2-23-5801/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 01.09.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5801

Kohtuasi

Kose valla (Kose Vallavalitsuse kaudu) avaldus X

kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.06.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Kose vald (Kose Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75011547)

Puudutatud isik X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Maarika

Jaanson

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 21.06.2023 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtus X menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud) riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates praeguse määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest isik, kelle

suhtes on abinõusid rakendatud, tema abikaasa, või temaga koos elav muu pereliige, tema

eestkostja, tema poolt nimetatud usaldusisik, ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse

juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude

rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-23-5801

2

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Kose vald (Kose vallavalitsuse kaudu, avaldaja) esitas 17.04.2023 Harju Maakohtule

avalduse alaealise lapse X (puudutatud isik, laps) kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks.

Avaldaja palub suunata puudutatud isik kinnise lasteasutuse teenusele XXX õppekohale üheks

aastaks.

Avalduse kohaselt võeti Harju Maakohtu 13.05.2009 määrusega tsiviilasjas nr 2-09-12652

lapse vanematelt ära vanema õigused ja lapse eestkostjaks sai Tallinna linn, kes paigutas lapse

Tallinna Lastekodusse. Harju Maakohtu 14.02.2013 määruse (tsiviilasi nr 2-12-53384) alusel

sai lapse eestkostjaks Y ning 08.06.2016 määrusega vabastas kohus Y eestkostja ülesannetest.

Eestkostja ei taganud lapsele täisväärtuslikku toitu ega vajalikke ravimeid. Kohus määras lapse

eestkostjaks Kose Vallavalitsuse. Laps paigutati Tallinna Laste Turvakeskusesse ning alates

02.06.2016 elas laps YYY. 15.07.2016 tuvastati lapsel raske puue psüühikahäire. 01.09.2016

asus laps õppima CCC 1. klassis. Laps märatses ja lõhkus YYY vara ning kiusas teisi lapsi

septembrist 2016 kuni juunini 2017 kokku 60 korral.

Seoses lapsele tugipere leidmisega asus laps 01.09.2017 õppima QQQ 2. klassis, kuid alates

novembrist ei oodatud teiste laste ohutuse huvides enam last kooli. 22.11.2017 asus laps õppima

SSS koduõppevormis.

17.05.2018 tuli teade tugiperest, et laps on vigastanud, piinanud ja tapnud nende koduloomad.

Laps hospitaliseeriti erakorraliselt ja viibis psühhiaatriahaiglas kuni 06.06.2018. Hiljem selgus,

et tugiperes kasutati lapse osas vaimset ja füüsilist vägivalda.

04.06.2018 toimus ümarlaud SA Tartu Ülikooli kliinikumis, kus leiti, et lapse ettearvamatu

käitumise tõttu vajab ta eraldamist teistest lastest, et tagada nii teiste laste kui tema enda ohutus.

Seejärel viibis laps TTT ning alates 10.07.2018 BBB ning alustas õpingutega UUU.

2021 algasid lapsel pahandused: näppamised, vargused, suitsetamine, alkoholi proovimine,

sage

lastekodust

lahkumine

või

sinna

mittenaasmine,

hulkumine,

kokkupuuted

narkootikumidega (31.03.2022 oli narkotest positiivne). 29.04.2022 keeldus laps

rehabilitatsiooniteenusel osalemisest.

Juunis 2022 langes laps pedofiili ohvriks. 23.06.2022 ähvardas lastekodus väiksemaid lapsi

noaga. 11.07.2022 oli laps joonud prügikastist leitud alkohoolset jooki. 13.07.2022 ööseks ta

lastekodusse ei jõudnud, kotist leiti kirves ja nuga. 21.07.2022 tuli laps hommikul koju, olevat

Äl turvakaameraid lõhkunud. 23.07.2022 varastas laps B poe juures olevast kapist leiba ja saia

ning loopis selle lastekodu hoovi laiali, öösel lõhkus K postkaste. 24.07.2022 tuli teave teiselt

lastekodu lapselt, et puudutatud isikul on nuga, millega ajas teist last taga ja lubas ära tappa.

17.08.2023 ei ilmunud laps ööseks lastekodusse. 18.08.2023 tuli laps koju tagasi ja talle kutsuti

kiirabi ja politsei. Ta tundis end halvasti, oli veetnud öö mingi naise juures, kes lapse sõnul oli

teda ära kasutanud. Laps üritas öösel ära joosta, kuid kasvataja suutis teda takistada. 19.08.2023

2-23-5801

3

vestlesid lapsega noorsoopolitseinikud kogukonnas tehtud pahanduste pärast. Laps läks luba

küsimata Tallinna ja tema asjade hulgast leiti viis e-sigaretti. 20.08.2022 laps laamendas

lastekodus. 31.08.2022 jooksis hommikul lastekodust ära, politsei tõi kell 15.20 tagasi, kuid

õhtul pani uuesti lastekodust jooksu.

01.09.2022 alustas laps õpinguid Ä Põhikooli 7. klassis, kuid koolis käimine oli väga vaevaline,

kuna baasteadmised 6. klassist puuduvad. Kool pakkus lapsele tugiteenuseid, kuid õpihuvi

puudus, samas algklassides olid õpitulemused väga head. 07.09.2022 kooli ei jõudnud ja saabus

koju öösel kell 03.15. 09.09.2022 jällegi kooli ei jõudnud. 10.09.2022 laps kooli ei jõudnud ja

kell 22.40 tõid võõrad inimesed ta koju, lapse kotis tuli välja 15 e-sigaretti. 12.09.2022 ööseks

laps koju ei ilmunud, politsei tõi lastekodusse tagasi öösel kell üks.

15.09.2022 viibis laps Tallinna Lastehaigla psühhiaatria osakonnas, põhjuseks kõrgenenud

impulsiivsus ning viha- ja agressiivsushood. Samal õhtul, kui haiglast koju toodi, jooksis laps

minema ja öösel kell 01.30 tõi politsei ta koju. Politsei konfiskeeris lapselt hulga e-sigarette.

21.09.2022 jooksis laps jälle ära, läks öösel ise politseisse ja kell 01.17 tõi politsei ta koju.

22.09.2022 viis kasvataja lapse psühhiaatriahaiglasse, kus ta oli kuni 05.10.2022. 02.11.2022

kutsus BBB lapsele kiirabi agressiivse käitumise tõttu. Alates 30.12.2022 oli ta Tallinna

Lastehaigla psühhiaatria osakonna statsionaaris.

22.01.2023 öösel kell kaks helistas politsei, et laps leiti Sõle tn alko- ja narkopunkrist, politsei

tõi ta öösel kell neli koju. Tuvastati kerge joove. 23.01.2023 laps ägestus ja lõi kulbiga

kasvatajat, põhjustades kasvatajale marrastus ja verevalumi. Laps jooksis minema, politsei tõi

kell 01.45 tagasi lastekodusse. 24.01.2023 tegi politsei lapsele narkotesti, mis oli positiivne.

Laps lõi lastekodus olevat teist last rusikaga näkku. 30.01.2023 nokkis laps tahtlikult oma nina

veriseks ja siis määris vere mööda oma tuba laiali.

31.01.2023 toimus koolis ümarlaud, et saada lapsele eripedagoogi hinnang Rajaleidjasse

pöördumiseks ja sobiva õppekava otsuse saamiseks. 02.02.2023 laps öösel lastekodus ei

ööbinud ja järgmise päeva hommikul tõi politsei ta koju, oli külmetanud Koplis. 07.02.2023

ööseks ei ilmunud ta lastekodusse tagasi.

21.02.2023 toimus perearsti e-konsultatsioon Viljandi Haigla psühhiaatria osakonnaga, mille

kohaselt on lapse suhtes haigla näidustus küsitava väärtusega. Õhtul lahkus laps lastekodust ja

tagasi ei tulnud. 22.02.2023 öösel helistas Lasteabi, andes teada, et politsei leidis lapse ja kuna

laps keeldub lastekodusse naasmast, siis viiakse ta turvakodusse. Hommikul tõi lastekodu lapse

turvakodust koju.

23.02.2023 käis laps Tallinnas ja viis KOV-ilt jõuluks saadud Nintendo pandimajja. Ööseks

koju ei tulnud. 26.02.2023 teatas Tartu politsei, et laps on Tartus. 27.02.2023 laps „leidis“

Tallinnast telefoni. 01.03.2023 oli laps jälle jooksus ja politsei tõi ta öösel kell 03.50 koju.

02.03.2023 kutsuti lapsele kiirabi, kuna ta sai lastekodu tüdrukult peksa, tuvastati

silmakoopapõhja murd.

12.03.2023 käis puudutatud isik Tallinnas, tagasi tulles näitas tablette, mille oli leidnud, ja

puistas need ühele lastekodu lapsele jogurtisse. 14.03.2023 ööseks koju ei tulnud ja hommikul

nähti veinipudeliga kooli juures. Päeval helistas Kristiine Keskuse turvatöötaja, et laps

korraldas torusiiliga plahvatuse, milles üks inimene sai viga. Teo tõsidust ta ei mõistnud. Laps

viidi kinnipidamiskeskusesse, kust ta vabanes 16.03.2023. Samal päeval jooksis laps minema

2-23-5801

4

ja ööseks tagasi ei tulnud. 17.03.2023 saabus laps tagasi lastekodusse, olles uhke, et lehed

temast Kristiine plahvatuse pärast kirjutavad. 09.04.2023 öösel laps lastekodus ei olnud ja

politsei tõi ta öösel kell 02.30 koju.

Avaldaja hinnangul vajab puudutatud isik tohutult tähelepanu ja oma inimest. Ta võib tunde

arutada elulistel teemadel ja samas võib olla oma eakaaslastest tunduvalt eluvõõram.

Puudutatud isikul ilmnevad ärevus, tähelepanu- ja keskendumisprobleemid ning rahutus. Lapse

käitumine muutub kardinaalselt, kui hommikul on jäänud rohud võtmata. Praeguse

elukorralduse juures, kus laps läheb etteteatamata lastekodust ära, jäävad ravimid pidevalt

võtmata ja ta seab sellega oma elu ohtu. Laps eirab kõiki lastekodu piire ja reegleid, seades ohtu

nii ennast kui ka teisi isikuid. Oma riskikäitumisega on ta langenud seksuaalse väärkohtlemise

ohvriks ning seadnud ohtu ka teisi inimesi (nt korraldas torusiiliga plahvatuse Tallinnas

Kristiine Keskuses, kus inimene sai kannatada, jne). Lapsega on viidud läbi korduvaid vestlusi

käitumise osas ning korraldatud erinevaid ümarlaudu, kus on osalenud lapsega tegelevad

inimesed. Puudutatud isik on osalenud rehabilitatsiooniteenusel, käinud psühhiaatri

vastuvõttudel, olnud korduvalt psühhiaatriaosakonnas statsionaarsel ravil ja osalenud

kunstiteraapias. Hetkel käib ta Lastemajas psühholoogi juures teenusel. Osutatud abinõud pole

andnud positiivseid tulemusi. Puudutatud isik vajab stabiilset ja turvalist keskkonda, kus on

tagatud pidev järelevalve, hariduse omandamise tagamine ja järjepidev raviplaani järgimine.

Lapse toetamiseks kinnise lasteasutuse teenuse saamisel tagab eestkosteasutus katkematu

kontakti lapsega ning teenuse osutajaga.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Sotsiaalkindlustusamet toetab puudutatud isiku paigutamist kinnise lasteasutuse teenusele

kuni vajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui üks aasta. Puudutatud isiku risk on

kõrge, mis tähendab, et uute õigusrikkumiste ja/või vägivaldse käitumise kordumise tõenäosus

on kõrge ning lapse toetamiseks on vaja kiiret ja intensiivset tegutsemist. Kõrge riski puhul

võivad vajalikud olla ka rangelt piiravad meetmed/teenused, mis võivad olulisel määral

mõjutada lapse igapäevaelu. Juhtumiga seotud asjaolusid hinnates ja analüüsides nähtub, et

lapse käitumine (tubakatoodete, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, hulkumised,

pikemaajalised lastekodust äraolemised, õigusrikkumised) seab ohtu tema enda või teiste elu,

tervise, arengu ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada mõne vähem piirava meetmega. Laps

vajab turvalise elukeskkonna tagamiseks ööpäevaringset järelevalvet, kus suudetakse tagada

tema ohutu käitumine, raviskeemi järgimine ja hariduse omandamine.

3. Puudutatud isikule määratud esindaja toetab avaldust, kuna laps on nii minevikus kui ka

vahetult enne avalduse esitamist korda saatnud tegusid, millised on ilmselgelt ohtlikud, sh

vägivallateod inimeste ja loomade suhtes, ning muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik.

04.05.2023 sai esindaja teabe lastekaitselt, et laps korraldas järjekordse plahvatuse BBB ja

viibib taaskord kinnipidamiskeskuses. Prokurör kaalub lapse vahistamist. Esindaja kohtus

lapsega isiklikult ja selgitas toimuvat kohtumenetlust. Lapse sõnul on tal suva, mis temast edasi

saab. Kõiges on süüdi lastekodu, kus teda kiusatakse, sh kiusavad just töötajad. Kinnisesse

lasteasutusse laps minna ei soovi, seal läheb ta hulluks või siis ta tapab ennast ära. Laps ei eita

hulkumist, suitsetamist, alkoholi kasutamist ega teiste laste ründamist BBB, sest kui tema kallal

noritakse, siis tal on õigus enda eest seista. Laps kinnitas, et ta ägestub liiga tihti, kuna tema

sees on palju viha. Ta saab aru, et see ei ole hea, kuid ei saa sinna midagi parata. Ravimeid

võtab ta vahel, kuna neerupealsed ei tööta nagu vaja. Psühhiaatrilised ravimid nagunii ei aita ja

kui ta on jooksus, siis ta ravimeid ei võta. Laps ei eita, et on korraldanud torusiiliga plahvatuse

Kristiines. Formaalselt suudab ta analüüsida oma käitumist ja saab ka aru oma teo tagajärgedest,

sh sellest, et tegemist on kuriteoga. Koolis pole laps sel õppeaastal praktiliselt üldse käinud.

2-23-5801

5

4. BBB toetab avalduse rahuldamist. Puudutatud isik vajab piire ja järelevalvet.

5. 07.06.2023 kuulas kohus ära puudutatud isiku tema viibimiskohas Tapal. Laps suhtles vabalt,

tahtis kõnelda, jutustas enam ja laiemalt kui küsimused eeldanuks. Laps teatas, et tahaks koju

Ble tagasi ja ei mõistnud, miks ta Tapal viibima peab. Laps möönis, et ta on vägivaldne, kui on

purjus ja/või kasutab narkootikume (LSD-d, kanepit). Nikotiin olevat suurim sõltuvus, kulub

üks pakk päevas. Laps ei osanud selgitada, miks ta varastab poest asju ja käib autodes sees.

Laps rääkis, et ta kerjab linna peal raha. Laps selgitas, et igapäevaselt peab ta võtma kahte valget

tabletti, kuid need teevad ta liiga aktiivseks. Sellel aastal ta seitsmendat klassi ei lõpeta, sest

pole koolis käinud. Õpingutega soovib laps jätkata WWW koolis, kus on õpilaskodu. Tulevikus

soovib ta omandada IT eriala. Laps tahaks paremini käituda, kuid mõistis, et kui ta samamoodi

jätkab, siis jõuab vanglasse.

Maakohtu määrus

6. Maakohus rahuldas 21.06.2023 määrusega avaldaja avalduse ja paigutas lapse kinnisesse

lasteasutusse XXX õppekohale tähtajaga üks aasta, s.o kuni 21.06.2024. Menetluskulud jättis

maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, mis jättis

Eesti Vabariigi kanda. Maakohus määras, et määrus kuulub täitmisele alates selle

kättetoimetamisest avaldajale.

7. Maakohtu hinnangul ohustab lapse käitumine kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisel

tema enda tervist ja arengut, samuti võib ta oma käitumisega olla ohtlik teda ümbritsevatele

inimestele. Avaldaja avaldusest ja lapse ärakuulamisest nähtuvalt on lapsel pikaajalisi ja

tõsiseid probleeme õiguskuuleka käitumise ja koolikohustuse täitmisega. Kriminaalasjas nr

1-23-2898 05.05.2023 määrusest nähtub, et laps tegi BBB torusiilist pommi ja ähvardas

lastekodu õhku lasta. Teised lapsed kartsid ja tundsid end reaalselt ohustatuna. Pudel lõhkes

puudutatud isiku käes ja põhjustas talle vigastusi. Sama kriminaalasjaga on ühendatud

kriminaalasja materjalid, milles on puudutatud isikule esitatud kahtlustus selles, et ta

22.04.2023 BBB hoovis lõi telefoniga pea piirkonda M, põhjustades füüsilist valu ning

tervisekahjustuse.

8. Lapse heaolu ei ole võimalik tagada vähem piiravate meetmetega. Avaldaja kui eestkostja

on kümme aastat panustanud lapse heaolusse sellega, et otsinud lapsele parimat õpikeskkonda

ja elukohta, pakkunud lapsele psühhiaatrilist abi ning võimaldanud osaleda erinevatel teenustel.

Lapsega on viidud läbi korduvaid vestlusi käitumise osas. Korraldatud erinevaid ümarlaudu,

kus on osalenud asenduskodu töötajad, K ja Ä kool, Lastemaja, rehabilitatsiooni meeskond.

Aasta-aastalt on lapse hakkama saamine halvenenud ning ta on muutunud järjest ohtlikumaks

endale ja teistele: alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, vargused, hulkumine, kaaslaste

ründamine, plahvatuste korraldamine jmt. Selliste juhtumite toimumist puudutatud isik ei eita

ning seda kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti 20.04.2023 teade. Seega vajab laps stabiilset ja

turvalist keskkonda, kus on tagatud pidev järelevalve, hariduse saamine ja järjepidev raviplaani

järgimine. Muude abinõude kasutamine lapse suhtes ei ole võimalik.

Määruskaebus

9. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega jätta avaldaja taotlus rahuldamata.

2-23-5801

6

10. Puudutatud isik ei ole ohtlik ja tema kinnisesse kooli paigutamine oli ennatlik. Puudutatud

isik soovib jätkata asenduskoduteenusel BBB ja hakkab käima koolis ning kinnitab, et

lastekodusse tagasi saades korda ei riku.

11. Maakohtu määrusest ei nähtu, et puudutatud isik käituks tänaseni järjepidevalt viisil, mis

seaks tõsisesse ohtu tema elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise. Asja

materjalidest ei nähtu, et puudutatud isikule oleks pakutud piisavalt psühholoogi abi ja

nõustamisteenuseid ning psühhiaatrilist ravi.

12. Maakohus rikkus puudutatud isiku kinnisesse lasteasutusse paigutamisel materiaalõiguse ja

menetlusõiguse norme. Kohus hindas esitatud tõendeid vääralt ja asus põhjendamatult

seisukohale, et puuduvad mistahes muud meetmed puudutatud isiku abistamiseks ja

toetamiseks.

Menetluse edasine käik

13. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja on seisukohal, et puudutatud isiku

viibimine kinnise lasteasutuse teenusel on põhjendatud.

14. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebuse väited ei anna

alust maakohtu määruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu

määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

määruse põhjendustega ning TsMS § 659 ja § 654 lg 6 alusel neid ei korda.

16. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 1302 lg 1 (maakohus on määruse põhjendustes

ekslikult viidanud SHS § 1301 lg-le 1) järgi paigutatakse laps kinnisesse lasteasutusse ainult

juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või

tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Seega võib

lapse paigutada kinnisesse lasteasutusse, kui on täidetud kaks kriteeriumi, millest esimene

käsitleb lapse käitumise ohtlikkust ning teine seda, et lapse käitumisest tulenevat ohtu ei ole

võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. Lapse kinnisesse lasteasutusse

paigutamine on asjakohane meede, kui see aitab tagada lapse heaolu, piirata tema kahjustavat

käitumist ja saavutada teenusega taotletud eesmärke olukorras, kus vähem piiravate meetmete

rakendamine ei oleks tulemuslik (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole maakohus SHS § 1302 lg 1 sätestatud tingimuste kindakstegemisel

materiaalõiguse norme ja menetlusõiguse norme rikkunud. Maakohus kaalus kõiki asjas

tähtsust omavaid asjaolusid, hindas põhjalikult kõiki tõendeid ja tegi põhjendatult järelduse, et

avaldus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohtul puudub alus asuda maakohtust erinevale

seisukohale. Määruskaebemenetluses esitatud väited ei lükka maakohtu hinnangut ümber.

17. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsel 2016 diagnoositud raske puue psüühikahäire näol.

Laps

on

suunatud

rehabilitatsiooniteenustele,

kunstiteraapiasse,

psühholoogilisele

nõustamisele, kuid tuleb nõustuda Sotsiaalkindlustusameti seisukohaga, et pakutud

psühhiaatriline ravi ja kohaliku omavalitsuse poolt rakendatud sotsiaalteenused ei ole lapsele

loonud piisavat struktureeritust ja turvalisust, mida ta edasiseks arenguks vajab. Vaatamata

kõigile tugimeetmetele on lapsel käitumisprobleemid süvenenud ja esinevad pidevad

2-23-5801

7

agressiivsushood. Lapsele on määratud ravimid, kuid laps iseseivalt talle määratud raviskeemi

ei järgi. Kuivõrd laps põgeneb regulaarselt lastekodust, ei suuda ravimite võtmist tagada ka

lastekodu personal. Laps on pidevalt teadmata asukohas, sh öösiti, ja politsei toob ta tagasi

lastekodusse. Laps vandaalitseb nii lastekodus kui ka avalikus kohas, ähvardab noaga teisi

lastekodus elavaid lapsi, põhjustab füüsilist valu ja tervisekahjustusi teistele lastele, tarvitab

tubakatooteid, alkoholi ja narkootikume, varastab ja korraldab plahvatusi. Laps ei mõistnud

piisavalt Kristiine Keskuses torusiiliga korraldatud plahvatuse tagajärgi (inimene sai vigastada)

ja tegi uuesti torusiilist pommi ning ähvardas lastekodu õhku lasta, vigastades lõhkenud

pommiga iseennast. Lapsel on tõsised probleemid koolis käimisega, õpihuvi puudub täielikult.

Seega seavad lapse eluviis ja tema riskikäitumine (sh ravimite tarvitamata jätmine, alkoholi,

narkootikumide ja tubakatoodete tarbimine, koolist puudumine) ohtu lapse tervise ja arengu.

Samuti seab lapse agressiivne käitumine ohtu ka teiste temaga kokkupuutuvate inimeste

turvalisuse. Seejuures on oluline, et lapse käitumine on olnud probleemne juba pikema aja

jooksul. Seega on täidetud SHS § 1302 lg 1 kohaldamise esimene eeldus.

18. Ringkonnakohtu hinnangul on täidetud ka teine SHS § 1302 lg-st 1 tulenev tingimus – lapse

käitumisest tulenevat ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega.

Riigikohus on selgitanud, et kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud juhul, kui

kohus on veendunud, et laps ei soovi teha või ei ole võimeline tegema piisavalt koostööd muude

meetmete rakendamiseks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul

on avaldaja pikaajalised pingutused lapse mõjutamiseks olnud piisavad, kuid laps ei ole

soovinud siiski koostööd teha.

19. Määruskaebuses

esile

toodu

kohaselt

on

puudutatud

isik

soovinud

jätkata

asenduskoduteenusel BBB ja laps on kinnitanud, et hakkab käima koolis ja lastekodusse tagasi

saades korda ei riku. Samas on laps avaldaja esindajale igapäevastes telefonikõnedes tundnud

huvi, mis saab siis, kui ta reegleid rikkuma hakkab (põgenemine, noa ja narkootikumide

kaasavõtmine). Lapse toetamiseks on aastaid rakendatud erinevaid meetmeid, mis kahjuks ei

ole tema käitumist ega suhtumist parandanud. Eeltoodust võib pigem järeldada, et positiivsete

muutuste saavutamiseks, s.o turvalisuse tagamiseks, ravi järjepidevaks toimimiseks ja

õpiharjumuste taastamiseks vajab laps ööpäevaringset järelevalvet, kus suudetakse tagada lapse

ohutu käitumine, raviskeemi järgimine ja hariduse omandamine. Nii määruskaebusest kui ka

avaldaja seisukohast määruskaebusele nähtub, et kinnise lasteasutuse teenus on lapse jaoks

pigem meeldiv, kuid ta sooviks olla sellel teenusel vähem kui 1 aasta. Arvestades lapse

käitumismustrit viimastel aastatel, on ringkonnakohtu hinnangul 1-aastane kinnise lasteasutuse

teenusele paigutamine optimaalne periood. Kolleegiumi hinnangul on esile toodud asjaolude

pinnalt võimalik järeldada, et leebemad meetmed ei ole võimalikud, sest laps ei ole võimeline

tegema piisavalt koostööd.

20. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamisel on oluline arvestada ka kinnisesse lasteasutusse

paigutamata jätmise tagajärgi. Kinnisesse lasteasutusse paigutamine on põhjendatud, kui

paigutamata jätmisega kaasneks suurem kahju. Kohtul tuleb kaaluda, kuidas mõjutaks lapse elu

ja arengut see, kui teda kinnisesse lasteasutusse ei paigutataks (RKTKm 12.12.2018 2-18-5333,

p-d 21 ja 28). Ringkonnakohus leiab, et kinnisesse lasteasutusse paigutamata jätmisega

kaasneks suurem kahju lapse tervisele ja arengule. Praegusel hetkel lastekodusse naastes on

tõenäoline, et lapse ohtlik ja ennasthävitav käitumine jätkub. Kinnisesse lasteasutusse

paigutamine toetab antud juhul lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku

ja kognitiivset arengut, saavutamaks püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast

vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut

ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta (SHS § 130¹ lg 2).

2-23-5801

8

21. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 järgi jätta lapse menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud) ringkonnakohtus riigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud nende

endi kanda.

22. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule tulenevalt TsMS §-st 543.

23. TsMS § 462 lg 3 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt ei kuulu lahend avalikustamisele

arvutivõrgus.

(allkirjastatud digitaalselt)