3-22-166/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.09.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-22-166

Haldusasi

Bürookeskus OÜ kaebus Sihtasutuse Pärnu Haigla

tekitatud kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Bürookeskus OÜ, esindaja vandeadvokaat

Janek Valdma

Vastustaja – Sihtasutus Pärnu Haigla, esindaja

vandeadvokaat Arne Ots

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 16.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Bürookeskus OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bürookeskus OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

16.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-22-166 muutmata.

2. Mõista Bürookeskus OÜ-lt välja Sihtasutuse Pärnu Haigla apellatsiooniastme

menetluskulud 1234 eurot. Ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.10.2023.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-22-166

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Pärnu Haigla (SA Pärnu Haigla, hankija, vastustaja) tegi Bürookeskus OÜ-le

(kaebaja) 14.12.2021 ettepaneku esitada pakkumus toonerite tarnimiseks alla lihthanke

piirmäära jäävas riigihankes. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 30.12.2021. Kaebaja esitas

16.12.2021 e-kirjaga pakkumuse, kasutades hankija saadetud toonerite tehnilise kirjelduse ja

hinnapakkumise vormi (lisa 1). Hankija teatas 05.01.2022 e-kirjaga, et kaebaja pakkumus ei

osutunud edukaks ning leping sõlmitakse Kasseti Expert OÜ-ga, kelle pakkumuse maksumus

oli 12 263,94 eurot. Hankeleping sõlmiti 05.01.2022.

2. Kaebaja küsis 05.01.2022 e-kirjaga, miks sõlmiti hankeleping pakkujaga, kelle pakkumus

oli kallim kui kaebaja pakkumus 12 198,74 eurot. Hankija vastas 06.01.2022 e-kirjaga, et

kaebaja pakkumuse maksumuse arvestusest oli välja jäänud kaks viimast rida ning kui need

juurde lisada, oli pakkumuse maksumus 12 514,74 eurot. Kaebaja esitas 06.01.2022 uue

pakkumuse, milles muutis lisas 1 sisaldunud funktsioonivalemit =SUM selliselt, et see hõlmas

kõik pakkumuste read, ning lisaks muutis ühel real prinditavate lehtede arvu (esialgu pakutud

600 lk asemel 6000 lk). Selle tulemusel kujunes pakkumuse maksumuseks 11 982,24 eurot.

Hankija ei ole teinud selle pakkumuse kohta otsuseid.

3. Kaebaja esitas riigihangete vaidluskomisjonile (VAKO) 07.01.2022 vaidlustuse Kasseti

Expert OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse peale. VAKO jättis vaidlustuse 11.01.2022

otsusega riigihangete seaduse (RHS) § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest kehtiva

hankelepingu sõlmimise tõttu ei ole kaebajal vaidlustuse esitamise õigust.

4. Bürookeskus OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks oli

hüvitada SA Pärnu Haigla tekitatud kahju 3292,59 eurot.

Hankelepingu sõlmimine enne kaebajat hankija otsusest teavitamist on õigusvastane. RHS §

189 lg 4 sätestab vaidlustuse esitamise tähtajaks kolm tööpäeva, kuid mitte pärast hankelepingu

sõlmimist. Hankija välistas kaebaja õiguse vaidlustada hanke kohta tehtud otsust. Seaduse

mõtte järgi peab hankija andma pakkujale võimaluse hankija otsuse vaidlustamiseks kolme

tööpäeva jooksul ning ootama ära VAKO seisukoha lepingu sõlmimise lubatavuse kohta (RHS

§ 193). Sõltumata sellest, kas RHS sisaldab keeldu sõlmida hankeleping enne vaidlustamise

tähtaja möödumist, on selline tegu pahauskne ja seega ebaseaduslik.

