4-10-4428/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. märts 2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4428 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Julia Griškova Väärteoasi D.L-i väärteoasi LS § 74 19 lg 2, LS § 741 lg 2, LS § 747, LS § 7435 lg 1 järgi; väärteoprotokoll AB1194871 (2316,10,014633) Menetlusalune isik

D.L (isikukood XXX, elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; töökoht OÜ G ) Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, korrakaitsebüroo Asja läbivaatamise aeg ja koht 04.03., 08.03.2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungitel osalenud isikud Menetlusalune isik D.L Kohtuvälise menetleja esindajad Triinu Riigor, Enel Reegat

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 47 lg 1, § 48, § 63 lg 1 ja lg 3 ning V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada D.L väärteos LS § 74

19 lg 2, § 747 ja § 741 lg 2 järgi ja mõista KarS § 63 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2 järgi karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.

2. Süüdi tunnistada D.L väärteos LS § 74

35

lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahatrahv 20 trahviühikut, s.o 80 (kaheksakümmend) eurot.

3. Arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri Arestimajas (Tallinn, Rahumäe tee 6), D.L

tuleb asuda aresti kandma hiljemalt 29. aprillil 2011. Tähtaegselt aresti kandma mitteasumisel kohaldada D.L-i suhtes sundtoomist arestimajja.

Rahatrahv tasuda kohtuotsusele edasikaebamise tähtaja jooksul arvates otsuse kättesaadavaks tegemise päevast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või nr

221023778606 Swedpangas, viitenumber mõlemal juhul 4100064939, selgitusse märkida „rahatrahv, väärteoasi nr 4-10-4428“. 4-10-4428

2 Kohtuotsus rahatrahvi osas pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune

isik ei ole tasunud rahatrahvi või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus

kättesaadav 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja

kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud, kohtumenetluse käik

14.11.2010.a on väärteoasjas 2316,10,014633 koostatud väärteoprotokoll AB1194871 selle kohta,

et D.L juhtis 13.11.2010.a kell 23:50 Tallinnas Endla tn ja Saturni tn piirkonnas

liikudes Saturni tn poole mootorsõidukit seisundis, kus ühes liitris väljahingatavas õhus on

alakoholisisaldus 0,52+-0,05 mg, alakoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud

mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARAF-0036, taatlemistunnistuse nr TTRC-10-00073. Juhtis

mootorsõidukit omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt

kõrvaldatud. Sõidukil puudus nõuetekohaselt läbitud tehnoülevaatus. Kontrollijale puudus esitamiseks mootorsõiduki omaniku poolt välja antud kirjalik volikiri, mis on liiklusseaduse (LS) § 17 lg 3 kohaselt kohustuslik. Selliselt rikkus D.L liikluseeskirja (LE) § 76 p3, LS § 20 lg 1, LE § 219 ja § 70 p 4 nõudeid ning pani toime LS § 7419 lg 2, LS § 741 lg 2, LS § 747, LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Väärteoasi on saadetud kohtualluvusse, kohtuliku arutamise vajalikkus on kohtuvälise menetleja

kaaskirja kohaselt põhjendatud asjaoludega, et D.L on politsei määratud

rahatrahvid tasumata, mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis, et D.L tuleb karistada arestiga.

Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärteo toimepanemises süüdi, teo toimepanemist

selgitada ei osanud. D.L kinnitas, et teadis, et tal ei ole juhtimisõigust ja et ilma

juhtimisõiguseta ei ole mootorsõiduki juhtimine lubatud. Pärast alkoholi joomist asus sõidukit

juhtima, kuna arvas, et on kaine, tundis end kainena, alkomeetriga end ei kontrollinud. Sõiduki tehnilise ülevaatuse kohta selgitas, et talle teadaolevalt oli ülevaatus läbitud 2009.a ja see tuli uuesti läbida alles 2010.a detsembris, ülevaatus oli seega talle teadaolevalt kehtiv ja seda kinnitas talle ka

sõiduki omanik. Sõiduki omaniku volitust kinnitavat volikirja ei olnud esitada, kuna omanik ei

teadnud sel hetkel, et ta sõidukit juhtis ja kuna tal ei ole juhtimisõigust, ei annaks keegi talle volikirja. Selgitas, et käib tööl graafiku järgi 2 päeva tööl ja 2 päeva vaba ning madrusekursustel, mis lõppevad 29.04.2011.a. Arestiga karistamine mõjutaks tööd, avaldas nõusolekut trahvi maksta. Puhkused on suvel, sest siis ei ole tööd, muul ajal aresti kandmiseks puhkuse võtmise võimaluse kohta ei ole huvi tundnud. Varem arestiga karistatud ei ole, trahvid on tasutud ja ühiskondlik töö tehtud.

Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 15 päeva, kuna

varasemad määratud karistused ei ole mõjutanud seaduskuulekalt käituma ja isik kinnitas, et ta teadis, et ei ole juhtimisõigust ning kasutas sõidukit omavoliliselt. Märkis, et tegemist on ühe teoga

3 ja menetlusalust isikut tuleb karistada KarS § 63 lg 1 järgi ühe karistusega.

Kohus avaldas väärteoasja toimikust kõik kirjalikud tõendid, tunnistaja ülekuulamist kohtus menetlusosalised vajalikuks ei pidanud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku poolt LS § 7419 lg

2, LS § 741

lg 2, LS § 747

ja LS § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada.

LS § 7419 lg 2 kohaselt on mootorsõiduki või trammi juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis

veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi, karistatav rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni ühe aastani. Vastavalt LS § 741 lg 2 karistatakse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest juhtimise õiguseta isiku poolt, kes on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud või kellel mootorsõiduki või trammi juhtimise

õigus on peatatud või kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimise õigus ära võetud, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Vastavalt LS § 747

karistatakse tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahviga kuni 30 trahviühikut.

Kõigi osundatud väärteokoosseisude täitmise korral väärteoprotokollis kirjeldatud ühe ja sama tegevusega – mootorsõiduki juhtimisega - tuleb KarS § 63 lg 1 alusel nende rikkumiste eest mõista üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, käesoleval juhul LS § 7419 lg 2 alusel.

Vastavalt LS § 7435 lg 1 karistatakse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise

eest, kui puudub sama seaduse §-des 741–7427 , 7430–7432

või 7464

sätestatud väärteokoosseis, rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

Liiklusnõuete muu rikkumisena on menetlusalusele isikule heidetud ette sõiduki omaniku poolt

välja antud kirjaliku volikirja puudumist kontrollijale esitamiseks. Kuivõrd sellise rikkumise

puudub LS §-des 741–7427 , 7430–7432

või 7464

sätestatud väärteokoosseis, on rikkumine

kvalifitseeritav LS § 7435

lg 1 järgi, mis on sõiduki juhtimisel toime pandud rikkumistest eraldiseisev tegu ning mille eest tuleb mõista selle teo toime pannud isikule eraldi karistus vastavalt KarS § 63 lg-le 3.

D.L-i käitumises LS § 74 19 lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine on tõendatud 13.11.2010.a koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokolliga ning 14.11.2010.a koostatud

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja alkomeetri näidu väljatrükiga, mille kohaselt

tuvastati 14.11.2010.a kell 00:12-00:14 D.L-i ühes liitris väljahingatavas õhus

alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga ehk mõõteseadmega Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0036, mille lõplik lugem oli 0,52 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus

0,47 mg/l. Asjaoludes, et mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nt TTRC-09-00073), et mõõtmise teostas pädev mõõtja ning mõõtmisel järgiti mõõtemetoodikat, seega et mõõtetulemus on

jälgitav MõõteS § 5 lg 1 tähenduses ja vastavalt MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohane alus

väärteomenetluses karistuse mõistmisele, kohtul väärteoasjas kogutud ja uuritud tõenditest

tulenevalt alust kahelda ei ole. Väärteo subjektiivse tunnusena loeb kohus tuvastatuks

menetlusaluse isiku käitumises vähemalt kaudse tahtluse, kuivõrd D.L on andnud ütlusi alkoholi tarvitamise kohta juhtima asumisele eelnenud ajal ning oma seisundi kontrollimata jätmise kohta. Arvestades asjaolu, et teda on varem karistatud korduvalt mootorsõiduki juhtimise

4

eest joobeseisundis, pidi D.L olema teadlik oma organismi eripäradest alkoholi

lagundamisel ning õigusrikkumise toimepanemise võimalikkusest pärast alkoholi tarvitamist sõidukit juhtima asudes ja astuma enese kainuse tuvastamiseks konkreetseid samme - veenduma joobeseisundi puudumises aktiivse tegevuse kaudu ning selle teadlik tegemata jätmine ei tähenda väärteo toimepanemist süü kergemas vormis.

D.L-i käitumises LS § 74 1

lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine ja

subjektiivse tunnusena tahtluse esinemine on tõendatud 20.03.2007.a sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati D.L 20.03.2007.a sõiduki

juhtimiselt juhtimisõiguse saamiseni, kuna tal puudus vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. Maanteameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt puudus menetlusalusel isikul seisuga

04.03.2011.a kehtiv juhtimisõigus ning menetlusalune isik on kinnitanud, et see puudus tal ka 13.11.2010.a ning et ta oli teadlik sellises olukorras mootorsõiduki juhtimise keelatusest.

LS § 747

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste esinemine on tõendatud

maanteeameti liiklusregistri andmete väljatrükkidega seisuga 16.11.2010.a ja 04.03.2011.a ja sõiduki Ford Transit XXX (sõiduk, mida menetlusalune isik juhtis) tehnilise passi koopiaga, millest nähtub, et sõiduk on läbinud tehnoülevaatuseid 05.12.2008.a ja 25.11.2010.a. Pärast 05.12.2008.a

ülevaatust kohustuslik olnud järgmist tehnoülevaatust hiljemalt 30.11.2009.a sõidukiga seisuga

13.11.2010.a läbitud ei olnud. Seega juhtis D.L 13.11.2010.a tehnoülevaatust mitteläbinud mootorsõidukit. Selle väärteo objektiivsetele tunnustele vastavalt käitus D.L kohtu hinnangul hooletusest, kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral (sõiduki registreerimistunnistusele tehtud märke kontrollimisel) oleks ta pidanud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist ette nägema.

