4-23-1928/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-1928

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. september 2023. a Tallinn Väärteoasja number 4-23-1928 (2317,23,005231) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretär Eda Loor Väärteoasi

Z.G kaebus -Harju Põhja Prefektuur Lääne

politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija R. S. 30.05.2023 otsusele väärteoasjas nr 2317,23,005231 Z.G karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: J , Põhja prefektuuri . P.

Lääne-Harju politseijaoskonna menetlusta-lituse kohtuesindusgrupp.

Menetlusalune isik: Z.G , ik XXX, : elukoht: . XXX RESOLUTSIOON

1. Z.G kaebus Politseija Piirivalveameti -Harju politseijaoskonna Jätta Lääne

menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurija R. S. 30.05.2023 otsusele väärteoasjas nr 2317,23,005231 Z.G karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, rahuldamata.

2. - ja Piirivalveameti -Harju politseijaoskonna menetlustalituse Jätta Politsei Lääne avariimenetlusgrupi uurija

R. S. 30.05.2023 otsus väärteoasjas nr 2317,23,005231 Z.G karistamises LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, tühistamata. muutmata ja

3. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 120 (ükssada kakskümmend) eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220182611514 ja selgitusena „Z.G, 4 , rahatrahv“. -23-1928

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi või menetluskulu tähtaegselt, s.o kohtuotsuse peale 30 päevase edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

5. -R plaat fotode ja videosalvestistega, mis asub Asitõend: DVD väärteotoimikus, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 07.09.2023. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 09.10.2023. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 10.10.2023.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse avariimenetlusgrupi uurij

a R. S. 30.05.2023 otsusega nt 2317,23,005231 karistati Z.G selles, et tema juhtis 14.05.2023 kella 20.17 ajal Pirita teel, Pirita linnaosas, Tallinna linnas,

Harju maakonnas mootorsõidukit, ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, sõitmisel ei hoidnud ohutut külgvahet, riivas peatunud sõidukit Toyota Avensis reg. märgiga

XXX. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju P. L.le. Varaline kahju fikseeritud fototabelis. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 nõudeid ja kohustusi ning pani toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse Menetlusalune isik esitab Harju Maakohtule kaebuse Politseija Piirivalveameti 30.05.2023 kiirmenetluse otsuse 10220182611514 peale VTMS § 114 lg 1 p 1 alusel.

Kokkuvõtvalt asus kohtuväline menetleja väärteomenetluse käigus seisukohale, et menetlusalune isik juhtis mootorratast Suzuki GSF 650S (reg ) ohtlikul viisil, so ei XXX hoidnud külgvahet, mille tulemusena riivas ristmikul peatunud sõiduautot Toyota Avensis (reg

XXX), põhjustades sellega varalise kahju Toyota Avensis omanikule P.L. . Sellega rikkus väidetavalt menetlusalune isik LS § 16 lg 1 ning § 46 lg 3 nõudeid. Eeltoodu ning menetluses kogutud tõendite alusel karistas kohtuväline menetleja menetlusalust isikut kiirmenetluse korras LS § 223 lg 1 alusel, kohaldades temale rahatrahvi summas 30 trahviühikut ehk 120 eurot. Menetlusalune isik leiab, et eelnimetatud karistuse kohaldamiseks puudub alus. Menetluses kogutud tõendite pinnalt ei ole võimalik väita väljaspool mõistlikku kahtlust, et menetlusaluse isiku mootorratas riivas teist sõidukit. Kohtuvälise menetleja versiooni järgi möödus menetlusalune isik mootorrattaga sõiduautost Pirita tee / Reidi tee ristmikul Tallinna linnas ning riivas seda oma suunatulega. Menetleja teostas sõidukite vaatlused, mõõtes sõiduautol oleva kriimu kõrgust ning mootorratta suunatule kõrgust. Vaatluste juurde lisatud fotodest on selgelt nähtav, et mootorratta suunatule ning sõiduautol oleva kriimustuse kõrguste erinevus on vahemikus 10-15cm. Nimelt on mootorratta suunatule kõrgus maapinnast 75cm, kuid sõiduauto kerekahjustuste kõrgus maapinnast on 85-90cm. Eluliselt pole usutav, et mootorratta suunatuli oli võimeline kahjustama sõiduautot 10 15cm kõrgemal. -