Kaebajale tekkinud kahju seisneb kulutustes õigusabile VAKO-le vaidlustuse esitamisel (585

eurot) ning tulus, mida kaebaja oleks saanud, kui leping oleks sõlmitud kaebajaga (2707,59

eurot). Vastustaja õigusvastase teo ja kaebajale tekkinud kahju vahel on põhjuslik seos. Väär

on hankija 06.01.2022 e-kirjas esitatud väide, et kaebaja oli pakkumuse kogumaksumuse

arvutamisel välja jätnud kaks viimast rida. Kaks viimast rida on välja jäänud hankija 14.12.2021

ettepaneku manuseks olnud dokumendis „Excel formaadis tabel fail nimega Lisa 1 lepingule

Toonerite tehniline kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm.xlsx“. Kaebaja esitas oma pakkumuse

kõigi toodete kohta, täites täpselt hankija antud juhiseid: sisestas lisa 1 vormil sätestatud

andmed ja hinnad. Lisa 1 tabelarvutusformaadis vormi genereeritud tulemus „Kokku

pakkumuse maksumus 12 198,74“ oli kaebajale aktsepteeritav, sõltumata sellest, kas ja kui

palju hakkab hankija tagantjärgi digitaalse dokumendi metaandmeid (summeerimise valemit)

muutma. Hankija ütles 06.01.2022 telefonikõnes, et avastas ka ise, et on saatnud kahele

pakkujale vigased Excel’i failid. Lisaks selgus, et pakkuja oli enda kahjuks eksinud ühel real

prinditavate lehtede arvuga (real „HP Laserjet P2015“, veerg 4): pakutud oli 600 lk, kuid

tegelikult trükib see toode 6000 lk. Kui viia sisse ka see parandus, siis on kaebaja pakkumus

veel odavam ‒ kokku 11 982,24 eurot. Telefonivestluses soovis hankija saada parandatud

pakkumust, mille kaebaja saatis 06.01.2022. Kaebaja pakkumus oli madalaima maksumusega,

mistõttu oleks see tulnud tunnistada edukaks. Seega on hankija otsustus „Kasseti Expert OÜ

3-22-166

3(6)

pakkumuse edukaks tunnistamine“ vastuolus hanketingimusega. Kui hankija ei oleks rikkunud

kaebaja RHS § 189 lg-s 4 sätestatud õigust vaidlustada hanketingimusega vastuolus olevat

otsust, oleks see tunnistatud kehtetuks ning hankeleping oleks sõlmitud kaebajaga.

5. SA Pärnu Haigla palus jätta kaebus rahuldamata.

Hankelepingu sõlmimine enne kõigi pakkujate teavitamist hankija otsustest ei ole õigusvastane

ega pahauskne. RHS ei näe ette kohustust teavitada esmalt teisi pakkujaid, kui puudub nn

ooteaja kohustus. Alla lihthanke piirmäära jäävas riigihankes ei ole RHS-s ooteaega ette nähtud.

Ka 14.12.2021 kaebajale edastatud pakkumuse esitamise ettepanekus puudub ooteaja nõue.

Ettepaneku p 5.5 kohaselt kohustub edukaks tunnistatud pakkuja allkirjastama hankelepingu

viie tööpäeva jooksul. Pakkujaid teavitati otsuse tegemisega samal päeval ning hankeleping

allkirjastati ettepanekus toodud tähtaja jooksul. Seega ei ole hankija oma kohustusi rikkunud.

Kaebaja ei ole tõendanud kahju tekkimist hankija tegevuse tulemusel. VAKO jättis 11.01.2022

otsusega kaebaja vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata, sest kaebajal puudus

vaidlustuse esitamise õigus. RHS § 198 lg 7 alusel on kaebajal õigus nõuda VAKO-lt riigilõivu

tagastamist, kuid RHS-i järgi ei saa kaebaja vastustajalt nõuda tulutu VAKO poole

pöördumisega seotud muude kulude hüvitamist. Kaebaja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud

võimalus teenida hankest tulu. Kaebaja ei osutunud riigihanke võitjaks, sest tema pakkumus

koos kõigi hankes nõutud esemetega ei olnud kõige odavam ning hilisemat pakkumust ei oleks

vastustaja saanud arvesse võtta. Veel enam, kaebaja ei ole tõendanud, et ta oleks üleüldse

kaotanud tulu teenimise võimaluse selle tõttu, et ta ei saavutanud hankelepingut. Kaebaja saab

riigihanke esemeks olevaid kontoritarbeid müüa turul tavalise turuhinna või kokkuleppelise

hinnaga, mis peaks tagama isegi kõrgema marginaali kui vähempakkumisel.