LS § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete tunnuste ja subjektiivse tunnusena

tahtluse esinemine on tõendatud samuti menetlusaluse isiku ütlustega kohtuistungil, milles ta

kinnitas sõiduki omaniku kirjaliku volikirja puudumist kontrollijale esitamiseks ja selle volikirja puudumisest ja isegi hankimise võimatusest teadlik olemist.

Eeltooduga on tõendatud menetlusaluse isiku käitumises nii LS § 7419 lg 2, LS § 741 lg 2, LS § 747

kui LS § 7435

lg 1 järgi kvalifitseeritavate väärtegude tunnuste esinemine. Kuivõrd teo

õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb D.L

karistada KarS § 63 lg 1 alusel LS § 74 19

lg 2, § 747

ja § 741

lg 2 järgi, mõistes karistuse LS § 7419 lg 2 järgi ning eraldi KarS § 63 lg 3 alusel LS § 7435 lg 1 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt KarS § 56 lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtuväline menetleja on taotlenud D.L-i karistamist kõigile väärteotunnustele vastava teo eest KarS § 63 lg 1 alusel arestiga sanktsiooni keskmises määras, s.o 15 päeva. Kohus on eeltoodu alusel seisukohal, et käesolevas väärteoasjas tuleb menetlusalust isikut karistada siiski kahe erineva karistusega KarS § 63 lg 3 alusel – KarS § 61 lg 1 alusel LS § 7419 lg 2, LS § 741 lg 2 ja LS § 747 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest ja eraldi LS § 7435 lg 1 järgi. Kuivõrd LS § 7435 lg 1 sanktsioon näeb ette võimaluse isiku karistamiseks üksnes rahatrahviga, puudub kohtul

võimalus isegi kaaluda kontrollijale sõiduki omaniku väljastatud kirjaliku volikirja esitamata

jätmise eest aresti kohaldamise põhjendatust ning D.L tuleb karistada rahatrahviga. Arvestades varasemate liiklusalaste rikkumiste eest määratud karistuste kehtivust ning selle väärteo

tunnustele vastava teo toimepanemist otsese tahtlusega, loeb kohus põhjendatud karistuseks 20

trahviühikut, s.o. 80 eurot. Karistuse mõistmisel alla sanktsiooni keskmist määra arvestab kohus varasemate trahvide tasumist ja varasemalt sama väärteokoosseisu järgi karisuse puudumist.

5

Arvestades D.L-i juba varasemat karistatust nii LS § 74 19 kui LS § 741, samuti ka KarS § 424 järgi, peab kohus LS § 7419 lg 2, LS § 741 lg 2 ja LS § 747 järgi D.L-i karistamisel põhjendatud karistusliigiks aresti. Kuivõrd menetlusalust isikut on varem korduvalt karistatud nii LS § 7419 kui LS § 741 järgi suures määras rahatrahvidega, mille menetlusalune isik on tasunud ja

jätkanud sellele vaatamata liiklusalaste ohtlike ja samaaegselt mitmele väärtegukoosseisule vastavet rikkumiste toimepanemist, on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on D.L-i karistamine raskemaliigilise karistusega. Menetlusaluse isiku soov kanda karistusena taas kergemaliigist karistust ehk trahvi maksmise kohustust ei ole kohtule

siduv ja on kohtu hinnangul ka vastuolus karistuse nii erikui üldpreventiivsete eesmärkidega. Ehkki D.L ei ole varem väärtegude toimepanemise eest arestiga karistatud, siis kuivõrd teda on juba kogumis teiste kuritegudega karistatud juba ka kriminaalkorras KarS § 424 järgi, ei

saa samalaadilise järjekordse õigusvastase käitumise eest mõistetav karistus olla sanktsiooni

alammääras ega ka mitte oluliselt alla sanktsiooni keskmist määra. Kohus peab põhjendatud karistusmääraks toime pandud mitmete ohtlike rikkumiste eest aresti 12 päeva.

Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse

väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, kuivõrd ta nii töötab kui õpib ning arvestades ka väärtegude toimepanemisest karistamise ajaks möödunud aega peab kohus

põhjendatuks aresti kandmisele asumiseks tähtaja määramist. Kohus peab põhjendatuks

võimaldada D.L läbida 29.04.2011.a lõppev koolitus, mis võib suurendada tema

võimalusi tulevikus õiguskuulekalt käituda ja õiguspäraselt ja püsivalt sissetulekut teenida ning

asuda aresti kandma selle koolituse lõppemisel. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et D.L saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut töisest tegevus . Veelgi

pikemat tähtaega (nt planeeritud puhkuste aeg 2011.a suvel ei pea kohus karistuse kandmiseks põhjendatuks määrata.

KarS § 66 lg 1 mõistes mõjuvaid põhjuseid aresti ositi kandmise võimaldamiseks kohus käesolevas väärteoasjas tuvastanud ei ole.

Marie Tammsaar kohtunik