4-23-2320/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-23-2320

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2023, Tallinnas Väärteoasja number 4-23-2320 (väärteoasja nr 2317,23,006265) Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi X väärteoasi LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi Menetlusalune isik X; ik: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx; kodakondsus: Eesti Vabariigi; töökoht: XXX. RESOLUTSIOON

Lõpetada väärteomenetlus X suhtes väärteoasjas nr 4-23-2320 (väärteoasja nr 2317,23,006265, väärteoprotokoll nr AB1570456) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses tema teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Väärteoasja materjalid edastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja menetlemise korraldamiseks. Käesolev määrus edastada Xle, Põhja prefektuurile ja Põhja Ringkonnaprokuratuurile. Edasikaebamise kord KrMS § 387 lg 1 alusel võib määruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 12.07.2023 on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2317,23,006265 (väärteoprotokoll nr AB1570456) leides, et menetlusalust isikut X tuleks karistada LS § 201 lg 2 ja § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritavate süütegude eest arestiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut X on karistatud varasemalt 30.12.2022 väärteootsusega mh LS § 201 lg 2 alusel ning 09.04.2020 väärteootsusega LS § 201 lg 2 alusel, mis on kõik kehtivad karistused. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt puudub Xl alates 07.10.2012 juhtimisõigus. Väärteoprotokolli kohaselt on X käesoleva

4-23-2320

teo toime pannud 22.06.2023. Märkima peab ka seda, et X karistati Harju Maakohtu 03.02.2021. a otsusega asjas nr xxx KarS § 4231 järgi. Kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete (mootorsõiduki juhtimine ilma mootorsõiduki juhtimisõiguseta) süütegude toimepanemist, kuivõrd 22.06.2023 peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et X tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused.

Nimelt on tuvastatud, et Xl puudub alates 2012 aastast juhtimisõigus, kuid ta on sellest olenemata juhtinud mootorsõidukit nüüdseks kolmel korral (24.03.2020, 14.10.2022 ja 22.06.2023) ning neist kahel esimesel juhul on ta ka süüdi tunnistatud. KarS § 4231 kohaselt on kuriteona karistatav mootorsõiduki (samuti maastikusõiduki või trammi) juhtimine vastava kategooria mootorsõiduki (või trammi) juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 15.06.2021. a otsuses nr 1-20-3067/33 KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisu osas esmalt selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus KarS § 24 lg 1 tähenduses ning KarS § 4231 kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (p 9).

KarS §-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Seejärel on Riigikohus otsuse p-s 11 märkinud, et KarS §-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega.

Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik (p 12). Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus (p 13). Täiendavalt selgitas kriminaalkolleegium otsuse p-s 14, et süstemaatilisuse tunnuseid ei ole võimalik ammendavalt loetleda. Iga asja lahendamisel tuleb kõnesolevat küsimust käsitledes lähtuda üksikjuhtumi asjaoludest, võttes arvesse kõiki aspekte, mis räägivad kas süstemaatilisuse poolt või siis selle vastu.

Näiteks võib mõnel erandjuhul süstemaatilisuse vastu rääkida see, et toimepanija juhib sõidukit olukorras, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), ent pole siiski piisav nende sätete kohaldamiseks. Viidatud kohtuotsuses (p 17) leidis Riigikohus, et isik on toime pannud kuriteo KarS § 4231 mõttes, sest esiteks juhtis ta sõidukit juhtimisõiguseta ajal (25.07.2019), mil tal oli kaks kehtivat karistust KarS § 4231 järgi (07.06.2017. a ja 07.06.2018. a otsused). Teiseks oli isik veidi enam kui kolme aasta jooksul juba viiendat korda tabatud mootorsõiduki juhtimiselt ilma juhtimisõiguseta.

Kolmandaks polnud isikul juhtimisõigust kunagi olnudki. Sealjuures märkis Riigikohus, et rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Isiku selgitus, et tal oli vajalik sõidukit juhtida 25.07.2019 tööülesannete tõttu, on samuti argument süstemaatilisuse kasuks, peegeldades isiku suhtumist. Käesolevas väärteoasjas nähtub X puhul, et tal on samuti kehtiv karistus KarS § 4231 järgi.

Nimelt on teda motoorsõiduki süstemaatilise juhtimise eest ilma juhtimisõiguseta karistatud Harju Maakohtu 03.02.2021. a otsusega asjas nr xxx KarS § 4231 järgi. Talle mõisteti sellise kuriteo eest karistuseks 3 kuud vangistust, mida ei pööratud KarS § 73 alusel täitmisele tingimusel, et ta ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseaeg lõppes karistusregistri kohaselt 02.02.2022. Seega karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 6 kohaselt on nimetatud

4-23-2320

kriminaalkaristus Xl kehtiv veel kuni 02.02.2025. Eeltoodu tähendab, et X on väärteoetteheite kohaselt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ajal (22.06.2023), mil tal oli kehtiv karistus samalaadse kuriteo toimepanemise eest. Nimetatud Harju Maakohtu 03.02.2021. a otsusest nähtuvalt on X juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 27.12.2019 (selle eest karistatud varasemalt kriminaalkorras 03.02.2020), 24.03.2020 (selle eest karistatud väärteokorras 09.04.2020) ja 13.06.2020. Praegu heidetakse Xle ette mootorsõiduki juhtimist 22.06.2023 ehk vähemalt neljandat korda ca 4,5 aasta jooksul.

Harju Maakohtu 03.02.2021. a otsusest ei nähtu, mis põhjustel on X mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtinud. Samas saab eeldada, et kohtuotsuses nimetatud tegude puhul ei olnud tal selliseks käitumiseks mingitki õigustavat erandlikku asjaolu, mida võiks lugeda olukorraks, mis piirneb hädaseisundi (KarS § 29) või kohustuste kollisiooniga (KarS § 30), sest vastasel korral poleks teda kriminaalkorras süüdi mõistetud. Samas nähtub väärteoasja materjalidest, et X juhtis mootorsõidukit, kuna soovis, et klient saaks oma kauba õigeaegselt kätte.

Seega ei olnud Xl tegelikkuses mingisugust vähegi õigustavat põhjust mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta juhtida tal ei olnud. Arvestades, et Xl ei ole vähemalt alates 07.05.2012 olnud juhtimisõigust, on praegusel juhul põhjust arvata, et ta lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Selles kohtu hinnangul võibki seisneda üksikjuhtumite vaheline sisuline süsteem, mis täidaks KarS § 4231 kuriteokoosseisu. Lisaks ilmestab X õiguskorda eiravat käitumist ilmestab ka asjaolu, et 24.03.2020 juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest 09.04.2020. a otsusega talle määratud rahatrahvi ei ole X tasunud, mistõttu see 31.10.2022. a määrusega asendati arestiga, mis omakorda asendati 20 tunni üldkasuliku tööga.

Samuti on Xl jätkuvalt tasumata ka 14.10.2022 juhtimisõiguseta sõiduki juhtimise eest 30.12.2022. a otsusega talle määratud rahatrahv. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et isik, keda on mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise eest kriminaalkorras KarS § 4231 järgi karistatud ning kes selle karistuse kehtivuse ajal endiselt jätkab sarnast käitumist ehk mootorsõiduki juhtimist ilma juhtimisõiguseta, esinevad KarS § 4231 mõttes kuriteokoosseisu tunnused.

Seetõttu tuleb väärteomenetlus käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel X suhtes teos kuriteotunnuste ilmnemise tõttu lõpetada ning edasiselt tuleb toimetada kriminaalmenetlust uurimaks, kas X on toime pannud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele, mistõttu kohus lõpetab väärteoasja menetluse ja suunab asja Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse korraldamiseks.

Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p-st 4, § 48, § 85, § 107 lg-st 2.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik