2-22-121022/14 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 31. august 2023

Tsiviilasja number

2-22-121022

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Sandra Keppi vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohu 15. juuni 2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktiva Finance Group OÜ määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista

Raudsepp

Vastustaja:

Sandra

Keppi

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finants Group OÜ määruskaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 15. juuni 2023. a määrus

ning saata tsiviilasi maakohtule hagiavalduse menetlusse

võtmise otsustamiseks.

3. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ taotlus

määruskaebuse

esitamisel

tasutud

riigilõivu

tagastamiseks.

4. Tagastada

Aktiva

Finance

Group

OÜ-le

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot

Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele AS-is LHV Pank nr

EE147700771000526428 selgitusega „Tsiviilasi nr 2-22-

121022, riigilõivu tagastamine“.

5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 14. juunil 2022 Pärnu Maakohtule Sandra Keppi

(kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi kostjale makseettepaneku, mida

ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, makseettepanekut püüti toimetada kostjale

kätte tema rahvastikuregistris olevatele Eesti ja Soome aadressidele. Maakohus andis asja

hagimenetluses läbivaatamiseks Tartu Maakohtule.

2. Hageja esitas 11. jaanuaril 2023 hagiavalduse, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista

hageja ja kostja vahel 8 juunil 2020 sõlmitud võlatunnistusest nr XXXXXXX tuleneva

võlgnevuse 350 eurot 90 senti, sh põhivõlg 288 eurot 60 senti, viivis 20 eurot 37 senti ja muu

(intress) 41 eurot 93 senti, samuti sissenõutavaks muutunud viivise 160 eurot 39 senti ja

põhinõudelt arvestatava viivise 0,065% päevas.

3. Tartu Maakohus jättis hagiavalduse 8. märtsi 2023 määrusega selles esinevate puuduste tõttu

käiguta ning andis hagejale 14 päeva, et põhjendada kohtualluvust ja hageja õigust hagi esitada,

täpsustada hagi alust ja esitada tõendid arvestades määruse põhjendusi ning uus hagi terviktekst.

Kostja elukoht ei ole Tartus ega Eestis. Kostja ema kinnitas, et kostja läks Soome tööle,

maksekäsu kiirmenetluses ebaõnnestus kättetoimetamine rahvastikuregistrisse kantud Tartu

aadressil, korteri omanik kinnitas, et kostja ei ela seal. Rahvastikuregistri andmetel on kostja

elukoht alates 1. veebruarist 2023 XXXXXXXXXXX. Hagejal tuleb hagi esitamist Tartu

Maakohtule põhjendada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 4). Selleks, et

kohus saaks hinnata hagi õiguslikku perspektiivi ja veenduda, et hageja õiguste rikkumine on

võimalik, on vaja täiendada hagi alust ja esitada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid. Hageja

tugines sellele, et pooled sõlmisid võlatunnistuse. Võlatunnistuse järgi võlgneb kostja raha

Julianus Inkasso OÜ-le, mitte hagejale. Hagejal tuleb selgitada, mille alusel ta nõuab kostjalt

võla tasumist, ning neid asjaolusid tõendada. Hagejal tuleb välja tuua ka võlatunnistuse

alussuhtega seotud asjaolud, et kohtul oleks võimalik hinnata, missugustest deklaratiivsele

võlatunnistusele esitatavatest vastuväidetest on kostja loobunud ja kas asjaomane kokkulepe

kehtib (TsMS § 412 lg 2). Tarbijakrediidisuhtest tuleneva võla puhul tuleb välja tuua alussuhte

ja selle muutmise kokkuleppe kehtivuse ning sissenõutavusega seotud asjaolud, sh lepingu

vorm, krediidikulukuse määr ja selle arvutamiseks vajalikud andmed, laenu kättesaamine,

viivise määr, nõude loovutamine, võlgnevuse kujunemine ja lepingu ülesütlemine, samuti

selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (vt võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 4034,

4062, 408, 412, 415, 416). Tarbijakrediidi puhul kontrollib kohus omal algatusel tarbijakaitse

direktiividega ette nähtud nõuetest kinnipidamist (Euroopa Kohtu otsused asjades C-679/18, C-

32/14, C-226/12, C-377/14). Kui võlatunnistusega muudeti tarbijakrediidilepingut, sh tasu eest

lükati edasi selle täitmine või maksti täiendav tasu, tuli tarbijale esitada uuendatud lepingueelne

teave (VÕS § 403 lg 21, § 421). Maakohus hoiatas hagejat, et puuduste kõrvaldamata jätmisel

võib hagi menetlusse võtmisest keelduda või jätta see hiljem rahuldamata.

4. Hageja selgitas 6. aprillis 2023 esitatud menetlusdokumendis, et sõlmis kostjaga

konstitutiivse võlatunnistuse. Tingimused paiknesid võlatunnistuse põhitingimustes, mida

kostja sai võlatunnistuse sõlmimisel mõjutada ja mida ta aktsepteeris. Võlatunnistust ei

sõlmitud tüüptingimustel. Pooled omandasid uued õigused ja kohustused ning hageja ei pea

esitama muid tõendeid peale võlatunnistuse. Kostja tasus lepingutasu võlatunnistuse sõlmimise

eest. Võlatunnistuses on ekslikult märgitud, et kostja võlgneb raha Julianus Inkasso OÜ-le.

Tegelikult esindas Julianus Inkasso OÜ hagejat võlatunnistuse sõlmimisel.

5. Tartu Maakohus jättis hagi 24. aprilli 2023 määrusega veel kord käiguta ning andis hagejale

uue tähtaja kohtualluvuse põhjendamiseks ning hagi aluse täpsustamiseks ja tõendite

esitamiseks. Maakohus jäi kohtualluvuse osas varasemale seisukohale. Kohus kontrollib

lepingu ja tüüptingimuste kehtivust omal algatusel. Põhistada ja tõendada tuleb, et

lepingutingimused

räägiti

eraldi

läbi.

Lepingutingimuse

asukohast

lepingus

või

lepinguvabaduse põhimõttest ei saa teha järeldust, et tingimus on eraldi läbi räägitud.

Võlatunnistuse sõlmimise tasu on käsitatav tasuna maksetähtpäeva edasilükkamise ja võla

ajatamise eest, mistõttu kohaldub võlatunnistusele VÕS § 421 järgi tarbijakrediidilepingu

regulatsioon. Hageja ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist, sh ei ole

ta esitanud VÕS §-des 404 ja 405 sätestatud andmeid (VÕS § 4034 lg 1). Nõude olemasolu ja

suurus ei ole tõendatud. Maakohus tegi hagejale TsMS § 230 lg 2 alusel ettepaneku

tarbijakrediidilepingu ja muude tõendite esitamiseks. Deklaratiivne võlatunnistus pöörab VÕS

§ 4034 lg-s 13 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõtte tõendamiskoormise ümber,

mistõttu võib see VÕS § 42 lg 3 p 11 järgi tarbijat ebamõistlikult kahjustada ja olla tühine.

Hagejal tuleb seetõttu põhistada ja tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtte

tõendamiskoormist ümber pöörav tingimus on tarbijaga läbi räägitud. Eelduslikult on

tarbijakrediidilepingust tuleneva võla tunnistamiseks kokku lepitud konstitutiivne ja

deklaratiivne võlatunnistus tühised (VÕS § 421).

6. Hageja põhjendas 28. mai 2023 menetlusdokumendis, et pooled on sõlminud kohtualluvuse

kokkuleppe, mille järgi lahendatakse võlatunnistusest tulenevad vaidlused Harju Maakohtus.

Kui see kokkulepe ei kehti, siis ei ole tõendatud, et kostja elab alaliselt Soomes. Kostja ema

ütlused ei ole usaldusväärsed. Kättetoimetamine Soomes asuvale aadressile ebaõnnestus, see

aadress on rahvastikuregistrisse märgitud lisa-aadressina. Alalise elukoha osas ei ole teada, kas

täidetud on Soome koduvallaseaduse § 4 lg-s 5 sätestatud tingimused ning kohus ei ole

pädevatele ametiasutustele järelepärimisi teinud. Välistatud ei ole, et kostjal on rohkem kui üks

elukoht, sh erinevates liikmesriikides (vt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2). Seega allub

asi Eesti kohtule. Hageja jäi võlatunnistuse osas varasemale seisukohale. Võlatunnistuse

sõlmimiseks pidi kostja logima Julianus Inkasso OÜ iseteeninduskeskkonda, kus tal oli mh

valida, kas tasuda võlg ühekordse maksega või sõlmida kokkulepe. Kostja kinnitas, et

kokkulepe vastab tema tahtele ja majanduslikule seisule ning ta on teadlik selle mittetäitmisega

kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest. Isegi kui võlatunnistus sisaldab tüüptingimusi, ei ole

need seaduse imperatiivsete sätetega vastuolus (nt viivise määr). Menetlusse võtmisel ei hinda

kohus tüüptingimuste kehtivust ega tuvasta neid, ei hinda tõendeid ega lahenda asja sisuliselt.

