1-08-14119/21 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-08-14119

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29 märts 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 28 märtsil 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-08-14119 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Tõlk Nadežda Bõstrova Prokurör Jüri Vissak Kaitsja vandeadvokaat Rein Napa Taotlus M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu M.E

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel:

xxxxxxxxxxxxxxxxxalevik Lohusuu vald Ida-Viru maakond; isikukood xxx RESOLUTSIOON

Jätta M.E tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK M.E on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 22.01.2009.a otsusega kriminaalasjas

nr 1-08-14119 KarS § 200 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks on mõistetud 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel on mõistetud karistust vähendatud ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust

Harju Maakohtu 15.01.2007.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis 1 aasta 9

2 (3) kuud 23 päeva vangistust, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 9 kuud 23 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.07.2008.a ja lõpeb 03.05.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.01.2011.a. Tartu Vangla edastas 25.01.2011.a

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 28.03.2011.a seisuga on M.E kandmata karistusaeg 1 aasta 1 kuu 5 päeva vangistust. M.E on varem kriminaalkorras karistatud 1 korral:

1) 15.01.2007.a Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 4, 7, 8 ja § 199 lg 2 p 4, 7 järgi

3 aastat vangistust tingimisi 3-aastase katseajaga; KarS § 68 lg 1 loetud eelvangistuses

viibitud aeg (1 aasta 2 kuud 7 päeva) karistuse hulka, ärakandmisele kuuluv karistusaeg karistuse täitmisele pööramisel on 1 aasta 9 kuud 23 päeva vangistust.

Kriminaalhooldaja oma ettekandes ja vangla toetavad M.E tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Prokurör leiab, et M.E ei ole võimalik käesoleval ajal veel enne tähtaega

vangistusest vabastada. Kinnipeetav ei ole vangistuse ajal käitunud laitmatult. Teda on distsiplinaarkorras karistatud ka peale seda, kui toimus eelmine arutelu tema tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.Ese selgitab, et ta on vangistuses esmakordselt, mistõttu tal on olnud võimalus järele mõelda ja ta soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde koos abikaasaga. Tal võimalus asuda ka tööle ja ta on valmis osalema kõigis programmides, mis talle katseajaks määratakse. Kinnipeetav selgitas, et tal on vangistuse ajal

olnud mõned rikkumised, mille eest teda on karistatud distsiplinaarkorras, kuid leiab, et

viimased, millest on möödunud juba küllaltki pikk aeg, ei olnud tõsised rikkumised, vaid pisiasjad. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabastamiseks. Kaitsja leiab, et ka pärast vabanemist saab süüdimõistetu jätkata õpinguid, tegeleda spordiga ja käituda õiguskuulekalt.

M.E on karistatud distsiplinaarkorras korduvalt, kuid vaatamata sellele on vangla asunud seisukohale, et teda võib vabastada käesoleval ajal, kuna tal oleks just praegu rohkem

motivatsiooni vabaduses seaduskuulekalt käituda. Karistusest on kantud peaaegu ¾.

Arvestades seda, et ta on vangistuses esmakordselt, siis arvab kaitsja, et ligemale kolmeaastane kantud vangistus on oma karistuse eesmärgi täitnud. Vabaduses on tal toetav sotsiaalvõrgustik. Ta on töövõimetuse pensionär, kuid tal on võimalik asuda ka tööle.

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

M.E on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu puhul on tegemist isikuga, kes kannab vanglakaristust kuriteo eest, mille ta on toime pannud kohtu poolt määratud katseajal. Kohus märgib, et ei ole õige kinnipeetava ja

tema kaitsja väide, et isik kannab esmakordselt vangistust, mistõttu ta on saanud teha

järeldused ja vangistuse aeg on piisav. Kinnipeetava isiklikust toimikust ja karistusregistri väljavõttest nähtub, et ka esimete kuritegude toimepanemise järgselt oli M.E suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist ja ta viibis vahi all veidi üle ühe aasta ja kahe kuu. Kuigi tegemist ei olnud süüdimõistetuna vangistuses viibimisega, vaid eelvangistusega, oli ka

3 (3)

see küllaltki pikk aeg selleks, et isik oleks saanud teha järeldused, millised on võimalikud tagajärjed, kui ta jätkab õiguserikkumiste toimepanemist. Vaatamata sellele, et kohus pidas

võimalikuks ta edasiselt karistuse kandmisest vabastada, ei kasutanud süüdimõistetu talle antud võimalust, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on vangistuse ajal korduvalt karistatud distsiplinaarkorras, neli karistust on kehtivad ja kaks viimast rikkumist on toime pandud peale

seda, kui kohus viimati arutas tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Taotlemaks

ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Kõige eelneva põhjal leiab kohus, et M.E tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik