2-23-11951/4 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2-23-11951

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada A ja B (hagejad) ja Y (kostja; koos Pooled) vaheline kompromiss alljärgnevalt: 1.1.Y tasub B ülalpidamiseks alates 22.08.2023 kuni B täisealiseks saamiseni 29.05.2035 igakuiselt elatist summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Igakuised elatisemaksed kohustub Y tasuma iga kuu 10. kuupäevaks X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank, selgitusega: „B elatis“. Esimese makse, so elatis augusti 2023 (alates 22.08.2023) ja septembri 2023 eest, summas 347,11 eurot kohustub Y tasuma hiljemalt 10.09.2023. 1.2. Y kohustub tasuma A ülalpidamiseks alates 22.08.2023 kuni A täisealiseks saamiseni 02.08.2038 igakuiselt elatist summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Kohtujurist Gerli Luik Määruse tegemise aeg ja koht 04. september 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-11951 Kohtuasi A ja B hagi Y vastu elatise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad Hageja I: A, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Hageja II: B: isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx Hagejate seaduslik esindaja: X, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx Kostja: Y, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx, e-posti aadress: xxx

Menetluse liik Kirjalik menetlus

2-23-11951

2(3) Igakuised elatisemaksed kohustub Y tasuma iga kuu 10. kuupäevaks X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXX, AS Swedbank, selgitusega: „A elatis“. Esimese makse, s.o elatis augusti 2023 (alates 22.08.2023) ja septembri 2023 eest, summas 347,11 eurot kohustub Y tasuma hiljemalt 10.09.2023. 1.3. Juhul kui kostja hilineb käesoleva kompromissi punktis 1.1 ja 1.2 märgitud maksetähtaja täitmisega rohkem kui kümne kalendripäeva võrra, tekib hagejatel õigus nõuda maksekohustuste sundtäitmist, vastavalt täitemenetluse seadustikule. 1.4. Pooled kinnitavad, et käesolevas kompromissis sätestatud kohustuste tähtaegse ja nõuetekohase täitmise korral puuduvad neil üksteise suhtes igasugused antud tsiviilasja nr 2-23-11951 menetlusest tulenevalt täiendavad nõuded. 2. Menetluskulud jääva poolte endi kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-11951.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 (kolme) kalendripäeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-23-11951 A ja B hagis Y vastu elatise nõudes.

2. 04.09.2023 esitasid pooled kohtule digiallkirjastatud kompromissi.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-23-11951 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2-23-11951

3(3)

5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised palusid kohtul lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 3 kalendripäevani.

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits kohtunik