Võlatunnistusest tuleneva nõude esitamisel ei ole vaja esitada muid tõendeid peale

võlatunnistuse. Võlatunnistusele ei kohaldu tarbijakrediidilepingu sätted, mis tähendab, et

hagejal ei tule tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus keeldus 15. juuni 2023 määrusega TsMS § 371 lg 1 p 9 ja lg 2 p 1 alusel hagi

menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse ülesandeid arvestades ei saa kohus võtta menetlusse ebaselgete

asjaolude või vastuoluliste nõuetega hagiavaldust. Nõuete arvestust ja koosseisu peab selgitama

hageja. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue 8. juunil 2020 sõlmitud võlatunnistusest

ning maksekokkuleppest, milles kostja kinnitas võlgnevust, selle suurust ja koosseisu, sh viivise

suurust, ning nõustus, et ta kaotab võimaluse esitada võlgnevuse aluseks olevast suhtest

tulenevaid vastuväiteid. Kokkuleppe andmise päeva seisuga võlgnes kostja hagejale 426 eurot

90 senti, sh põhisumma 288 eurot 60 senti, viivis 66 eurot 37 senti, kahjuhüvitis 30 eurot, muu

(intress) 41 eurot 93 senti ja lepingutasu 20 eurot. Kostja tasus võla katteks 96 eurot, millest 20

eurot moodustas lepingutasu, 30 eurot kahjuhüvitis ja 46 eurot viivis.

Võlatunnistusest tuleneva nõude puhul tuleb kohtul hinnata, kas dokument on võlatunnistuse

andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus)

või õiguslikult siduv võlatunnistus; kui tegemist on tehinguga, siis kas see on konstitutiivne või

deklaratiivne; võlatunnistuse kehtivust tüüptingimuste kohta käivate sätete alusel ning kooskõla

seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega (vt Riigikohtu 3 juuni 2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-19-5601, p-d 16–17). Samuti tuleb arvestada tarbijakrediidilepingu ning tarbijat puudutava

tüüptingimuste regulatsiooniga. Ühtlasi tuleb kohtul omal algatusel kontrollida tarbijaga

sõlmitud tehingu tühisuse aluseid, sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (vt

Riigikohtu 17. detsembri otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12; Euroopa Kohtu otsused

asjades nr C-154/15, C-147/16, C-377/14, C-679/18).

Maakohus andis 24. aprilli 2023 määrusega hagejale võimaluse hagi alust täpsustada ning tuua

välja asjaolud, mille põhjal on võimalik hinnata, millega on võlatunnistuse puhul tegemist, kas

see on tehinguna kehtiv ning kooskõlas seadusest tulenevate imperatiivsete sätetega, sh tuli

hagejal välja tuua algse laenulepingu ja võlatunnistuses toodud nõude kujunemisega seotud

asjaolud. See, et esialgse nõude aluseks on tarbijakrediidileping, nähtub hageja väljatoodust, et

kostja on tarbija, kes võlgneb hagejale muu kuluna intressi. Hageja ei ole hagiavalduse puudusi

kõrvaldanud. Hageja õiguste rikkumise ulatus jääb seetõttu ebaselgeks ning kohtul ei ole

võimalik hinnata nõude põhjendatust.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus

tühistada ja võtta hagiavaldus menetlusse.

Hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–5 sätestatud nõuetele. Hageja kõrvaldas

hagiavalduse puudused vastavalt maakohtu juhistele. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei

ole hageja selgitusi arvestanud, ega selgitanud, milles vorminõude rikkumine seisneb. Hageja

on esitanud hagi konstitutiivsest võlatunnistusest tuleneva võla väljamõistmiseks. Nii

konstitutiivse kui deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormise muutmine

poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid

tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu 10. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-

14, p 23). Isegi kui tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on hageja järginud Riigikohtu

2. mai 2018. a otsuses tsiviilasjas nr 2-13-34922 märgitud nõudeid ning esitanud tõendid, mis

on vajalikud võlatunnistusest tuleneva nõude esitamisel. Kohus ei saa menetlusse võtmisest

keeldumise üle otsustades hinnata tõendeid ega lahendada asja sisuliselt (Riigikohtu 6. jaanuari

2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-20574, p 9). Enne hagiavalduse menetlusse võtmist ei saa

kohus võtta seisukohta ja hinnata, kas võlatunnistus sisaldab tüüptingimusi või mitte, kas need

tingimused kehtivad või neid tuvastada/lahendada (Riigikohtu 30. oktoobri 2013 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 24). Tarbijakaitse direktiividega ette nähtud nõuetest

kinnipidamist tuleb küll kontrollida, kuid mitte menetlusse võtmisel. Üksiti ei käsitleta viidatud

Euroopa Kohtu lahendites konstitutiivset võlatunnistust, vaid võla tasumist tagavat vekslit.

Võlatunnistusele ei kohaldu tarbijakrediidi sätted, sh ei pea hageja tõendama vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist (VÕS § 4034 lg 13). Võlatunnistusele ei saa esitada

võlatunnistuse aluseks olevast suhtest tulenevaid vastuväiteid (Riigikohtu 24. aprilli 2006 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p-d 13–14). Võlatunnistuses on märgitud, et „see ei kujuta endast

kokkulepet võlausaldajaga maksetähtaja edasilükkamise kohta ega katkesta viivise arvestust

põhivõla jäägilt“. Selles on selgitatud et „võlgnikul olid enne võlatunnistuse sõlmimist olemas

kõik õigused esitada võlgnevuse olemasolu, suuruse, sissenõutavuse või selle tekkimise aluseks

olevate asjaolud kohta vastuväiteid.“ Kostja kinnitas, et on teadlik lepingus nimetatud võlasuhte

sisust ning võlatunnistuse õiguslikust tähendustest ning tal puudusid võlale vastuväited.

Võlatunnistus on sõlmitud uue nõude omaniku/hageja ja kostja vahel, mitte algse nõude

omaniku/algse võlausaldaja ja tarbija vahel. Tarbijakrediidi regulatsioonis ei ole keeldu sõlmida

konstitutiivne võlatunnistus. Maakohtu käsitluse järgi oleks tühine mis tahes võlatunnistus

vastuväidetest loobumise tõttu, mille üks pool on tarbija/füüsiline isik. Aluskohustuse

olemasolul või kehtivusel ei ole võlatunnistuse kehtivusele mõju. Hageja ei pea tõendama,

millisest võlasuhtest võlgnevus tekkis (Riigikohtu 3. juuni 2021 otsus nr 2-19-5601, p-d 16–17,

18.2, 22). Kostjal tuleb esitada vastuväited ja tõendid alussuhtest tulenevale võlasuhtele.

Hageja palub jätta määruskaebuse esitamisega seotud kulud kostja kanda ning tagastada

määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel

tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt.

10. Maakohus tugines hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisel TsMS § 371 lg 1

p-le 9 ja lg 2 p-le 1. Nende sätete järgi keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid (lg 1 p 9) ning võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine

ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust (lg 2 p 1). Maakohtu hinnangul tähendas hagi aluse

täpsustamata jätmine 24. aprilli 2023 määruses nõutud viisil, et hageja õiguste rikkumise ulatus

on ebaselge ning võimalik ei ole hinnata nõude põhjendatust.

11. Maakohtu põhjendustest võib järeldada, et maakohus on tuginenud hagi menetlusse

võtmisest keeldumisel üksnes TsMS § 371 lg 1 p-le 9. Hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumine TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel hõlmab juhtumeid, mil hagi nõue on õiguslikult

perspektiivitu, s.o hagi rahuldamiseks puudub materiaalõiguslik alus. Seejuures tuleb nõude

õigusliku põhjendatuse hindamisel eeldada hagi aluses välja toodud faktiliste asjaolude õigsust

ning kohus ei saa seda tehes hinnata tõendeid. Sel alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest

keeldumisel on kohtul ka kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu 13.

septembri 2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11; 7. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-192-13, p 8). Praegu on maakohus nentinud, et hagiavalduse põhjendatust ei ole võimalik

hageja välja toodud asjaoludel hinnata. Maakohus ei ole samas väitnud, et hagiavalduses

esitatud asjaoludel ei ole nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Neid

asjaolusid ei nähtu ka ringkonnakohtule. Seega ei olnud õige sel põhjusel hagi menetlusse

võtmisest keelduda.

12. Hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel peab hagiavaldus

olema puudustega, mida hageja ei ole vaatamata tähtaja andmisele kõrvaldanud, ning puudused

peavad takistama asja edasist menetlemist. Maakohus heitis hagejale ette hagi aluse ebaselgust

ning nõudis hagejalt selgitusi ja tõendeid, et hinnata, millega on võlatunnistuse puhul tegemist,

mis tingimustel see on sõlmitud, kas need tingimused kehtivad. Maakohtu hinnangul sõlmiti

võlatunnistus tasu eest tarbijakrediidilepingust tuleneva kohustuse maksetähtpäeva

edasilükkamiseks, mistõttu kohaldus sellele tarbijakrediidi regulatsioon ning hagejal tuli

esitada tõendid tarbijakrediidilepingut puudutava regulatsiooni järgimise kohta. Hageja arvates

on võlatunnistus konstitutiivne, mistõttu ta ei pea tõendamiseks muid dokumente peale

võlatunnistuse esitama.

13. Hagiavalduses tuleb märkida muu hulgas hagi alus (TsMS § 363 lg 1 p 2). Hagi aluse

moodustab eluliste asjaolude ja suhete kogum, mille tuvastamisega hageja seob oma nõude

(Riigikohtu 31. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-14, p 13). Hagiavaldusele tuleb

lisada faktilisi asjaolusid kinnitavad tõendid (TsMS § 363 lg 1 p 3). Enamasti tähendab see

siiski üksnes õigussuhte mõistmiseks vajalike tõendite esitamist. Täpsem tõendite esitamise

vajadus sõltub sellest, missugustele asjaoludele kostja vastu vaidleb. See selgub aga pärast

kostja vastuse saamist.

14. Praegusel juhul on hageja esitanud kostjaga 8. juunil 2020 sõlmitud võlatunnistusest nr

XXXXXXX tuleneva täitmise nõude. Hageja sõnul ei ole kostja makseid vastavalt kokku

lepitud maksegraafikule tasunud. Ta on esitanud kohtule ka võlatunnistuse koos

maksegraafikuga, selgitanud võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid ja võlgnevuse kujunemist.

Ringkonnakohtu hinnangul on hagi alusega seotud asjaolud hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamiseks piisavalt selged. Tõendeid hindamata ei saa otsustada selle üle, kas hageja nõue

on õiguslikult põhjendatud ja kas nõude põhjendamiseks tuleb esitada täiendavaid selgitusi või

tõendeid. Sarnastes asjades puudub kohtupraktika. Seda, millega on võlatunnistuse puhul

täpsemalt tegemist, mis on selle sisu, sh kas see sisaldab tüüptingimusi, kas need tingimused

kehtivad, tarbijakrediidilepinguid puudutava regulatsiooni kohaldamist jms, saab hinnata asja

sisulisel läbivaatamisel. Seejuures on maakohus õigesti kohtupraktikale viidates märkinud, et

kohus kontrollib lepingu ja tüüptingimuste kehtivust ning imperatiivsete tarbijat puudutavate

normide järgimist omal algatusel ega ole seotud hageja õiguslike väidetega.

15. Eelneva põhjal tuleb maakohtu määrus tühistada. Hagiavalduse võtab menetlusse asja

menetlev maakohus, mitte menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale esitatud

määruskaebust lahendav kõrgem kohus (TsMS § 372 lg 1). Seetõttu jääb määruskaebus

rahuldamata osas, milles hageja taotleb hagiavalduse menetlusse võtmist. Tsiviilasja

tagasisaatmisel jätkub menetlus maakohtus, mh tuleb maakohtul võtta seisukoht hagi alluvuse

kohta (TsMS § 75 lg 1).

16. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja

lahendamise tulemustest.

17. Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel hageja taotluse

määruskaebuselt makstud riigilõivu tagastamiseks. Hageja on õigustatud nõudma enamtasutud

riigilõivu tagastamist ning taotlus on esitatud TsMS § 150 lg-s 6 sätestatud tähtaja jooksul.

Määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot tuleb seega tagastada vastavalt esitatud

taotlusele Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele AS-is LHV Pank nr EE147700771000526428.

18. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise

otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada.

Samuti ei saa vaidlustada riigilõivu tagastamist (TsMS § 696 lg 1, § 372 lg 5).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke