu talle vargusega tekitatud kahju summas 250 eurot

väljamõistmist solidaarselt Renee Mikult ja D K, mis kanda kannatanu L L arveldusarvele (III

kd, tl 124-125). Samuti on hagiavalduse esitanud kannatanu H K, millest nähtub, et kannatanu

palub talle hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas 815 eurot, mis kanda kannatanu H

K arveldusarvele (V kd, tl 20). Samuti on hagiavalduse esitanud kannatanu J L, millest nähtub,

et kannatanu palub talle hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas 500 eurot, mis kanda

kannatanu J L arveldusarvele (V kd, tl 126-127). Hagiavalduse esitanud ka kannatanu J K,

millest nähtub, et kannatanu palub talle hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas

2575,63 eurot solidaarselt Renee Mikult ja D B, mis kanda kannatanu J K arveldusarvele (V

kd, tl 185-186). Hagiavalduse on esitanud ka kannatanu X OÜ, millest nähtuvalt soovib

kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 269,97 eurot väljamõistmist solidaarselt

Renee Mikult ja D B ning kahju hüvitada X OÜ arveldusarvele (V kd, tl 201-202). Samuti on

hagiavalduse esitanud kannatanu J K K, millest nähtub, et kannatanu palub talle hüvitada

õigusvastaselt tekitatud kahju summas 571,50 eurot, mis kanda kannatanu J K K arveldusarvele

(V kd, tl 234-235). Hagiavalduse on esitanud ka kannatanu Q KÜ esindaja, millest nähtuvalt

soovib kannatanu temale kuriteoga tekitatud kahju summas 345,60 eurot väljamõistmist

solidaarselt süüdistatavalt ja D B ning kahju hüvitada K OÜ arveldusarvele (VI kd, tl 53-54).

Samuti on hagiavalduse esitanud kannatanu H P-B, millest nähtub, et kannatanu palub talle

hüvitada õigusvastaselt tekitatud kahju summas 89 eurot, mis välja mõista solidaarselt

süüdistatavalt ja D B ning kanda kannatanu H P B arveldusarvele (VI kd, tl 129). Hagiavalduse

esitanud ka kannatanu K OÜ, millest nähtub, et kannatanu palub talle hüvitada õigusvastaselt

tekitatud kahju summas 186 eurot solidaarselt Renee Mikult ja D B, mis kanda kannatanu K

OÜ arveldusarvele (VI kd, tl 210-211).

KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või

süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset

kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik

(kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS § 1045

lg 1 p 5 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu

omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS

§ 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt

VÕS § 128 lg 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline

kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab

eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse

vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus

kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või

vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju

hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 136 lg 1 kohaselt tuleb kahju hüvitada

ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on

mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.

VÕS § 137 lg 1 kohaselt, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku

suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et süüdistatav pani

osa KarS § 199 ettenähtud kuritegudest toime grupis D K, D D ja D B KarS § 199 lg 2 p 7

mõttes ja tekitasid kannatanule varalise kahju, siis vastutavad nad kannatanule samal alusel

tekitatud sama kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks olevate varaliste kahjude

tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud kuritegudega. Kohtu

hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see

on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kuna kriminaalasja

kohtuliku uurimisega on tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada

VÕS § 1043 sätteid ning varalised kahjud tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt

kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.t varaline kahju tuleb välja

mõista Renee Mikult ja grupis toime pandud episoodides solidaarselt kaastäideviijaga

kannatanute kasuks vastavalt tekitatud kahjule.

Harju Maakohtu 19.07.2023 otsusest nr xxx nähtuvalt on D B süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2

p 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temalt on ühiselt Renee Mikuga tekitatud

varaline kahju 269,97 eurot välja mõistetud kannatanu X OÜ kasuks, 571,50 eurot J K K

kasuks, 345,60 eurot Q KÜ kasuks, 89 eurot H P-B kasuks, 186 eurot K OÜ kasuks, 2575,63

eurot J K kasuks. Seega on teises kriminaalmenetluses tuvastatud nii kaastäideviija D Bi süü

kui ka solidaarse vastutuse alused varalise kahju tekitamisel, mistõttu tuleb kaastäideviijatelt

Renee Mikk ja D B tekitatud varaline kahju välja mõista solidaarselt.

Harju Maakohtu 06.12.2022 otsusega nr xxx on D D süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4, 7

ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja temalt on ühiselt Renee Miku ja T T G B tekitatud

varaline kahju 100 euro ulatuses välja mõistetud täies ulatuses. Seega on teises

kriminaalmenetluses tuvastatud nii kaastäideviija D D süü kui ka solidaarse vastutuse alused

varalise kahju tekitamisel, mistõttu tuleb kaastäideviijatelt Renee Mikk ja D D tekitatud

varaline kahju välja mõista solidaarselt.

Kohtuinfosüsteemi kannetest nähtub ka seda, et Harju Maakohtu menetluses oli kriminaalasi nr

xxx D K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning D Kle

on muu hulgas esitatud süüdistus selles, et tema koos Renee Mikuga 04.08.2021 tungis E 60

asuvasse rattamajja, varastades E Tle kuulunud jalgratta Esperia Motion Tour 5300U ja L Lle

kuuluva jalgratta Panther TS 222 Moccasin, tekitades varalist kahju vastavalt 120 eurot ja 250

eurot. Seega süüdistatakse D Ka ühises kuriteo toimepanemises Renne Mikuga ja nendes

episoodides on tuvastatud kaastäideviimine, mis on solidaarse vastutuse aluseks varalise kahju

tekitamisel. D K mõisteti temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi Harju

Maakohtu 23.08.2023 otsusega ja temalt mõisteti välja kannatanu L L kasuks 250 eurot täies

ulatuses. Seega on teises kriminaalmenetluses tuvastatud nii kaastäideviija D K süü kui ka

solidaarse vastutuse alused varalise kahju tekitamisel, mistõttu tuleb kaastäideviijatelt Renee

Mikk ja D K tekitatud varaline kahju välja mõista solidaarselt.

Kriminaalasja kohtuliku arutamise tulemusena on kohus seisukohal, et kõigi kriminaalasjas

esitatud tsiviilhagide aluseks olevate varaliste kahjude tekkimine on otseses põhjuslikus seoses

süüdistatava poolt kavatsetult ja osades episoodides ka grupis toime pandud süütegudega,

mistõttu tuleb VÕS § 1043 kohaselt varaline kahju hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt

kahju tekitanud isikutele kuuluvate varaliste vahendite arvelt, s.o Renee Miku ning grupis toime

pandud episoodide puhul solidaarselt kaastäideviija rahaliste vahendite arvelt.

Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi

läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid, kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse

üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav on tunnistanud esitatud tsiviilhagisid osaliselt, siis peaks

kohalduma TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule

esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. See aga tähendab, et kohus

on kostja poolt nõude õigeksvõtuga seotud ja rahuldab hagi. Esitatud hagi ei ole seotud TsMS

§ 440 lg 4 sätetest tuleneva erisusega, millise puhul ei ole kohus kostja hagi õigeksvõtuga

seotud. Seetõttu kuuluvad süüdistatava poolt õigeks võetud nõuded täies ulatuses rahuldamisele

TsMS § 440 lg 1 alusel ja süüdistatavalt kannatanute kasuks välja mõistmisele. Puutuvalt kahte

hagisse, milliste kahjude põhjustamist süüdistatav süütegude toimepanemise eitamisega ei

tunnistanud, on kohtu seisukohad süü tõendatusse kohta esitatud ülevalpool ning hagid

kuuluvad väljamõistmisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel.

4. KARISTUSE MÕISTMINE

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja

ohtlikkust ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, aga ka võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat.

Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne

süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik

kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Kohus juhib tähelepanu asjaolule,

et süüdistatavale inkrimineeritakse 10 varguse toimepanemist. Üldjuhul on varavastase süüteo

eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt ja taoline käitumine viitab üheselt piisavate

legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse

kohaldamise. Seejuures lasub süüdistataval ka varalise kahju ja menetluskulude hüvitamise

kohustus, mis kogumis on niivõrd suured, et sellele veel rahalise karistuse lisandumine

muudaks kõigi rahaliste kohustuste täitmise ebareaalseks ning rahaline karistus ei oleks

täidetav. Ankeetandmete kohaselt Renee Mikk ei tööta ning tema sissetulekuks on süüdistatava

enese sõnade kohaselt invaliidsuspension suurusjärgus ca´300 eurot. Süüdistatava elukohaks

enne vahistamist oli P x-x, Tallinn ning süüdistatava sõnade kohaselt on see tema emale kuuluv

eluruum ja tema ema elab aeg-ajalt ise seal. Harju Maakohtu 27.02.2023 kohtumääruse kohaselt

puudub Renee Mikul vabanedes kindel elukoht, mis oli ka üheks põhjuseks, miks kohus ei

rahuldanud süüdistatava enne tähtaega vangistusest vabastamise taotlust. Arvestades seda, et

vaidlusaluses eluruumis elas süüdistatav varguste toimepanemise ajal koos teiste isikutega,

kellega koos ka vargusi toime pani, saab järeldada, et eluruumi ülalpidamiskulusid süüdistatav

ise ei tasunud, kuivõrd need kulud oleks käinud süüdistatavale üle jõu. Maksukohuslaste registri

väljatrüki (VII kd, tl 71) kohaselt Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed Renee Miku tulude

kohta, kuivõrd ta ei ole 2021 ja 2022 aasta kohta tuludeklaratsiooni esitanud, samuti puuduvad

andmed temale 2022 tehtud väljamaksete kohta. Lisaks eelmärgitule nähtub süüdistatava

karistusandmetest (VII kd, tl 62-67), et süüdistataval on 3 kehtivat kriminaalkaristust, millistest

kaks viimast on talle mõistetud varavastaste süütegude toimepanemise eest ning taaskord on

Renee Mikule esitatud süüdistus varavastaste süütegude toimepanemises. Lisaks sellele on

süüdistataval tasumata ka kõik 11 väärteo eest määratud rahatrahvid, s.t ka süüdistatava rahaline

mõjutamine on jäänud tagajärjetuks. Süüdistatava selgituste kohaselt tasus ta võlgnevusi

kohtutäituri kaudu 45 euro kaupa kuus. Arvestades tasumata rahatrahvide suurust, eelmiste

kohtuotsustega välja mõistetud menetluskulusid ja tsiviilhagisid, siis ilmselgelt puudub

süüdistataval sissetulek, mis võimaldaks tal ära elada. Seega on varguste toimepanemine

süüdistatava jaoks aastate jooksul välja kujunenud elustiiliks ning süüdistataval puuduvad

piisavad legaalsed elatusvahendid, mis välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Süüdistatav

on ka oma ütlustes selgitanud, et ta on varastanud selleks, et asjad maha müüa. Seega on

süüdistatav varavastased süüteod toime pannud eesmärgiga saada rahalisi vahendeid enda ära

elatamiseks ning pension on ilmselgelt ebapiisavaks sissetulekuks. Eeltoodule tuginedes saab

asuda seisukohale, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes on välistatud ja

süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust vangistuse näol.

Hinnates Renee Miku süü suurust KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava õigusvastase

teo toimepanemises, tuleb arvestada, et süüdistatava tegevuses on sedastatav ühe ja aastate

vältel korduva kvalifitseeriva tunnuse olemasolu, mis tähendab suuremat süüd. Aluse selliseks

järelduseks annab ka asjaolu, et Renee Mikule inkrimineeritakse 10 varavastase kuriteo

toimepanemist. Samuti on kohtumenetluses tõendamist leidnud, et süüdistatav on kuriteod

toime pannud süsteemselt ja eesmärgipäraselt. Tal oli vaba valik, kas panna kuritegusid toime

või mitte ja ta otsustas siiski käituda ebaseaduslikult, tehes seda järjekindlalt ja süstemaatiliselt

ning teadmises, et sellisele käitumisele järgneb järjekordne vangistus. Arvestades seda, et

varalist kahju on tekitatud 21-le kannatanule, kelledest 12 esitasid tsiviilhagid, leiab kohus, et

süüdistatava süü on üle keskmise.

Edasi hindab kohus karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Süüdistatav

on kohtueelses menetluses mõnede episoodide puhul avaldanud kahetsust. Kohtuistungil pärast

süüdistatavale antud viimast sõna lisas süüdistatav veel kaks sõna: „Kahetsen tehtut“.

