1-19-7505/85 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-19-7505

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

07. september 2023, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-19-7505

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Ljubov Allikmäe

Tõlk

Evelin Veeret

Kriminaalasi

Viru Vangla materjalid Maksim Tripuzi vangistusest

tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

Maksim Tripuz (isikukood 38005245210; viibimiskoht

Viru Vangla)

Karistuse kandmise algus 31.08.2022 ja lõpp 08.02.2024

Kaitsja

vandeadvokaat Margus Viira (riigi õigusabi korras)

Kohtuistungi toimumise aeg 05.09.2023 avalikul videokohtuistungil

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Maksim Tripuz vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi Margus Viira taotlus Maksim Tripuzile osutatud

riigi õigusabi tasu määramiseks summas 172,80 eurot (sh 108 eurot materjalidega

tutvumine, 36 eurot kohtuistungil osalemine, 28,80 eurot käibemaks).

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Maksim Tripuzilt menetluskuluna riigituludesse

172,80 eurot kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse

jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr

EE401700017002872300

LUMINOR

BANK

pangas

või

arveldusarvele

nr

EE957700771001523585

LHV

pangas.

Maksekorraldusele

märkida

viitenumber

99923700027426 ning selgitus „Maksim Tripuz, 1-19-7505, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

1-19-7505

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 30.08.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Tripuzi

vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

2. M. Tripuz tunnistati süüdi Viru Maakohtu 15.11.2019 otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning

mõistis karistuseks 3 aastat vangistust, mille kandmise alguseks arvestati KarS § 68 lg 1 alusel

tema kinnipidamist 07.06.2019. Otsus jõustus 06.12.2019.

3. Viru Maakohtu 15.12.2020 määruse vabastati M. Tripuz temale Viru Maakohtu 15.11.2019. a

otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve

kohaldamisega katseajaga kuni 07.06.2022 ning allutati ta käitumiskontrollile. Elektroonilise

valve tähtajaks määras kohus 3 kuud. Maksim Tripuzi kohustati järgima kontrollnõudeid ja

KarS § 75 lg 2 p-des 21, 4, 7 ja 9 sätestatud kohustusi mitte omada või tarvitada narkootilisi

või psühhotroopseid aineid, asuda tööle või võtta end Töötukassas töötuna arvele 2 nädala

jooksul peale vanglast vabanemist, mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud

isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt selleks luba saamata, v.a lähisugulased, ning alluda

elektroonilisele valvele. Kohtumäärus jõustus 30.12.2020.

4. Viru Maakohtu 18.05.2022 määrusega rahuldati kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne

ning pöörati täitmisele M. Tripuzile Viru Maakohtu 15.11.2019. a otsusega kriminaalasjas nr

1-19-7505 mõistetud ärakandmata karistuse 1 aasta 5 kuud 8 päeva vangistust. M. Tripuz asus

vangistust kandma 31.08.2022.

5. Viru Vangla toetab kinnipeetava karistuse jätkamist kriminaalhooldusametniku järelevalve

all, tuginedes süüdimõistetu uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele ning asjaolule, et

tegemist on kinnipeetava viimase tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalusega. Vangla

hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekivad rahalised

raskused või on toimunud konflikt osapoolte vahel. Oht võib avalduda ka juhul, kui

kinnipeetaval on vajadus hankida/tarvitada narkootilisi aineid. Ohtu võib suurendada grupis

tegutsemine, kus mõjutatakse üksteist negatiivselt ning isik on tarvitanud mõnuaineid ja ei

oska leida probleemidele sobilikke lahendusi.

6. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus peab otstarbekaks vabastada M. Tripuz vangistusest

ennetähtaegselt, tuleb M. Tripuzile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo

toimepanemise tõenäosusest määrata katseaja ja käitumiskontrolli pikkuseks karistuse

kandmata osa, s.o kuni 08.02.2024. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata M.

Tripuzile KarS § 75 lg 2 p-des 21,, 4 ja 7 sätestatud lisakohustused.

7. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning toetab M.

Tripuzi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

8. Süüdimõistetu M. Tripuz palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tripuz selgitas, et

kavatseb vabaduses töötada ning maksta oma hagisid. M. Tripuz kinnitas, et tema

suhtlusringkond on muutunud. Narkootikumide osas selgitas M. Tripuz, et tema

meditsiinilises kaardis on kirjas narkomaan, kuid tema peab seda haiguseks ning võitleb

sellega. Ei pea seda suureks probleemiks. Ta on aru saanud, et peab narkootikumidest

loobuma ning püüab hoiduda inimestest ja kohtadest, kes võiksid narkootikume meenutada.