Isegi kui hanke tulemustest hilisem teavitamine oleks olnud õigusvastane, siis ei ole sellega

kaebajale kahju tekitatud. Kaebaja pakkumus oli kallim kui Kasseti Expert OÜ pakkumus,

mistõttu ei oleks hilisem teavitamine hanke tulemust muutnud. Pakkumus tuli esitada hiljemalt

30.12.2021. Kaebaja esitas parandatud pakkumuse 06.01.2022 ja sellega ei saanud vastustaja

arvestada. Kaebaja väitel on pakkumuse ettepaneku vormi tabelarvutuse viga põhjuslikus

seoses kahjuga seetõttu, et tabel ei liitnud lõpphinda esemete hinna summeerimisel automaatselt

„OKI B412dn Tooner“ ja „OKI B412dn Trummel“ hindu. Vormi viga ei mõjutanud hanke

tulemust, sest hankija arvestas tegelikku hinda ja kõiki kaebaja pakkumuse elemente. RHS §

189 lg 4 tõlgendamisel ei ole kaebaja kahjunõude lahendamisel mingisugust tähtsust.

6. Tallinna Halduskohus jättis 16.06.2022 otsusega kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2)

ning mõistis kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud 2500 eurot, jättes menetlusosaliste

muud menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

Esmalt on vaidlus selle üle, kas hankija sõlmis õiguspäraselt hankelepingu, ootamata ära, kas

kaebaja kasutab võimalust vaidlustada hanke tulemust. Vaidlusaluse hanke eeldatav maksumus

jäi alla lihthanke piirmäära (30 000 eurot). Kaebaja on viidanud RHS § 120 lg-le 2, mille kuni

04.05.2022 kehtinud redaktsiooni kohaselt on ooteaeg hankelepingu sõlmimiseks üldjuhul 14

päeva ning riigihangetes, mille eeldatav maksumus oli väiksem kui rahvusvaheline piirmäär,

kohaldab hankija kümnepäevast ooteaega. RHS § 120 lg 2 ei kohaldu alla lihthanke piirmäära

jäävatele hangetele. Ka lihthankemenetlus on RHS-i mõistes erihanke kord, millele kohalduvad

erireeglid (lihtsustatud kord). Lihthankemenetluses on kehtestatud ooteajaks viis tööpäeva

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse või hankelepingu sõlmimise otsuse kohta teate

esitamisest (RHS § 125 lg 9). RHS ei reguleeri aga alla lihthanke piirmäära jäävate asjade

ostmise korda, vaid see tuleb sätestada hankija kehtestatavas hankekorras (RHS 9 lg 4 p 3).

Õiguskirjanduses on leitud, et hankija võib hankekorras reguleerida ka seda, kas teatud

rahalisest väärtusest arvates kohaldatakse hankelepingute sõlmimisele vabatahtlikku

3-22-166

4(6)

lühendatud ooteaega. Hankija võib seeläbi võtta vabatahtlikult kohustuse suurendada riigihanke

läbipaistvust

ja

kontrollitavust

ning

anda

pakkujatele

ooteaja

kaudu

täiendava

õiguskaitsevõimaluse allapoole lihthanke piirmäära jäävas otsustusmenetluses tehtavate otsuste

vaidlustamiseks (M. A. Simovart, M. Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn, 2019. § 9, komm nr 47, lk 126). Vastustaja riigihangete korraldamise juhendis (mis on

käsitatav hankekorrana), ostude teostamise protseduuris ega lepingute vormistamise juhendis

ei ole sätestatud, et alla lihthanke piirmäära jäävate hangete puhul tuleb kohaldada lepingu

sõlmimisel ooteaega. Säärast korda ei näinud ette ka riigihanke alusdokumendid. Seetõttu

polnud hankijal kohustust oodata hankelepingu sõlmimisega kolm või enam tööpäeva,

veendumaks, kas kaebaja soovib tema otsust VAKO-s vaidlustada. Ooteaja kohaldamise

kohustus ei saa tuleneda VAKO praktikast, mis lubab alla lihthanke piirmäära jäävaid hankeid

analoogselt lihthangetega vaidlustada RHS § 189 lg-s 4 toodud tähtaja jooksul. Kuna vastustaja

on järginud õigusakte, enda kehtestatud hankekorda ja riigihanke alusdokumente, ei ole

õigusvastane hankija otsus sõlmida hankeleping 05.01.2022. Hankija tegevus ei ole pahauskne.

Teiseks vaidlevad pooled selle üle, kas edukaks tunnistatud pakkumus oli kaebaja pakkumusest

madalama hinnaga. Kaebaja väitega, et tema pakkumus oli soodsam, ei saa nõustuda. Pakkumus

tuli esitada lisa 1 vormil „Toonerite kirjeldus ja hinnapakkumuse vorm“, millel tuli kajastada

pakutavate toodete tehniline kirjeldus ja hinnad. Pakkumus pidi sisaldama kõiki küsitud

tooteartikleid. Kohtule esitatud dokumendid ei kinnita kaebaja väidet, et hankija esitatud lisa 1

vormil oli kaks rida puudu. Kaebaja pakkumuses oli täidetud vormil kõigi tarnitavate kaupade

kogumaksumuseks 12 198,74 eurot. Vastustaja lähtus otsustamisel sellest, et kogusumma ei

kajastanud adekvaatselt kõiki vormil esitatud kaubaartikleid, sest arvesse võtmata olid jäänud

vormi kaks viimast rida („OKI B412dn Tooner“ ja „OKI B412dn Trummel“). Kõiki pakutud

tooteid ja nende maksumust kokku liites tulnuks pakkumuse kogusummaks vastustaja arvutuste

järgi 12 514 eurot. Kuna Kasseti Expert OÜ pakkumuse kogumaksumuseks oli 12 263,94 eurot,

tunnistas vastustaja edukaks just viimati mainitud pakkumuse kui hinnalt soodsama. Vastustaja

on toiminud õiguspäraselt. Vastustaja pidi arvesse võtma kaebaja pakkumuse korrektset

kogumaksumust, mis kujunes üksikute kaubaühikute liitmise tulemusena (kohus sai kaebaja

täidetud lisa 1 vormi veergude 7 ja 8 korrutamise ning kõigi kaubaühikute liitmise tulemusena

summaks 12 565,36 eurot, mis vähesel määral erineb vastustaja saadud tulemusest ‒ kaebaja

esitatud pakkumuses ei kajastanud veerg 9 kõigil juhtudel korrektselt veergude 7 ja 8 korrutist).

Vastustaja ei oleks saanud lähtuda ekslikust lõppsummast, mis tulenes erinevate kaubaühikute

hindade valest kokku liitmisest. Oluline pole see, kas arvutusviga tekkis kaebaja süül või

sisaldus viga vastustaja saadetud lisa vormil sisalduvas valemis. Kaebaja oleks pidanud

veenduma selles, et tema pakkumuse maksumus on kokku arvestatud korrektselt. Seega ei saa

nõustuda kaebaja väitega, et tema esitas soodsama pakkumuse ja tema pakkumus oleks tulnud

tunnistada edukaks. Seetõttu pole vastustaja otsus tunnistada edukaks kolmanda isiku

pakkumus ka sisuliselt õigusvastane.

Kaebaja väidab, et 06.01.2022 telefonivestluses olevat hankija möönnud, et saatis kahele

pakkujale vigased failid. Samuti olevat hankija avastanud, et kaebaja eksis enda kahjuks lehtede

arvuga (täidetud vormi real 6 oli kaebaja kajastanud ühe tooneriga prinditavate lehtede arvuks

600 lk, kuid tegelikult trükib see toode 6000 lk). Paranduste tulemusel oleks kaebaja pakkumus

olnud veelgi odavam. Kaebaja väitel soovis hankija parandatud pakkumust, mille kaebaja

06.01.2022 ka saatis. Need kaebaja väited on tõendamata. Ei ole usutav, et hankija, olles

eelmisel päeval sõlminud teise pakkujaga hankelepingu, palus kaebajal saata korrigeeritud

pakkumuse. Kui eeldada kaebaja väidete õigsust, olnuks tegemist pakkumuse sisulise

muutmisega, mis ei ole hankemenetluses lubatud. Esitatud pakkumuse korrektsuse eest

vastutab pakkuja ning vastustaja ei pidanud kahtlema selles, kas mingid tehnilised parameetrid

(prinditav lehekülgede arv tooneri kohta) on pakkumuses kajastatud õigesti. Kui algses

3-22-166

5(6)

pakkumuses oli selline viga, on see etteheidetav kaebajale. Pakutava toote tehnilisi

parameetreid, mis omakorda mõjutavad tarnitava kauba koguseid ja seeläbi pakkumuse

maksumust, pole võimalik muuta pärast pakkumuste esitamise tähtaega. See poleks kooskõlas

hankemenetlus üldpõhimõtetega (läbipaistvus, osalejate võrdne kohtlemine). Seega pole alust

väitel, et vastustaja jättis kõrvale soodsama pakkumuse.

Kuna vastustaja tegevus hankemenetluse läbiviimisel oli õiguspärane, ei ole vaja hinnata

muude kahju hüvitamise eelduste täidetust.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7. Büroomaailm OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

Halduskohus leidis vääralt, et lihthanke piirmäärast allapoole jäävate hangete puhul ei ole RHS-

s vaidlustamisõigust üldse ette nähtud või sõltub see hankija suvast. Lihthanke piirmäär 30 000

eurot on väikese ja keskmise Eesti ettevõtja jaoks väga suur summa ning selliseid ettevõtjaid

on Eestis palju. Pole õige, et nii suurte ostudega jagatakse avalik raha laiali ilma igasuguse

menetlusliku kontrollita. Halduskohus jättis RHS § 9 lg 4 p-i 3 tõlgendades tähelepanuta RHS

§ 120 lg 3, mis loetleb ammendavalt juhtumid, kui ooteaega ei kohaldata. Selles loetelus ei ole

nimetatud allapoole lihthanke piirmäära jäävaid hankeid asjade ostmiseks.

Nõustuda ei saa kohtu järeldusega, et kaebaja oleks pidanud ise muutma hankedokumendi lisa

1 vormil olevat funktsioonivalemit =SUM. Kaubaühikute liitmine sellel elektroonilisel

dokumendil toimus automaatselt ja kaebaja pidi õigesse lahtrisse sisestama üksnes oma hinnad.

Praktikas on välja kujunenud, et pakkuja ei saa omal algatusel hankedokumente muuta.

Vastustaja tunnistas kaebajaga peetud telefonikõnes, et pakkujatele saadetud dokumentides oli

summeerimise valem erinev (mõnel vormil summeeriti read 128–129, kuid mõnel mitte).

Valemit ise muutma asudes oleks kaebaja riskinud hankel kvalifitseerimata jätmisega põhjusel,

et on muutnud hankedokumente. Kaebaja pakkumus valemit muutmata oli madalam kui

edukaks osutunud pakkujal. Seega oleks pidanud hanke võitma kaebaja.

Muude kahjunõude elementide osas jääb kaebaja varasemate seisukohtade juurde.

8. SA Pärnu Haigla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus tõlgendas RHS § 9 lg 4 p-i 3 korrektselt, tuginedes RHS-i kommentaaridele. RHS

§ 120 lg 3 ei kohaldu lihthangetele ega piira hankija õigusi seoses ooteajaga. Kaebaja

subjektiivsel hinnangul lihthanke piirmäära põhjendatusest ei ole õiguslikku tähendust. Hankija

ei ole praegusel juhul ooteaega kehtestanud. Ooteaja puudumine ei välista pakkuja kaebeõigust

ning võib mõjutada vaid õiguskaitsevahendite valikut.

Halduskohus ei väitnud, et kaebaja oleks pidanud muutma hinnapakkumise vormil olevat

valemit, kuid kaebaja pidi veenduma, et tema pakkumuse maksumus on kokku arvutatud

korrektselt. Tabeli arvutusvalemi viga ei mõjutanud pakkumust sisuliselt. Pakkumuse

maksumus pidi kujunema üksikute toodete hindamise summeerimisel ning selliselt ei osutunud

kaebaja pakkumus edukaks. Arvutusvalemi täpsus ei mõjutanud hanke tulemust. Hankija

võrdles kõiki pakkumusi võrdsetel alustel, st koos kõigi nõutud ja sisestatud toodetega. Hankija

ei pidanud võimaldama kaebajale uue pakkumuse esitamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

3-22-166

6(6)

10. Kaebuse rahuldamine eeldab, et kaebajale on tekitatud kahju hankija õigusvastase

tegevusega

vaidlusaluse

toonerite

tarnimiseks

korraldatud

riigihanke

läbiviimisel

(riigivastutuse seaduse § 7 lg 1). Halduskohtu hinnangul puudus vastustaja tegevuses

õigusvastasus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid

kõiki (HKMS § 201 lg 4).

