2-20-3322/92 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

2-20-3322

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Siiri Malmberg

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

31. august 2023, Paide

Tsiviilasja number

Tsiviilasja hind

2-20-3322

50 000 eurot

Tsiviilasi

O.N hagiavaldus L.V vastu seltsinguvara jagamise

nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungite toimumise

ajad

Hageja O.N, isikukood XXX

Hageja lepinguline esindaja Peeter Malve

Kostja L.V , isikukood XXX

Kostja lepinguline esindaja Janno Perv, OÜ Consigliori, e-

post x

31.03.2021, 06.12.2022, 16.02.2023, 09.05.2023, 14.07.2023

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu O.N hagist loobumise avaldus osas, milles O.N nõudis kinnistute nr x ja y

jätmist L.V ainuomandisse ja lõpetada nende nõuete osas kohtumenetlus otsust tegemata.

2. Rahuldada O.N hagi L.V vastu osaliselt.

3. Mõista L.V-lt (isikukood XXX) O.N (isikukood XXX) kasuks välja 18 656,45 eurot.

4. Jätta O.N hagi L.V vastu 31 343,55 euro saamiseks rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 37,31% ulatuses L.V kanda ja 62,69% ulatuses O.N kanda.

6. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus järgmiselt:

6.1. mõista hageja O.N kasuks välja kostjalt L.V-lt hageja kantud menetluskuludest, 1900

eurost 37,31 % s.o 708,89 eurot.

6.2. mõista kostja L.V kasuks välja hagejalt O.N-ilt kostja kantud menetluskuludest,

4612,50 eurost 62,69%, s.o 2891,58 eurot, millele lisandub TsMS § 169 lg 1 alusel 225

eurot, s.o kokku 3116,58 eurot.

6.3. Välja mõista vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarveldamise korras hagejalt

O.N-ilt kostja L.V kasuks menetluskulud 2407,69 eurot.

7. Välja mõista L.V-lt O.N kasuks lõplike vastastikuste nõuete tasaarvestamise korras 16

2-20-3322

248,76 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 3 ja 6.3 väljamõistetud summade tasaarvestus

18 656,45 – 2407,69).

8. Mõista L.V-lt Eesti Vabariigi kasuks välja hageja vähem tasutud riigilõiv summas 149,24

eurot. Välja mõistetud menetluskulud tuleb kanda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

nr: EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank. Makse

tegemisel tuleb märkida viitenumber 99923700026922 ning selgitusse „tsiviilasi nr 2-20-

3322“.

9. Kohtulahendiga raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud

Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui

kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

10. Menetluskulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või

kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi, tsiviilasja number,

arvelduskonto number, millelt kulud tasuti, tasumise kuupäev) esitada Pärnu Maakohtu

Rapla kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse,

eelkõige esitama kaebuse.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot.

KIRJELDAV OSA

Hagiavalduse asjaolud ja hageja seisukohad

1. Pooled on oma tegevusega sõlminud seltsingulepingu. Seltsinguleping kujunes järgnevalt.

Hageja tegeles lihatoodete valmistamise ja turustamisega. Kostja asus 2008 hageja juures tööle

müüjana. Kostjal puudusid oskused ja kogemused lihatoodete valmistamisel. Pooled elasid

ühise perena koos alates 2010. Pooltel on üks ühine alaealine laps.

2. Ühise ettevõtluse (I kd, tl 10) arendamiseks ja kodu loomiseks soetati P talu (kinnistu nr x) (I

kd, tl 12) (seltsingu eesmärk). 25.09.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et ühist

ettevõtlust teostati O.N-i x OÜ kaudu (I kd, tl 105 pöördel) (tunnistajate P.P, M.B ja GH

ütlused). Äriühing omandati kostja nimele. Tegevusest saadud majandustulemit kasutati ühiselt

igapäevaste kulutuste katmisel ning ühise kodu ja ettevõtte arendamisel. Täiendavalt soetasid

pooled hoonestamata L kinnistu (kinnistu nr y) (I kd, tl 11). Mõlemad pooled tegid ühise vara

kestvaks loomiseks võrreldavaid panuseid. Kinnistud omandati kostja nimele, sest hagejal olid

võlad ja tema suhtes oli alustatud täitemenetlusi.

3. Hageja tegeles O.N-i x OÜ lihatoodete müümisega ja äriühingu sisulise juhtimisega; kostja

osales toodangu müügiprotsessis (tunnistajate P.P, M.B ja GH ütlused).

4. P talu ostuhind oli ca 20 000 eurot, millest 5000 eurot tasus müüjale hageja sularahas (I kd, tl

150); ülejäänud müügihind tasuti kostja pangakontolt, kuhu rahalised vahendid laekusid ühisest

ettevõtlusest. L kinnistu müügihind tasuti kostja pangakontolt, kuhu rahalised vahendid

laekusid ühisest ettevõtlusest. 27.02.2022 menetlusdokumendis selgitas hageja, et L kinnistu

soetamiseks võtsid pooled ühiselt laenu OÜ-lt Külm ja Kliima. Laen vormistati kostja nimele.

2-20-3322

Laenu maksti tagasi kostja pangakontolt, kuid ühisest ettevõtlusest saadud rahaga.

5. Pooled renoveerisid P kinnistul asuva eluhoone, s.o vahetati katus (vahetati sarikad ja

katusekate), avatäited, elektri- ja sanitaarsüsteemid. Hoone otsasein oli väljavajunud, mis tehti

korda. P kinnistul olevasse hoonesse ehitati kaasaegsed eluruumid. Küttesüsteemiks paigaldati

vesi-õhk soojuspump ja radiaator+põrandaküte. Toas ja köögis puhastati vanad lauad.