Tripuz kinnitas, et on veendunud, et suudab täita käitumiskontrolli nõudeid. Kohtu

küsimusele, miks peaks kohus uskuma, et kui Tripuz varasemalt käitumiskontrolli täita ei

1-19-7505

suutnud, nüüd ta suudab käitumiskontrolli täita, vastas Tripuz, et jääb vaid võimalus proovida,

kontrollida seda ja anda võimalus.

9. Kaitsja palus Maksim Tripuz ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja rõhutas, et karistuse

kandmise ajal on Tripuz käitunud eeskujulikult, puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on

läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja kogu vangistuse aja jooksul töötanud. Kaitsja

tõi välja, et Tripuz on kinnitanud, et kuigi tal on olnud mingid suhted tulenevalt

tutvusringkonnast, kus on kriminaalkorras karistatud isikuid, siis tegelikult need, kellega ta on

suhelnud on pöördunud korraliku eluviisi juurde, on perekonna inimesed, käivad tööl.

Tripuzil on vabanedes olemas elukoht ja töökoht. Kaitsja rõhutas, et Maksim Tripuz on

kinnitanud, et ta on võimeline täitma käitumiskontrolli tingimusi, ta saab aru oma sõltuvusest,

et ta lubas sellega võidelda ja ta saab aru, et kui ta tarvitab narkootikume katseaja jooksul,

siis see on aluseks tema võimalikule vanglasse tagasi pöördumisele karistuse kandmise

jätkamiseks. Kaitsja tõi välja, et oma karistusest on Maksim Tripuz juba kandnud üle aasta

vangistust ja see karistuse pikkus, mis talle jäänud on vähem kui viis kuud. Seetõttu on kaitsja

seisukohal, et on mõistlik Maksim Tripuz ennetähtaegselt vabastada, kohaldades tema suhtes

käitumiskontrolli, mis annab võimaluse nii ühiskonnale kui Maksim Tripuzile endale valutult

nö kaasliituda ühiskonnaga ja kontrolli all vabaduses edasi elada.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

10. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu ja

tema kaitsja, leiab, et M. Tripuzi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

11. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg,

mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda,

et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine

õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu,

kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses

täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel

hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede

kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski

mõjutavaid asjaolusid, mille hulka kuulub vaieldamatult ka hinnang avavanglas kantud

karistuse edukusele (RKKK 12.06.2023, 1-18-9392, p 9 koos edasiviidetega- RKKK

30.10.2020, 1-09-3703/83, p 9). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

14. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. Tripuzile koostatud individuaalne täitmiskava, millest

tulenevalt läbis ta ajavahemikul 07.02.2023-29.03.2023 sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.

Programmi läbiviija hinnangul oli M. Tripuz algusest peale motiveeritud enda eluviisi

1-19-7505

muutma, töötas kõikidel kohtumistel kaasa ning leidis, et sai läbitud programmist kasu ja on

hakanud rohkem mõtlema tarvitamisprobleemiga tegelemisele. Kinnipeetav on alates

23.11.2022 määratud tööle vanglas majandustöödele koristajana ning alates 07.07.2023

juuksurina. Karistuse kandmise jätkamise korral on kinnipeetavale planeeritud veel järgmised

individuaalsest täitmiskavast tulenevad tegevused:

-

riigikeele õpe;

-

vestlus kriminaalse taustaga isikutega suhtlemisest, suhtumisest ühiskonnas

kehtestatud reeglitesse ja kriminaalhooldusesse, majanduslikust toimetulekust ning

motivatsioonist loobuda kuritegelikust käitumisest.

15. Täitmiskavast nähtuvalt planeeriti kinnipeetava avavanglasse ümberpaigutamine tingimusel,

et täitmiskavas planeeritud tegevustest on läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“ ning

karistusajast tulenevalt, kui karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud. Käesolevalt ei

ole vangla pidanud võimalikuks kinnipeetavat avavanglasse paigutada, mistõttu ei saa kohus

anda hinnangut avavanglas kantud karistuse edukusele.

16. Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). M. Tripuzil puuduvad kehtivad

distsiplinaarkaristused, mis on kahtlemata positiivne asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise

küsimuse otsustamisel.

Isiku elutingimused

17. Rahvastikuregistri andmetel on M. Tripuzil kehtiv sissekirjutus aadressil xxx. Korter kuulub

kinnipeetava emale. Vabanemise järgselt soovib sellesse korterisse elama asuda.

Kriminaalhoolduse andmetel on kinnipeetava ema nõus M. Tripuzi elama asumisega antud

aadressile.

18. Kinnipeetaval on omandatud xxx. 2011-2012 omandas vangistuses xxx eriala. Töötamise

registris puuduvad sissekanded isiku ametlike töökohtade kohta. Enne vangistust on enda

sõnul töötanud mitmes ettevõttes. Alates 13.01.2022 on isik Töötukassas töötuna

registreeritud. Vangistuses osaleb tööhõives, alates juulist 2023 töötab juuksurina.

Iseloomustusest nähtuvalt on esinenud tööst keeldumist seoses sellega, et ei sobi piirkond, kus

tööd peab tegema. K- Raha andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid enam kui

19 000 euro ulatuses, võlgnevuste tasumisest huvitatud ei ole. Vabanemisfondis on 343 eurot.

Käesolev kuritegu (narkootilise aine suures koguses käitlemine) on pandud toime materiaalse

kasu saamise eesmärgil, mistõttu on isiku materiaalne toimetulek kahtlemata oluline risk

kuritegeliku käitumisega jätkamise osas. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul

vabanedes võimalik asuda tööle autopesulasse, kus on talle vabanemisel töökoht tagatud.

19. Isiku lähedaste hulka kuuluvad tema vanemad, kellega suhted on head ja toetavad. Kõige

rohkem saab kinnipeetav toetust emalt, kes toetab nii moraalselt kui materiaalselt.

Kinnipeetav on vestlustes öelnud, et tema suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud

isikuid, kes elavad käesolevalt õiguskuulekat elu.

20. Vangla

meditsiiniosakonna

andmetel

on

kinnipeetav

narkootikumide

kuritarvitaja.

Varasemate vangistuste jooksul on diagnoositud narkosõltuvus. Vanglasse saabudes

31.08.2022 kontrolliti kinnipeetava narkootikumide tarvitamist kiirtestiga, mille tulemus oli

positiivne ainele amfetamiin. Kriminaalhooldusel rikkus isik narkootikumide tarvitamise

keeldu 22.04.2022. Katseajal keeldus süüdimõistetu läbimast talle kriminaalhoolduse alguses

määratud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, näidates sellega, et vabaduses on

motivatsioon narkootikumide tarvitamisest loobumiseks vähene. Narkootikumide tarvitamise

jätkamine vabaduses on aga oluline risk samalaadse, s.o narkosüüteo toimepanemiseks.

1-19-7505

21. Kokkuvõtvalt oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka

negatiivseid aspekte. Kinnipeetaval on vabanemisel kindel elukoht ning tal on toetavad

lähedased. Samuti on tal võimalus vabanedes asuda tööle. Töökoha ja sissetuleku olemasolu

maandab mingil määral uue kuriteo toimepanemise riski, kuna kuriteod pani ta muuhulgas

toime materiaalse kasu saamiseks. Samas tuleb arvestada ka asjaolu, et tal on tasumata

rahalisi kohustusi ligi 19 400 euro ulatuses, mis hakkab tema majanduslikku toimetulekut

vabaduses negatiivselt mõjutama. Sellest tulenevalt võivad tekkida majanduslikud raskused,

mis soodustavad uue kuriteo toimepanemise riski majanduslike raskuste leevendamiseks.

Oluline aspekt nii majanduslikesse raskustesse sattumise kui uue kuriteo toimepanemisel on

narkootikumide tarvitamise probleem. On positiivne, et vangistuses näitab süüdimõistetu üles

teatavat

motivatsiooni

ja

valmisolekut

tarvitamise

probleemiga

tegeleda,

läbides

sotsiaalprogrammi ja töötades seal aktiivselt kaasa, kuid süüdimõistetu varasemad andmed

näitavad, et vabaduses on ta siiski jätkanud narkootikumide tarvitamisega, seda ka olles

vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastatud. Vangla iseloomustuse kohaselt on

süüdimõistetu väljendanud, et probleemi ta narkootikumide tarvitamises ei näe ja peab seda

lõõgustumise viisiks, mis ei ohusta kedagi teist peale tema enda. Ka kohtuistungil tunnistas

M. Tripuz, et kuigi tema meditsiinilises kaardis on märgitud narkomaan, siis tema peab seda

haiguseks, millega ta võitleb, kuid suurt probleemi selles ta ei näe. Kohtu hinnangul on

positiivne, et M. Tripuz teadvustab endale narkomaania tagajärgi, kuid asjaolu, et M. Tripuz

ei näe selles suurt probleemi, viitab sellele, et M. Tripuz ei saa ikka veel täiel määral aru

probleemi tõsidusest.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

22. Vangla iseloomustuses märgitakse, et M. Tripuz on kriminaalkorras karistatud üheksal korral,

millest üks on kehtiv, ning vangistuses viibib isik kümnendat korda. Suur osa kuritegudest on

vangla iseloomustuse kohaselt pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Nähtub ka

Viru Maakohtu 15.11.2019 otsusest käesolevas kriminaalasjas, et enne viimast karistust oli M.

Tripuz karistatud Viru Maakohtu 19.03.2014 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi. Enne seda,

s.o 24.07.2013 Harju Maakohtu otsusega tunnistati M. Tripuz süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

Seega on M. Tripuzil kokkupuude narkootiliste ainete käitlemisega ka varasemast ning suure

tõenäosusega on tal võimalik selle tegevusega jätkata ka pärast vangistust. M. Tripuz on

pikaaegne narkootikumide tarvitaja ning on väheusutav, et ühe vangistuses läbitud

sotisaalprogrammiga on probleem seljatatud. On positiivne, et M. Tripuz on kohtuistungil

kinnitanud soovi narkootikumide tarvitamisest loobuda ja saab aru, et tal võib olla ka

tagasilangusi, kuid tagasilangustega toimetulekuks M. Tripuzil kindlat plaani ei ole.

Sõltuvusest vabanemine vajab tugevat sisemist motivatsiooni ning peaaegu alati ka nö välist

professionaalset abi Kohus märgib, et kinnipidamisasutuses, kus narkootiliste ainete

kättesaadavus ei ole võrreldav vabaduses olevate võimalustega, võib olla lihtne kinnitada

narkootilisest ainetest loobumist. Vabaduses võib sõltuvusega toimetulek osutuda hoopis

raskemaks. M. Tripuzi vähest motivatsiooni narkootiliste ainete tarvitamisest loobumiseks

näitab tarvitamise jätkamine vangistusest ennetähtaegse vabanemise järgselt 30.12.2020 Viru

Maakohtu 14.12.2020 määruse alusel. Kohtu hinnangul annavad andmed M. Tripuzi

narkootikumide tarvitamise kohta kriminaalhooldusel õigustatult aluse arvata, et leebemale

kontrollile allutatuna ei suuda süüdimõistetu pikaajaliselt õiguskuulekalt käituda. Kuritegude

peamisteks soodusteguriteks on narkootikumide tarvitamise harjumus, majanduslikud

probleemid ja puudulik probleemilahendusoskus.

23. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et vabanedes võib M. Tripuz pöörduda oma endise elustiili

juurde ning hakata taas tarvitama sõltuvusaineid, mis suurendavad uute kuritegude

toimepanemise tõenäosust. Nimelt on süüdimõistetu vabanemisjärgsed tingimused suures

1-19-7505

plaanis sarnased sellele, kuidas süüdimõistetu elas enne vangistust. Kriminaalhooldusel olles

asus süüdimõistetu tööle, kuid sellele vaatamata jätkas ka narkootikumide tarvitamist.

24. Kohus ei jäta tähelepanuta M. Tripuzi pingutusi (vanglas töötamine, distsiplinaarkaristuste

puudumine, sotsiaalprogrammis osalemine, kindla töökoha olemasolu), kuid jõuab siiski

seisukohale, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks.

Arvestades kõiki ennetähtaegse vabastamise otsustamisel arvesse võetavaid asjaolusid ei jõua

kohus veendumusele M. Tripuzi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Sellisele

seisukohale jõuab kohus eelkõige arvestades toime pandud kuritegusid, pikaajalist

sõltuvusprobleemi ning andmeid kriminaalhooldusel toime pandud rikkumiste kohta.

Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et vaatamata M. Tripuzi vabanemist toetavatele

asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edasise õiguskuulekuse kahtluse alla

seavad. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku

edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt

ennetähtaegselt vabastada.

25. Ka märgib kohus, et kuigi nii vangla kui ka prokuratuur on olnud vabastamisega nõus, ei ole

nad esitanud mingeid põhjendusi, mistõttu pole kohtul pole võimalik nende argumentidega

nõustuda või mitte nõustuda, kuna need puuduvad. Vangla ohuhinnangu kohaselt on

süüdimõistetu ohtlik ühiskonnale ning vangla arvutuste kohaselt on üldise korduva kuriteo

toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 34% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Kohtul pole võimalik analüüsida, kas riskihinnangu

koostamisel võeti arvesse kõiki olulisi andmeid, seega ei saa kohus nimetatust lähtuda tema

ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel.

26. Kohtuistungil osales kinnipeetava M. Tripuzi kaitsjana määratud korras kaitsja M. Viira.

Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 172,80 eurot. Vastavalt KrMS § 180

lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu M. Tripuzilt välja mõista. Kohus leiab, et M. Tripuzile

võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta mainitud

summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

27. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu M. Tripuzi vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

kohtunik