Kohtuväline menetleja leidis, tuginedes sõiduauto juhi selgitustele, et kuna sõidukis istus peale juhi veel neli inimest, oli sõiduauto kõrgus madalam, mistõttu leidis aset ka väidetav kokkupuude mootorratta suunatule ja sõiduauto vahel. Menetlusaluse isiku arvates on äärmiselt ebatõenäoline, et nelja kaasreisijaga sõiduauto oli 10 15cm madalam võrreldes tühja sõiduauto - kõrgusega. Mootorratta vaatluse käigus tegi kohtuväline menetleja ka fotod mootorratta suunatulest, kus suunatule ülemises ääres oli näha tuhmimat kohta. Tegemist ei saa olla kahjustusega, mis tekkis väidetava õnnetusjuhtumi käigus, kuna vaatlusel avastatud kulumine on suunatule ülemises ääres. Selleks, et see kahjustus tekkiks väidetava õnnetusjuhtumi käigus, pidanuks mootorrattas olema kallutatud sõiduki poole väga terava nurga all (üle 45 kraadi). On üldteada, et mootorratast saab liikumise ajal kallutada niivõrd terava nurga all ainult maanteekiirusega teravasse kurvi sõites, ehk tavapärases liiklusolukorras pole sellise kaldenurga all sõitmine võimalik. Alustades liikumist ristmikult sellise kaldenurga all on oleks menetlusalune isik koheselt kukkunud koos mootorrattaga sõiduauto otsa, kuid seda ei juhtunud. Seda kinnitab ka toimikus olev sõiduauto pardakaamera salvestis.

Eeltoodu alusel leiab menetlusalune isik, et etteheidetav tegu (so varalise kahju tekitamine mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisel), milles teda käesolevas menetluses süüdistatakse, pole aset leidnud. Seega puudub kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusel õiguslik alus ning menetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. MENETLUSLIKUD TAOTLUSED

1. Menetlusalune isik taotleb maakohtult kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 132 p 3 alusel.

2. Menetlusalune isik taotleb kohtuvälise menetleja i osavõttu kaebuse kohtulikust

R. S. arutamisest.

3. Menetlusalune isik on nõus osavõtuga kohtulikust arutamisest KrMS § 69 lg 2 punktis 1 nimetatud tehnilise vahendi abil.

4. Menetlusalune isik taotleb väärteoasja toimikus olevate tõendite uurimist. Täiendavaid tõendeid menetlusalusel isikul kaebuse koostamise seisuga esitada pole. Kohtuistungil jäi selgitas, et tema sõitis 14.05.2023 kella kaebuse esitaja kaebuse juurde ning 20.15-20.20 ajal Pirita ja Reidi teel, mis on liikluskaamera videost näha, aga seda teist autot puudutamata ja tema sõidukile kriimu ei põhjustanud. Tema mootorratta suunatule ülemises nurgas on näha tuhm, mis ei ole tekkinud õnnetuse tagajärjel, sest see on suunatule ülemises osas ning selleks, et suunatule ülemisse otsa tekkis selline tuhmim koht peab mootorrattas olema kalde all, et suunatuli saaks üldse midagi riivata selle kohaga. Ristmikule minnes ei olnud mootorratas kindlasti nii suure kalde all, et tekitada kahjustus suunatule ülemisse ossa.

Suunatuli on ristküliku kujulise korpusega, nelinurkne, materjalide juures on pildid sellest. Jäljega koht ei ole suunatulest endast välja ulatuv. Liikles sõidukite vahel ristmikule ette, kuna see kiirendab liiklusvoolu, liiklus on sujuvam, mootorrattur ei võta vahel ühte kohta ära ja t fooritsüklist mahub läbi rohkem autosid, samuti on see mootorratturile ohutum, keegi ei sõidaks talle hooletusest tagant sisse. Liiklusseadus ütleb, et mootorrattaga tohib autost möödasõite teha. Ei tea, kas sõidukis, millest mööda sõitis, olid kaasliiklejad ning ei tundnud sõidukiga kokkupõrget. Tunnistaja

