3-22-748/41 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-22-748

Määruse kuupäev

31.08.2023

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Priit Pungaste kaebus Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemiseks

seoses

kaebaja

kui

avavangla

kinnipeetava suhtes vangla majandustöödel olles kohaldunud

suitsetamispiiranguga

Menetlusosalised

Kaebaja – Priit Pungaste

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta Priit Pungaste 30.10.2022. a kaebuse muutmise

taotlus rahuldamata.

2. Jätta Priit Pungaste kaebus haldusasjas nr 3-22-748

läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 49 lg 6, § 155 lg 5, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Priit Pungaste (edaspidi ka kaebaja) esitas 28.03.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles

palus kohustada Viru Vanglat väljastama talle sigaretid ja võimaldama tal avavanglas selleks ette

nähtud kohas enne ja pärast tööd suitsetada. Kaebuse põhjenduste kohaselt keelduti kaebajale

sigarettide väljastamisest, kuna kaebaja töötab vangla majandustöödel ning seetõttu ei ole tal

õigust suitsetada. Kaebaja palus kohaldada ka esialgset õiguskaitset talle kui avavangla

osakonna kinnipeetavale, kes töötab vanglateenistujate kohvikus/sööklas majandustöölisena,

vangla poolt sigarettide väljastamiseks ja suitsetamise võimaldamiseks kuni asjas tehtava

kohtuotsuseni. Kaebusele on lisatud menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks.

2. Tartu

Halduskohus

tagastas

07.04.2022.

a

määrusega

P. Pungaste

kaebuse

HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel (resolutsiooni p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 4).

3. Tartu Ringkonnakohus tühistas 16.06.2022. a määrusega Tartu Halduskohtu 07.04.2022. a

määruse kaebuse tagastamise osas ja saatis asja halduskohtule menetluse jätkamiseks.

3-22-748

4. Tartu Halduskohus palus 25.08.2022. a kohtunõudega kaebajal teatada, kas ta nõustub

haldusasja menetluse lõpetamisega sigarettide väljastamise ja avavanglas selleks ette nähtud

kohas tööpäevadel suitsetamise võimaldamise kohustamise nõudes või soovib ta üle minna

tuvastamisnõudele. Nimelt avaldas kaebaja määruskaebemenetluses kohtule, et ta ei tööta enam

vangla majandustöödel, vaid asus tööle väljapoole vangla territooriumi ning sellest tulenevalt

ei ole tal ka enam takistusi tööpäevadel väljaspool vangla territooriumi suitsetamiseks. Seega ei

olnud vangla kohustamine kaebaja õiguste kaitseks enam vajalik. Seda arvestades oli

kohustamiskaebus muutunud menetluslikult lubamatuks õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu

ning lähtuda tuli analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2.

5. Kaebaja

esitas

28.08.2022

vastuse

kohtunõudele,

milles

taotles

üleminekut

kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele ja Viru Vangla avavanglaosakonna poolt tema

õiguste piiramise õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja selgitas, et tuvastamiskaebus on talle

antud asjas vajalik, kuna ta kannab karistust veel 2,5 aastat ja seega võib antud küsimus kaebaja

suhtes tulevikus samuti tõusetuda. Kaebaja sõnul töötas ta hetkel küll Betonaator OÜ-s, kuid

nagu tsiviilelus, nii võib ka vanglas töösuhe erinevatel põhjustel lõppeda ja kaebajal tuleb

töökohta vahetada. Töökohavahetus aga ei pruugi nii kiiresti käia ning kuni kaebaja leiab uue

vanglavälise töö, määratakse ta taas vangla majandustöödele, mil rakendub kaebajale jälle

suitsetamispiirang. Kaebuse sisulisel lahendamisel pidas kaebaja vajalikuks küsida Viru

Vanglalt teavet selle kohta, kellele kuulub suitsetamise kohaks loodud maa-ala.

6. Tartu Halduskohus rahuldas 14.10.2022. a määrusega kaebuse muutmise taotluse ning lubas

kaebajal esitada kohustamiskaebuse asemel tuvastamiskaebuse. Sama määrusega vabastas

kohus kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ning võttis menetlusse

kaebaja kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks seoses kaebaja kui

avavangla kinnipeetava suhtes vangla majandustöödel olles kohaldatud suitsetamispiiranguga.

Kohus kohustas Viru Vanglat esitama kaebusele vastuse.

7. Kaebaja esitas 30.10.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles soovib uuesti kaebuse nõuet

muuta, paludes üleminekut tuvastamiskaebuselt hüvitamiskaebusele. Kaebaja põhjendab

kaebuse muutmist sellega, et ta vabaneb vanglast tingimisi enne tähtaega eeldatavasti 12.–

14.11.2022. Hüvitamiskaebusega on võimalik saavutada kaebuse eesmärk ning tuvastada

võimalik õiguste riive vastustaja poolt. Kaebaja sõnul esitas ta 30.10.2022 Viru Vanglale

taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks 1500 euro ulatuses. Kaebaja märgib, et riigilõivust

vabastamise eeldused olid kaebuse esitamisel täidetud ja menetluskulud palub kaebaja jätta

vastustaja kanda. Samuti teatas kaebaja kohtule oma uued kontaktandmed.

8. Viru Vangla esitas 11.11.2022 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et

tuvastamiskaebuse menetlemine ei ole võimalik kohtumenetluse ajal muutunud asjaolude tõttu.

Viru Maakohus otsustas 28.10.2022 kohtumäärusega nr 1-18-9774 kaebaja vangistusest

tingimisi ennetähtaegselt vabastada ja kaebaja vabaneb 15.11.2022. HKMS § 38 lg 4 kohaselt

tuleb põhjendada, miks on tuvastamiskaebuse esitamine õiguste kaitseks tõhusaim vahend, s.t

milline on põhjendatud huvi. Kaebaja vabanemisel ei avalda talle enam mõju vanglas kehtivad

suitsetamispiirangud ja seetõttu on vastustaja seisukohal, et kaebus tuleb jätta

HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Nähtuvalt e-toimikust on kaebaja

esitanud halduskohtule taotluse minna tuvastamiskaebuselt üle hüvitamiskaebusele. Vastustaja

teatab, et kaebaja on 02.11.2022 esitanud ka Viru Vanglale mittevaralise kahju hüvitamise

nõude suitsetamise mittevõimaldamise eest avavanglas ning nõue on vangla menetluses.

Kaebaja on teadlik kohustuslikust kohtueelsest menetlusest, mistõttu vangla leiab, et üheaegselt

kahe organi sundimine vaidlusalust küsimust menetlema on käsitatav kaebeõiguse

kuritarvitamisena.

3-22-748

9. Kaebaja esitas 17.11.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse täienduse, milles palub arvestada,

et Viru Vanglas 22.10.2022 toimunud lahtiste uste päeval suitsetati kõikjal vangla

territooriumil. Samuti võib kaebaja arvates asja lahendamisel omada tähtsust asjaolu, et

suitsetamisala hooldab avavangla kinnipeetav. Kaebaja sõnul saab eelnevat tõendada vangla

videokaamerate salvestiste abil.

10. Kaebaja esitas 22.11.2022 Tartu Halduskohtule taotluse, milles palub edaspidi kõik

dokumendid saata talle paberkandjal tema poolt nimetatud aadressil, sest digitaalselt ei ole tal

võimalik dokumente avada.

KOHTU SEISUKOHT

11. Esialgses kaebuses taotles kaebaja Viru Vangla kohustamist väljastama talle sigaretid ja

võimaldama tal avavanglas selleks ette nähtud kohas enne ja pärast majandustööd suitsetada.

Kaebaja ei nõustunud sellega, et talle keelduti sigarettide väljastamisest põhjendusel, et kaebaja

töötas vangla majandustöödel ning seetõttu ei olnud tal õigust suitsetada. Hiljem soovis kaebaja

üle minna kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele, mida kohus ka võimaldas, sest tol hetkel ei

töötanud kaebaja enam vangla majandustöödel, vaid asus tööle vanglast väljas ning sellest

tulenevalt ei olnud tal ka enam takistusi tööpäevadel väljaspool vangla territooriumi

suitsetamiseks. Kohtumenetluse kestel muutusid asjaolud uuesti ning kaebaja vabanes

15.11.2022 vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaebaja on esitanud kohtule uue kaebuse

muutmise taotluse, milles palub üleminekut tuvastamiskaebuselt hüvitamiskaebusele ning mille

kohus järgnevalt lahendab.

12. HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni

halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on

kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine

muudetud kujul oleks sama seadustiku kohaselt lubatav. Kaebetähtaja kontrollimisel loetakse

uus nõue esitatuks esialgse kaebuse esitamise ajal.

13. Kohus leiab, et kaebuse järjekordne muutmine selles asjas ei ole lubatav, sest

hüvitamiskaebuse lubatavuse tingimused ei ole täidetud.

14. Kaebaja taotleb Viru Vanglalt mittevaralise kahjuhüvitise 1500 euro väljamõistmist selle

eest, et tema kui avavangla kinnipeetava suhtes kohaldati vangla majandustöödel olles

suitsetamispiirangut. Kohtu hinnangul ei saa öelda, et selle vanglale ette heidetava tegevusega

oleks kaebaja õigusi kuigi intensiivselt riivatud. Samuti ei pea kohus tõenäoliseks kaebaja

kasuks vanglalt kahjuhüvitise väljamõistmist. HKMS § 121 lg 2 p 21 näeb ette õiguse kaebus

määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne

ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus leiab, et kuivõrd

praegusel juhul esineb alus kaebaja hüvitamiskaebuse tagastamiseks eeltoodud sätte alusel, siis

sellest tulenevalt ei ole ka kaebuse muutmine, s.o üleminek hüvitamiskaebusele lubatav.

15. Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva

subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale

tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav

kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud

kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku,

riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).

Kohtu hinnangul ei saa praegusel juhul öelda, et vaidlusalune suitsetamise keeld oleks kaebaja

õigusi niivõrd intensiivselt riivanud, et oleks põhjendatud hüvitamisnõudes kohtumenetluse

täiemahuline läbiviimine ja kohtuotsuse tegemine. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt

paiknes kaebaja enne avavanglaosakonda paigutamist pikemat aega (27.05.2020–22.02.2022)

Viru Vangla neljandas üksuses, kus samuti puudus suitsetamise võimalus, sest alates

3-22-748

2017. aastast on vangla territooriumil suitsetamine keelatud. Seega enne avavanglaosakonda

paigutamist ei olnud kaebaja suitsetanud peaaegu kaks aastat, mida arvestades ei saanud

kaebajale võimalikud suitsetamise keeluga kaasnevad ebamugavused olla sedavõrd tõsist laadi.

Ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 17.12.2019. a otsuses nr 5-19-40

asunud seisukohale, et suitsetamise keeld vanglas ei põhjusta kinnipeetavatele nii intensiivseid

kannatusi ja ebameeldivusi, et võiks rääkida põhiseaduse § 18 esimesest lausest tuleneva õiguse

olla inimväärikalt koheldud riivest. Samuti ei olnud vaidlusalune periood, mil kaebaja kui

avavangla osakonna kinnipeetav ei saanud suitsetada, kuigi pikk. Kohtule esitatud materjalidest

nähtuvalt töötas kaebaja majandustöölisena vanglateenistujate kohvik-sööklas perioodil

25.02.–18.05.2022. Kaebaja on välja toonud, et ta ei saanud avavanglas olles suitsetada alates

28.03.2022, mil valvur keeldus lubamast tal enne vangla majandustöödele minekut kapist

sigarette võtta. Kaebaja teatas 26.05.2022 kohtule määruskaebemenetluses, et kuivõrd ta on

vormistatud jälle tööle väljapoole vanglat, siis ei ole suitsetamine takistatud. Seega oli tegemist

vähem kui kaks kuud kestnud piiranguga.

16. Õigusvastase haldustegevusega tekitatud kahju hüvitamise nõude eeldused on sätestatud

riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ning mittevaralise kahju puhul täiendavalt § 9 lg-s 1.

RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud

viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda

mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise,

vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea

nime teotamise korral. Kohus selgitab, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue kuulub eeltoodud

sätetest tulenevalt rahuldamisele, kui haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja tegu

sooritati avalik-õiguslikus suhtes, tegemist on süülise õigusvastase teoga, millega rikuti mõnda

RVastS § 9 lg-s 1 sätestatud isiku subjektiivset õigust, õiguste rikkumise tagajärjel tekkis isikul

kahju, esineb põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel ning kahju ei olnud

võimalik vältida esmaste õiguskaitsevahendite kasutamisega. Juhul, kui üks nimetatud

eeldustest ei ole täidetud, puudub alus mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks.

17. Viru Vangla on 29.11.2022. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise otsuses nr 6-

16/254-2 selgitanud, et vanglateenistujate kohvik-söökla, kus kaebaja vaidlusalusel perioodil

töötas, asub vangla administratiivhoones, mis Viru Vangla (vanglaülese) kodukorra p 2.2.8

kohaselt on vangla territooriumil asuv hoone. Viru Vangla avavanglaosakonna kodukorra p 2.1

kohaselt koosneb vangla territoorium sees- ja väljaspool vangla välispiiret asuvast maa-alast

ning hoonetest. Avavanglaosakonna kodukorra p 2.2 kohaselt asub avavangla hoone vangla

territooriumil. Tööle minekuks liikus kaebaja avavanglaosakonnast vanglateenistujate kohvik-

sööklasse ega lahkunud selle käigus kordagi vangla territooriumilt. Avavanglaosakonna

kodukorra p 12.4 sätestab, et väljaspool vanglat hõivatud kinnipeetav võib väljapoole vanglat

kaasa võtta suitsulaekas olevad sigaretid ja tuletikud. Kaebajal ei olnud võimalik

avavanglaosakonnas viibides suitsetada seetõttu, et vangla territooriumil on suitsetamine

keelatud (vangla kodukorra p 2.3) ning vangla majandustöödele minnes ja sealt naasmisel ei

lahkunud kaebaja vangla territooriumilt. Avavanglaosakonna kinnipeetavad saavad suitsetada

üksnes väljaspool vangla territooriumi, kui neile on tagatud võimalus töötada väljaspool vanglat

vastavalt vangistusseaduse § 22 lg 1 p-dele 1 ja 2. Vangla territooriumilt lahkumise õigus on

kinnipeetavatele võimaldatav soodustus, mida vangla võib kohaldada. Selle soodustuse

võimaldamine kuulub vangla diskretsiooni ning kinnipeetaval puudub subjektiivne õigus seda

nõuda. Kaebajale ei olnud kõnealusel perioodil võimaldatud soodustusena vangla territooriumilt

lahkumist. Seega nõustub kohus vanglaga, et avavangla kodukorra p 12.4 tähenduses ei olnud

vanglaametnikel õigust anda kaebajale kaasa suitsetamistarbeid. Lisaks on Viru Vangla antud

3-22-748

asjas nii esialgse õiguskaitse taotlusele kui ka kaebaja määruskaebusele vastates rõhutanud, et

vangla territooriumil ei ole ette nähtud ühtegi ala suitsetamiseks, samuti ei ole vangla

kohandanud spetsiaalseid suitsetamisalasid väljaspool vangla territooriumi. Kohtul puudub alus

nendes vangla väidetes kahelda. Eelnevat arvestades ei näe kohus antud olukorras vangla

tegevuses õigusvastasust.

18. Täiendavalt märgib kohus, et avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju

hüvitamine on Eestis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid

kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Praeguses kaebuses vastustajale seonduvalt

suitsetamise piiramisega ette heidetav tegevus ei ole kohtu hinnangul taoliste olukordadega

võrreldav ega saanud isegi sellisel juhul, kus vangla tegevust tuleks pidada õigusvastaseks,

kaebaja väärikust alandada määral, et see õigustaks tema kasuks kahjuhüvitise väljamõistmise.

19. Eelnevast tulenevalt ei luba kohus kaebust muuta ning kaebaja 30.10.2022 esitatud taotlus

jääb rahuldamata.

20. Kohus leiab, et menetluses oleva tuvastamisnõude osas tuleb kaebus jätta

HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et

kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist

ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

21. Arvestades asjaolu, et kaebaja vabanes 15.11.2022 vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei

ole kohtu hinnangul tuvastamiskaebuse edasine menetlemine kaebaja õiguste kaitseks enam

vajalik. Kaebaja soovis Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist eelkõige preventiivsel

eesmärgil ning kuna kaebaja viibis sel hetkel avavanglas, pidas kohus tuvastamiskaebuse

esitamise ajal seda lubatavaks. Seoses kaebaja vabanemisega ei ole enam aga alust eeldada, et

kaebaja võiks taas sattuda olukorda, kus tema suhtes rakendatakse vaidlusaluseid

suitsetamispiiranguid. Samuti ei õigusta tuvastamiskaebuse sisulist läbivaatamist kaebaja soov

taotleda vaidlusaluse vangla tegevusega seonduvalt kahju hüvitamist, sest taoline

hüvitamiskaebus kuuluks kohtu hinnangul tagastamisele (vt käesoleva määruse p-des 14–18

toodud põhjendusi). Halduskohtumenetluse ülesandeks on eelkõige isikute õiguste kaitse

võimaliku õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel ning kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 2 lg 1 ja § 44 lg 1). Reeglina

hindab kohus kaebuse lubatavust küll selle esitamise aja seisuga, kuid menetlusökonoomiat

arvestades leiab kohus, et seoses kohtumenetluse kestel muutunud asjaoludega on erandina

põhjendatud kaebeõiguse hindamine ka hilisemas menetlusstaadiumis. Olukorras, kus kaebusega

ei saa kaebaja väidetavalt rikutud õigusi enam mitte kuidagi kaitsta, ei ole kohtu hinnangul

põhjendatud asjas sisulise kohtuotsuse tegemine ja kohtu ressursi edasine kulutamine.

22. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus P. Pungaste kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse

kindlakstegemise nõudes praeguses kohtuasjas HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel

läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)