4-10-4002/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.03.2011.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-10-4002 Kohtunik Marie Tammsaar Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi

U.R-i

väärteoasjad narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 tunnustel Väärteoprotokollid: AB1210436, AB1210896 Menetlusalune isik U.R (isikukood xxx, viimane elukoht

vabaduses xxx; määratlemata kodakondsusega; töökoht puudub) viibimiskoht Vangla Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet; Põhja Prefektuur, Kesklinna politseijaoskond Asja läbivaatamise aeg ja koht 21.03.2011.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja Jelena Saveljeva Menetlusalune isik U.R

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48 ja V™S § 83 p 2, § 107-109, § 111, § 113 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada U.R väärteos NPALS § 15

1 järgi ning mõista karistuseks arest 8 (kaheksa) päeva.

2. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Aresti

kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri Arestimaja (Rahumäe tee 6, Tallinn).

3. U.R-ilt uleb asuda aresti kandma koheselt pärast kriminaalasjas kohaldatud

tõkendi tühistamist või muutmist või teises süüteoasjas karistuse kandmiselt vabanemist.

4. Välja mõista U.R-ilt menetluskulud s.o. joobe tuvastamise tasu kokku 70.81

(seitsekümmend eurot, 81 senti) riigituludesse ja see tasuda Rahandusministeeriumi 4-10-4002

2

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pangas või 221023778606 Swedbank´is,

333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis; viitenumber 2800049777, märkides maksekorraldusele „menetluskulud, väärteoasi nr 4-10-4002“.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise

soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kuulutamisest, apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisel on motiveeritud kohtuotsus

kättesaadav 15. päeval apellatsiooniteate esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui apellatsiooniteadet ei esitata, jõustub kohtuotsus 7 päeva möödumisel kohtuotsuse kuulutamisest.

Asjaolud, menetluse käik

09.10.2010.a on koostatud väärteoprotokoll AB1210436 selle kohta, et U.R viibis 09.10.2010.a kell 14:19 Tallinnas Liivalaia 28 maja juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, sellega rikkus U.R NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo. Samuti on 11.10.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1210896 selle kohta, et U.R

viibis 11.10.2010.a kell 04:45 Tallinnas Sõle tn 25 maja juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, sellega rikkus U.R NPALS § 3 lg 1 ja pani toime sama seaduse § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo.

21.03.2011.a kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tunnistab ennast süüdi, kuid politsei luges ette selliste ainete nimesid, mida ta ei ole tarvitanud. Endale teadaolevat kasutas menetlusalune isik fentanüüli, metatooniravil ei ole kunagi käinud. 2010.a oktoobris ei tarvitanud narkootilisi aineid iga päev. Purgid, kuhu uriini proov võetakse, ei ole ühekordseks kasutamiseks, seda on näha sellest, et eelmise inimese nimi on maha nühitud ja kirjutatud teine.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollides toodu juurde, leidis et

menetlusaluse isiku väärteod on tõendatud väärteoasjades kogutud tõenditega, sh menetlusaluse

isiku ütlustega. Kuna isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist vaatamata varasematele

karistustele, trahviga karistamist võimalust ei näe. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist 2 episoodi eest arestiga kokku 8 päeva ja välja mõista ekspertiisikulud.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning

hinnanud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 15

1

järgi kvalifitseeritava

väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt nii väärteoprotokolli AB1210436 kui AB1210896 järgi on tõendatud.

NPALS § 151

kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta

tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga.

NPALS § 151

järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine

menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on tõendatud

3 menetlusaluse isiku kokkulangevate ütlustega nii kohtuvälises menetluses kui kohtuistungil, milles

ta kinnitab narkootilise aine tarvitamist, 09.10.2010.a kiirabikaardiga, joobeseisundi tuvastamise

saatekiri-uuringuaktiga 1659T, mille kohaselt tuvastati 09.10.2010.a kell 22:30 võetud U.R-i

uriinist fentanüüli, metadooni, amfetamiini ja 7-amiinoklonasepaami; joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1815T mille kohaselt tuvastati 11.10.2010.a kell 10:30 võetud

U.R-i

uriinist fentanüüli, metadooni, amfetamiini, metamfetamiini ja 7- amiinoklonasepaami ehk sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirjadesse

kantud aineid. Erinevatel päevadel võetud proovides tuvastatud ainete erinevusest nähtub kohtu hinnangul väärteo toimepanemine kahel erineval, st väärteoprotokollides märgitud, ajal. Seega on kohus seisukohal, et välistatud on kahe ekspertiisi käigus ühe ja sama narkootilise aine tarvitamise korra aine tuvastamine. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub

alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Asjaolu, et menetlusalusele isikule olid tema organismist tuvastatud ained osaliselt tundmata, asjas õiguslikku tähendust ei oma, kuivõrd ta on

kinnitanud endale teadaolevalt narkootiliste ainete tarvitamist ning teadmata isiku käest narkootikumi soetamisel on eluliselt usutav ainete segu tarbimine.

Samuti ei välista teo tõendatust menetlusaluse isiku väited kohtuistungil selle kohta, et uriiniproov võeti temalt politseijaoskonnas korduvkasutusega plastanumasse. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 204 kehtestatud „Vereja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise,

uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ ei näe ette uriiniproovi võtmist üksnes ühekordselt kasutatavasse anumasse, mistõttu on igati lubatav

võtta proov ka korduvkasutusega anumasse. Kohtul puudub igasugune alus kahelda asjaolus, et

ekspertiisiks saadetavate kehavedelike võtmisel tagatakse igal juhul anumate vajalik steriilsus, seega on välistatud võimalus, et eksprtiisiks saadetav uriin võiks sisaldada ka mõne teise (varasema

prooviandja) narkootiliste ainete sisaldusega uriini. Ka ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi

asjakohast vastuväidet proovide andmise ajal, mistõttu on tema vastavad väited kohtus kohtu

hinnangul ka ebausaldusväärsed. Proovi võtnud isikule anuma puhtuse osas koheselt kahtluste avaldamisel oleks menetlusalusel siikul olnud võimalik saada proov anda proov ka teise anumasse.

Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei

teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei nähtu, vastutab U.R NPALS § 15 1 järgi ning teda tuleb toime pandud korduva väärteo eest karistada.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud

menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades väärteoprotokollidesse märgitut, et U.R ei tööta ning varasemate rahatrahvide tasumist kinnitada võivate tõendite puudumist ja

ka varasemat korduvat karistatust NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise

eest, ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning karistuseks tuleb

määrata arest. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist toime pandud korduva väärteo (2 sündmust) eest arestiga kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras, s.o 8 (kaheksa)

päeva. Asjaolud, et isik kannatab narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvuse käes ning

sooviks karistamise asemel asuda hoopis meelepärasele ravile, ei saa välistada toime pandud

süütegude eest karistuse kandmise vajadust ja vältimatust. U.R on olnud vabaduses

viibides võimalik asuda võõrutusravile, mida ta teinud ei ole ning selle asemel jätkanud

õigusrikkumiste toimepanemist. Karistuse kandmine ei võta menetlusaluselt isikult ka võimalust asuda meelepärasele ravile meelepärases asukohas pärast karistuse ärakandmist.

4

U.R tuleb asuda Põhja Prefektuuri Arestimajas aresti kandma koheselt pärast

kriminaalasjas kohaldatud tõkendi tühistamist või muutmist või teises süüteoasjas karistuse kandmiselt vabanemist.

V™S § 111 p 8 alusel tuleb U.R-ilt mõista välja menetluskulud, milleks on menetluskulud s.o. joobe tuvastamise tasu kokku 70.81 (seitsekümmend eurot, 81 senti).

Marie Tammsaar kohtunik