2-23-120322/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

04. september 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-120322

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi A.J.

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

2206,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OK Incure OÜ (registrikood 11542046, aadress

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, 10617, Harju

maakond; e-post XXX)

Hageja lepinguline esindaja Dmitri Santašev (e-post XXX)

Kostja A.J. (isikukood XXX; aadress XXX; tegelik elu- ja

asukoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A.J.-ilt (A.J.) hageja OK Incure OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

1546,14 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas 49,82 eurot, kokku 1595,96

eurot.

3. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 72% ulatuses A.J.-i ja 28%

ulatuses OK Incure OÜ kanda.

4. Rahuldada OK Incure OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista A.J.-ilt hageja OK Incure OÜ kasuks menetluskuludena 252 eurot.

6. Välja mõista A.J.-ilt hageja OK Incure OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (252 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

7. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

8. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 20. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1 796,99 eurot, intressid 194,86 eurot, sissenõudekulud 40 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 174,69 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.07.2023. Kostja ei ole kohtule

esitanud vastust hagiavaldusele ega ka tõendeid asjaolu kohta, et hageja nõue oleks alusetu ning

kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 2206,54 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS §

405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 05.08.2022 IPF Digital AS-ga laenulepingu nr 551292, mille

järgi on kostja on kostja saanud laenu 1900 eurot (dtl 28-33). Kostja oli kohustatus tasuma ka

intressi 31,68% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on kinnitanud, et tagasimakseid on

kostja teinud kokku summas 353,86 eurot (dtl 42). Krediidiandja saatis 07.02.2023 kostjale lepingu

ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks (dtl 39). Kuna

kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles IPF Digital AS lepingu üles

28.02.2023.a. IPF Digital AS loovutas nõude hagejale 28.02.2023 (dtl 39).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

2(4)

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti ainult kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele (dtl 23). Samuti on analüüsitud kostja pangakonto väljavõtet

perioodil 08.04.2022 – 03.08.2022 (dtl 58-72). Krediidivõimelisuse analüüsi tulemusel tuvastas

krediidiandja, et kostja keskmine sissetulek on 2000 eurot ja väljaminekud on kokku 1431 eurot.

9. Kohus krediidiandja analüüsi tulemustega nõustuda ei saa. Pangakonto väljavõttest nähtub, et

kostja on saanud ebaregulaarselt sissetulekuid. Kostja on iseenda tööandja (kostja on xxx juhatuse

liige). Krediidiandja on hinnanud kostja keskmiseks sissetulekuks 2000 eurot, kuid on analüüsimata

jätnud kostja väljaminekud. Kostja igakuised väljaminekud ületavad sissetulekuid mitmekordselt.

Lisaks on kostja võtnud endale ka 10 000 euro suuruse laenu 30.06.2022, mille kandis koheselt

teisele pangakontole. Lisaks on kostjal ka varasemast ajast võetud laene, mille tagasimakseid

sooritab igakuiselt (keskmiselt 350 eurot kuus). Samas ei sisalda pangakonto väljavõte igapäevaseid

kulusid eluliselt usutavas suuruses (nt kostjal ei saa kuluda toidule keskmiselt vaid 12 eurot kuus).

Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et krediidiandja ei ole adekvaatselt hinnanud kostja

krediidivõimelisust.

10. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 31,68%

aastas, (vt dtl 28). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

11. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu 1900 eurot, tagasimakse perioodiga 24 kuud,

kohustusega tasuda iga kuu laenu põhiosast ja intressist koosnevaid makseid ligikaudselt summas

24 x 114,47 eurot. Kostja on tagasimakseid sooritanud kokku summas 353,86 eurot (dtl 42).

Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1546,14 eurot (1900 – 353,86), sest tulenevalt vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt intresse ega ka muid tasusid.

12. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni.

13. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 28.02.2023 – 19.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 49,82 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

15. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 72% ulatuses kostja ja 28% ulatuses hageja kanda.

16. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

3(4)

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

17. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 350 eurot.

18. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses

vajaliku ja põhjendatud kuluga.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 350 * 72% = 252 eurot.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (252 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

21. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)