2-16-2954/191 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2023. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-2954

Kohtuasi

Y hagi X vastu

ühisvara jagamiseks ja X vastuhagi

Y vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.05.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

10 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja/vastuhagis

kostja

(apellant):

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Jelena

Beljakova

Kostja/vastuhagis hageja (vastustaja): X (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Jevgeni Tverdohlebov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.05.2022 otsuse resolutsioon muutmata, parandades

resolutsiooni sõnastust vastavalt tervikresolutsioonis märgitule ja täiendades otsuse

põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.

2. Otsuse resolutsioon on tervikuna sõnastatud järgnevalt:

2.1. Jätta rahuldamata Y hagi X vastu ühisvara jagamiseks.

2.2. Rahuldada X vastuhagi Y vastu ühisvara jagamiseks.

2.3. Tuvastada, et korteriomandi, asukohaga XXX Tallinn (registriosa nr

XXXXXX), on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus 30.09.2015

kohtuotsusega poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud X

ainuomandisse.

2.4. Tuvastada, et korteriomandi, asukohaga YYY Tallinn (registriosa nr

YYYYYYY), on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus

2-16-2954

2

30.09.2015 otsusega poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena

jätnud X ainuomandisse.

2.5. Kohustada Y andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1

tähenduses korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX)

omanikukande kustutamiseks ja X ainuomanikuna sissekandmiseks ning

asendada tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel nõusolek

käesoleva kohtuotsusega.

2.6. Kohustada Y andma nõusolek KRS § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi

asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) omanikukande

kustutamiseks ja X ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68

lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

2.7. Poolte menetluskulud maakohtus jätta nende endi kanda.

2.8. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda.

2.9. Rahuldada X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

määrata Y poolt X-le hüvitatavateks menetluskuludeks 2000 eurot.

2.10. Mõista Y-lt X kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude

hüvitis 2000 eurot.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (hageja) esitas 23.02.2016 X (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks, paludes lõpetada

poolte ühisomand Tallinnas XXX ja YYY asuvatele korteritele (korterid), jätta need hageja

ainuomandisse, asendada kostja tahteavaldus kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks,

kustutada kostja omanikuna kinnistusraamatust ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse

hageja ning mõista hagejalt kostja kasuks välja enam saadud ühisvara eest hüvitisena 5 650,92

eurot. Hageja palus jätta tema kanda poolte laenukohustuse AS SEB Pank ees.

2. Pooled sõlmisid 08.08.1998 abielu ja kolisid 1999. aastal püsivalt elama Suurbritannia ja

Põhja-Iiri Ühendkuningriiki (edaspidi Ühendkuningriik), kus nad on senimaani elanud. Poolte

abielu lahutati Ühendkuningriigi kohtus 12.03.2013. Ühendkuningriigi kohtuotsusega jagati

poolte abielu kestel Ühendkuningriigis ostetud ühine eluase, kuid jagamata jäid Tallinnas

asuvad korterid. Kinnistusraamatusse oli alates 24.04.2006 korterite omanikuna kantud kostja,

2-16-2954

3

kuid korterid kuulusid poolte ühisvara hulka, sest abikaasad ei sõlminud abieluvaralepingut,

nende vahel kehtis varaühisuse varasuhe ning korterid soetati abielu kestel.

3. Pooled sõlmisid 12.04.2006 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr L060012221, et korterid osta

ja renoveerida. 23.02.2016 seisuga oli laenu põhiosa jääk 70 281,57 eurot. Abielu lahutamisest

hagi esitamiseni tasus laenumakseid hageja, kuid see oli poolte ühine kohustus, mistõttu tuli

kostjal hüvitada hagejale pool ehk 5 870,14 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja leidis, et see tuleks jätta läbi vaatamata, sest Ühendkuningriigi

kohtuotsusega jagati ka abikaasade Eestis asuvad korterid. Ühendkuningriigi kohus jättis Eestis

asuvad korterid kostja ainuomandisse ja nende omandamiseks võetud laenukohustuse kostja

kanda. Kõike arvesse võttes otsustas kohus jätta ka Ühendkuningriigis asuva kinnisasja kostjale

ja anda hagejale õiguse saada kinnisasja väärtusest 30% hüvitist.

5. Kui kohus siiski otsustab vaadata asi sisuliselt läbi, tuleks arvestada sellega, et poolte

vahelistele varasuhetele kohaldub Ühendkuningriigi õigus, sest pooled kolisid sinna kohe pärast

abiellumist ja elasid seal kogu kooselu kestel. Ühendkuningriigi õiguse kohaselt on poolte

abieluvara jagatud. Kui kohus kohaldab sellele vaatamata Eesti õigust, on kostjal õigus saada

hagejalt hüvitisena 72 082,08 eurot, mis vastab poolele nende kahe korteri keskmisest

turuväärtusest.

Menetluse edasine käik

6. Maakohus rahuldas 28.02.2017 otsusega hagi osaliselt, lõpetas poolte ühisomandi Tallinnas

asuvatele korteritele, jättis korterid hageja ainuomandisse ja kohustas hagejat hüvitama kostjale

enamsaadud ühisvara eest 13 960 eurot. Maakohus tuvastas, et laenukohustus AS SEB Pank

ees lasus poolte ühisvaral, ning jättis laenukohustuse 23.02.2016 seisuga poolte kui

solidaarvõlgnike sisesuhtes hageja kanda.