Arvestades süüdistatava ülekuulamises antud ütlustes ja viimases sõnas toodud pikki selgitusi

süüdistatava terviseseisundi ja narkosõltuvusega võitlemise kohta, mille eesmärgiks oli kohtule

selgeks teha süüdistatava raske olukord, narkosõltuvusega võitlemisel tehtud edusammud ja

soov asuda koheselt vabanemise järgselt ravile kui kohus osa karistusest täitmisele pööramata

jätaks, ei saa kohus viimase sõna lõpus väljendatud kahetsust tõsiselt võtta. Süüdistatav selgitas

seda, et ta asus ennast korduvalt ravima, kuid iga kord tekkis mingi tõrge ja ravi jäi pooleli

temast sõltumata asjaoludel. Kohus leiab, et süüdistataval on olnud aastaid võimalus asuda

ravile nii pärast iga süüdimõistvat otsust kui ka enne iga järjekordset otsust, kuid süüdistataval

on ravile mineku soov tekkinud just siis kui teda ähvardab järjekordne vangistus. Seejuures on

oluline see, et süüdistatav jätkas käesolevas kriminaalasjas tõendamisesemeks olevate varguste

toimepanemist pärast eelmise otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmisele kuulunud

vangistuse kandmist teadmises, et ülejäänud osa karistusest jääb kohaldamata kui ta allub

käitumiskontrollile ega pane toime uusi kuritegusid. Süüdistatav aga jätkas uute kuritegude

toimepanemist katseajal ja ei allunud ka kriminaalhooldusele. Seega süüdistatava süsteemne

õigusvastane käitumine pärast eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud vangistuse osa ärakandmist

näitab üheselt süüdistataval kahetsuse puudumist. Samas ei saa kohus lakooniliselt avaldatud

kahetsusest mööda vaadata ja kohus peab võimalikuks kahetsust kergendava asjaoluna arvesse

võtta, kuid arvestades varavastaste süütegude süstemaatilisust ja rohkust leiab, et süüdistatava

kahetsus ei ole kuigi siiras. Süüdistatav on ülekuulamistel korduvalt väitnud, et enam ta ei

varasta, kuid sellisele lubadusele vaatamata on ta jätkanud varguste toimepanemist. Sellised

lubadused, mida ei täideta, annavad kohtule aluse suhtuda süüdistatava avaldatud kahetsusse ja

lubadustesse asuda koheselt ravile kriitiliselt. Muude karistust kergendavate või raskendavate

asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Seetõttu leiab kohus, et avaldatud kahetsus ei saa

mõistetavat karistust olulisel määral mõjutada, kuigi seda kahetsust ei saa jätta täies ulatuses

tähelepanuta. Seetõttu leiab kohus, et arvestades süütegude ja kannatanute rohkust võib

süüdistatavale karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni ülemmäära, kuid kohus ei pea

võimalikuks mõista karistust, mis oleks ettenähtud sanktsiooni alammääras või selle lähedases

määras ega ka alla keskmise määra või keskmises määras, kuivõrd mõistetav karistus peab

süüdistatavas lõpuks tekitama arusaama keelunormi kehtivusest nii käesoleval ajal kui ka

tulevikus, kuivõrd varasemad korduvad ja leebemad karistused ei ole süüdistatavas arusaama

omandi puutumatusest tekitanud. Koosseisuväliseid raskendavaid asjaolusid kohus

süüdistatava käitumises ei tuvastanud. Sellest tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava süü suurus

ja eripreventiivne eesmärk tingivad süüdistatavale keskmist määra ületava karistuse mõistmise.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud

süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi

vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn

märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Erinevalt karistuse mõistmisest, kus

karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral

aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka

koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-

1-1-40-04).

