2-22-128099/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. september 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-128099

Kohtuasi

ESRACING OÜ hagi X vastu võlgnevuse ja viivise

nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. mai 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ESRACING OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

360,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

ESRACING

OÜ

(registrikood

11267887),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Deivi Vaht

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19. mai 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-22-128099 muutmata.

2. Jätta ESRACING OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud ESRACING OÜ kanda.

4. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista

ESRACING OÜ-lt X kasuks välja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 900 eurot.

Kohustada ESRACING OÜ-d tasuma väljamõistetud menetluskuludelt (900 eurot)

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ESRACING OÜ (hageja) esitas 27. juulil 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse X (kostja) vastu 376,66 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväitega lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 2. septembril 2022 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista

kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 356 eurot ja viivise 4,18 eurot ning jätta menetluskulud

kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt tellis kostja 30. juunil 2022 telefoni teel hagejalt sõiduauto

Volkswagen Tiguan (registreerimismärk XXXXXX, edaspidi ka sõiduk) remonditööna sõiduki

juhtaju tarkvara modifitseerimise (adblue). Hageja teavitas kostjat, et töö hind on alates 360

eurot (käibemaksuga) ning lõplik hind sõltub töö keerukusest.

2.2. Kostja tõi 1. juulil 2022 sõiduki hageja juurde. Samal päeval teostas hageja tellitud töö ning

pealelõunal tuli kostja poolt volitatud isik sõidukile järele. Volitatud isik palus arve saata e-

posti aadressile XXX. Hageja edastas arve nr 115370 kostja osundatud e-posti aadressile, kuid

kostja ei ole arvet tasunud. Ka pärast korduvaid meeldetuletusi ja arve saatmist kostja

telefoninumbrile (XXXXXXX), ei ole kostja arvet tasunud. 29. augustil 2022 laekus hageja

kontole Y-lt ülekanne summas 4 eurot selgitusega XXXXXX, mille hageja on põhivõlast maha

arvestanud.

Asjas ei oma tähtsust, kellele sõiduk kuulus. Töö tellis kostja, kellega lepiti kokku

lepingutingimused. Hageja on töö teostanud ja sõiduki kostja poolt volitatud isikule üle andnud.

Hageja hinnangul kohustub töö eest tasuma isik, kes leppis tingimustes kokku ning tõi sõiduki

remonditöökotta.

Kostja vastuväited

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Hageja ei ole tõendanud hageja ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu. Samuti ei ole hageja

tõendanud töö teostamist ega üleandmist. Kostja ei ole hagejalt hagis väidetud tööd tellinud ega

ka hagejaga lepingut sõlminud. Kostja ei ole vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja on hagejaga

telefoni teel suhelnud, kuid kostja ei ole töö tellija. Töö tellimisel suhtles hagejaga kostja

elukaaslane Y ning ta oli hagejale sõiduki üleandmisel Y-ga kaasas.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 19. mai 2023. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, mõistes hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja

1434 eurot.

4.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et kostja tellis sõiduki

remonditöö. Seejuures ei tulene ühestki hageja esitatud e-kirjast, et kostja oleks tunnistanud

hagejalt sõiduki remonditöö tellimist. E-kirju on hagejale saadetud e-posti aadressilt XXX ning

kostja ei ole märgitud ühegi e-kirja saatjana. Puuduvad ka tõendid, et nimetatud e-posti aadress

kuuluks kostjale.

4.2. Maakohus hindas tunnistajate Y, W ütlusi, hageja seadusliku esindaja Q ja kostja vande all

antud seletusi ning asus seisukohale, et hageja väide kostjaga töövõtulepingu sõlmise kohta on

tõendamata. Seevastu tõendas kostja, et töö tellis hagejalt Y, kes oma ütlustega kinnitas, et tema

tellis töö kostja telefonilt hageja juhatuse liikmega rääkides. Seda asjaolu kinnitas vande all ka

kostja. Hageja esitatud telefonikõnede kõneeristused tõendavad seda, et kostja telefonilt tehti

hageja juhatuse liikmele 30. juunil 2022 kolm kõnet, aga mitte nende sisu ega selles osalejaid.