7. Ringkonnakohus tühistas 28.02.2018 otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus

rahuldas hagi ja lõpetas selles osas tsiviilasja menetluse. Ühendkuningriigi kohtu 30.09.2015

otsusega on lahendatud ka poolte Eestis asuvaid korteriomandeid ja nende omandamiseks

võetud laenu puudutavad abielulahutuse varalised tagajärjed. Ühendkuningriigi kohtulahendiga

on lahendatud abikaasade varaline nõue, mis vastab Eesti kehtiva õiguse järgi seadusjärgse

varasuhte korral ühisvara jagamisele. Seega on maakohus vääralt hagi osaliselt rahuldanud,

kuigi pidanuks keelduma tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 alusel hagi

menetlusse võtmast või lõpetama TsMS § 428 lg 1 p 2 järgi tsiviilasja menetluse.

8. Riigikohus tühistas ringkonnakohtu 28.02.2018 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks

samale ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu tõlgendus Ühendkuningriigi kohtulahendis öeldule

ei pruukinud olla ekslik, kuid isegi juhul, kui võtta aluseks ringkonnakohtu tõlgendus, tuli

möönda, et Ühendkuningriigi kohus ei pidanud võimalikuks lahendada korteriomandi

omandiõiguse üleminekuga seotud küsimusi. Ühendkuningriigi kohtulahendist ei nähtunud, et

seal lahendati korteriomandi omandiõiguse hagejale üleandmise ja sellega seotud

kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste asendamise ja kande muutmise

nõuded. Kuna Ühendkuningriigi kohus lahendas varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, mis

said abikaasadel tekkida abielu lõppemise järel sealse riigi õiguse kohaselt, oli Eesti kohtul

võimalik

korteriomandite

ühisomandi

lõpetamise

nõuet

lahendades

arvestada

Ühendkuningriigi kohtulahendit.

2-16-2954

4

9. Ringkonnakohus tühistas 30.01.2019 otsusega maakohtu 28.02.2017 otsuse ja saatis asja

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohus leidis, et selleks,

et selgitada, kas Ühendkuningriigi kohus jagas poolte Eestis asuvaid kinnisasju ja arvestas

12.04.2006 laenulepinguga võetud kohustusi, tuleb tõlgendada Ühendkuningriigi 30.09.2015

kohtuotsust. Kohtu pabertoimikus ei ole kostja poolt 16.06.2016 seisukohaga ühes esitatud

kõiki tõendeid. Selgusetuks jääb, kas kohus võttis digitoimikus olevad tõendid vastu või

keeldus tõlgete puudumisel nende vastuvõtmisest. Ringkonnakohus asus seisukohale, et

maakohus jättis välja selgitamata, milliseid nõudeid Ühendkuningriigi kohus menetles.

Maakohus ei selgitanud, et kaasomandi lõpetamise viiside valikul saab kohus lähtuda ainult

nendest viisidest, mida on taotletud hagis või vastuhagis ning et kui kostja soovib, et

kaasomandis olev asi jagatakse hageja taotletust erinevalt, peab ta esitama selleks vastuhagi.

10. Kostja esitas maakohtu menetluses 03.04.2019 vastuhagi, milles palub asja lahendamisel

arvestada Ühendkuningriigi jõustunud kohtulahendit poolte varalise seisundi tasakaalustamise

osas ning jätta korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja

korteriomand asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) kostja ainuomandisse

selle eest hüvitist väljamõistmata ning kanda kinnistusraamatu II jakku märkus, et tegemist ei

ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik. Alternatiivselt palub kostja

tuvastada, et korteriomand asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja

korteriomand asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on Ühendkuningriigi

kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse ja

asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu II jakku märkuse sissekandmiseks otsusega,

et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on korteriomandite ainuomanik.

11. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja esitas 06.08.2021 täpsustatud nõude hüvitise suuruse

osas, mille kohaselt palub kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 10 703,68 eurot.

11.1. Alates 11.04.2017 kuni 20.06.2018 oli laen tasutud üürist saadud tulust summas 4 650

eurot. Hageja kulud laenude osas olid 2013. a märtsist kuni 2021. a augustini 2021 (05.08.2021

seisuga) 26 659,05 eurot (=31 309,05 – 4 650). Pool sellest summast pidi kostja maksma oma

arvelt või summas 13 329,53 eurot. Alates 2019. a märtsist valdas kostja üksinda korteriomandit

aadressil XXX, andes antud korterit pidevalt üürile. Üüri hind kahetoalise korteri eest on

vähemalt 350 eurot kuus. Perioodil 2019. a märts – 2021. a august sai kostja üürituluna 10 500

eurot. Pool sellest summast on ka hagejal õigus saada tuluna, ehk siis 5 250 eurot. Ühisvara

puhas hind arvestades laenujääki on 76 733,03 eurot (=129 000-52 266,97). Kummalegi poolele

kulub ½ sellest hinnast või 38 366,52 eurot. Kostja peab hüvitama hagejale pool laenu eest

tasutud maksetest v.a üürist tasutud laen (märts 2013-august 2021) või 13 329,53 eurot. Kostja

peab hagejale hüvitama ka üüri eest saadud tulu 5 250 eurot.

11.2. Hageja soovib jätta korteriomandid kui ka laenu enda ainuomandisse ja sel juhul on

kostjal õigus saada hüvitist 06. augusti 2021 seisuga summas 19 786,99 eurot (= 38 366,52 –

(13 329,53+5 250)).

11.3. Pooled taotlesid ja said laenu summas 93 370 eurot, lähtudes asjaõiguslikust lepingust

maksid nad müüjale AS-ile Sampo Pank 32 388, 68 eurot, ülejäänud summa 60 981,34 eurot

jäi kostja omandisse (raha oli SEB panga poolt üle kantud kostja kontole) mida ta kasutas enda

huvides, investeeris seda raha oma äranägemisel. Hiljem kostja seda raha tagasi ei saanud.

Hageja seda investeeringut ei toetanud ja oli vastu, pakkudes kostjale seda raha kasutada teisiti,

kostja aga hagejaga ei nõustunud. Hageja arvamusel sõlmis kostja tehingu, mis vähendas

ühisvara väärtust 60 981,34 euro võrra. Hagejal on õigus nõuda kostjalt antud summast ½

hüvitisena või 30 490,67 eurot.