Süüdlase isiku puhul tuleb karistusest tingimisi vabastamine kõne alla eelkõige juhul, kui teda

ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Antud juhul on süüdistataval kolm kehtivat

kriminaalkaristust, millistest kaks viimast on isikule mõistetud varavastaste kuritegude

toimepanemise eest ning eelnevalt mõistetud karistused, s.h aastate jooksul ära kantud reaalsed

vangistused, osaliselt tingimisi karistused ja käitumiskontroll ei ole soovitud mõju avaldanud

ja süüdistatav on jätkanud varavastaste süütegude süsteemset toimepanemist. Vaatama

võimalusele oma käitumist muuta ning alluda õiguskorras kehtivatele normidele, on süüdistatav

teinud teadliku valiku ning jätkanud kuritegelikku käitumist. Seega süüdistatava suhtes ei ole

võimalik kohaldada KarS § 73 ega ka § 74 sätteid, samuti § 69 sätteid, s.t. ei osalist ega täielikku

karistusest vabastamist ega ka karistuse asendamist üldkasuliku tööga, kuna taotletav

eripreventiivne eesmärk puudub täielikult. Kohus leiab, et ka kriminaalhooldus ega üldkasuliku

tööga kaasnev kriminaalhooldus ei ole piisavalt mõjus vahend, suunamaks teda

seaduskuulekale käitumisele. Käitumiskontrollile allutamist on süüdistatava suhtes proovitud

alles üpris hiljuti, kuid kohaldamata jäetud karistus pöörati täitmisele, s.t käitumiskontroll kui

süüdlast õiguskuulekusele suunav meede jäi tagajärjetuks ning süüdistatav näitas oma

käitumisega üheselt, et ta ei sobi kriminaalhooldusele. Seejuures pöörati karistus täitmisele

seetõttu, et süüdistatav ei allunud kriminaalhooldusele ja kriminaalmenetluse käigus ilmnes ka

see, et süüdistatav pani kõik kuriteod toime käitumiskontrolli ajal. Kriminaalhooldus eeldaks

süüdistataval elukoha olemasolu, kuid kohtule on jäänud mulje, et süüdistataval püsiv elukoht

puudub ja senine eluruum kuulus väidetavalt süüdistatava emale, kusjuures süüdistatav majutas

seal ka süüteo kaastäideviijaid. Kuivõrd süüdistataval oli ka eelmise kohtuotsusega kohaldatud

käitumiskontrolli ajal olemas elukoht, kuid see ei välistanud uute kuritegude toimepanemist

käitumiskontrolli ajal, siis arvestades tulemuseta jäänud käitumiskontrolli leiab kohus, et

süüdistatavale mõistetava karistuse osaline täitmisele pööramata jätmine ja süüdistatava

kriminaalhooldusele allutamine on välistatud. Kuivõrd juba KarS § 74ga kaasnev

käitumiskontroll ei suutnud süüdistatavat õiguskuulekusele suunata, siis ei saa enam rääkida ka

süüdistatava suhtes KarS § 73 sätete kohaldamisest. Lisaks eeldaks KarS § 74 sätete

kohaldamine süüdimõistetul püsiva elukoha olemasolu, kuid kohtul ei ole tekkinud

veendumust, et süüdistataval püsiv elukoht olemas on ning kohus ei saa KarS § 74 sätete

täitmise tagamiseks sundida süüdimõistetut otsima endale püsivat elukohta, veel vähem sundida

kõrvalisi isikuid KarS § 74 sätestatud elukoha olemasolu eelduse täitmiseks võtma

süüdistatavat enda juurde elama. Kuivõrd süüdistataval peale pensioni mingit sissetulekut ei

ole, ei ole ta ka võimeline eluasemekulusid katma, rääkimata elusaseme üürimisest. Kuna

süüdistatav on ka väidetavalt töövõimetu, ei saa ta ka töise sissetuleku saamiseks tööle asuda

ning süüdistatava tervisesisund seega välistab ka karistuse asendamise üldkasuliku tööga KarS

§ 69 lg 5 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et süüdistatavale mõistetav karistus kuulub

reaalsele ärakandmisele ning kohus ei pea võimalikuks jätta osa karistusest tingimisi

kohaldamata.

Mis puudutab süüdistatava väiteid seljavigastuse ravimise võimatusest vangla tingimustes või

sõltuvusravi vajadustest just nimelt vabaduses olles, peab kohus vajalikuks märkida, et kõigis

vanglates on meditsiiniosakonnad, millistes töötavad oma eriala spetsialistid, s.o üldarstid ja

eriarstid ning meditsiiniosakonda teenindav personal. Seega on vanglas olemas kõik valikud

meditsiiniteenused ning juhul, kui vastava eriala spetsialisti vangla meditsiiniosakonnas ei ole,

kasutatakse vastavat tervishoiuasutuse teenust ning keegi ravimata ei jää. Seega jätab kohus

süüdistatava väited tema terviseseisundist kui asjaolust, mis peaks tingima mõistetava karistuse

ositi täitmisele pööramata jätmise, tähelepanuta. Lisaks sellele peab kohus vajalikuks märkida,

et kriminaaltoimikus ei leidunud mingeid andmeid süüdistatava tervisesisundi kohta ning

kuivõrd kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, millega nõustusid nii süüdistatav kui ka

tema kaitsja, ei saanudki täiendavaid tõendeid enam kohtulikul arutamisel esitada. Seetõttu

jäävad süüdistatava väited ebaõnnestunud narkosõltuvusravi ja terviseseisundi kohta kui

tõendamata väited nii või teisiti tähelepanuta.

5. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on menetluskuludeks määratud kaitsja tasud kohtueelsel menetlusel ja kohtulikul menetlusel,

DNA-ekspertiisi kulu ning teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.

Sundraha puhul on tegemist üldise kuluga, mille süüdistatavalt väljamõistmise eesmärgiks on

see, et menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kandis seoses oma

üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja sellel on

kompensatoorne eesmärk. Arvestades kriminaalasja mahukust saab asuda seisukohale, et riik

on kriminaalasja menetlemisega kandnud oluliselt suuremat kulu võrreldes mõne lihtsama

kriminaalasja menetlemisega.

Määratud kaitsjale määratud tasu puhul on tegemist tasuga, milline on välja arvestatav määratud

kaitsja esitatud tasu taotlustest ja taotlustes märgitud toimingutest ning ajakulu põhjendustest.

Kuivõrd kohtulikus menetluses osalemine on tuvastatav ka kohtuistungiprotokollist ning

kohtueelses menetluses on kohtu arvates tasu taotlustes märgitud tasu suurused vastavuses

menetluse ajakuluga, siis on tekkinud kulu mõistlik ja põhjendatud. Kuivõrd süüdistatav ei ole

endale kaitsjat valinud, kuid kohtueelse menetluse lõpuleviimisel on kaitsja osavõtt kohustuslik

kui süüdistatav ei ole kaitsjast loobunud, siis on süüdistatavale kaitsja määratud kohtueelsel

menetlusel. Seega on olnud määratud kaitsja osalemine menetluses kohustuslik ja vajalik,

mistõttu saab asuda seisukohale, et määratud kaitsjale makstud tasu on põhjendatud kogu

määratud ulatuses.

DNA-ekspertiisi nr xxx kulude osas märgib kohus, et KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse

ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab,

et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme

asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril

ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on

selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale

saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja

ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja

lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012.a kohtumäärus

kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12).

Ekspertiis oli kuriteo avastamise seisukohast vajalik, kuna selle tulemusena koguti süüdistatava

süüd tõendavaid tõendeid ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt

asub kohus seisukohale, et kuna ekspertiisitulemus toetas süüdistatava süüküsimust puudutavat

tõendikogumit, siis tuleks ekspertiisikulud süüdistatavalt ka välja mõista. Riigikohtu lahendi nr

3-1-1-120-12 (p 6.2) kohaselt kuulub DNA-ekspertiisiakti nr xxx kulu välja mõistmisele

täielikult, vastavalt ekspertiisiobjektide ehk proovide arvule, mida oli antud juhul 4. Kuivõrd

vaid nelja proovi uurimine andis positiivse tulemuse süüdistatava süüküsimust puudutavas

tõendikogumis ja ülejäänud nelja proovi analüüs tulemust ei andnud, tuleb süüdistatavalt välja

mõista ekspertiisi kulu pooles ulatuses, s.o 4 korda 57 eurot ehk 228 eurot. Ülejäänud osa, 228

eurot antud ekspertiisikulust tuleb jätta riigi kanda.

Süüdistatav ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei ole oma majandusliku olukorra tõttu

maksevõimeline. Kuigi süüdistatava tulu kohta andmed puuduvad, leiab kohus, et süüdistatavat

ei saa pidada täielikult maksejõuetuks.

Lisaks rõhutab kohus, et menetluskulude väljamõistmisel ei tule silmas pidada mitte ainult isiku

faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku

resotsialiseerumise väljavaadetest. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude

vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset

eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui

menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele,

on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Renee Mikk on aga varem nii kriminaal- kui

väärteokorras korduvalt karistatud isikuks, seega ei ole tegemist juhuslike episoodidega tema

elus. Pigem nähtub kriminaalasjast, et tegemist on süstemaatiliselt varavastaseid süütegusid

toime paneva isikuga. Seega on süüdistatav üheselt teadlik sellest, et iga järgneva

kriminaalmenetlusega kaasnev menetluskulu jääb taas tema kanda. Seejuures ei tuvastanud

kohus kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel asjaolusid või

takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb

kõik hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus menetluskulude suurusest ja süüdistatavalt välja mõistetavate tsiviilhagide

suurusest lähtuvalt, et esinevad alused võimaldada menetluskulude hüvitamist (KrMS § 180 lg

3 ja KrMS § 313 lg 1 p-des 7 ja 12) kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul. Kohus selgitab

ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu

nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras.

6. ASITÕENDID

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja

kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega.

Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse

lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud

kohtueelse menetleja juures.

Kriminaalasjas on tõenditeks turvakaamerate salvestised. Nii asuvad kriminaalasja materjalide

juures kriminaaltoimikus DVD-plaat Xxx turvakaamerate salvestisega (I kd, tl 32), DVD-plaat

V 4 turvakaamerate salvestisega (I kd, tl 125), CD-plaat S 193 turvakaamerate salvestisega (III

kd, tl 41), DVD-plaat E 60 (III kd, tl 84) turvakaamerate salvestisega, CD-plaat K 6

turvakaamerate salvestisega (IV kd, enne tl 17), DVD+R-plaat Q turvakaamerate salvestisega

(V kd, enne tl 131), DVD+R-plaat P 10 turvakaamerate salvestisega (VI kd, enne tl 85, enne tl

144), DVD+R-plaat K 13 turvakaamerate salvestisega (VI kd, enne tl 219). Samuti on

kriminaalasja juures CD-plaat 04.08.2021 vormikaamera salvestisega (III kd, tl 14).

Eelnimetatud teabekandjatel on salvestatud kriminaalasjas tõendamiseset puudutav teave.

Seetõttu tuleb andmekandjad kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega juhindudes

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest jätta kriminaaltoimikusse.

Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx kohaselt on Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas hoiustatud nuga (1 pakend) ja asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx kohaselt

on Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas hoiustatud kollast värvi käepidemega tangid. Noa ja

tangide näol on tegemist tahtliku süüteo toimepanemise vahendiga, seega tuleks nuga ja tangid

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asjad.

Kuivõrd lõiketangide osas on asitõendi suhtes kohaldatav meede Harju Maakohtu 19.07.2023

otsuses nr xxx juba tehtud ja kohus on oma otsuses määranud tangide hävitamise, teeb kohus

käesolevas otsuses otsustuse vaid noa osas, mis tuleb nagu eelpool märgitud konfiskeerida ja

hävitada kui väärtuseta asi.

Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxx kohaselt on Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas hoiustatud Nike logoga joogipudel, musta värvi plastikust korpusega jalgrattatuli, musta

värvi kummist korpusega jalgrattatuli ning valget ja oranži värvi kummist korpusega

jalgrattatuli. Eeltoodud esemed olid lisatud kannatanu A K ratta külge ning ratast tagasi saades

tagastas kannatanu nimetatud esemed politseile. Asjade omanikku(e) ei ole menetluses

tuvastatud. Antud juhul on tegemist asjadega, millel puudub nende vähese materiaalse väärtuse

tõttu ka kaubanduslik väärtus, mistõttu on tegemist väärtusetute asjadega ja sellest tulenevalt

tuleb Nike logoga joogipudel, musta värvi plastikust korpusega jalgrattatuli, musta värvi

kummist korpusega jalgrattatuli ning valget ja oranži värvi kummist korpusega jalgrattatuli

hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

Märt Toming

Kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/