Ka sõiduki üleandmine kostja poolt hagejale ei tõenda, et tööd tellis kostja. Seejuures on Y

11. juuli 2022. a e-kirjaga hagejat teavitanud, et tema kui sõiduki omanik on töö tellija.

Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et sõlmis töövõtulepingu

kostjaga, siis puudub vajadus ülejäänud nõude eelduste tuvastamiseks (lepingu sisu, tööde

nõuetele vastavus, tasu sissenõutavaks muutumine).

Apellatsioonkaebus

5. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha asjas

uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

5.1. Maakohus on vaidlustatud otsuses jätnud põhjendamata, miks kostja tõendid, sh

tunnistajate ütlused on kaalukamad, kui hageja tõendid. Seejuures on tunnistaja Y kostja

hinnangul andnud valeütlusi. Y valeütlustele on hageja maakohtu tähelepanu juhtinud ka

kohtuistungil.

5.2. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et teenuse tellis kostja. Seda on kinnitanud ka hageja

seaduslik esindaja vande all antud ütlustega. Ka kinnitas hageja seaduslik esindaja, et ta ei ole

kunagi telefoni teel Y-ga suhelnud.

5.3. Lisaks on hageja seisukohal, et maakohus ei võtnud põhjendamatult asja juurde hageja ja

kostja 19. aprillil 2023 esitatud seisukohti koos tõenditega ega hageja 20. aprillil 2023 esitatud

tõendit. Hagejal ei olnud tõendeid võimalik varasemalt esitada, sest kostja polnud enda

vastuväidetes selget positsiooni esile toonud, mida hageja oleks saanud täiendavate tõenditega

ümber lükata.

Vastustaja seisukoht

6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub

maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kostja

väitele märgib kolleegium, et TsMS § 637 lg 2¹ järgi on ringkonnakohtul alati õigus

apellatsioonkaebus menetlusse võtta ning tegemist ei ole menetlusõiguse normi rikkumisega.

Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis ei olnud võimalik veel hinnata, kas

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit.

8. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes jätkuvalt selle üle, kas poolte vahel on sõlmitud

töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Hageja nõuab kostjalt töö eest tasu

ning selle tasumisega viivitamise eest viivist. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et

kostja tellis sõiduki remonditöö ning jättis seetõttu hagi rahuldamata.

8.1. Hageja väitel on maakohus hinnanud lepingu sõlmimise kohta esitatud ja kogutud tõendeid

ebaõigesti, lisaks sellele jätnud menetlusõiguse norme rikkudes väidete ja tõenditega

arvestamata, mis tingis ka hagi rahuldamata jätmise. Kolleegium nõustub hagejaga selles, et

maakohus rikkus menetlusõiguse norme sellega, et jättis põhjendamatult asja juurde võtmata

hageja ja kostja 19. aprillil 2023 esitatud seisukohad koos tõenditega ning hageja 20. aprillil

2023 esitatud tõendid. Nimetatud rikkumise sai ringkonnakohus kõrvaldada ning see ei mõjuta

asja lahendust (dtl-d 226–227).

8.2. Tegemist on TsMS § 405 järgi lihtmenetluse asjaga ning sellist asja saab maakohus

menetleda oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kuid järgima peab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohtu 20. aprilli

2023. a istungi protokolli kohaselt leidis maakohus, et „dokumendid ja seisukohad, mis on

mõlema poole poolt esitatud alates kohtu kirjast 19.04.2023 on esitatud hilinemisega ning neid

kohus asja juurde ei võta ja tagastab“ (dtl 167, ajamärk 00:09:44). Asja materjalidest ei nähtu,

et maakohus oleks määranud pooltele avalduste ja taotluste esitamise tähtaja. Selliselt on

maakohus rikkunud üldist menetluspõhimõtet anda menetlusosalistele tähtaeg avalduste,

taotluste, tõendite ja vastuväidete esitamiseks. Alles seejärel saab kohus tugineda TsMS §-

le 331 (TsMS § 237 lg 1, § 330 lg 1).

Samas ei mõjuta 19. aprilli 2023. a ja 20. aprilli 2023. a seisukohad ja tõendid asja lahendust,

sest ka nende põhjal ei saa teha hageja soovitud järeldust hageja ja kostja vahel töövõtulepingu

sõlmimise kohta.

9. Kolleegiumi hinnangul analüüsis maakohus esitatud ja kogutud tõendeid TsMS § 232 lg 1

järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jõudis põhjendatud järelduseni, et hageja väide

kostjaga töövõtulepingu sõlmimise kohta ei ole tõendatud (vt maakohtu otsuse p 11.6–11.7).

9.1. Apellatsioonkaebuses on hageja esile toonud mitmeid asjaolusid, mis tema arvates omavad

olulist tähtsust, kuid on maakohtu poolt jäetud arvestamata. Nii keskendub hageja

videosalvestuse, fotode, kõneeristuste ja tunnistaja Y ütluste detailsele analüüsile ning nendes

vastuolude leidmisele. Kolleegiumi hinnangul on põhjendatud kostja vastuväide, et tõendite

kogumise ajal oli vaidlusalusest sündmusest möödas ligi aasta ning kostja ja Y ei saa mäletada

kõiki selle sündmusega seotud detaile. See asjaolu ei muuda tunnistaja ütlusi

ebausaldusväärseks ning kolleegiumi hinnangul ei esine TsMS § 238 lg 5 järgi alust tõendi

arvestamata jätmiseks.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et

lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Tunnistajate ütlused ja poolte vande all antud

seletused on omavahel vastuolus. Selleks, et teha kindlaks, kellega on hageja lepingu sõlminud,

saab kasutada VÕS §-s 29 sätestatud objektiivseid tõlgendamise reegleid. Kolleegiumi

hinnangul on maakohus sellises olukorras õigesti lähtunud kogutud tõenditest, mis haakuvad

teiste asjas esitatud tõenditega. Hinnates täiendavalt juurde lepingu tõlgendamisel arvestatavate

asjaoludega (VÕS § 29 lg 5), ei saa tõendite kogumi põhjal teha järeldust, et töövõtulepingu

pooleks on kostja.

9.2. Asjas on tõendatud, et esialgu pidas hageja töö tellijaks OSAÜHINGUT Rahvusvahelise

Autoveo Expert (vt arve-saateleht nr 115363, dtl 63). Seejärel pidas hageja töö tellijaks kostjat,

sest kõne tehti kostja kasutuses olevalt mobiiltelefoni numbrilt ning kostja tõi sõiduki

remonditöökotta (vt 11. juuli 2022. a e-kirjad; dtl-d 25–26). Nõustudes maakohtuga,

ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Töövõtulepingu pooleks ei saa ilmtingimata lugeda isikut,

kelle telefoni kasutades töö tellitakse ja kes sõiduki remonditöökotta toob. Hageja ei ole

tõendanud, et selline on vastaval tegevus- või kutsealal tava või pooltevaheline praktika. Ka

asjaolu, et kostja oli hageja juhatuse liikmega varasemalt tuttav, ei anna alust eeldada, et just

kostja saab olla töövõtulepingu pool. Isegi kui selline eeldus hagejal kostja käitumisest tekkis

(tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 3), siis on see ümber lükatud Y 11. juuli 2022. a e-

kirjaga. Eelnevalt oli hagejalt töid tellinud OSAÜHING Rahvusvahelise Autoveo Expert, kuid

ka nendest asjaoludest ei saa teha järeldust, et kui töö tellijaks ei ole äriühing, siis on selleks

kostja kui äriühingu juhatuse liige. Nii kostja kui ka Y on äriühinguga seotud, olles selle

osanikud (dtl-d 101–103).

9.3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et tunnistaja Y ütlused haakuvad 11. juuli 2022. a e-

kirjaga, mille kohaselt andis Y teada, et hageja remontis tema sõidukit, andes e-posti aadressi

arve saamiseks. Maakohus järeldas sellest põhjendatult, et Y kinnitas hagejale, et tema kui

sõiduki omanik tellis töö (vt maakohtu otsuse p 11.6.2). Lisaks sellele ei ole vaidlust selle üle,

et hageja andis sõiduki üle Y-le ning Y on hagejale teinud ülekande 4 eurot selgitusega

XXXXXX (dtl 51). Kolleegium nõustub maakohtu poolt videosalvestusele, fotodele ja

kõneeristustele antud hinnanguga. Nendest tõenditest ei nähtu, milliseid tahteavaldusi pooled

omavahel vahetasid ning asjaoludest, mida need tõendid tõendavad (kostja poolt sõiduki

töökotta viimine ning kõnede aeg ja kestus), ei saa järeldada kostja poolt töö tellimist.

9.4. Kolleegium leiab, et hageja, kes tegutseb oma majandus- või kutsetegevuses, peab vaidluse

korral varustama ennast tõenditega, et tõendada, kellega tal on leping sõlmitud. Praegusel juhul

oli hagejal juba enne kohtusse pöördumist olemas Y poolt antud kinnitus, et tema tellis hagejalt

töö. Vaatamata sellele otsustas hageja esitada tasu saamiseks hagi kostja vastu.

Eelneva põhjal leiab kolleegium, et maakohtu otsus on õiguslikult põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kuna kostja ei ole lepingu pool,

siis puudub vajadus hinnata teisi hagiavalduses esitatud nõude rahuldamise eeldusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

10. Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu ei näe kolleegium põhjust maakohtus kantud

menetluskulude jaotust muuta. Kuigi hageja on palunud tühistada maakohtu otsuse terves

ulatuses, ei ole ta menetluskulude kindlaksmääramise kohta sisulisi väiteid esitanud. Ka ei ole

hageja väitnud, et maakohtu menetluskulud oleks tulnud teisiti jaotada sõltumata sellest, et

maakohus jättis hagi rahuldamata.

11. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus apellatsiooniastme menetluskulude

jaotuse. Apellatsiooniastme menetluskulud jäävad apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise

tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles

kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses hageja menetluskulud kindlaks määranud,

määrab kolleegium TsMS § 174 lg 3 järgi kindlaks ka hageja apellatsiooniastme menetluskulud.

13. Apellatsioonimenetluses on kostja palunud hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulu

1650 eurot. Menetluskulude nimekirja järgi on kostjale ostutatud õigusabi 11 tundi,

tunnihinnaga 150 eurot. Kolleegium leiab, et kostja apellatsiooniastme menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.

14. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS

§ 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust.

15. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus

kostja lepingulisel esindajal hageja

apellatsioonkaebusega tutvumisele 3 tundi, sellele vastuse koostamisele 4 tundi ja 23. augusti

2023. a seisukoha koostamisele 4 tundi. Kolleegium, arvestades menetlusdokumentide sisu ja

mahtu ning asja vähest õiguslikku keerukust, peab apellatsioonkaebusele vastuse ja täiendava

seisukoha koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi. Kolleegium peab esindaja

tunnitasu põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses

lepingulise esindaja kuludena 900 eurot (= 6 tundi x 150). Kostja ei taotle menetluskulude

hüvitamist käibemaksuga. Tulenevalt kostja taotlusest peab hageja tasuma hüvitatavatelt

menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

16. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)