P. L. selgitas, et 14.05.2023 kella 20.15 ajal oli Pirita teelt keeramas Narva mnt

Reidi teele, seisis foori taga esimeses reas, autos oli neli klienti. Üks hetk kuulis imelikku krõpsu, ei saanud aru, millega on tegu, arvas, et kli nt nokitseb midagi, järgmine hetk nägi, et e kõrval tuli mootorrattur. Ei osanud seda kohe seostada aga sõitma hakates mõtles, et võis olla t

mingi kontakt. Sihtkohta jõudes kontrollis auto üle ja avastas auto vasakul tagatiival kriimustuse. Helistas 112, kust talle helistati tagasi, et avalduse saab teha interneti teel, mille ära tegi ja järgmisel päeval võttis uurija ühendust, kellele edastas pardakaamera video. Järgmisel päeval andis uurija teada, et kuna teise poolega ühendust ei saa, peaks menetlusega alustama ning ta kutsuti ütlusi andma. Kriimustus ei ole parandatud, kindlustus venitab sellega, kuna otsus on vaidlustatud. Ei oska öelda, kui suur kahju rahaliselt on. Seda kriimustust enne ei olnud. Kuna auto on tema töövahend siis mitu korda päevas vaatab selle üle ja enne seda , seal ei olnud, samal kuupäeval oli autot hommikul ja päeval kontrollinud. Antud olukorras sõitis mootorratas m

ööda pidevat joont kahe auto vahel, kõrval oli märksa kallim auto, seega loomulikult mootorrattur hoidis pigem tema auto poole. Krõps enne mootorratturi möödumist ei olnud talle kohe arusaadav, mõtles selle peale alles siis kui ratas oli ära sõitnud, kontroll , is autot ja sai aru, et kontakt oli. Ei oska seda kriipimist, krõpsu häält kirjeldada aga sellist häält ,

autos koguaeg ei kuule. Ei saanud aru, kas hääl tuli salongist või väljast aga see äratas , tähelepanu. Häält kuuldes vaatas tahavaatepeeglisse, järgmine hetk oli kaks mootorratast tema kõrval, keda nägi küljeaknast, kui nad olid möödunud. Kriimustust ei oska spetsiifiliselt kirjeldada. Tegemist on 2018 aasta sõidukiga, läbisõiduga 190 000 km.

Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et Z.G on talle etteheidetud teo toime pannud. Nii Z.G kui

P. L. viibisid ristmikul, menetlusalune isik sõitis lähedalt mööda. Seadus sellist mootorratturi käitumist ei luba, autojuhid ei oska seda oodata. P. ei L.

teadnud, millest selline hääl tuli, tõenäoliselt mootorrattur riivas autot. Videost oli näha, et mootorrattad liiguvad väga kiiresti autost eemale, l polegi võimalust neid kätte saada. L. P.

L. tegi kõik, mis tegema pidi, sihtkohta jõudes kontrollis, politsei alustas menetlust. Vigastus on seostatav. Kui isik ei ole oma rikkumisega nõus, miks oli nõus kiirmenetlusega Isikule määrati ? äärmiselt väike rahatrahv, varasemalt karistamata, toime pandud ettevaatamatusest. Leiab, et Z.G karistus on proportsionaalne, kaebus ei ole põhjendatud. Kõrguste vahe sellest, et takso oli koormatud 5 inimesega. Jätta kaebus rahuldamata. Kaebuse esitaja repliigi korras leidis, et puuduvad piisavad tõendid, tegemist on taksoga, kuhu kliendid sisenevad ja juht ei saa olla kindel, et tema mootorratas seda autot kriimustas. Maakohtu seisukoht

Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, vaadanud pardakaamera videot, tänavakaamera videot,

tunnistaja ja fototabeleid sõidukitest, kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused, samuti kohtuvälise menetleja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale.

Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 l etletud küsimused. o

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või - anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Väärteoasja nr 2317,23,005231 vaidlustatud kiirmenetluse otsuse nr 10220182611514 kohaselt inkrimineeritakse menetlusalusele isikule 14.05.2023 -s 1 kuupäeval LS § 223 lg ettenähtud süüte Puutuvalt menetlusalusele isikule LS § 223 lg 1 järgi inkrimineeritud o toimepanemist. väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist oli liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg

1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule ette heitnud LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustus kuivõrd nimetatud kohustuste kohaselt te eiramist, peab liikleja olema

viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisega riivas menetlusalune isik peatunud sõidukit ja põhjustas oma tegevusega varalise kahju P. le. L.

Kohtuistungil vaadeldi väärteoasja materjalide juures olevat Narva mnt tänava Pirita tee - turvakaamera salvestist, millest nähtub, et foori taga seisavad autod, kõige parempoolses reas suunaga kesklinna poole halli värvi Bolt kirjetega sõiduauto ning tagant poolt sõidavad kaks mootorratast autode vahelt stopp jooneni, üks mootorratastest möödub selleks Bolt kirjega sõiduautost vasakult poolt ja teine Bolt kirjega sõiduauto kõrvalrajal seisvast sõidukist vasakult poolt. Samuti vaadeldi tunnistaja

P. L. poolt edastatud pardakaamera videot, millest nähtub, et sõiduauto seisab punase fooritule taga ja hetk enne fooritule roheliseks muutumist sõidavad sõiduki kõrvale stopp-jooneni kaks mootorratast, milledest seisvast ja pardakaameraga sõiduautost vasakult möödunud mootorratta reg. märk on XXX. Seejuures on salvestise korduval kuulamisel kuulda taustal raadiot ja enne seda, kui mootorratas ilmub videokaamera vaatevälja vasakul, kuulda ka krõpsatust. Puutuvalt menetlusalusele isikule inkrimineeritud LS § 223 lg 1 väärteokoosseisu tuleb kohtu arvates esmalt tuvastada seda, kas tegemist on liiklusõnnetusega. LS § 2 p 32 kohaselt on liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. LS § 223 lg 1 sõnastuse järgi on karistatav mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

Kohtule esitatud väärteoasja materjalidest, s.o liiklusõnnetuse aktist ja sõidukite vaatlusprotokolli juures olevatest fotodest nähtuvalt on sõidukil Suzuki GSF650S reg. märgiga

XXX tuvastatud suunatule korpusel kontaktjäljed parempoolse esi , mis on 75 cm kõrgusel maapinnast (pildistamise hetkel istub isik mootorrattal, jalad maas). Samuti tuvastati sõiduautol

Toyota Avensis reg. märgiga val, mööda poritiiba triibuna XXX kahjustus vasakpoolsel tii

kulgev värvikahjustus, 80 cm kõrgusel maapinnast. Sõidukil Toyota Avensis fikseeriti vigastused ilma reisijateta, liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt oli sündmuse hetkel sõidukis viis inimest. Väärteoasja kirjalikest tõenditest, s.h liiklusõnnetuse aktist nähtuvalt juhtis menetlusalune isik sõidukit Suzuki GSF650S reg. märgiga XXX.

Kaebuse esitaja tunnistab, et ta sündmuse hetkel sündmuskohal viibis, kuid ei tunnista sõiduauto riivamist mootorratta suunatulega. Menetlusalune isik leiab, et sõidukitel fikseeritud vigastuste kõrguste vahed on liiga suured. Väärteoasja materjalidest nähtub, et mootorratta suunatule ülemine nurk on 75 cm kõrgusel, mille kõrgus mõne võrra alaneb, kui sõitja sellele peale istub. Sõiduautol tuvastatud vigastus ilma reisijateta on 80 cm kõrgusel, on eluliselt usutav, et sõiduauto vajub 5 reisija autos viibides vedrustuse tõttu vähemalt 5 cm võrra. Eeltoodud tõenditest nähtuvalt leiab kohus, et olukorras, kus mõlemad sõidukid olid liikluses koos sõidukijuhtidega ja sõiduauto puhul nelja reisijaga, on eluliselt usutav, et kontaktis olles on antud

kõrgustel vigastuste tekkimine võimalik. Samuti leiab kaebuse esitaja, et kuivõrd suunatule kahjustus on suunatule ülemises ääres, oleks pidanud vigastuse tekitamiseks antud õnnetusjuhtumi puhul mootorratas olema kallutatud sõiduki poole terava nurga all. Mootorratta vaatlusprotokolli juurde kuuluvatelt fotodelt nähtub, et suunatulel olev kulumisjälg on ülemises nurgas ja välise ääre ülemises osas, mitte ülemises ääres nagu menetlusalune isik kaebuses on avaldanud. S ja välimises eega suunatule nurgas

ääres gul püstises asendis liikumisel millegi oleva kulumise jaoks piisaks kohtu hinnan riivamiseks.

Sõiduki Toyota vigastus on pikk kriips värvikahjustusena ja seda poritiiva ülemises osas.

Kahjustuseks olev kriips ei ole sirge ja liigub kaasa poritiiva kumerust arvestades. Kohtu hinnangul on ka antud tekkinud vigastus eluliselt usutav arvestades, et antud sõidukite puhul on olemas arvestatav massivahe ning mootorratta suunatuli ei ole kinnitatud jäigalt vaid annab surve avaldamisel veidi järgi, mistõttu antud juhul kui suunatuli riivas sõiduauto poritiiba liikus see vastavalt po tiiva kumerusele. ri Menetlusalune isik on ka leidnud, et kui ta oleks tõesti antud vigastuse tekitanud, oleks pidanud sõiduauto juht t järgi sõitma, märku andma. Väärteoasja materjalide juures olevatest alle videosalvestistest on , näha, et pärast seda kui mootorratas sõiduautost möödus läks foorituli kiiresti ka roheliseks ning mootorrataste kiirendus oli nii palju suurem sõiduautodest, mistõttu

liiklust arvestades oleks reisijatega koormatud olnud ka parima tahtmise juures sõiduautol

äärmiselt keeruline mootorratastele järgi jõuda. Ilmselgelt ei oleks tunnistaja oma koormatud sõidukiga mootorratastele järele jõudnud. Lisaks nähtub tunnistaja sõiduki pardakaamera salvestisest, kuidas mootorratturid kiirendavad ja liiguvad Reidi teele ning sõeluvad sõidukite vahel, sõites paremal sõidurajal liikuvatest veokitest mööda vasakult ja siis kiiresti veokite ette, kusjuures vasakul sõidurajal on tekkinud juba sõiduautodest pikk rida, mis takistab edasipääsu ja veokitest möödumist. Seega kasutasid mootorratturid ära mootorratta kiirenduse ja kitsa vahe sõidukite vahel, et veokitest mööduda, kuid tunnistaja ei oleks sealt sõiduautoga kuidagi läbi mahtunud. Samuti avaldas tunnistaja, et vigastuse fikseeris ta alles hiljem, sündmuse hetkel kuulis ta vaid mingit eriskummalist mitte tavalist sõidukijuhtimisega kaasnevat häält, mille tuvastamise muutis keerulisemaks sõidukisalongis mängiv raadio ning neli reisijat. K võrd ui tegemist oli riivamisega, on usutav, et kokkupuudet ei olnud ka tunda, vaid ainult kuulda. Küll pidi seda tundma kergema massiga mootorratast juhtinud menetlusalune isik. Tunnistaja ütluste kohaselt pärast reisijate maha panekut kontrollis auto üle ja avastas vigastuse ning võttis politseiga ühendust. Kuivõrd tunnistaja puhul on te gemist taksojuhiga, siis on taksojuhtidel kohustus hoida oma sõiduk puhtana, et sõiduk ei määriks klienti, mistõttu on ka loomulik, et taksojuht kontrollib regulaarselt oma sõiduki välimust, vältimaks pretensioonide esitamist klientide poolt. Sellistest asjaolude kogumist saab järeldada, et tunnistaja kuulis keelava fooritule taga seisvas sõidukis olles mingit heli, millele järgnevalt möödus tema seisvast sõidukist mootorrattur ning hiljem tuvastas tunnistaja, et sellele küljele, millest möödus mootorrattur, on tekitatud kriimustus. Seejuures, kui arvestada sõiduauto koormatust viie isikuga, ühtib kriimustuse kõrgus menetlusaluse isiku mootorratta parempoolse esimese suunatule serva kõrgusega. Kohus leiab, et nimetatud asjaolude kogum loob oma kogumis sellise kvaliteedi, millest annab teha üheseid järeldusi menetlusaluse isiku süülise käitumise kohta. Seega on tuvastamist leidnud, et kaebuse esitaja Z.G Suzuki GSF650S juhtis sõidukit

reg. märgiga riivas peatunud sõidukit Toyota Avensis reg. märgiga XXX, millega

XXX. Väärteotoimikus leiduva liiklusõnnetuse akti ja sõidukite vaatluspro kollide fotode to järgi on tuvastatavad tekitatud kahjustused sõiduautol ja mootorrattal. Sellest tulenevalt saab järeldada, et varalist kahju on tekitatud omanikule

sõiduauto

P. L. ning sõiduki taastamine endisesse seisukorda eeldab rahaliste kulutuste tegemist. Seega tegemist on liiklusõnnetusega LS § 2 p

32 mõttes. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega.

Väärteoasja materjalidest ütlustest , sh videosalvestistelt, menetlusaluse isiku ja tunnistaja lähtuvalt sõitis mootorrattaga sõidukite vahelt stopp Z.G -jooneni ning riivas seisvat

sõiduautot. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt kiirendab selline liiklemisviis sõiduautode vahel liiklusvoolu ja samastab seda autost möödasõiduga. LS 2 p §

76 sätestab, et sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas ning kaherattaline mootorratas ja mopeed

võivad sõidurajal liikuda kahes reas. Seega seadusest tulenevat õigust selliseks liiklemiseks menetlusalusel isikul ei olnud, seda ei ole hetkel temale ka ette heidetud, kuid on selge, et selliselt liigeldes on keerulisem hoida kaasliiklejatega ohutut külgvahet. Arvestades taolist käitumist leiab kohus, et menetlusalune isik kasutas ilmselgelt ebaõigeid juhtimisvõtteid ega järginud LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 sätestatud kohustusi, s.t liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda ning juht peab sõitmisel hoidma ohutut külgvahet. Vaadates liiklusõnnetuse põhjustamise asjaolusid, võib tulla järeldusele, et kuna menetlusalune isik ei täitnud LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 kohustusi, siis on süütegu toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidas võimalikuks, et kui ta piisava hoolsusega ei täida liiklusnõudeid, s.h ei ole viisakas ega arvesta teiste liiklejatega ega hoia piisavat siis tekitab ta liiklusohu, külgvahet,

mis omakorda võib põhjustada liiklusõnnetuse. Seega liikudes sellisel viisil sõidukite vahel kitsastes tingimustes, kus külgvahe on praktiliselt olematu, pidi menetlusalune isik pidama võimalikuks, et kui tema liikumistee jääb kitsaks ja ta kaldub kõrvale, võib ta riivata seisvaid sõidukeid ja neid kahjustada ning ta ka möönis seda. Arvestades menetlusaluse isiku liiklemise stiili, sõites teiste sõidukite vahel sõiduradu eraldaval joonel kitsas vahes, saab tulla järeldusele, et just kaebuse esitaja poolt valitud liiklemisstiil põhjustas liiklusõnnetuse ning liiklusnõuete kohasel täitmisel liiklusseaduses sätestatud reegleid järgides sõidurajal sõites, , oleks olnud

liiklusõnnetuse põhjustamine välditav. Arvestades asjaoluga, et menetlusalune isik riivas peatunud sõidukit Toyota Avensis liiklusnõuete eiramine ette heidetav vaid kaebuse , on esitajale, kuivõrd vaid menetlusaluse isiku juhitav sõiduk oli liiklusõnnetuse toimumise ajal liikumises ning seisev sõiduk ei saa mootorratast riivata. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

LS § 16 lg 1 ja § 46 lg 3 kohustusi ja pani sellega toime LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Karistuse määramine

Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt.

LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud -

teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Eelmärgitud säte võimaldab ka lõike kaks kohaselt lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest s.t sanktsiooni rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot, ülemmäärast 1/10 ulatuses, s.o määra ähedases määras ning lisakaristus jäeti sootuks alam l

kohaldamata. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüd süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad lase asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri ja üldpreventiivseid eesmärke. -

Hinnates Z.G süü suurust LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo puhul on süü hinnatav keskmisena, kuivõrd tegemist on LS § 223 lg 1 sätestatud ühe alternatiivse tagajärjega, s.o varalise kahju tekitamisega, mis teoreetiliselt ei tohiks olla kuigi suur.

Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Kaebuse esitanud isiku käitumises ei ole kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei kohtuvälises ega ka kohtumenetluses tuvastatud.

Puutuvalt üldpreventsiooni leiab koh eelkõige karistuse määramise fakt, mitte niivõrd us, et

karistuse suurus annab ka teistele liiklejatele signaali, et liikluses tuleb olla hoolikas ja tähelepanelik ning teiste vara kahjustamisest tuleb hoiduda ja liiklusõnnetuse põhjustamise korral politseile vastavalt kehtiva seaduse nõuetele teatada ning liiklusnõuete eiramisele järgneb vastutus.

Mis puudutab eripreventsiooni, siis menetlusalu , sel isikul ei ole kehtivaid väärteo karistusi mistõttu arvestades süü suurust, kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, asub kohus seisukohale, et kohtuvälises menetluses tuvastatud asjaolud oleksid andnud aluse määrata karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Samas arvestades, et teisele sõidukile põhjustatud vigastus ei ole suur ning loodetavasti ei osutu taastamisremont kalliks, ning et menetlusalusel isikul ei ole kehtivaid karistusi liiklusnõuete eiramise eest, leiab kohus, et karistuse määramine alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra on siiski põhjendatud. Pealegi ei saa kohus kaebemenetlus Samuti loodab kohus, et es nii või teisiti karistust raskendada.

kohtuvälise menetleja määratud raha määr mõjutab menetlusalust isikut piisavalt, trahvi

sundimaks teda edaspidi liikluses käituma õiguskuulekalt ning hoolikalt ja lisaks sellele ka viisakalt,

vältimaks teiste liiklejate vara kahjustamist.

Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus või -

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/