2-23-108091/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 (3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Eleri Kimmel Määruse tegemise aeg ja koht

04. september 2023.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-108091 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ hagiavaldus Xi (X) vastu raha tasumise nõudes Menetlustoiming Hagi läbi vaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Kostja X (isikukood xxxxxxxxxxx, aadress xxx) Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses Kirjalik menetlus Kohtumääruse resolutsioon

1. Jätta läbi vaatamata AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu) hagiavaldus Xi (X, isikukood xxxxxxxxxxx) vastu.

2. Tühistada kohtuistung toimumise ajaga 12.12.2023.a kell 10:00. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

3. Jätta menetluskulud Xi (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kanda.

4. Määrata AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu) menetluskulude suuruseks 603,77 (kuussada kolm koma seitsekümmend seitse) eurot.

5. Menetluskulud ei kuulu Xilt (X, isikukood xxxxxxxxxxx) väljamõistmisele, kuna menetluskulude summa on hagejale AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali (registrikood 12831829) kaudu) juba tasutud. Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie

2 (3)

(5) kuu möödumist määruse tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohtumääruse peale osa, millega määrati kindlaks menetluskulud, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne (15) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie (5) kuu möödumist määruse tegemisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

I. Asjaolude kirjeldus

1. AB “Lietuvos draudimas“ (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetlusest üle tulnud asjas 13.03.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse Xi (kostja) vastu raha tasumise nõudes. Kohus võttis hagiavalduse 17.03.2023 menetlusse. Hageja esitas 24.08.2023 kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks. Avalduse kohaselt, seoses sellega, et kostja on 24.08.2023 hagejale tasunud 1375,29 eurot, millest 719,47 eurot on põhinõue; 52,05 eurot on viivis; 245 eurot on riigilõiv ning 358,77 eurot on õigusabikulu, võtab hageja hagi tagasi.

II. Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Hageja on esitanud kohtule hagi tagasivõtmise avalduse. TsMS § 424 lg 1 esimene lause sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Eelmenetlus ei ole tsiviilasjas lõppenud, mistõttu kostja nõusolek hagi tagasivõtmiseks ei ole vajalik. Seetõttu on hagejal õigus hagi tagasi võtta ilma kostja nõusolekuta. TsMS § 423 lg 1 p 2 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kohus jätab hagiavalduse läbi vaatamata.

3. Kohus tühistab käesolevas asjas toimuma pidanud kohtuistungi toimumise ajaga 12.12.2023 kell 10:00, sest kohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata.

4. TsMS § 173 lg 1 esimene lause sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jättis hagi läbi vaatamata, seetõttu peab kohus käesolevas määruses märkima ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kindlaks määrama menetluskulud.

TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja on pärast hagi esitamist hageja nõuded rahuldanud. Kohus leiab, et

3 (3) kostja on menetluskulusid kandma kohustatud isikuks käesolevas asjas ning kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust 358,77 eurot ja kohtumenetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivust 245 eurot, see on kokku 603,77 eurot. Kohus peab hageja menetluskulusid lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab TsMS § 218 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 603,77 eurot. Kuna see summa on kostja poolt hagejale tasutud, ei mõista kohus seda summat kostjalt hageja kasuks välja.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli kohtunik