3-23-628/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-628

Määruse kuupäev

31.08.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X

kaebus

Viru

Vanglalt

mittevaralise

kahju

hüvitise

väljamõistmiseks seoses ebasobiva padjaga

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Jätta X menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

3. Asendada

määruse

avalikustamisel

kaebaja

nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X esitas 06.06.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub kohustada Viru Vanglat

maksma talle välja hüvitis 500 eurot tahtlikult valu tekitamise eest 2–2,5 kuu jooksul seoses

sellega, et talle väljastatud padi oli vana ja sellel ei olnud võimalik magada, kuna padjatäide oli

läinud tükki. Kaebaja sõnul oli tal halva padja tõttu õudne uni, pidevad valud kaelas ja ta piinles.

Kaebajal on probleemid selgrooga ning kaebaja hinnangul oleks talle tulnud väljastada uus

padi, mida aga hoolimata kaebaja sellekohastest taotlustest ei tehtud. Samuti palub kaebaja

hinnata, kas juhtumis on olemas alused kriminaalasja algatamiseks ja vastavate andmete

esitamiseks prokuratuuri. Kaebusele on lisatud kaebaja 15.03.2023. a vaidena pealkirjastatud

pöördumine (reg 16.03.2023 nr-ga 6-14/6147-1) ning Viru Vangla 06.04.2023. a vastus sellele.

Kaebusele on lisatud ka menetlusabi taotlus, milles kaebaja palub vabastust riigilõivu

tasumisest kaebuse esitamisel, kuna tal puuduvad selleks vahendid.

2. Viru Vangla esitas 15.06.2023 ja 28.08.2023 Tartu Halduskohtule vastustena

kohtunõuetele X kahju hüvitamise taotluse nr 6-16/83-1 ning taotluse osas 28.08.2023 tehtud

kahjunõude rahuldamata jätmise otsuse nr 6-16/83-2.

KOHTU SEISUKOHT

3. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. Vastavalt HKMS § 2 lg-le 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub

nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Enne praeguse kaebuse esitamist on kaebaja

esitanud kohtule sarnase sisuga esialgse õiguskaitse taotluse, millest kohus järeldab koosmõjus

3-23-628

kaebusega, et kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses sellega, et ta pidi magama talle

mittesobiva padjaga 2–2,5 kuu jooksul alates 2023. jaanuarist (HKMS § 37 lg 2 p 4).

4. Kohus leiab, et X hüvitamiskaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis näeb

ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on

väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sätte näol

on tegemist diskretsioonilise kaebuse tagastamise alusega ning see näeb ette võimaluse

tagastada kaebus juhul, kui täidetud on mõlemad sättes nimetatud eeldused, s.t kaebusega

kaitstavate õiguste riive on väheintensiivne ning arvestades asjaolusid on piisavalt põhjust

arvata, et kaebus jääb rahuldamata. Kohtu hinnangul on need eeldused praegusel juhul täidetud.

5. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivse õiguse rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtupraktikas on HKMS § 121 lg 2 p 21 puhul peetud võimalikuks lähtuda analoogia korras

HKMS § 133 lg-st 1, mis reguleerib lihtmenetluse eeldusi. Viimati nimetatud sätte kohaselt

eeldatakse riive väheintensiivsust juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Kuivõrd taotletav

kahjuhüvitis ei ületa praegusel juhul seda summat, siis saab juba nõutava hüvitise suurust ja

HKMS § 133 lg-s 1 sisalduvat regulatsiooni arvestades pidada kaebaja õiguste riivet praeguses

asjas väheintensiivseks. Ka väidetav vangla tegevus iseenesest ei saanud kohtu hinnangul

põhjustada kaebajale taolisi tagajärgi, mis tingiks tema õiguste intensiivse riive.

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama

seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1

tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse

alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi

saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Nendest sätetest tulenevalt kuulub kahju

hüvitamise nõue rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu sooritati

avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda isiku

subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul kahju, esineb põhjuslik seos

õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud võimalik vältida esmaste

õiguskaitsevahendite kasutamisega. Mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks

on RVastS § 9 lg 1 järgi avaliku võimu kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes

nimetatud õigushüve rikkumisega. Juhul, kui üks nimetatud eeldustest ei ole täidetud, puudub

alus kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

7. Kohus märgib, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on Eestis

erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate

põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale seonduvalt väidetavalt

ebasobiva padja väljastamisega ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste

olukordadega võrreldav ega saanud kaebajale põhjustada selliseid tagajärgi või alandada tema

väärikust määral, mis tingiks kaebaja kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise. Kaebaja ei väida

kaebuses, et ta oleks olnud alates 2023. jaanuarist 2–2,5 kuu jooksul üldse ilma padjata, vaid

üksnes leiab, et talle vangla poolt väljastatud padi ei sobinud. Seejuures nähtub asja

materjalidest, et kõnealusel perioodil vahetas vangla kaebaja nõudmisel patju mitu korda, kuid

kaebaja lõhkus talle antud padja, samuti peale seda väljastatud padja, ning lõpetas lõhkumised

alles siis, kuni ta sai oma tahtmise kohase uue padja. Viru Vangla on toonud kohtueelses

menetluses tehtud otsuses välja, et vangla haldusosakonna teenistuja, kes padja vahetas,

3-23-628

selgitas, et vahetatud padi ei olnud küll uus, kuid oli korralik. Kaebaja padja on üle vaadanud

ka meditsiiniõde, kes ei näinud samuti sellel kasutamist välistavaid omadusi. Patja vahetanud

teenistuja sõnul oli kaebaja aga pretensioonikas, nõudes justnimelt uut patja. Kohus nõustub

kohtueelses menetluses vangla antud seisukohaga, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust

nõuda magamistarvete vahetamist ainuüksi uute vastu. Isegi kui kaebaja subjektiivse hinnangu

kohaselt talle väljastatud padi ei sobinud ning ta tundis patja kasutades mõningast ebamugavust,

siis ei anna see siiski praegusel juhul alust vangla tegevuse õigusvastaseks pidamiseks ega

kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna kaebaja õiguste riive ei ole olnud intensiivne ning

hüvitamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline, siis tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel tagastada. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine

õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

10. Kohus märgib, et ei käsita eraldiseisva nõudena kaebuses esitatud palvet hinnata, kas

juhtumis on olemas alused kriminaalasja algatamiseks ja vastavate andmete esitamiseks

prokuratuuri. Seejuures ei ole kriminaalasja alustamiseks aluste esinemise kontrollimine

halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus

suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi

kriminaalmenetlus

on

iseenesest

avalik-õiguslik,

on

kriminaalasja

alustamiseks

kriminaalmenetluse

seadustikus

(KrMS)

sätestatud

teistsugune

menetluskord

kui

halduskohtumenetlus. Kui kaebaja leiab, et vanglaametnikud on pannud vanglas toime kuriteo,

saab

ta

sellest

teavitada

vanglat

või

prokuratuuri,

esitades

kuriteoteate

(KrMS § 195 lg 1, § 212 lg 2 p 6).

11. Seoses viidetega kaebaja terviseandmetele tuleb määruse avalikustamisel asendada kaebaja

nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)