2-23-9393/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated2-23-9393/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 1. september 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-9393 Tsiviilasi Pride Co OÜ hagi Elena Savenkova vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 3. juuli 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Elena Savenkova määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja: Elena Savenkova (kostja), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Maarika Pähklemäe Vastustaja: Pride Co OÜ (hageja), rk XXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi RESOLUTSIOON 1. Tühistada Viru Maakohtu 3. juuli 2023 määrus. 2. Teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. 3. Rahuldada määruskaebus.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitas määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
2
ASJAOLUD 1. Pride Co OÜ (hageja) esitas hagi Elena Savenkova (kostja) vastu, milles palus kostjalt mõista välja hageja kasuks 11 625 eurot ja viivise. Koos hagiga esitas hageja ka hagi tagamise taotluse, milles palus hagi tagamiseks seada kostjale kuuluvale kinnisasjale (reg osa XXXXXXXX) kohtulik hüpoteek summas 12 675,23 eurot ja arestida kostja sõiduk XXXXXXXX. Hagi tagamise taotluse kohaselt on nõude suurus piisav alus hagi tagamiseks. Kostjale ei kuulu osasid ega aktsiaid. Kostjal on ka laenukohustused. MAAKOHTU MÄÄRUS 2. Viru Maakohus rahuldas 3. juuli 2023 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt ja seadis hagi tagamiseks kostjale kuuluvale Sillamäel Kesk tn 13-14 asuvale kinnisasjale sisse kohtuliku hüpoteegi 12 675,23 eurot hageja kasuks. Maakohus ei rahuldadanud hageja taotlust sõiduki arestimiseks. Maakohus määras, et 12 675,23 euro tasumisel või pangagarantii andmisel tühistatakse hagi tagamine. TsMS § 377 lõike 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lõike 4 alusel tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Arvestades hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses toodut on TsMS §-s 377 sätestatud hagi tagamise eeldused on täidetud. Hageja huvid võivad saada oluliselt kahjustatud, kui hagi jäetakse tagamata. Mõlema hagi tagamise abinõu rakendamine ei ole põhjendatud. Hageja on esitanud rahalise nõude kostja vastu. Hageja nõudeks on võlgnevus 11 625 eurot, millele lisandub viivis kuni põhinõude täitmiseni. Hageja ei ole põhjendanud, miks ei piisa ainult korteriomandile hüpoteegi seadmisest. Väide, et kostjal on võlgnevused ka teiste võlausaldajate ees, ei ole tõendatud. Hageja ei ole ka välja toonud kostja vara väärtust, mis annaks aluse eeldada, et nõude tagamiseks on vajalik mõlema abinõu rakendamine. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 3. juuli 2023 hagi tagamise määruse. Kostja palub määruse edastada kinnistusosakonnale. Maakohus ei ole kaevatavat määrust nõuetekohaselt põhjendanud, puuduvad hagi tagamise alused, mis annaks alust arvata, et kohtulahendi täitmine võib hagi tagamata osutuda raskendatuks või võimatuks. Kostjal on kinnisvara ja muu registrisse kuuluv vallasvara, ta tasub sõidukiga seotud liisingumakseid. Ka laenuandjad teevad enne laenude väljastamist maksevõimekuse kontrolli. Määruskaebuse esitaja suhtes ei ole algatatud täiteasju. 4. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus, arvestades hagiavalduses ja hagi tagamise taotluses toodut, on õigesti leidnud, et TsMS §-s 377 sätestatud hagi tagamise eeldused on täidetud. Kohus leidis õigesti, et hageja huvid võivad saada oluliselt kahjustatud, kui hagi jäetakse tagamata. Arvestades hagiavalduses
3
ja hagi tagamise taotluses toodud väiteid ja põhjendusi, on tõenäoline ning usutav, et otsuse täitmine on raskendatud, kui mitte võimatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja asja materjalidega, leiab, et maakohtu hagi tagamise määrus tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse. 6. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsus, mille tegemisel arvestab kohus kõigi asjaoludega. Iseenesest on õige, et väga suure nõude esitamisel füüsilise isiku vastu esineb oht, et füüsiline isik ei suuda nõuet täita. Seda, kui tõenäoline on sellise ohu realiseerumine, tuleb hinnata iga konkreetse isiku kontekstis, arvestades isiku vara, kohustusi ja finantskäitumist. Praegusel juhul on tegu keskmise suurusega nõudega ja kostjal on koormamata kinnisvara. Samuti ei ole hageja põhistanud kostja käitumist, millest võiks järeldada ohtu, et kostja plaanib kohtuotsuse täitmata jätta. Kuna tegu ei ole erakordselt suure nõudega, kostjal on kinnisvara ja kostja tegevus ei väljenda soovi kohtuotsus täitmata jätta, puudub praegusel juhul hagi tagamise alus. 7. Maakohus on menetlusõigust rikkunud ka sellega, et ei ole andud hinnangut hagi edulootusele. Kuna hagi tagamine ei ole asja sisuline lahendamine, saab kohus hagi tagamise aluse hindamisel piirduda kontrolliga, kas hagi rahuldamine on hagiavalduses esitatud asjaolude õigust eeldades võimalik ning kas hagis esitatud väited ja faktilised asjaolud on piisavalt põhistatud ehk usutavaks muudetud. Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Seejuures tuleb lisaks kontrollida, kas hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud on põhistatud TsMS § 381 lg 2 ja § 235 tähenduses. Seega võib esineda alus hagi tagamata jätmiseks, kui hageja ei suuda põhistada elulisi asjaolusid, millele tuginedes ta nõude esitab. Väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (TsMS § 235 esimene lause). Hagi tagamise otsustamisel ei hinnata tõendeid. Kuigi nõue on õiguslikult võimalik, on selle aluseks olevad faktilised asjaolud toodud esile ebausutavalt ja need vajavad täpsustamist. Hagi kohaselt oli kostjale kuuluv rikkis mootoriga sõiduk kostja endise abikaasa A. Haponeni valduses, kes andis valduse üle hagejale. Hageja viis sõiduki remonti, kus vahetati selle mootor ja arve tasus kolmas isik N. Volohhonski. Seega on hagis kirjeldatud paljude isikute tegevus seoses nimetatud sõidukitega ja ei ole teada, kelle tellimusel ja millistes õigussuhetes hagis märgitud viisil toimiti. Seega on hagi aluseks olevad asjaolud ebamäärased ja on esitatud selliselt, et need ei ole usutavad ega veenvad. Järelikult ei ole praegusel hetkel veel võimalik väita, et hagil on suur edulootus. Nõude aluseks olevad asjaolud selgitatakse välja edasises menetluses. 8. Ringkonnakohus ei edasta ise määrust kinnistusosakonnale, seda võib teha huvitatud isik ise. 9. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja lahendamisel. (allkirjastatud digitaalselt)