Valmistati köögimööbel. P talu tootmisruumidesse valati uued põrandad, mis kaeti

epoksiidkattega, paigaldati külmkamber liha suitsetamiseks ja säilitamiseks (I kd, tl 13-16, I kd,

tl 24). 23.01.2023 menetlusdokumendis väitis hageja, et külmkamber ei kuulunud seltsinguvara

hulka, sest oli hageja poolt soetatud juba enne kinnistute omandamist. Kinnistule rajati uus

puurkaev, renoveeriti ait ja garaaž (alumiste palkide vahetus ja kogu hoone kõrgemale

tõstmine).

6. L kinnistule rajati 400 m2 parkla, milleks kulus ca 100 tonni killustikku. Killustiku ostis hageja

1500 euro eest. Maksti sularahas. Utiliseeriti suure kolhoosiaegse lauda varemed, valati uus

aluspind ja paigaldati suitsuahjud.

7. P taluhoone katuse katte lasi välja vahetada hageja (I kd, tl 144 pöördel – 145 pöördel).

Renoveerimiseks ja ehitamiseks kasutati hagejale tema x O.N poolt antud varasema ettevõtte

likvideerimise käigus laekunud vahendeid (I kd, tl 25) ja poolte ühise ettevõtluse käigus

laekunud vahendeid (I kd, tl 24, tunnistaja GH ütlused).

8. 25.09.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et kostja panustas elamu renoveerimisse ka

oma emalt saadud viimase korteri realiseerimisest saadud rahaga. 23.01.2023

menetlusdokumendis hindas hageja kostja panust kostja emalt saadud raha arvelt ca 20 000

eurot (II kd, tl 21). 09.05.2023 toimunud istungil korrigeeris hageja oma väidet ja aktsepteeris

kostja panust oma emalt saadud vahendite arvelt summas 27 500 eurot (ajamärk 00:35:01) (II

kd, tl 61). Suurema osa rahast, mis panustati kinnistute soetamisesse ja renoveerimisesse

pärines O.N-i x OÜ tuludest. Kummalgi poolel ei olnud sellel ajal muid regulaarseid

märkimisväärseid sissetulekuid. Renoveerimise ja ehitamisega tegeles hageja, keda abistasid TT

ja GH. Samuti kasutati erinevaid juhutöölisi. Hageja peab ehitustöid enda panuseks summas 50

000 eurot (09.05.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:50:43) (II kd, tl 61 pöördel). Sellest

ca 8000 eurot on hageja tööpanus (kolm aastat ca 4 tundi päevas, viiel päeval nädalas. Aastas

on 52 nädalat. Töid tehti 4 aastat, kokku 4*52*4=832 töötundi. Hageja arvestab enda töötunni

hinnaks 9,37 eurot tunnis. Tunnihinna aluseks on hageja võtnud palgauuringu veebilehe1

andmed. 832*9,37=7800 eurot, mille hageja ümardab 8000 eurole) ja 24 358,78 eurot

ehitusmaterjalide kulu ja töölistele makstud tasu.

9. Hageja peab seltsingulepingu lõpetamiseks järgmisi asjaolusid. Juunis 2018 soovis kostja

suuliselt poolte kooselu lõpetamist ja andis hagejale kuu aega P talust väljakolimiseks. Augustis

2018 lahkus kostja ühisest ettevõttest. Detsembris 2018 esitas kostja hagejale kirjaliku

nõudmise kinnistu vabastamiseks hiljemalt 27.01.2019. Hageja lahkus kinnistult.

10. Seltsingul ei ole kolmandate isikute ees kohustusi. Seltsingu moodustasid hageja ja kostja. O.N-

i x OÜ-l ja seltsingul ei olnud lepingulisi suhteid, kuid faktiliselt kasutas äriühing P talus asuvat

hoonet ja inventari (II kd, tl 21). Äriühingust võeti raha, mida kasutati P talu kinnistu

ehitustegevuses (II kd, tl 21, 09.05.2023 kohtuistungi protokoll ajamärk 00:08:36). Raha

väljavõtmist ei vormistatud (09.05.2023 kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:44:31) (II kd, tl 61

pöördel). Kasutati laatadel liha müügist saadud sularaha (sealsamas, ajamärk 00:13:03). Hageja

hinnangul tuleb äriühingu tulude arvel tehtud kulutusi arvestada poolte võrdse ühise panusena

(sealsamas, ajamärk 00:19:17).

11. Hageja on seisukohal, et poolte soetatud kinnistud, mida on ühiselt renoveeritud, on käsitatavad

seltsinguvarana. Seltsingulepingu sätete kohaldamist ei välista asjaolu, et kinnistud on

kinnistusraamatus vormistaud kostja nimele. Hageja on nõus, et kinnistud jäävad kostja

ainuomandisse. Hageja hindab P talu ja L kinnistute koguväärtuseks 100 000 eurot, arvestades

kinnisvaraportaalis

www.kv.ee

avaldatud müügipakkumisi samas piirkonnas. Hinna

1 https://www.averagesalarysurvey.com/et-ee/palk/ehitus-ja-teelised/eesti?SalaryType=2

2-20-3322

määratlemisel on hageja arvestanud, et P talu kinnistul paiknev elumaja on renoveeritud, milles

on kaasaegsed eluruumid (4 tuba, köök, tualettruum, saun ja esik) ning tootmisruumid (2

tootmisruumi, ladu, kontor ja külmkamber). Renoveerimis- ja ehitustööd teostati 2009 – 2018,

seega on tegemist värskete ja amortiseerumata ruumidega. Kinnistul paikneb ka abihoone. L

kinnistul paikneb suitsuahi ja tugevdatud pinnakattega parkla. Samuti tõendab P kinnistu

väärtust Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ 10.08.2020 hinnang, millest nähtub, et kinnisasja

väärtuseks on 78 000 eurot (I kd tl 167 – 192 pöördel). L kinnistu väärtus on ca 22 000 eurot,

millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

Kostja vastuse asjaolud ja kostja seisukohad

12. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud seltsingulepingu sõlmimist. Pooled ei ole

seltsingulepingut sõlminud ega seda lõpetanud. Hageja ei ole tõendanud, et pooled soetasid

kokkuleppel kinnistud kostja nimele. Hageja ei olnud P talu kinnistu müügilepingu pool ja

hageja väidetud kokkulepet leping ei sisalda (I kd, tl 96 – 100). Isegi, kui pooled oleksid

sõlminud seltsingulepingu, siis oleks hagejal õigus taotleda seltsingu likvideerimise

läbiviimist ja pärast likvideerimist järgi jääva vara jaotamist vastavalt seltsinglaste osadele.

Hagejal ei ole õigust rahalisele hüvitisele.

13. P talu müügilepingu p-s 8.1.1 on fikseeritud, et OÜ Külm ja Kliima ning kostja vahel on

21.05.2015 sõlmitud laenuleping nr x. Laenu on tagasi tasunud kostja summas 29 658,50 eurot

(II kd, tl 45 – 48 pöördel) eurot. Hageja ei ole laenu tagastanud.

14. 17.07.2018 sõlmisid pooled äriühingu ainuosa kinkelepingu, millega kostja kinkis hagejale

O.N-i x OÜ ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot (II kd, tl 49 – 52). Kinkelepingu p-s 1.2 on

notar kontrollinud, et vastavalt äriregistrisse kantud osanike nimekirjale on lepingu sõlmimise

hetkel ainuosanikuna nimekirja kantud kostja. Osanike nimekirjaga seonduvat tõendab ka

äriregistri väljavõte (II kd, tl 64 – 65 pöördel). Eeltoodu tõendab, et hageja sai äriühingu

osanikuks kinkimise teel, mitte seltsingulepingu alusel.

15. Hageja käis kostjale välja idee osta P kinnistu ja ettevõtlusega tegelemiseks (30.03.2021

protokolli ajamärk 00:32:41, I kd, tl 133). P kinnistu osteti ja selles tehti remonti kostja emalt

saadud raha eest (30.03.2021 protokolli ajamärk 00:26:32, I kd, tl 132). Hageja ei saanud O.N-

ilt raha (30.03.2021 protokolli ajamärk 00:26:32, I kd, tl 133). Kui pooled tuttavaks said, siis

läks kostja hageja ettevõttesse tööle. Kostja omandas seal teadmised liha müügi ja käitlemise

kohta. Kostja soovis end tõestada ja omandas oma äritegevuseks O.N-i x OÜ (30.03.2021

protokolli ajamärk 00:26:32, I kd, tl 133). O.N-i x OÜ kuulus kõnealusel perioodil kostjale ja

hagejal ei olnud sellega pistmist (30.03.2021 protokolli ajamärk 00:32:41, I kd, tl 133). P talus

ehitati välja vana laudaalune ja köök, mida tehti kostja emalt saadud rahaliste vahendite arvelt

(06.12.2022 kohtuistungi protokolli ajamärk 00:06:10, II kd, tl 12 pöördel). Ettevõtluseks

vajalike ruumide jaoks valati vaid põrand ja sisustuse võttis hageja kinnistult lahkudes kaasa

(sealsamas, ajamärk 00:36:41).

Menetluse käik

16. Kohus selgitas pooltele VÕS § 600 kohaldamisega seonduvat 19.09.2022 määruses ja

06.12.2022 toimunud kohtuistungil (ajamärk 00:02:25, 00:05:24, 00:09:50, 00:12:02 II kd, tl

11). Kohus selgitas pooltele VÕS § 580 ja § 581 06.12.2022 toimunud kohtuistungil (II kd, tl

12 pöördel, ajamärk 00:27:41). Samal kohtuistungil arutas kohus pooltega ka VÕS § 602 –

604 kohaldamist. Kohus selgitas pooltele VÕS § 602 – 604 kohaldamist ka 19.09.2022

määruses, millega teatati pooltele kohtu koosseisu muutumisest.

17. Hageja selgitas 06.12.2022 kohtuistungil (ajamärk 00:15:41), et tema nõue on seotud ainult P

kinnistuga, mitte L kinnistuga. Sama rõhutas hageja 14.07.2023 istungil (ajamärk 00:21:38).

Kostja kinnitas 06.12.2022 toimunud istungil, et pooltel oli idee teostada ettevõtlust läbi O.N-i

2-20-3322

x OÜ koos, kuid kostja ei panustanud millegagi (ajamärk 00:16:21, 00:17:15) (II kd, tl 12).

18. 09.05.2023 kohtuistungil loobus hageja UU ülekuulamisest tunnistajana. Hageja oli nõus

lähtuma seltsinguvara hindamisel 2020 hindamisaktist (09.05.2023 kohtuistungi protokoll,

ajamärk 01:00:00) (II kd, tl 62). Kostja vaidles samal istungil 2020 hindamisaktile

tuginemisele vastu põhjusel, et ekspertiisiakt tehti laenutagatisena kinnistu turuväärtuse

hindamiseks.

19. 14.07.2023 toimunud kohtuistungil loobus hageja O.N ja M.B Q tunnistajatena ülekuulamisest

(ajamärk 00:07:12).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

20. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnates kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi

on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui

vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise

tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes

asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 438 lg 1 kohaselt kohus otsustab otsust tehes, mis

asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb asjas kohaldada.

21. VÕS § 580 lg 1 sätestab, et seltsingulepinguga kohustuvad kaks või enam isikut (seltsinglased)

tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga määratud viisil,

eelkõige panuste tegemisega. Pooled ei vaidle selle üle, et nad olid elukaaslased 2010 – 2018.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et alguses asus kostja hageja juurde tööle. Hageja tegi kostjale

ettepaneku P talu kinnistu ostmiseks, et arendada ühist ettevõtlust O.N-i x OÜ kaudu ja ühiseks

elamiseks, mida kostja aktsepteeris. Kostja on nimetatud asjaolu omaks võtnud (30.03.2021

protokolli ajamärk 00:32:41, I kd, tl 133). Kaudselt kinnitab eeltoodud poolte ühist eesmärki ka

CC 08.05.2018 artikkel (I kd, tl 10), kus on pooli nimetatud P talu perenaiseks ja peremeheks.