2-16-2954

5

11.4. Kuna hageja peab kostjale hüvitama ühisomandi kaotuse eest 19 786,99 eurot, tal on aga

õigus nõuda kostjalt 30 490,67 eurot, peab kostja lõppkokkuvõttes hüvitama hagejale 10 703,68

eurot.

12. Kostja vaidles hageja muudetud nõudele vastu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

13. Maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu ühisvara jagamiseks ja rahuldas

kostja vastuhagi hageja vastu ühisvara jagamiseks. Maakohus luges tuvastatuks, et

korteriomandid asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja asukohaga YYY

Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi

tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse. Samuti luges maakohus tuvastatuks

hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas,

mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX, kostjale ning

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXX II jaos senise kande kostja kohta

kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Samuti luges maakohus tuvastatuks

hageja kohustuse anda tahteavaldus omandiõiguse korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas,

mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr YYYYYYY, kostjale ning

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr YYYYYYY II jaos senise kande kostja kohta

kustutamiseks ja omanikuna kostja sissekandmiseks.

14. Ühendkuningriigi 30.09.2015 kohtuotsuse resolutsioonist, kohtuotsuse põhjendavast osast

ning apostilliga kinnitatud väljavõttest istungiprotokollist nähtub, et kohus on lahendanud nii

rahalise toetuse kui ka varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, juhindudes MCA

(Matrimonial Causes Act 1973) §-st 25. Selleks on kohus mh tuvastanud kummalegi abikaasale

kuuluva vara, sh Eestis asuvad kinnisasjad, nende väärtuse ja neid koormava hüpoteegiga

tagatud nõuete suuruse ning kokkuvõtvalt leidnud, et kokku on Eestis asuva väärtus koos

kohustustega ligikaudu 15 500 Suurbritannia naela (otsuse p 10). Samuti on kohus leidnud, et

Eestis asuvad korteriomandid on kostja omandis (otsuse p 24) ja mehel on käenduslaadne

kohustus maksta tagasi laenu, kuigi ta ei ole kinnisasjade omanik, ning seda tuleb kindlasti

otsust tehes arvestada (otsuse p 25). Ühendkuningriigi kohus võttis abikaasade abielulahutusest

tulenevaid nõudeid lahendades arvesse ka kostja nimel olnud korteriomandeid ja nende

omandamiseks võetud laenukohustust (otsuse p-d 10, 24–25), mistõttu on Ühendkuningriigi

kohtulahendiga lahendatud abikaasade varalised nõuded teineteise vastu ka neid varaesemeid

puudutavalt. Ühendkuningriigi kohtulahendiga on lahendatud abikaasade varaline, mis vastab

Eesti kehtiva õiguse järgi seadusjärgse varasuhte korral ühisvara jagamisele ning Eestis asuvad

korteriomandid on jäänud kostja omandisse. Eelnenu alusel ei saa maakohus uuesti jagada

ühisvarana korteriomandeid, mida asja lahendades arvestas Ühendkuningriigi kohus. Seega

jäävad hageja esitatud nõuded rahuldamata.

15. Küll aga tuleb maakohtul lahendada korteriomandite üleminekuga seotud küsimusi. Kohus

luges tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus korteriomandite omandiõiguse kostjale

üle andmiseks ning kinnistusraamatus kostja kohta senise kande kustutamiseks ja omanikuna

kostja sissekandmiseks.

Apellatsioonkaebus

16. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada.

2-16-2954

6

17. Hageja ei nõustu maakohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude tõlgendusega ja tõendite

hindamisega.

18. Hageja leiab, et Ühendkuningriigi kohus mainis oma kohtuotsuses Eestis asuvat

korteriomandit, aga pole seda jaganud ega eraldanud olulise osana kui otsustas ühisvara

jagamise küsimusi. Ühendkuningriigi kohus võttis arvesse ainult kostja väiteid, et antud

ühisvara kuulub vaid talle, viies sellega tahtlikult Ühendkuningriigi kohtu valele järeldusele, et

korteriomandid on kostja ainuomand.

19. Ühendkuningriigi kohtu otsuse punktis 24 esitatud väljend, et Eesti kinnisvara on antud

kohtu jurisdiktsioonist väljas, ei tähenda ainult, et ta ei saa antud omandit üle anda ühelt poolelt

teisele, vaid et Ühendkuningriigi kohus üldse pole pädev antud küsimust seoses Eesti

korteriomanditega lahendama.

20. Ühendkuningriigi kohus pole Eestis asuvaid korteriomandeid arvestanud ühisvara

jagamisel, sest kaalutlusotsuses pole Eestis asuvaid korteriomandeid märgitud. Eestis asuvate

korteriomanditega seoses pole Ühendkuningriigi kohus langetanud ühtegi MCA §-s 24 toodud

korraldustest.

21. Hageja leiab et korteriomandid ei saanud mõjutada hüvitise määramist, sest nende väärtus

oli 10 korda väiksem kui Ühendkuningriigis asuva vara väärtus. Isegi kui arvestada, et Eestis

asuvat vara võis olla arvestatud hüvitise määramisel, ei mõjutanud see vara jagamist, sest selle

väärtus oli liiga madal.

22. Kuna Ühendkuningriigi kohus pole Eestis asuvat vara jaganud, saab hageja taotleda

ühisomandi jagamist Eestis.

23. Ühendkuningriigi kohus pole laenukohustusi määranud. Eesti laenukohustusi pole

kaalutlusotsuses ka mainitud ja kohtuotsuse punktis 25 ei märgita, et laenumakseid peab tegema

ainult hageja. Kostja väitis Ühendkuningriigi kohtus, et laenukohustused on määratud kahele,

Ühendkuningriigi kohus määras, et mehel on kohustus naise ees, aga pole määratud, mis

ulatuses. Kuna laenukohustused on seotud korteriomandiga ja hageja taotleb korteriomandite

jätmist tema ainuomandisse, siis ainult sel juhul hageja taotleb laenukohustuste enda kanda

jätmist.

24. Maakohus pole lahendatud ka hageja nõuet kostja vastu, mis oli esitatud kohtusse

06.08.2021. Pooled taotlesid ja said laenu summas 93 370 eurot, lähtudes asjaõiguslikust

lepingust maksid nad müüjale AS-ile Sampo Pank 32 388,68 eurot, ülejäänud summa 60 981,34

eurot jäi kostja omandisse (raha oli SEB panga poolt üle kantud kostja kontole), mida ta kasutas

enda huvides, investeeris seda raha omal äranägemisel. Hiljem kostja seda raha tagasi ei saanud.

Kostja vähendas seega ühisvara väärtust 60 981,34 euro võrra ja peab sellest pool hagejale

hüvitama perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 3 alusel. Hagejal on õigus nõuda kostjalt hüvitisena

seega 30 490,67 eurot.

25. Kui eeldada, et Ühendkuningriigi kohtuotsuses on Eestis asuvat vara arvestatud (millega

hageja ei nõustu), siis sellisel juhul peaks Eesti kohus tunnistama Ühendkuningriigi kohtu

otsuse täidetavaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 621 alusel. Enne kui

Ühendkuningriigi kohtuotsus on tunnistatud täidetavaks ei saa kinnistusraamatus kannet muuta.

2-16-2954

7

26. Kuna kostja kasutab korteriomandit enda huvides, arvestamata hageja huvisid, soovib

hageja täpsustada oma nõuet 27. juuni 2022 seisuga ja esitab kahju hüvitise nõude 12 985,66

euro suuruses summas.

Vastustaja seisukoht

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata, parandades

resolutsiooni sõnastust ning täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab

ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

29. Hageja esitas kostja vastu hagi, milles palus jagada abikaasade ühisvara, sh kaks

korteriomandit ja nende omandamiseks võetud laenukohustuse ning kostja vastuhagi sisuliselt

vaidlusaluste korterite osas ainuomandiõiguse tunnustamiseks. Pooled vaidlevad selle üle, kas

korteriomandid aadressiga XXX Tallinnas ja aadressiga YYY Tallinnas, on Ühendkuningriigi

kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise tulemusena jätnud kostja ainuomandisse.

30. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja

vastuhagi tuleb rahuldada. Ringkonnakohus nõustub ringkonnakohtu varasema (28.02.2018) ja

vaidlustatud maakohtu otsuses toodud seisukohaga, et Ühendkuningriigi kohus on võtnud

arvesse kummagi abikaasa varalise seisundi, sh poolte ühisvarasse kuulunud Eestis asuvad

korteriomandid ja Eestis võetud laenukohustuse. Ühendkuningriigi kohus on määranud nii neid

kui ka kõiki teisi otsuses märgitud asjaolusid arvestades, et abikaasade ühise kodu omand tuleb

kostjale üle kanda ning hagejal on õigus saada selle väärtusest 30% ulatuses hüvitist, kui saabub

mõni otsuses märgitud tingimus, ning hageja peab maksma kostjale iga aasta 1 naela rahalist

toetust kuni noorim laps saab 18-aastaseks vm otsuses märgitud tingimuse saabumiseni. Samuti

on kohus välistanud poolte õiguse esitada teineteise vastu täiendavaid nõudeid MCA alusel

(kohtuotsuse resolutsioon, I kd tl 11–13, tõlge tl 15–17). Samuti on Riigikohus leidnud

käesolevat asja lahendades, et ringkonnakohtu tõlgendus Ühendkuningriigi kohtulahendis

avaldatule ei pruukinud olla ekslik. Riigikohtu hinnangul lahendas Ühendkuningriigi kohus

varalise seisundi tasakaalustamise nõuded, mis said abikaasadel tekkida abielu lõppemise järel

sealse riigi õiguse kohaselt, millest tulenevalt oli Eesti kohtul võimalik korteriomandite

ühisomandi lõpetamise nõuet lahendades arvestada Ühendkuningriigi kohtulahendit.

31. Maakohus järeldas ringkonnakohtu hinnangul õigesti, et Ühendkuningriigi 30.09.2015

kohtuotsuse resolutsioonist, selle põhjendavast osast ja istungiprotokolli väljavõttest nähtub, et

kohus on lahendanud varalise tasakaalustamise nõuded, arvestades ka Eestis asuvaid

korteriomandeid ja nendega seotud laenukohustust. Maakohus märkis otsuses küll viited

tõenditele, millest maakohus on oma järeldused teinud, kuid pole esile toonud, millest

nimetatud tõendites sisalduvast järeldub, et Ühendkuningriigi kohus on Eestis asuvat vara

(korteriomandeid) ja kohustusi poolte varalise seisu tasakaalustamisel arvesse võtnud.

Ringkonnakohus täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi alljärgnevaga.