11. Halduskohus selgitas õigesti, et alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul, mille

esemeks on asjade ostmine, ei kohaldu RHS § 120 lg-s 2 (kuni 31.05.2022 kehtinud

redaktsioon) sätestatud ooteaja nõue. Hankija võib selliste riigihangete puhul reguleerida

hankelepingu sõlmimisele eelnevat ooteaega enda kehtestatavas hankekorras (RHS § 9 lg 4 p

3) või näha ooteaja ette riigihanke dokumentides. Vastustaja ei ole oma hankekorras, samuti

14.12.2021 pakkumuste esitamise ettepanekule lisatud dokumentides ooteaja nõuet ette näinud.

Vastustaja järgis kaebaja teavitamisel ja hankelepingu sõlmimisel 14.12.2021 ettepaneku p-des

5.3 ja 5.5 ettenähtud tähtaegu. Praeguse vaidluse asjaoludel ei ole vabatahtlik ooteaja

kohaldamata jätmine vastuolus RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise põhimõtetega.

Alla lihthanke piirmäära jäävate hankelepingute sõlmimise korral tuleb hankijal kaaluda ühelt

poolt liialt rangete reeglite kehtestamisega kaasnevat halduskoormust ja teiselt poolt soetuse

väärtust. Praegusel juhul jäi hankelepingu eeldatav maksumus oluliselt alla lihthanke piirmäära

(asjade ostmise korral 30 000 eurot, vt RHS § 14 lg 1 p 1). Kuigi kaebajal ei olnud ooteaja

kohaldamata jätmise tõttu enam võimalik taotleda hankija otsuste kehtetuks tunnistamist, oli tal

võimalik esitada hankija vastu kahjunõue, mille raames saab kontrollida mh hankija otsuste

õiguspärasust (RHS § 202). Seetõttu ei ole ülemääraselt piiratud kaebaja õigust tõhusale

õiguskaitsele. Samuti pole eeltoodut arvestades õige kaebaja väide, et alla lihthanke piirmäära

jäävate riigihangete puhul jagatakse avalikku raha laiali ilma igasuguse menetlusliku kontrollita

– kui hankija on selliste riigihangete puhul tekitanud pakkujale oma õigusvastase tegevusega

kahju, tuleb see õigusaktides ettenähtud tingimustel ja korras hüvitada. Kokkuvõttes ei

toiminud vastustaja õigusvastaselt, kui sõlmis hankelepingu enne, kui teavitas kaebajat

hankemenetluses tehtud otsusest.

12. Hankija otsus tunnistada edukaks Kasseti Expert OÜ pakkumus ja sõlmida temaga

hankeleping oli ka sisult õiguspärane. Pakkumuste hindamise kriteeriumiks oli 14.12.2021

ettepaneku p-de 3.2 ja 5.2 kohaselt pakkumuse madalaim hind, mis kujunes kõigi küsitud

tooteartiklite hindade summeerimisel. Kaebaja pakkumuses olid nimetatud kõik nõutud tooted,

kuid nende koguhind oli kõrgem kui edukaks tunnistatud pakkujal. Hankija lähtus pakkumuste

maksumuste võrdlemisel õigesti hinnast, mis põhines pakkumustes toodud ühikuhindade

tegelikul koguhinnal. Pole vaidlust, et kaebaja 16.12.2021 pakkumuses koguhinnana märgitud

summa ei kajastanud kõiki ühikuhindu, sest kahel real märgitud toodete hinnad jäid kogusumma

arvestusest välja. Kaebaja pakkumuse tegelik maksumus oleks olnud Kasseti Expert OÜ

pakkumuse maksumusest kõrgem ka siis, kui hankija oleks saatnud kaebajale 14.12.2021

ettepaneku lisana tabeli, kus summeerimise valem oleks olnud korrektne. Seega ei mõjutanud

tabelis sisalduv summeerimistabeli viga riigihanke lõpptulemust. Kaebaja 06.01.2022

pakkumus oli esitatud pärast selleks ettenähtud tähtaega (ja ka pärast hankelepingu sõlmimist)

ning sellega ei olnud hankijal võimalik arvestada.

13. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda kanda ning kaebajalt tuleb välja

mõista vastustaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg-d 1 ja

6). Vastustaja menetluskulude nimekirja järgi on tal tekkinud õigusabikulud kokku 1234 eurot

(käibemaksuta), mille kohta on esitatud arved (dtl 150 jj). Apellatsioonimenetluse käiku ning

asja mahtu ja keerukust arvestades on õigusabikulud täies ulatuses põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)