Samuti on pooled kinnitanud faktiliselt ühise ettevõtluse teostamist P talu kinnistul. Eeltoodust

tulenevalt on tuvastatav poolte ühine tahe ühise varalise väärtuse (lihatoodete valmistamiseks

mõeldud tootmisruumidega elamiseks mõeldud kinnisasi) kestvaks loomiseks. Kostja on omaks

võtnud ka asjaolu, et hageja lubas teha eelnimetatud eesmärgi saavutamiseks panuseid

(30.03.2021 protokolli ajamärk 00:32:41, I kd, tl 133). Asjas ei ole esitatud asjaolusid selle

kohta, et kostja oleks omandanud kinnistu muul otstarbel, mis ei oleks suunatud hagejaga

seotud eesmärkide saavutamiseks. Kohus on seega seisukohal, et poolte tegevus, arvestades

nende ühist tahet ja et mõlemad pooled pidid selle tahte saavutamiseks tegema panuseid, vastab

seltsingulepingu tunnustele VÕS § 580 lg 1 tähenduses. Kohus loeb seltsingulepingu sõlmituks

konkludentselt, s.o poolte tegevusest järelduvana.

22. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja tegi p-s 20 toodud eesmärgi saavutamiseks rahaliselt

hinnatavaid panuseid. Kohus tuvastab M.B Q 05.05.2021 e-kirja (I kd, tl 150) alusel, et hageja

tasus P talu ostuhinnast 5000 eurot. Kohus loeb nimetatu poolte ühiseks panuseks võrdsetes

osades (vt kohtuotsuse p-d 28 – 29). Kohus tuvastab P talu müügilepingu (I kd, tl 93 – 100) p-i

4.2 ja 8.1.1 alusel, et ülejäänud müügisumma tasuti kostja ja Osaühingu KÜLM JA KLIIMA

vahel 21.05.2015 sõlmitud laenulepingu nr x alusel väljastatud laenu arvelt. Kohus tuvastab

kostja esitatud pangakonto väljavõtete alusel (II kd, tl 45 – 48 pöördel), et kostja on

laenuandjale tasunud 25 846 eurot, millest vähemalt 5658,50 eurot oli laenu intress. Eeltoodud

summa loeb kohus kostja panuseks (vt otsuse põhjendava osa p 27).

2-20-3322

23. Kohus tuvastab, et hageja sõlmis 22.07.2015 AS-ga Toode kirjaliku lepingu P talu kinnistul

asuva hoone katuse ehitustööde (vana katusekatte eemaldus, aluskatte paigaldus, otsmise

müürilati kinnitamine müüri külge, uue roovituse rihtimine) tegemiseks. Lepingu alusel

kohustus hageja tasuma AS-le Toode 12 641,77 eurot. Kohus tuvastab W.G ütluste alusel, et

eelnimetatud summast 5000 eurot tasus W.G soovist kostjat kui oma tütart aidata. Seega 5000

eurot tuleb lugeda kostja panuseks.

24. Kohus tuvastab GH ütluste alusel, et tema teostas P kinnistul asuvates hoonetes osalised

elektritööd, s.o 60% elektrikaablitest vahetati välja, samuti pistikupesad. Samuti renoveeris

tunnistaja osaliselt tööstushoone, s.o remontis äravajunud otsaseina, paigaldas eesruumide

seinad, epoksiidi betoonpõrandatele ja aknad. Lisaks tegi tunnistaja ühe otsaukse

paigaldamiseks vajalikud ettevalmistustööd. Kui AS Toode teostas katusetöid, siis tunnistaja

teostas hageja palvel omanikujärelevalvet. Tööde teostamise osas rääkis tunnistaja läbi hagejaga

ja teostas töid koos hagejaga. Kõik vajaminevad tööriistad ja ehitusmaterjali soetas hageja.

Hageja tasus tunnistajale 1500 – 2500 eurot kuus, millest ca 40% ei olnud P talu ehitustöödega

seotud. Tunnistaja ehitas kanakuudi, mille materjal maksis ca 5000 eurot. Tööd tehti 2016 –

2017, ca ühe aasta vältel. Kuigi tunnistaja ütluste alusel ei ole võimalik täpselt tuvastada, kui

palju hageja talle ehitustööde eest tasus, siis hindab kohus, et see pidi olema vahemikus 10 000

– 11 000 eurot, arvestades seda, kui palju tunnistaja ütles enda igakuiseks töötasuks olevat ja

proportsiooni, mille ulatuses oli töötasu seotud ehitustegevusega. Tunnistaja ütlustest ei nähtu,

millise summa eest osteti ehitusmaterjali. Muid tõendeid hageja ehitusmaterjali soetamise kohta

ei esitanud.

25. Kohus tuvastab GH ütluste alusel, et kohtuotsuse p-s 23 nimetatud ehitustöid finantseeriti O.N-i

x OÜ tegevusest saadud rahadest. Kohtul ei ole alust kahelda selles aspektis tunnistaja

usaldusväärsuses. Tunnistaja selgitas, et ta ootas mitmetel kordadel laada pealt rahasid, et

materjali osta. Tunnistajal oli tööde teostamise ajal hageja ja kostjaga tihedad sidemed ja

osaliselt töötas tunnistaja ka ise poolte ettevõtlusega seoses.

26. Kohtu hinnangul ei ole võimalik tuvastada W.G ütluste alusel, et eelnimetatud tööd, v.a AS-le

Toode kantud 5000 euro osas, finantseeriti temalt pärineva rahaga. W.G ei mäletanud, kui palju

ta kostjale raha andis. Samuti ei omanud ta vahetut teadmist sellest, mida kostja temalt saadud

rahaga tegi. Kostja ei ole kohtule esitanud muid tõendeid tööde tegemiseks vajalike

rahasummade päritolu kohta, sh kontoväljavõtteid, millelt nähtuksid W.G-lt saadud ülekanded.

Kohus on pooltele selgitanud, et mõlemad pooled peavad tõendama oma panuseid (06.12.2023

kohtuistungi protokoll, ajamärk 00:05:24).

27. Kohus tuvastab, et kostja panustas P tallu 27 500 eurot, mille ta sai W.G-lt . Nimetatud asjaolu

on hageja omaks võtnud 09.05.2023 kohtuistungil (ajamärk 00:35:01. Protokolli

paberversioonis on hageja esindaja sõnad kajastatud eitusena, kuid helisalvestiselt on

tuvastatav, et nimetatud summa osas hageja vastuväiteid esitada ei soovi). Kostja väitel tasus

kostja emalt saadud rahaga OÜ-lt KÜLM JA KLIIMA võetud laenukohustuse (25 846 eurot),

mille kohus loeb hageja omaksvõtu tõttu tuvastatuks. Seega on tuvastatav, et kostja panustas

ehitustegevusse 1654 eurot. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole tuvastatav,

millise konkreetse ehitustegevuse jaoks nimetatud summa kulutati.

28. Kohtu hinnangul ei tõenda O.N 27.02.2020 kiri hageja väidetud asjaolusid O.N-ilt saadud 20

000 euro panustamise kohta P talu soetamisse ja ehitamisse. Riigikohus on oma 25.11.2020

otsuse nr 2-18-10961 p-s 11.3 ja 11.4 asunud seisukohale, et kohtule saadetud kiri on käsitatav

dokumentaalse tõendina. See ei ole küll tunnistaja ütluseks, kuid on hinnatav koos muude

tõenditena. Tegemist on allkirjastamata kirjaga (kirjal ei ole digiallkirja ega käsikirjalist

allkirja). Kirja kui dokumentaalse tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui

tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste

esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks. Kirjast nähtub, et O.N andis hagejale

20 000 eurot ja ta teab, et sellest rahast tasus hageja sissemaksu x külas asunud talukoha eest ja

alustas seal remonditöid. Samas ei nähtu kirjast, kust tunnistaja teab, et hageja selle raha P tallu

2-20-3322

panustas. 14.07.2023 kohtuistungil loobus hageja O.N tunnistajana ülekuulamisest. Seega ei ole

kohtul ega kostjal olnud võimalik nimetatud asjaolu täpsustada. Kuna kiri ei peegelda seda, kas

tegemist oli vahetu teadmisega (kirja autor nt nägi pealt kulutuste tegemist) või vahendatud

teadmisega (nt keegi ütles kirja autorile, et mingid kulud tehti), siis ei ole kohtu hinnangul

võimalik kirja põhjal järeldada, et tunnistaja ka tegelikult teadis raha kulutamise sihtotstarbe

kohta. O.N kirja sisu ei ole kooskõlas ka asjas esitatud teiste tõenditega, eelkõige GH

tunnistajana antud ütlustega, millest nähtub, et tema poolt tehtud ehitustööd finantseeriti kõik

ainult O.N-i x OÜ tegevuses saadud raha arvel. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et

töid finantseeriti muu raha arvel peale, kostja emalt pärineva raha ja O.N-i x OÜ tegevusest

pärineva raha arvel. Lisaks eeltoodule on kohus antud juhul seisukohal, et O.N 27.02.2020 kiri

ei vasta TsMS § 229 lg-s 1 ja 2 sätestatud tõendi mõistele. Seda on hageja möönnud ka ise O.N

tunnistajana ülekuulamise taotluses.

29. Kohus tuvastab äriregistri väljavõtte alusel (II kd, tl 64 – 65), et kostja oli O.N-i x OÜ ainuke

juhatuse liige ja osanik perioodil 06.09.2016 – 28.08.2018. Kohus tuvastab GH, P.P ja M.B

tunnistajana antud ütluste alusel, et faktiliselt tegeles hageja liha tootmisega ja vähemalt

osaliselt äriühingu juhtimisega (P.P ja M.B kinnitasid mõlemad, et nendega sõlmis töösuhte

hageja, mitte kostja). Kostja tegeles mingil määral laatadel toodangu müümisega. Kohus

tuvastab eelnimetatud tunnistajate ütluste alusel, et laatadel toodangu müügist saadud sularaha

anti hageja kätte. Kohus tuvastab GH ütluste alusel, et vähemalt osaliselt ostis tema laatadelt

saadud rahasummade eest ehitusmaterjale, mille eest teostati P talu kinnistul asuvate hoonete

ehitus- ja renoveerimistöid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et O.N-i x OÜ saadud

tulemi arvelt tehtud kulutused tuleb lugeda poolte ühiseks panuseks võrdsetes osades. Pooled ei

ole esitanud kohtule asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et need panused tuleks arvestada muu

proportsiooni alusel või emma-kumma poole isiklikuks panuseks. Kohus on seisukohal, et

pelgalt ainuosaluse omamine ja juhatuse liikmeks olemine ei võimalda arvestada saadud

rahasummade arvelt tehtud kulud kostja panuseks. Kohtu poolt on tuvastatud poolte tööjaotus

äriühingu kaudu tegutsemisel ja tulemi teenimisel, millest tulenevalt tuleb saadud rahasummade

arvel tehtud panused arvestada poolte ühiseks panuseks võrdsetes osades. Kuna hageja ei ole

suutnud menetluses tõendada, et kohtuotsuse p-s 21 tuvastatud 5000 euro maksmine P kinnistu

ostmisel oleks toimunud tema isiklikest vahenditest, siis tuleb järeldada, et maksmine toimus

O.N-i x OÜ tegevusest saadud vahenditest ja seega on kummagi poole panus 2500 eurot

nimetatud summa tasumisel. Eeltoodud põhjendustel järeldab kohus, et ka AS-le Toode

makstud summa 7641,77 eurot tuleb arvestada poolte ühiseks panuseks. Seega on hageja

panuseks 7641,77/2=3820,89 eurot. Kostja panuseks on 5000+3820,89=8820,89 eurot. Samuti

eeltoodud põhjustel järeldab kohus, et GH-le makstud töötasu 10 000 – 11 000 eurot tuleb

lugeda poolte ühiseks panuseks. Kohus arvestab seetõttu kummagi poole panuseks GH-le

makstud töötasu osas 11 000/2=5500 eurot. Samuti tuvastab kohus kummagi poole panusena

kanakuudi maksumuse 5000/2=2500 eurot.

30. Hageja 30.05.2023 seisukohtades on hageja lugenud enda tööpanuseks P ja L kinnisasja

parendamiseks 832 töötundi. Hageja on lugenud tööpanuse rahaliseks väärtuseks 7800 eurot.

Kohus on seisukohal, et hageja väited tema tööpanuse mahu ja väärtuse üle on tõendamata.

Hageja väited on käsitavad poole seletusena, mis ei ole käesolevas asjas tõendiks. Kohus on

seisukohal, et käesolevas asjas ei ole esile toodud ka asjaolusid, mis võimaldaksid TsMS § 233

lg 1 – 2 kohaldamist. Hageja ei ole asjas esile toonud, et tema tööpanuse hindamisel esineksid

tõendamisraskused ja milles need seisnevad. Käesoleval juhul ei ole asjas mistahes tõendeid

selle kohta, et hageja oleks teinud P kinnistul 4 aasta vältel keskmiselt iga päev 4 tundi tööd

päevas. Kohus on seisukohal, et pigem on tööpanus objektiivselt väljaarvestatav vähemalt

spetsialistide abiga, kui on tuvastatav, milles konkreetselt hageja tööpanus seisneks. Hageja

selliseid konkreetseid asjaolusid esile toonud. Hageja ei ole esile toonud, et taoliste asjaolude ja

tõendite kogumine oleks seotud ebamõistlike kuludega ja milles need seisnevad vms. Kohus

selgitas hagejale vastavate asjaolude esiletoomise vajadust 14.07.2023 kohtuistungil (ajamärk

2-20-3322

00:08:46).

31. Võttes arvesse kohtuotsuse p-des 21-27 toodut tuleb hageja rahaliseks panuseks lugeda kokku

14 320,89 eurot (2500+3820,89+5500+2500). Kostja panuseks tuleb lugeda kokku 46 820,89

eurot (25 846+1654+2500+5000+3820,89+5500+2500). Kokku on tuvastatavate panuste suurus

61 141,78 eurot. Eeltoodust nähtub, et mõlemad pooled on teinud P talu kinnistu omandamiseks

ja parendamiseks arvestatavaid panuseid, millest tulenevalt tuleb lugeda P talu kinnistu

seltsinguvaraks.

32. Pooled ei ole esile toonud, et P kinnistuga oleks olnud seotud mistahes kohustusi. VÕS § 603 lg

1 sätestab, et pärast kohustuste täitmist ülejäänud seltsinguvarast tuleb tagastada seltsinglaste

panused. Seega kuulub hagejale tagastamisele 14 320,89 eurot.

33. VÕS § 604 sätestab, et pärast ühiste kohustuste täitmist ja panuste tagastamist järelejäänud vara

kuulub seltsinglastele vastavalt nende osadele kasumi jaotamises. Hageja on nii hagiavalduses

kui ka hagi 23.01.2023 täienduses soovinud jagada ka P kinnistu väärtust, s.o seltsingu kasumit.

Hageja on avaldanud tahet lähtuda P kinnistu väärtuse leidmisel Arco Vara Kinnisvarabüroo

OÜ 10.08.2020 hindamisaktist (I kd, tl 167 – 193), milles on P kinnistu turuväärtuseks leitud 78

000 eurot. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud hindamisaktile tuginemist asjaolu, et tegemist

on laenu saamiseks tellitud hindamisaktiga. Kohus on hagejale selgitanud, et 2020 hindamisakt

ei kajasta kinnisasja väärtust praegusel ajal, kuid hageja on siiski soovinud sellest lähtuda.

Kinnistu väärtus 78 000 eurot ületab poolte panuseid 16 858,22 euro võrra. Kohus on

seisukohal, et kinnistu väärtus, mis ületab poolte panuseid on käsitatav seltsingu kasumina.

Arvestades poolte panuste mahtu on hageja osa 23,42% panustest (14 320,89*100/61 141,78).

23,42% 18 512,22 eurost on 4335,56 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale hüvitada kokku 18

656,45 eurot (14 320,89+4335,56).

34. Kohus on seisukohal, et kuigi VÕS § 600 lg 1 kohaselt kohaldatakse seltsinguvara

likvideerimisele vastavalt kaasomandi jaotamise sätteid, ei ole antud juhul võimalik kohtul teha

otsustust P ja L kinnistu ainuomandi kostjale jätmise kohta, kuna kinnistusraamatu andmetel

kuuluvad kinnistud kostjale. Hageja loobus 14.07.2023 kinnistute omandi jagamise nõudest

(ajamärk 00:18:03). Kostja ei esitanud loobumisele vastuväiteid. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et

hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus

toimikusse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab loobutud nõuete osas asjas

menetluse.

35. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi

osaliselt, s.o 37,31% ulatuses, siis jätab kohus menetluskulud 37,31% ulatuses kostja kanda ja

62,69% ulatuses hageja kanda. Hageja ja kostja on esitanud kohtule taotlused tsiviilasjaga

seotud kulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks.

36. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa

muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 176 lg 5 alusel tuleb menetlusosalisel kinnitada, et

kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud

seoses kohtumenetlusega.

2-20-3322

37. Hageja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustest nähtuvalt on tema kantud

menetluskulud maakohtus kokku summas 1900 eurot (ilma käibemaksuta), mis koosnevad

tasutud riigilõivust 600 eurot ja õigusabikuludest 1300 eurot.

38. Kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtuvalt on tema kantud

menetluskulud maakohtus kokku summas 6000 eurot (koos käibemaksuga), mis koosnevad

õigusabikuludest.

39. Hageja ja kostja ei esitanud vastuväiteid maakohtus toimunud menetluse menetluskuludele.

40. Kohus nõustub hageja õigusabikulude suurusega, kuna õigusabikulud summas 1900 eurot on

põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses. Kohus jättis menetluskulud 37,31% ulatuses kostja

kanda, seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 708,89 eurot.

41. Kohus ei nõustu kostja õigusabikulude taotletud suurusega, kuna leiab, et kostja esindamisele

kulunud aeg on ülepaisutatud ja põhjendamatu järgmistes toimingutes:

41.1.

14.08.2020 Kohtumine kliendiga, suuline konsultatsioon, tutvumine hagiavaldusega

ja selle lisadega. Tutvumine EMTA, Maanteeameti, LHV, Swedbank, Eesti Töötukassa

vastustega kohtunõudele, analüüs ja arutelu kliendiga ajakulu 3 tundi. Kohtu hinnangul

puudus vajadus tutvuda, analüüsida ja kliendiga arutada hageja hagile lisatud menetlusabi

taotlust ja majandusliku seisundi teatist ning EMTA, Maanteeameti, LHV, Swedbank, Eesti

Töötukassa vastuseid kohtunõudele, kuna nimetatud dokumendid ei ole seotud hageja

esitatud nõudega, vaid hagejale menetlusabi andmise otsustamisega, mis ei puuduta kostjat.

Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 2 tundi.

41.2.

20.08.2020 Vastuse koostamine hagi avaldusele ja edastamine e-toimiku keskkonda

ajakuluga 4 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks 2

tundi, kuna tegemist ei ole suuremahulise ja põhjaliku vastusega (2 lk) hagile.

41.3.

07.05.2021 Tutvumine hageja taotlustega (tunnistajad, dokumentaalsed tõendid),

arutelu kliendiga ajakuluga 2,5 tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keerukate ja

mahukate dokumentidega, mistõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1,5 tundi.

41.4.

20.09.2021 Seisukohtade koostamine hageja 06.05.2021 taotlustele ajakuluga 2

tundi. Kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka ja mahuka dokumendi koostamisega,

mistõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks 1 tunni.

41.5.

27.09.2022 Tutvumine hageja seisukohtadega kohtumääruse osas ajakuluga 0,5

tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud hageja seisukohtadega tutvumise mõistlik ajakulu

15 minutit, kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga.

41.6.

25.01.2023 Tutvumine hageja 23.01.2023 seisukohtadega ajakuluga 1 tund. Kohtu

hinnangul on põhjendatud hageja seisukohtadega tutvumise mõistlik ajakulu 30 minutit,

kuna tegemist ei ole õiguslikult keeruka dokumendiga.

41.7.

20.02.2023 Tutvumine hageja taotlusega, arstitõendiga, arutelu kliendiga ajakuluga 1

tund. Kohtu hinnangul on nimetatud dokumentidega tutvumise põhjendatud ajakuluks 30

minutit, kuna tegemist ei ole keerukate ja sisukate dokumentidega.

41.8.

Tutvumine hageja 30.05.2023 esitatud lõplikke seisukohtadega, arutelu kliendiga

ajakuluga 2 tundi. Kohus loeb nimetatud toimingute põhjendatuks ajakuluks 1,5 tundi,

kuna tegemist pole eriliselt mahuka dokumendiga, selles on esitatud kokkuvõtlikud nõuded

ning see ei sisalda uusi sisulisi asjaolusid, mis tingiksid suurema ajakulu sellega tutvumisel.

41.9.

13.06.2023 Taotluse koostamine ja esitamine toimiku keskkonda ajakuluga 1 tund.

Kohtu hinnangul on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 30 minutit, kuna tegemist ei ole

mahuka ja sisult keerulise taotlusega.

41.10.

13.06.2023 Tutvumine hageja 13.06.202 3 esitatud vastuväitega, arutelukliendiga

ajakuluga 1 tund. Kohtu hinnangul on antud toimingu põhjendatud ajakuluks 30 minutit,

kuna tegemist ei ole mahuka ja sisult keerulise dokumendiga.

42. Eeltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul kostja õigusabile kulutatud mõistlik ja põhjendatud aeg

32,25 tundi.

2-20-3322

43. Kohus leiab, et kostja õigusabikuluna märgitud 16.02.2023 Ettevalmistus kohtuistungiks ja

esindamine kohtuistungil ajakuluga 1,5 tundi tuleb jätta täielikult hageja kanda TsMS § 169 lg 1

alusel, kuna asja arutamise edasilükkamise põhjustanud menetlusosaline kandis sellest

tulenevad täiendavad menetluskulud. Hageja ei teatanud õigeaegselt 16.02.2023 kohtuistungi

edasilükkamise vajadusest, olles ise teadlik oma tervislikust seisundist (haigestumine perioodil

14.02.-17.02.2023, millest hageja teavitas kohut alles vahetult enne istungi toimumise aega),

mistõttu ei olnud võimalik kohtuistungit enne selle toimumist edasi lükata ning kohtuistungiga

seoses tekkis kostjale täiendav menetluskulu 1,5 tundi, s.o 225 eurot (koos käibemaksuga).

44. Arvestades eeltoodut on kostja õigusabikulude hagejalt väljamõistmise arvestamise aluseks

ajakulu 30,75 tundi, s.o 4612,50 eurot (koos käibemaksuga). Kohus jättis kostja

menetluskuludest 62,69% hageja kanda, seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele

2891,58 eurot, millele lisandub TsMS § 169 lg 1 alusel hageja kanda jäetud õigusabikulu

summas 225 eurot. Hagejalt kuulub kostja kasuks kokku väljamõistmisele 3116,58 eurot (koos

käibemaksuga).

45. TsMS § 445 lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestatakse kohtulahendi resolutsioonis poolte

nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse

kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust

tasaarvestab kohus hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad

menetluskulud, mille tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulu

summas 2407,69 eurot (3116,58-708,89). Erialases kirjanduses on asutud seisukohale, et

kohtuotsusega on võimalik ja vajalik ka selline tasaarvestus, milles haginõue tasaarvestatakse

menetluskulude nõude nõudega, kui hagi rahuldatakse osaliselt, kuid samas peab hageja

hüvitama osaliselt kostja menetluskulud.2 Kohus tasaarvestab rahulatud haginõude summas 18

656,45 eurot kostja kasuks tasaarvestuse tulemusena väljamõistetud menetluskulude nõudega

summas 2407,69 eurot, mille tulemusena mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 16 248,76

eurot.

46. Pärnu Maakohtu 30. juuli 2020 kohtumäärusega rahuldati hageja menetlusabi taotlus ning

vabastati hageja osaliselt, summas 400 eurot, riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel

käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis

ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem

tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus

kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 190 lg 2 kohaselt

menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis,

kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi

menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja

on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise

korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka

kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

47. Kohus leiab, et kuivõrd hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, hagejale on antud

menetlusabi summas 400 eurot ja kohus jättis menetluskulud 37,31% ulatuses kostja kanda ning

62,69% ulatuses hageja kanda, siis tuleb kostjalt välja mõista riigilõivuna riigi tuludesse 149,24

eurot (vt ka Riigikohtu 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 15).

48. Kohus selgitab ka, et vastavalt TsMS § 179 lg-tele 4‒6 tuleb lahend riigilõivu maksmise osas

täita selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Juhul kui kohustatud isik ei täida lahendit

nimetatud tähtaja jooksul, võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus lahendi

sundtäitmisele saata. Kostjal tuleb riigilõiv seega tasuda 15 päeva jooksul käesoleva

kohtumääruse jõustumisest arvates.

49. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb nõude tasumisega viivitamise korral tasuda lahendis määratud

kohustuse täitmise kuupäevast alates kuni selle täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

2 V. Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Kirjastus Juura, 2017, lk 1105,

komm 3.3 e).

2-20-3322

teises lauses ettenähtud ulatuses.

50. TsMS § 179 lg 3 kohaselt võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või

ringkonnakohtu määruse peale menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik

valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse,

kui kaebuse hind ületab 100 eurot. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta

tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Siiri Malmberg

kohtunik

Pärnu Maakohtu otsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.2025 otsusega,

tühistatud osas tehtud uus otsus:

RESOLUTSIOON

1. Jätta L.V poolt esitatud 27.07.2015 maksekorraldus (lisa nr 1) asja juurde võtmata.

2. Pärnu Maakohtu 31.08.2023 otsus on jõustunud osas, milles maakohus võttis vastu O.N

osalise loobumise hagist ja lõpetas menetluse kinnistute nr x ja nr y L.V ainuomandisse

jätmise nõudes (resolutsiooni p 1) ning osas, milles maakohus jättis hagi 31 343,55 euro

ulatuses rahuldamata (resolutsiooni p 4).

3. Tühistada Pärnu Maakohtu 31.08.2023 otsus osas, milles maakohus mõistis L.V O.N

kasuks välja hüvitise rohkem kui 11 212,35 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta hagi 11 212,35 eurot ületavas osas rahuldamata.

4. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus,

millega jätta menetluskulud maakohtus 22,42% ulatuses L.Vkanda ja 77,58% ulatuses

O.N kanda.

5. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude kindlaksmääramise osas ja teha selles osas

uus otsus, millega mõista L.V O.N kasuks hüvitamisele kuuluvate maakohtu

menetluskuludena välja 425,98 eurot ja O.Nlt L.Vkasuks hüvitamisele kuuluvate

maakohtu menetluskuludena 3803,38 eurot.

6. Tühistada maakohtu otsus ka poolte vastastikuste nõuete tasaarvestamise osas ja teha

uus tasaarvestus.

7. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

8. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

8.1. Rahuldada hagi osaliselt.

8.2. Mõista L.V O.N kasuks välja 11 212,35 eurot.

8.3. Jätta hagi rahuldamata 38 787,65 euro ulatuses.

8.4. Jätta maakohtu menetluskulud 22,42% ulatuses L.Vkanda ja 77,58% ulatuses O.N

kanda.

8.5. Määrata kindlaks maakohtumenetluses hüvitatavate menetluskulude suurus ning

mõista L.V O.N kasuks välja 425,98 eurot ja O.Nlt L.Vkasuks välja 3803,38 eurot.

8.6. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 60,1% ulatuses O.N kanda ja 39,9% ulatuses

L.Vkanda.

8.7. Määrata kindlaks ringkonnakohtumenetluses hüvitatavate menetluskulude suurus

ning mõista L.V O.N kasuks välja 239,40 eurot ja O.Nlt L.Vkasuks välja 1620,90

2-20-3322

eurot.

8.8. Välja mõista L.V O.N kasuks lõplike vastastikuste nõuete tasaarvestamise korras

6453,45 eurot (kohtuotsuse resolutsiooni p-s 8.2, 8.5 ja 8.7 väljamõistetud summade

tasaarvestus).

8.9. Mõista L.V Eesti Vabariigi kasuks välja O.N vähem tasutud riigilõiv summas 89,68

eurot.