31.1. Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsuse resolutsioonis on kohus otsustanud, et kostja

(käesolevas asjas hageja) annab 56 päeva jooksul alates käesoleva otsuse kuupäevast üle

2-16-2954

8

hagejale kõik enda õiguslikud ja kasutoovad huvid kinnisvaras NNN, mille eest tuleb

õiguslikult tasuda pangale Santander Bank (UK) PLC , ja et see kinnisvara jääb tasustatavaks

tasuga kostja kasuks 30% müügi netotulu ulatuses vastavalt edaspidi määratule tingimusel, et

see tasu ei ole täitmisele pööratav kuni esimese alljärgnevalt loetletud sündmustest

toimumiseni, nimelt: hageja surm; hageja uuesti abiellumine; noorim perekonna ülalpidamisel

olnud laps (nimelt Q, sünniaeg XX.XX.XXXX, või C, sünniaeg XX.XX.XXXX) saab 18-

aastaseks või lõpetab hariduse täisajalise omandamise (piiratud bakalaureusetasemega) – kumb

neist on hilisem; perekonna laste surm; täiendav kohtuotsus. Lisaks otsustas Ühendkuningriigi

kohus sama otsusega, et kostja teeb perioodilisi makseid hagejale summas 1 nael aastas, kuni

ajani, millal pere ülalpidamisel olev noorim laps saab 18-aastaseks või lõpetab hariduse

täisajalise omandamise (piiratud bakalaureusetasemega) - kumb neist on hilisem - ja hagejal ei

ole õigust taotleda selle tähtaja pikendamist 1973. a. abieluasjade seaduse paragrahvi alusel (I

kd tl 11-13, tõlge I kd tl 15-17).

31.2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et ehkki kaalutlusotsuses (lahutuse korral

kohaldatav rahaline leevendus - inglise keeles ancillary relief) pole Eestis asuvaid

korteriomandeid märgitud ega Eestis asuvate korteriomanditega seoses pole Ühendkuningriigi

kohus langetanud ühtegi MCA §-s 24 toodud korraldustest, pole Ühendkuningriigi kohus seda

vara ülalmärgitud otsuse langetamisel arvesse võtnud. Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsuse

põhjendavas osas on kohus märkinud, et hageja (käesolevas asjas kostja) on esitanud taotluse

rahaliseks heastamiseks ning abieluvara on järgnev: endine abikaasade ühine kodu aadressil

NNN (p 8); samuti on olemas kaks kinnisvaraobjekti Eestis. Siinkohal ei ole vaidluse all, et need

osteti abielu ajal. Naise sõnul on need üksnes tema omandis, kuid hüpoteek on mõlema poole

nimel. Nendest varadest saadav kapital on ligikaudu 15 500 £ (p 10); kui liidame kogu varadest

saadava kapitali kokku, on summa ligikaudu 140 000 £ (p 11); likviidseid varasid palju pole.

Naise pangakontodel on ligikaudu 11 000 £, kuid tal on võlgu umbes 34 000 £ jagu. Tema

sissetulek kõigist allikatest, sealhulgas riigi toimetulekutoetused, maksuvähendused ja

lastetoetused, on umbes 26 000 £ aastas (p 12); mehel on samuti vähe varasid. Dokumentide ja

tõendite kohaselt on tal väike summa raha. Tal on auto, mille väärtus on umbes 1 200 £ ning

ta saab palgatulu tööst köögi- ja vannitoamööbli paigaldajana; kõige hiljutisema, 2014. aasta

aprilli maksudeklaratsiooni kohaselt oli antud summa pisut vähem kui 12 000 £, kuid mehe

antud ütluste kohaselt saab see nüüd eeldatavasti olema ligikaudu 18 000 £ aastas (p 13) (II kd

tl 35-39, tõlge II kd tl 93-95). Seega on ringkonnakohtu hinnangul Ühendkuningriigi kohus

poolte abieluvara kindlakstegemisel võtnud arvesse ka Eestis asuvat vara (korteriomandeid).

Ühendkuningriigi kohus on märkinud, et kinnisasjadest saadav kapital on kokku 140 000 naela,

võttes seejuures arvesse ka Eestis asuvate korterite netoväärtust (inglise keeles equity), mis

saadakse, kui vara turuväärtusest võtta maha selle varaga seotud kohustused (hüpoteegisumma)

ja eeldatavad vara müügikulud.

31.3. Seda, et pooled on soovinud Eestis asuva vara (korteriomandite) arvesse võtmist poolte

varalise seisundi tasakaalustamisel, tõendavad ka poolte poolt Ühendkuningriigi kohtule

esitatud varalise seisundi ülevaated, milles on ära märgitud Eestis asuvad korteriomandid (I kd

tl 193A-14 – 193-15 ja I kd tl 193A-56 – 193-57). Nendes on hageja (käesolevas asjas kostja)

märkinud korteriomandi, aadressil Tallinn, XXX, turuväärtuseks 48 000 naela ja

netoväärtuseks 10 066 eurot ning korteriomandi, aadressil Tallinn, YYY, turuväärtuseks 40 000

naela ja netoväärtuseks 7560 naela. Kostja (käesolevas asjas hageja) esitas samuti poolte

varalise seisundi ülevaates nimetatud korteriomandite kohta andmed, märkides korteriomandi

aadressil Tallinn, XXX netoväärtuseks 3200 naela ja korteriomandi aadressil Tallinn, YYY

netoväärtuseks -2800 naela (negatiivne netoväärtus).

2-16-2954

9

31.4. Seda, et Ühendkuningriigi kohus on võtnud arvesse Eestis asuvat vara, kinnitab

ringkonnakohtu hinnangul ka kohtuotsuse põhjendava osa punktis 24 toodud kohtu hinnang, et

Eestis asuvad kinnisvaraobjektid on naise omand (II kd tl 35-39, tõlge II kd tl 93-95).

31.5. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seda, et Ühendkuningriigi kohtulahendiga on

poolte abielulahutuse tagajärjed ammendavalt lahendatud, kinnitab ka kohtuistungi protokoll,

millest nähtub, et kohtunik on otsuse kuulutamisel selgitanud, et tema hinnangul on sellel

otsusel kõrgem juriidiline jõud kui mistahes Eestis järgnevalt tehtaval otsusel. Samuti on

kohtunik avaldanud, et ta oleks väga üllatunud, kui abikaasa (käesolevas asjas hageja) üritaks

esitada nende varaesemete kohta Eestis hagi ning kui see nii oleks, siis oli kohtunik kindel, et

näidates seda otsust Eesti kohtus, peaks olema hageja nõuded välistatud (III kd tl 153-160, tõlge

IV kd tl 134-139). Tõlgendust, et Ühendkuningriigi kohus on võtnud arvesse Eestis asuvat vara,

toetab ringkonnakohtu hinnangul ka Ühendkuningriigis perekonnaõigusele spetsialiseerunud

vandeadvokaadi kiri kostjale, milles vandeadvokaat märgib vaidlusaluse otsuse kohta, et

Inglismaa kohtu lõpliku korralduse tegemisel on võetud arvesse Eesti kinnistuid ning märgib

lisaks, et Inglismaa kohus võib teha otsustusi välismaa kinnistute osas, kuid ei saa teha

muudatusi välismaa kinnistusregistrites (III kd tl 40, tõlge III kd tl 39).

31.6. Ühendkuningriigi 30.09.2015 otsuse põhjendava osa punktis 25 on kohus märkinud, et

„Siiski on tõendite põhjal mehel siiani kohustus hüpoteegimakseid teha. Olen nõus, et antud

kohustus sarnaneb kohustusele, mis on laenu tagajal kinnisvara suhtes, millele tal enam õigust

pole. Leian, et mehel on kestev kohustus naise ees, millest ta justkui välja ei pääse. Pool on

selgitanud ja mina nõustun sellega, et antud asjaolul on kaalu, kuna seda tuleb pidada

jätkuvaks makseks naise kasuks, mida peab minu arvates kindlasti arvesse võtma.“ (II kd tl 35-

39, tõlge II kd tl 93-95). Kuna Ühendkuningriigi kohtuotsuse põhjendavas osas käsitleti

punktile 25 eelnevas punktis 24 Eestis asuvat vara, siis on kohus punktis 25 käsitlenud selle

varaga seotud laenukohustust.

31.7. Lõppkokkuvõttes on Ühendkuningriigi kohus leidnud, et: on õige, et aritmeetiline

lähenemine pole antud küsimuses võimalik ega korrektne. Kohus peab lähenema asjale

üldisemalt. Olen veendunud, et abielumehe pakutud 70/30 jaotus on täiel määral mõistlik ja

asjakohane. See on läbimõeldud ja hoolikalt põhjendatud pakkumine. Antud tegureid arvesse

võttes leian, et 70/30 jaotus on õiglane ja mõistlik lahendus. (II kd tl 35-39, tõlge II kd tl 93-

95). Seega, olles kaalunud kõiki poolte argumente ja andmeid varalise seisundi kohta, on

Ühendkuningriigi kohus jõudnud lahendini, mis on toodud resolutsioonis. Seejuures soovis

kostja (käesolevas asjas hageja) ise sellist lahendust, nagu on Ühendkuningriigi kohus

langetanud ja resolutsioonis märkinud.

32. Hageja viitab, et Ühendkuningriigi kohtu otsuse punktis 24 on märgitud, et Eesti kinnisvara

on Ühendkuningriigi kohtu jurisdiktsiooni alt väljas, mis hageja hinnangul ei tähenda ainult

seda, et kohus ei saa antud omandit üle anda ühelt poolelt teisele, vaid et Ühendkuningriigi

kohus pole üldse pädev antud küsimust seoses Eesti korteriomanditega lahendama.

Ringkonnakohus hagejaga ei nõustu. Märgitud kohtuotsuse punkti 24 tuleb ringkonnakohtu

hinnangul mõista selliselt, et Ühendkuningriigi kohus ei saa Eestis asuvate korteriomandite

omandit ühelt abikaasalt teisele üle anda ega korraldada vara realiseerimist abikaasade varaliste

seisundite tasakaalustamiseks MCA § 24 tähenduses, kuna kinnisasjad asuvad väljaspool kohtu

jurisdiktsiooni (Ühendkuningriigi territooriumi ja õiguskorda). Maakohus on õigesti märkinud,

et eeltoodu ei tähenda aga seda, et Ühendkuningriigi kohus ei saaks ega peaks arvestama ka

välisriigis asuvaid varaesemeid abikaasade varalist seisundit tuvastades ja abielulahutuse

tagajärgede üle otsustades MCA § 25 lg 1 (a) järgi. Kuna praegusel juhul nähtub kohtuotsusest,

et Ühendkuningriigi kohus võttis abikaasade abielulahutusest tulenevaid nõudeid lahendades

2-16-2954

10

arvesse ka kostja nimel olnud Eestis asuvaid korteriomandeid ja nende omandamiseks võetud

laenukohustust (otsuse p-d 10, 24–25), on Ühendkuningriigi kohtulahendiga lahendatud

abikaasade varalised nõuded teineteise vastu ka neid varaesemeid puudutavalt.

33. Hageja väitel Ühendkuningriigi kohus üksnes mainis oma otsuses Eestis asuvat

korteriomandit, kuid pole seda jaganud. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus, et

Ühendkuningriigi kohus ei ole Eestis asuvaid kortereid kui ühisvara otsuse resolutsioonis

jaganud. Samas ei tähenda see, et Eesti kohtus oleks käesoleval ajal võimalik ühisvaraks olnud

korteriomandeid jagada. Erinevalt muudest, Kontinentaal-Euroopa riikidest, kus abielu üheks

olulisimaks õiguslikuks tagajärjeks on see, et abielu sõlmimine toob endaga kaasa

abieluvarasuhte (varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe vms), ei too abielu

sõlmimine Ühendkuningriigis endaga kaasa mingit abieluvarasuhet. Seega ei teki abikaasadel

abielu ajal ühist omandit ega abielu ajal omandatud vara tasaarvestamise nõuet või muid varalisi

õigusi ja kohustusi alates abielu sõlmimist. Küll aga on seaduses (MCA) sätestatud abielu

lahutamise õiguslikud tagajärjed, mille kohaselt saab varaliselt nõrgemas positsioonis olev

abikaasa nõuda abielu lahutamise korral teiselt abikaasalt enda ja/või laste huvides rahalise

toetuse määramist ja/või kummagi abikaasa varalise seisundi tasakaalustamist (inglise keeles

property adjustment), sh vara ülekandmist ühelt abikaasalt teisele ja vara realiseerimist (MCA

§ 21, § 24). Kõik need nõuded lahendab kohus üheskoos kaalutlusotsusena, arvestades nii

väljakujunenud kohtupraktikat kui ka seaduses sätestatud kaalutluspiire, sh kummagi abikaasa

olemasolevat ja tulevikus tõenäoliselt omandatavat sissetulekut, sissetuleku teenimise

võimalust, vara ja muid finatsallikaid (MCA § 25 lg 1 ja lg 2(a)). Tulenevalt sellest, et

Ühendkuningriigi õiguse järgi ei teki abikaasadel ühist omandit ja kummalgi abikaasal on oma

vara, ei pea ega saagi Ühendkuningriigi kohus otsustada iga abikaasadele kuuluva varaeseme

omandi üle ega seda jagada, vaid teeb otsuse vara ülekandmiseks üksnes juhul, kui peab seda

kõiki asjaolusid arvestades õiglaseks ning teeb seda vastavalt vajadusele üksnes mõne, mitte

kõigi varaesemete suhtes. Sellest tulenevalt ei saa Ühendkuningriigi kohtulahendi resolutsioon

lahutuse varaliste tagajärgede kohta sisaldada kõiki varaesemeid, mille kohta lahend tegelikult

tehakse.

34. Seega teeb Ühendkuningriigi kohus abielu lahutuse korra kõiki kaalutlusi arvestades

õigluse põhimõttest lähtuva otsuse abikaasade kõigi lahutuse puhul esitatavate varaliste nõuete

kohta nii abikaasade kui ka nende laste huve arvestades ega lahenda eraldi ülalpidamise ega

varasuhtest tulenevaid nõudeid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et Ühendkuningriigi

otsusest nähtub, et kohus on lahendanud nii rahalise toetuse kui ka varalise seisundi

tasakaalustamise nõuded, juhindudes MCA §-st 25. Selleks on kohus mh tuvastanud kummalegi

abikaasale kuuluva vara, sh Eestis asuvad kinnisasjad, nende väärtuse ja neid koormava

hüpoteegiga tagatud nõuete suuruse ning kokkuvõtvalt leidnud, et kokku on Eestis asuva vara

väärtus koos kohustustega ligikaudu 15 500 naela (otsuse p 10). Samuti on kohus leidnud, et

Eestis asuvad korteriomandid on kostja omandis (otsuse p 24) ja mehel on käenduse laadne

kohustus maksta tagasi laenu, kuigi ta ei ole kinnisasjade omanik, ning seda tuleb kindlasti

otsust tehes arvestada (otsuse p 25). Kuna Ühendkuningriigi kohus on Eestis asuvat vara arvesse

võtnud, ei saa hageja taotleda enam selle vara osas ühisomandi jagamist Eestis. Vastasel juhul

tekiks olukord, kus Eesti kohus lubamatult sekkuks Ühendkuningriigi otsustusse ja

Ühendkuningriigi poolt määratud varalise seisundi tasakaalustamise tulemus tegelikkuses ei

kehtiks.

35. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et juhul, kui Ühendkuningriigi kohtuotsuses on

Eestis asuvat vara arvestatud, siis sellisel juhul peaks Eesti kohus tunnistama Ühendkuningriigi

kohtu otsuse täidetavaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 621 alusel.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Ühendkuningriigi kohtuotsuse Eesti Vabariigis täidetavaks

2-16-2954

11

tunnistamine praegusel juhul vajalik. Ühendkuningriigi kohus arvestas poolte vara ja kohustusi,

sealhulgas arvestas Eestis asuvaid korteriomandeid ja Eestis võetud laenukohustust ning

tasakaalustas kummagi abikaasa varalise seisundi (MCA § 21, § 24). Sellise otsuse täitmine

toimub Ühendkuningriigis. Eestis saab kohus lahendada üksnes vara kostja ainuomandisse

ülemineku küsimusi (millele on viidanud ka Ühendkuningriigi kohus). Sellise otsustuse

tegemiseks ja Eestis tehtava kohtulahendi täitmiseks ei ole vajalik Ühendkuningriigi otsuse

täidetavaks tunnistamine.

36. Hageja väitel ei ole maakohus lahendatud hageja nõuet kostja vastu, mis oli esitatud

kohtusse 06.08.2021. Hageja esitas lisaks korteriomandite jagamise nõudele kostja vastu nõude

hüvitada hagejale 10 703,68 eurot. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus ei ole

seda nõuet lahendanud. Maakohus märkis otsuses, et hageja esitas 06.08.2021 muudetud nõude

ja jättis hageja ühisvara jagamise hagi rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni punktis 1).

Hageja nõue hüvitada hagejale 10 703,68 eurot tulenes ühisvara jagamise nõude esemeks

olevast korteriomandite jagamisest ja nende korterite hageja ainuomandisse jätmise nõudest.

Seega ei pidanud maakohus otsuse resolutsioonis eraldi märkima, et rahuldamata jääb ka hageja

hüvitise nõue. Mis puutub hageja poolt märgitud hageja õigusesse nõuda kostjalt PKS § 34 lg

3 alusel hüvitisena 30 490,67 eurot, siis sellist nõuet ei ole hageja kostja vastu esitanud.

TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses mh märkida hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese) ning sellest nõudest lähtudes hagi TsMS § 5 lg 1 järgi ka menetletakse. Haginõudele

esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab

olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita

ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (RKTKo 10.05.2017, 3-2-1-36-17, p 16).

Selleks, et maakohus oleks saanud käesolevas asjas langetada otsuse ühisvara väärtuse

vähenemise kohta, pidanuks hageja lisaks asjaolude kirjeldamisele väljendama selgelt, millises

ulatuses on kostja tegevuse tulemusena ühisvara väärtus vähenenud ning nõudma samas

ulatuses PKS § 34 lg 3 järgi hüvitist ühisvarasse ja (selles osas) ühisvara jagamist (RKTKo

01.11.2017, 2-14-11930, p 18).

37. Kostja palus vastuhagis tuvastada, et korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas (registriosa

nr XXXXXX) ja korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY) on

Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise

tulemusena jätnud kostja ainuomandisse ja asendada hageja tahteavaldused kinnistusraamatu II

jakku märkuse sissekandmiseks otsusega, et tegemist ei ole poolte ühisvaraga ning kostja on

korteriomandite ainuomanik. Maakohus luges tuvastatuks hageja kohustuse anda tahteavaldus

omandiõiguse korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas, mis on kantud Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna

registriossa

nr

YYYYYYY,

kostjale

ning

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr YYYYYYY II jaos senise kande kostja kohta kustutamiseks

ja omanikuna kostja sissekandmiseks. Ringkonnakohus leiab, et maakohus sõnastas

kohtuotsuse resolutsioonis kostja vastuhagi nõuet rahuldades ebaõigesti kostja nõude

tuvastusnõudena. Sisuliselt soovis kostja enda ainuomanikuna vaidlusaluste korteriomandite

osas kinnistusraamatusse kandmist ja hageja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema

kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on korduvalt

juhtinud tähelepanu, et see ei ole tuvastusnõue, vaid TsÜS § 68 lg-st 5 tulenevalt sooritusnõue

(RKTKo 20.12.2016, 3-2-1-74-16, p 15.3). Seetõttu peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu

otsuse resolutsiooni punkte 5 ja 6 parandada ning sõnastada need järgnevalt: 1) kohustada

hagejat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses korteriomandi

asukohaga XXX Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) omanikukande kustutamiseks ja kostja

ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS § 68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva

2-16-2954

12

kohtuotsusega; 2) kohustada hagejat andma nõusolek kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1

tähenduses korteriomandi asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY)

omanikukande kustutamiseks ja kostja ainuomanikuna sissekandmiseks ning asendada TsÜS §

68 lg 5 alusel nõusolek käesoleva kohtuotsusega.

38. Maakohus luges otsuse resolutsioonis tuvastatuks, et korteriomandid asukohaga XXX

Tallinnas (registriosa nr XXXXXX) ja asukohaga YYY Tallinnas (registriosa nr YYYYYYY)

on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi kohus poolte varalise seisundi tasakaalustamise

tulemusena jätnud kostja ainuomandisse. Ringkonnakohus peab vajalikuks parandada ka selle

otsustuse sõnastust. Lähtudes TsMS § 368 lõikest 1 on korrektne lahendada tuvastushagi

kasutades mitte sõnu „lugeda tuvastatuks“, vaid sõna „tuvastada“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

40. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kostja esitas vastuses apellatsioonkaebusele ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja, milles palus hüvitada apellatsioonimenetlusega seoses kantud

menetluskulud kokku 3000 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja

lepinguline esindaja osutanud kostjale apellatsioonimenetluses õigusabi 12 tunni ulatuses

tunnihinnaga 208,33 eurot (käibemaksuta) (koos käibemaksuga 250 eurot).

41. Ringkonnakohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud (maakohtu

otsuse analüüs ja kliendile selgitamine, väljavaadete arutamine, apellatsioonkaebuse analüüs ja

kliendiga arutamine, toimiku mälus värskendamine, vastuse koostamine, arutelu kliendiga,

vastuse lühendamine) on vajalikud ja põhjendatud. Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks

ajakulu kokku 12 tundi. Hageja apellatsioonkaebus ei ole mahukas ja sisaldab samu väiteid,

mille ta esitas korduvalt ka varasemates menetlusetappides. Olukorras, kus kostja lepinguline

esindaja on kostjat esindanud algusest peale, ei saanud hageja apellatsioonkaebusele vastamine

olla ajamahukas. Ringkonnakohus leiab, et koos maakohtu otsusega tutvumise, kliendiga

arutamise ja vastuse koostamisega on põhjendatud ajakuluks võimalik lugeda 8 tundi.

42. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr 208,33 eurot (käibemaksuta) on kolleegiumi

hinnangul TsMS § 175 lg 1 mõttes mõistlik ja põhjendatud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks

ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKm 3-2-1-115-13, p 25). Arvestada tuleb

seejuures menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, asja keerukust ning seda, kas sama

esindaja on menetlusosalist esindanud algusest peale (RKTKm 06.06.2018, 2-15-4981/106, p

21). Arvestades, et tegemist on vandeadvokaadiga ning tegemist on keeruka ja mahuka ühisvara

vaidlusega, mis hõlmab välisriigi kohtuotsuse ja menetlusdokumentide tõlgendamist, on kostja

lepingulise esindaja tunnitasu määr põhjendatud ja vajalik. Käesoleval ajal ei ületa see ka

oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

43. Seega rahuldab ringkonnakohus kostja taotluse apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulude

hüvitamiseks

osaliselt

ja

mõistab

hagejalt

kostja

kasuks

välja

apellatsiooniastmes kantud õigusabikulud 2000 eurot (käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

2-16-2954

13

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg