1-22-2637/213 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-22-2637

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2023, Narva kohtumaja

Kriminaalasja arutati 28.11.2022, 01.-02.12.2022, 13.01.2023,

06.02.2023, 23.02.2023, 17.03.2023, 10.-13.04.2023, 16.-

17.05.2023, 30.05.2023, 05.06.2023 ja 01.08.2023 avalikel

kohtuistungitel (v.a 28.11.2022 kohtuistung, mis kuulutati

osaliselt kinniseks) Narva kohtumaja ruumides

Kriminaalasja number

1-22-2637 (21740000007)

Kohtunik

Mari-Liis Avikson

Kohtuistungi sekretärid

Aliis Peri ja Jelena Muttonen

Kriminaalasi

X X süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 3001 lg

2 järgi, üldmenetluse korras

Prokurör

Riigiprokurör Liisa Nuut (kuni 01.01.2023) ja Viru

Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Alan Rüütel

Süüdistatav

Kaitsja

X X

isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX;

töötab XXX; tõkendit ei ole kohaldatud

vandeadvokaat Norman Aas (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

1. Mõista X X KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks seoses Vihula valla

ametiisikuks mitteolemisega KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 lg 1

tähenduses vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a).

2. Seoses X X õigeksmõistmisega jätta Viru Maakohtu 17.05.2023 määrusega tunnistajale A

K hüvitatud transpordikulud summas 43 (nelikümmend kolm) eurot 59 senti Eesti

Vabariigi kanda.

3. Rahuldada süüdistatava X X lepingulise kaitsja N A menetluskulude hüvitamise taotlus

osaliselt ning välja mõista KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt X X kasuks tema poolt

valitud kaitsjale mõistliku suuurusega makstud tasu summas 40 484 (nelikümmend tuhat

nelisada kaheksakümmend neli) eurot 78 senti (sh käibemaks).

1(55)

1-22-2637

Süüdistataval X X tuleb esitada kohtule enda arvelduskonto number, kuhu eeltoodud välja

mõistatud mõistliku suurusega valitud kaitsjatasu tasumisele kuulub kohtuotsuse

jõustumisel. Jätta ülejäänud osa kokkuleppel kaitsja tasust süüdistatava X X kanda.

Edasikaebamise kord

Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja saabus 26.04.2022 üldmenetluses kriminaalasi nr 1-22-

2637 X X süüdistustes KarS § 3001 lg 2; § 209 lg 2 p 3, 4 ja § 345 lg 1 järgi; T T süüdistuses

KarS § 209 lg 2 p 3, 4 ja § 320 lg 1 järgi ja K K süüdistustes KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi. See

kriminaalasi jagati kohtute infosüsteemi (KIS) kaudu kohtunik Anu Ammeri menetlusse.

27.04.2022 tegi kohtunik Anu Ammer taotluse taandamiseks Viru Maakohtu esimehele (KoTo, I

köide, tl 44-45), mille Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo rahuldas 27.04.2022 (KoTo,

I köide, tl 46-47). Kriminaalasi jagati 27.04.2022 KIS-i kaudu Viru Maakohtu Rakvere

kohtumaja kohtunik Heli Väinaste menetlusse. 28.04.2022 tegi kohtunik Heli Väinaste taotluse

taandamiseks (KoTo, I köide, tl 49-50), mille Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo

rahuldas 29.04.2022 (KoTo, I köide, tl 51-53). Seejärel jagati see kriminaalasi KIS-i kaudu

29.04.2022 Viru Maakohtu Narva kohtumajas kriminaalasju arutava kohtuniku Galina Jasnjuki

menetlusse. 05.05.2022 tegi kohtunik Galina Jasnjuk taotluse Viru Maakohtu esimehele

taandamiseks kriminaalasja nr 1-22-2637 menetlemisest (KoTo, I köide, tl 54-56), mille Viru

Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo rahuldas 05.05.2022 (KoTo, I köide, tl 57-58).

05.05.2022 kriminaalasi jagati KIS-i kaudu arutamiseks Viru Maakohtu Narva kohtumajas

kriminaalasju arutava kohtuniku Mari-Liis Aviksoni menetlusse.

2. Kohus andis 17.05.2022 määrusega süüdistatavad X X, T T ja K K kohtu alla ning määras

kriminaalasja arutamise ajaks järgnevad töönädalad: 28.11.-02.12.2022, 05.-09.12.2022, 12.-

16.12.2022 ja 19.-12.12.2022 (KoTo, I köide, tl 91-96). Samuti määras kohus, et korraldada

kriminaalasja kohtuliku arutamise lõplikuks planeerimiseks ja kohtumenetluse poolte taotluste

lahendamiseks eelistung, mis toimub Viru Maakohtu Narva kohtumajas aadressil 1. Mai 2, Narva

09.08.2022 kell 09:00.

3. Süüdistatavate lepingulised kaitsjad Norman Aas, Kristiina Lee, Martin Triipan ja Dmitri

Teplõhh esitasid 20.05.2022 taotluse menetluse läbiviimiseks Rakvere kohtumajas (KoTo, I

köide, tl 103-104). Kõik menetlusosalised toetasid eeltoodud taotlust (KoTo, I köide, tl 110-116),

v.a kannatanu R OÜ (KoTo, I köide, tl 123-124), kes oli seisukohal, et süüdistatava X X

lepingulise kaitsja Norman Aasa 20.05.2022 taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna igati

õiguspärane on arutada kriminaalasja nr 1-22-2637 Viru Maakohtu Narva kohtumajas.

4. Süüdistatava X. X kaitsja esitas 03.08.2022 kaitseakti (KoTo, I köide, tl 126-138), milles

leidis, et kaitsealusele esitatud süüdistus on täies ulatuses põhjendamatu. X. X ei ole toime

pannud süüdistusaktis etteheidetavaid tegusid ja ta ei tunnista nendes ennast süüdi. Tema

tegevuses puuduvad etteheidetavate süütegude objektiivsed ja subjektiivsed teokoosseisud.

Süüdistuses toimingupiirangu rikkumises ei ole avatud esindusõiguse sisu ja toimingupiirangu

rikkumise ulatus on objektiivselt määratlemata. Kaitsja leidis, et süüdistusakt ei vasta seaduse

nõuetele ja tuleb KrMS § 262 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile tagastada. Kaitsja soovis esitada

kohtulikul uurimisel nii täiendavaid dokumentaalseid tõendeid kui ka üle kuulata tunnistajatena

H H, K K, H L, T T, J A, G K, I R, L R, J P, K K, I V, K B ja A J.

5. Viru Maakohtu 30.08.2022 määruses kohus määras (KoTo, I köide, tl 48-61), et kriminaalasja

2(55)

1-22-2637

arutada 17.05.2022 kohtu alla andmise määruse p-s 10 toodud kuupäevadel selliselt, et

esmaspäevadel, s.o 28.11.2022, 05.12.2022, 12.12.2022 ja 19.12.2022 algab kohtuistung kell

10:00. Ülejäänud istungipäevadel algavad kohtuistungid kell 09:00. Kohtumenetluse pooltega

kooskõlastatuna määras kohus selle kriminaalasja täiendavaks arutamiseks järgnevad

istungipäevad: 13.01.2023, 30.-31.01.2023, 01.-02.02.2023, 06.-09.02.2023, 20.-23.02.2023,

07.-09.03.2023, 13.-17.03.2023 ja 10.-13.04.2023. Kohus jättis süüdistatavate X. X, T. T ja K. K

kaitsjate taotluse süüdistusakti tagastamiseks prokuratuurile rahuldamata. Ka ei rahuldanud

kohus prokuratuuri taotlust süüdistatavate kaitsjate N. Aasa, D. Teplõhhi, K. Lee ja M. Triipani

taandamiseks. Kohus rahuldas süüdistatava X. X kaitsja kaitseakti p-des 62 ja 64 olevad

taotlused täiendavate tõendite esitamise lubamiseks osaliselt.

6. Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2022 määrusega jäeti kaitsja Norman Aasa määruskaebus Viru

Maakohtu 30.08.2022 määruse peale läbi vaatamata ja tagastati see. Sama määrusega jäeti R OÜ

esindaja määruskaebus Viru Maakohtu 30.08.2022 määruse peale läbi vaatamata (KoTo, II köide,

tl 167-169). Riigikohtu 18.11.2022 määrusega jäeti X X kaitsja vandeadvokaat Norman Aasa

määruskaebus menetlusse võtmata (KoTo, II köide, tl 178).

7. Viru Maakohtu 11.11.2022 määrusega rahuldas kohus süüdistatava X. X lepingulise kaitsja

Norman Aasa 03.11.2022 taotluse kohtuistungite edasilükkamiseks osaliselt ning määras lükata

edasi 29.11.2022, 30.11.2022, 05.12.2022 ja 06.12.2022 planeeritud kohtuistungid seoses kaitsja

osalemisega kriminaalasja nr 1-21-8803 arutamisel Pärnu Maakohtus, kuna kaitsjal esines mõjuv

põhjus KrMS § 170 lg 2 p 31 mõttes eeltoodud kohtuistungitele mitteilmumiseks (KoTo, III

köide, tl 34-37).

8. Viru Maakohtu 28.11.2022 määrusega KrMS § 216 lg 4 alusel kohus eraldas menetletavast

kriminaalasjast eraldi kriminaalasjaks T. Tamme süüdistuse KarS § 320 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p

3, 4 järgi; X. X süüdistuse KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ja K. K süüdistuse

KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi seoses süüdistatava T. T haigestumisega (KoTo, III köide, tl 119-

121). Kohus otsustas jätkata käesolevas kriminaalasjas X. X KarS § 3001 lg 2 järgi esitatud

süüdistuse arutamist üldmenetluses varem kokku lepitud aegadel. Viru Maakohtu 28.11.2022

määrusega otsustas kohus jätta prokuratuuri 28.11.2022 taotluse, mida toetasid ka süüdistatav X.

X ja tema kaitsja N. Aas, kohtunik M.-L. Aviksoni taandamiseks rahuldamata (KoTo, III köide, tl

131-133). Samuti jättis kohus rahuldamata prokuratuuri taotluse põhiseaduslikkuse järelevalveks

seoses KrMS § 216 lg 4 kohaldamisega.

9. Prokuratuur esitas 01.12.2022 määruskaebuse Viru Maakohtu 28.11.2022 määruse peale

(KoTo, III köide, tl 144-147), millega kohus otsustas eralda praegusest kriminaalasjast eraldi

kriminaalasjaks T. T süüdistuse KarS § 320 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi;X. X süüdistuse

KarS § 345 lg 1 ja KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi ja K. K süüdistuse KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi.

Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2022 määrusega jäeti ringkonnaprokurör Alan Rüütli ja

riigiprokurör Liisa Nuudi määruskaebus Viru Maakohtu 28.11.2022 määruse peale läbi

vaatamata ja otsustati tagastada see esitajatele (KoTo, III köide, tl 181).

10. Prokuratuur esitas 16.12.2022 määruskaebuse eeltoodud Tartu Ringkonnakohtu 12.12.2022

määruse peale (KoTo, III köide, tl 183-186). Riigikohtu 04.01.2023 määrusega jäeti prokuratuuri

määruskaebus menetlusse võtmata KrMS § 390 lg-s 5 nimetatud aluste puudumise tõttu (KoTo,

III köide, tl 187).

11. Kohtuistungil tõi süüdistatav X. X välja, et süüdistus ei ole talle arusaadav. Talle jäi

arusaamatuks see, kas talle heidetakse ette vallavalitsuse tegevuse suunamist või volikogu

tegevuse suunamist, sest siin on ju vaatamata sellele, et süüdistuses ei ole ära toodud

konkreetseid haldusakte, viidet ühelegi haldusaktile ei ole, siis ta ei saa aru, kas ta suunas

vallavalitsuse tegevust selles süüdistuses nimetatud perioodil, suunas ta volikogu tegevust selles

kui ta võttis vastu detailplaneeringut kehtestava otsuse või suunas volikogu tegevust selles, kui ta

3(55)

1-22-2637

võttis vastu seda enampakkumise võitjaks kuulutamise otsust. Need on kõik iseseisvad

menetlused, need on kõik iseseisvad haldusaktid. Nad on kõik iseseisval ajal vastu võetud

haldusaktid ja ta tõesti ei saa oma kaitseõigust realiseerida, kui ta isegi sellest lihtsast asjast aru

ei saa. Süüdistatav X. X ennast süüdi ei tunnistanud.

12. Prokuratuur esitas 30.05.2023 toimunud kohtuistungil taotluse KrMS § 268 lg 2 alusel,

muutes süüdistatav X. X esitatud süüdistust. Süüdistuse muutmine seisnes selles, et ühte lausesse

(Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, vähemalt ajavahemikul

17.08.2016.a kuni 08.09.2017.a volitas Vihula vallavanem A N valda esindama ning vallale

õigusteenust osutama X X) lisandus „k.a“ pärast ajavahemiku lõppu. Samuti lisandus süüdistusse

järgmine lause: „Vandeadvokaat X X poolt toime pandud allpool kirjeldatud sündmuste ahel

näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja seejuures sai aru, et tal

polnud õigusabilepingut“.

13. Prokurör leidis, et kohtulikul uurimisel on X. X esitatud süüdistus KarS § 3001 lg 2 järgi

tõendamist leidnud ning palus ta süüdi tunnistada ning mõista talle karistuseks rahaline karistus

150 päevamäära ulatuses.

14. Kaitsja leidis, et kohtumenetluse tulemusena on võimalik jõuda ainult järeldusele, et

süüdistuses kirjeldatud teod ei ole kuriteod, seda isegi juhul, kui need reaalselt oleks aset

leidnud. X. X tuleb õigeks mõista. Süüdistuses väljendatud kuriteoetteheide väljub suurel määral

KarS § 3001 seni väljakujunenud rakendusalast, sisaldades potentsiaalseid viiteid mitmetele

uudsetele õiguslikele konstruktsioonidele. Kuigi iseenesest võib prokuratuur mõne

kuriteokoosseisu kohaldamisala püüda laiendada läbi uudse tõlgenduse, peab see karistusõiguses

siiski jääma määratletuspõhimõtte ja ettenähtavuse raamidesse. Taolisel juhul on aga eriti oluline

selgelt välja tuua uudset lähenemist toetav õiguslik argumentatsioon. Praegune süüdistuse tekst

piirab kaitseõiguse teostamist, kuna mitme olulise süüteokoosseisu elemendi täidetuse osas

puudub sisuline õiguslik põhjendus. See ei saanud selgemaks ka kohtumenetluse käigus.

Kokkuvõtlikult on kuriteo toimepanemine X. X poolt välistatud järgmistel põhjustel: 1) advokaat

ei ole ametiisik õigusteenuse osutamisel; 2) X. X ja valla vahel puudus esindussuhe; 3) X. X ei

koostanud enamikke süüdistuses etteheidetud dokumente; 4) X. X ei suunanud detailplaneeringu

menetlust sisuliselt; 5) detailplaneeringut ei kehtestatud MTÜ suhtes; 6) detailplaneeringu

väärtust ei saa siduda MTÜ hilisema investeerimiskohustusega. Probleem on ka subjektiivses

koosseisus. Antud koosseis eeldab otsest tahtlust kõigi objektiivsete koosseisuelementide osas.

X. X ei saanud aru, et ta on ametiisik.

15. Kohtuistungil kuulati üle tunnistajad T S (KoTo, IV köide, tl 56-76 pöördel), M J (KoTo,

IV köide, tl 77 pöördel-84 pöördel); J K (KoTo, IV köide, tl 86-89 pöördel), A N (KoTo, IV

köide, tl 97 pöördel-121 pöördel), K V (KoTo, IV köide, tl 148 pöördel-155), A K (KoTo, IV

köide, tl 156-159 pöördel), K K (KoTo, IV köide, tl 192-199), V P (KoTo, IV köide, tl 200-202

pöördel), K K (KoTo, IV köide, tl 205-210 pöördel), I L, (KoTo, V köide, tl 13 pöördel-27), E T

(KoTo, V köide, tl 27 pöördel-34), M H (KoTo, V köide, tl 34 pöördel-36 pöördel), H P (KoTo,

V köide, tl 37-40 pöördel), U O (KoTo, V köide, tl 45 pöördel-57), H H (KoTo, V köide, tl 73

pöördel-84), I V (KoTo, V köide, tl 85 pöördel-99 pöördel), K K (KoTo, V köide, tl 99 pöördel-

104), J A (KoTo, V köide, tl 115-121), T T (KoTo, V köide, tl 121-125) ning süüdistatav X X

(KoTo, V köide, tl 147 pöördel-177, VI köide, tl 14-16). Kohtule esitati kohtulikul uurimisel

prokuröri ja kaitsja poolt järgmised dokumentaalsed tõendid, mida uuriti kohtuistungitel või jäeti

KrMS § 296 lg 3 alusel poolte kokkuleppel avaldamata:

Tõendite I köide:

-

Mittetulundusühing „K“ asutamisleping koos lisade MTÜ „K“ põhikiri ja MTÜ „K“

sidevahendite numbrid (tl 1-4);

-

Äriregistri teabesüsteemist väljatrükk MTÜ „K“ kohta (tl 5);

-

Äriregistri teabesüsteemist väljatrükk OÜ A kohta (tl 6);

-

Vihula valla põhimäärus, mis kehtis kuni 30.06.2014 (tl 7-14);

4(55)

1-22-2637

-

Haljala Vallavalitsuse 21.11.2018 korraldus nr 597 (tl 15);

-

Haljala valla 17.04.2018 põhimäärus nr 13 (tl 16-20);

-

Vihula Vallavalitsuse teatis Käsmu sadama detailplaneeringust 28.07.2017 nr 7-1/9-156

(tl 21);

-

Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39 „Käsmu sadama detailplaneeringu

kehtestamine“ (tl 22-27);

-

Vihula Vallavolikogu 10.08.2017 otsus nr 188 „Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine koos lisadega“ (tl 28-33);

-

Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsus nr 191 „Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ muutmine (tl 34);

-

Haljala Vallavolikogu 15.10.2019 otsus nr 122 „Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ koos lisaga (tl 35-36);

-

Haljala Vallavolikogu 28.01.2020 otsus nr 132 „Käsmu sadama hoonestusõiguse avaliku

konkursi tulemuste kinnitamine“ koos protokollidega (tl 37-39);

-

Lääne-Viru Maavalitsuse 21.12.2017 Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu

andmine nr 12-2/17-874-10 (tl 40-41);

-

Õiend (tl 42);

-

Väljatrükk Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud pöördumisest 7-1/9-5

(tl 43);

-

Tartu Ülikooli kantsler A L 02.02.2016 seisukoht nr 6-14/K1/872-1 Käsmu sadama

detailplaneeringule (tl 44);

-

Väljatrükk Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris registreeritud ettepanekust (tl 45-

46);

-

Tartu Ülikooli kantsler A L seisukoht 13.09.2016 nr 6-14/KV/16743-1 Käsmu sadama

detailplaneeringust (tl 47-48);

-

Tartu Ülikooli kantsleri kt E P seisukoht 06.02.2017 nr 6-14/KV/16743-4 XXX kinnistust

Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses (tl 49-50);

-

Avalik kiri Käsmu sadama detailplaneeringu kohta (tl 51-53);

-

SA K ametlik arvamus Käsmu Sadama detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta

04.04.2017 (tl 54-59);

-

S. K pöördumised Vihula Vallavalitsuse poole seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga

(tl 60-61);

-

Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanike ja kinnistusomanike pöördumine seoses

Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 62);

-

MTÜ K pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (tl 63-64);

-

Käsmu sadama keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (tl 65);

-

Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 26.03.2020 otsus kohtuasjas nr 3-18-787 (tl 66-74);

-

Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (Haljala vallavalitsus, Teenuskeskus Haljalas) koos

fototabeliga (tl 75-86);

-

Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (A) koos lisadega (tl 87-100);

-

Läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (Z OÜ) (tl 101-102);

-

Vaatlusprotokoll 11.06.2020 koos lisa DVD plaadiga (103-108);

-

Vaatlusprotokoll 06.07.2020 (tl 109-110);

-

Vaatlusprotokoll 27.07.2020 koos lisadega, s.o pakkumine-äriplaan Käsmu sadama

rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile 12.12.2019; MTÜ K äriplaan ja

finantseerimine; garantiikiri 12.12.2019; pakkumise esildis 12.12.2019; Käsmu sadama

rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused; hoonestusõiguse seadmise

lepingu põhitingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused (tl 111-130);

-

Asitõendi vaatlusprotokoll 10.08.2020 koos lisa DVD-plaadi ning tõlkelehega (tl 131-

153);

-

Vaatlusprotokoll 21.08.2020 koos lisa DVD-plaadiga (tl 154-158);

5(55)

1-22-2637

-

Vaatlusprotokoll 02.11.2020 koos lisa CD plaadiga (tl 159-161);

-

Vaatlusprotokoll 10.09.2020 koos lisadega ja CD plaadiga arvete ja kassapanga kannete

väljatrükiga (tl 162-245).

Tõendite II köide

-

Asitõendi vaatlusprotokoll 29.09.2020 koos CD-ga (tl 1-12);

-

Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud 01.09.2017 kutse Käsmu sadama

detailplaneeringu arutelule (tl 13);

-

Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud Haljala vallavalitsuse vastus

teabenõudele 01.04.2018 nr 14-5/174-1 (tl 14);

-

Tunnistaja T S poolt Keskkriminaalpolitseile edastatud Haljala vallavalitsuse vastus

teabenõudele 24.04.2018 nr 14-5/196-1 (tl 15);

-

Tunnistaja K V poolt Keskkriminaalpolitseile üle antud dokumendid loos lisadega, s.o e-

kirjavahetus 21-25.08.2017 (tl 16-18); Vihula Vallavalitsuse 28.01.2016 ettepanek nr 7-

1/9-24 Tartu Ülikoolile (tl 19); e-kirjavahetus 18.08.2017 koos lisadega (tl 20-23); Vihula

Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1-/9-41 Tartu Ülikoolile (tl 24-25); Tartu Ülikooli

29.06.2017 vastus nr 6-14/KV/16743-9 (tl 26-29); Tartu Ülikooli 30.06.2017 vastus nr 6-

14/KV/16743-10 (tl 30-32); e-kirjavahetus 21.08.2017 koos lisaga (tl 33-34); e-

kirjavahetus 01.12.2015 (tl 35-36); e-kirjavahetus 06.10.2014 (tl 37); Vihula

Vallavalitsuse Käsmu sadama DP ja KSH avalikustamise teade 25.09.2014 nr 7-1.2/138

koos lisadega (tl 38-61); Tartu Ülikooli nõukogu otsus 25.11.2019 nr 16 (tl 62-64);

kaaskiri nõukogu otsuse muutmise otsuse kavandi „Kinnistutele XXX ja XXX,

reaalservituutide seadmine“ juurde (tl 65); Tartu Ülikooli nõukogu 25.11.2019 istungi

jutupunktid (tl 66); väljatrükk kinnistusraamatust kinnistu XXX, kohta (tl 67-68);

kaaskiri nõukogu otsuse muutmise otsuse kavandi „XXX ja XXX kinnistutele

reaalservituutide seadmise muutmise“ juurde (69); Lääne-Viru maakonnas Vihula vallas

Käsmu külas asuva XXX kinnistu omandamisest 09.06.2014 (tl 70-71); Vihula

Vallavalitsuse teade detailplaneeringu algatamisest 26.06.2014 nr 7-1.2/138 (tl 72); e-

kirjavahetus 06.04.2018 koos lisadega (tl 73-81); e-kirjavahetus 29.03.2018 koos lisadega

(tl 82-87);

-

Politsei- ja Piirvalveameti 17.03.2021 nõudekiri kriminaalasjas nr 20221000034 nr 3.2-

1/4866-1 ja Haljala vallavalitsuse 18.03.2021 vastuskiri 14-5/21/93-1 koos lisaga, s.o

hoonestusõiguse seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldused 25.03.2020 (tl

88-102);

-

Politsei- ja Piirivalveameti 23.03.2021 nõudekiri nr 3.2-1/4866-7 ja Haljala vallavalitsuse

24.03.2021 vastuskiri nr 14-5/21/101-1 (tl 103-105);

-

E-kirjavahetus J K, X X ja L O vahel koos lepinguga Vihula Vallavalitsuse, MTÜ K ja

arhitektuuribüroo P OÜ vahel (tl 106-117);

-

K V 21.09.2017 e-kiri J K teemaga Käsmu sadam ja J K 25.09.2017 e-kiri M M koos

detailplaaniga (tl 118-121);

-

Käsmu sadama detailplaneering (tl 122-171);

-

E-kirjavahetus K V ja A N, M T, J K ja H P vahel 08.09.2017 koos Tartu Ülikooli

vastuskirjaga 08.09.2017 nr 6-14/KV/14852-6 (tl 172-183);

-

E-kiri X X ja J K vahel 07.12.2017 (tl 184-185);

-

E-kiri J K ja M J vahel 20.12.2017 koos lisaks oleva manusega „Käsmu_heakskiit (tl

186-189);

-

E-kiri, mille on saatnud 01.01.2017 J K Käsmu sadama detailplaneeringu osapooltele:

Vihula Vallavalitsus, L L (Rannaäärsed elanikud), MTÜ K, SA K, S K, A K (Seltsing

„K“) (tl 190-191);

-

E-kiri J K ja I L vahel 02.10.2017 (tl 192-193);

-

E-kiri J K ja M J vahel 01.09.2017 (tl 194-195);

-

E-kiri K N ja J K vahel 25.10.2017 (tl 196-197).

6(55)

1-22-2637

Tõendite III köide

-

Vihula Vallavalitsuse käskkiri 09.06.2015 nr 13-1/25 (tl 1);

-

Vihula Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti ametijuhend (tl 2-3);

-

Vihula Vallavalitsuse juristi ametijuhend (tl 4-6);

-

Vihula Vallavalitsuse arendusnõuniku ametijuhend (tl 7);

-

Vihula valla ehitusmääruse kinnitamine (tl 8);

-

Vihula valla ehitusmäärus (tl 9-13);

-

Vihula valla esindamise korra kinnitamine (tl 14-15);

-

Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2021 otsus haldusasjas nr 3-18-787 (tl 16-30);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-41 Tartu Ülikoolile (tl 31-32);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-42 Kultuuriministeeriumile (tl 33-34);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-43 Kaitseministeeriumile (tl 35);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-44 Keskkonnaametile (tl 36);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-45 Maanteeametile (tl 37);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-46 Politsei- ja Piirivalveametile (tl 38);

-

Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kiri nr 7-1/9-47 Terviseametile (tl 39);

-

K K e-kiri 16.08.2016 Vihula Vallavalitsusele teemaga Käsmu sadama DP

kooskõlastused (tl 40);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Kaitseministeeriumile projekt (tl 41-42);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Keskkonnametile projekt (tl 43-44);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Maanteeametile projekt (tl 45-46);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Politsei- ja Piirivalveametile projekt (tl 47-48);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Terviseametile projekt (tl 49-50);

-

K K e-kiri I L 16.08.2016 (tl 51);

-

K K e-kiri Vihula Vallavalitsusele 16.08.2016 (tl 52);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Kultuuriministeeriumile projekt (tl 53-54);

-

Vihula Vallavalitsuse 16.08.2016 kirja Tartu Ülikoolile projekt (tl 55-56);

-

E T 24.08.2916 e-kiri A N ja Vihula Vallavalitsusele 24.08.2016 koos manusega (57-59);

-

U O e-kiri 19.09.2016 kell 12:05 A N koos manusega (tl 60-66);

-

K K e-kiri 17.02.2017 I L, A N ja U O koos manusega (tl 67-70);

-

K K 23.02.2017 e-kiri H L teemaga „Käsmu sadama kirjad“ (tl 71);

-

H H e-kiri X X ja K K ning koopia T T, H L ja U O koos manusega ja H L kiri H H ja J

A teemal TÜ vastuväited ja ettepanekud Käsmu sadama DP avaliku arutelu käigus (tl 72-

81);

-

K K 30.03.2017 ja 05.04.2017 e-kirjad H L ja K K koos lisaga (tl 82-83);

-

K K 07.04.2017 e-kiri X X koos lisadega (tl 84-94);

-

K K 10.04.2017 e-kiri X X koos lisaga (tl 95-98);

-

K K 02.05.2017 e-kiri koos lisadega (tl 99-105);

-

H L 03.05.2017 e-kiri X X, K K ja K K (tl 106);

-

K K 08.05.2017 e-kiri X X, H H ja H L koos lisadega (tl 107-126);

-

K K 08.05.2017 e-kiri X X, H H ja H L koos lisaga (tl 127-136);

-

K K 16.05.2017 e-kiri U O, A N, I L ja I L 17.05.2017 e-kiri K K, U O ja A N (tl 137);

-

K K 24.05.2017 e-kiri X X ja H H koos lisaga (tl 138-145);

-

Vihula Vallavalitsuse 09.05.2017 vastus nr 7-1/9-129 I K (tl 146-147);

-

Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-131 MTÜ K (tl 148-149);

-

Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-132 Käsmu küla rannaäärsete kinnistute

elanikud ja kinnistuomanikud (tl 150-151);

-

Vihula Vallavalitsuse 08.05.2017 vastus nr 7-1/9-134 seltsingule K (tl 152-155);

-

Vihula Vallavalitsuse 09.05.2017 vastus nr 7-1/9-136 SA K (tl 156-164);

-

Vihula Vallavalitsuse 30.05.2017 vastus nr 7-1/9-146 Tartu Ülikoolile (tl 165-168);

-

Karistusregistri väljavõte (tl 169);

7(55)

1-22-2637

-

Tõend isiku maksustatava tulu kohta (tl 170);

-

Teatis kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 171);

-

Virumaa Teataja 03.10.2013 artikkel (tl 172-175);

-

Leping Vihula Vallavalitsuse, MTÜ K ja H vahel (tl 176-177);

-

Lääne-Viru Maavalitsuse kiri 07.07.2017 nr 12-2/17-874-3 Vihula Vallavalitsusele (178);

-

Vihula Vallavalitsuse 21.07.2017 kiri nr 7-1/9-155 Lääne-Viru Maavalitsusele (tl 179-

180);

-

Tartu Ülikooli 28.07.2017 kiri nr 6-14/KV/14852-3 Lääne-Viru Maavalitsusele (tl 181);

-

Teabenõue 27.02.2017 (tl 182-186);

-

Õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks nõupidamise korraldamine 16.09.2016 (tl

187-189);

-

E-kirjavahetus T S ja G A vahel 04.08.2017, 30.04.2020 koos kahe manusega (tl 190-

194);

-

E-kirjavahetus T S ja G A vahel 14.07.2020 (tl 195);

-

K B 29.05.2020 artikkel Uue sadama rajamine lõi küla pooleks (tl 196-204).

MAAKOHTU SEISUKOHAD JA PÕHJENDUSED



Süüdistatavale X X esitatud süüdistus

16. X. X esitatud süüdistus pärast selle muutmist KarS § 3001 lg 2 järgi, s.o toimingupiirangu

rikkumises eriti suures ulatuses on kokkuvõetult järgmine. Kriminaalasja kohtueelse menetluse

käigus täpselt tuvastamata ajal, vähemalt ajavahemikul 17.08.2016. a kuni 08.09.2017. a (k.a)

volitas Vihula vallavanem A N.- valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X X.

Volitused õigusteenuse osutamiseks seisnesid 12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51

algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses

valla nimel esitatavate seisukohtade (toimingud) koostamiseks ning valla esindamises

maavanema järelevalvemenetluses. Seega omistati Vihula vallavanem A N volitusega X X

avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, õigusteenuse osutamiseks ja valla esindamiseks

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 10 lg 1 ja Vihula valla

põhimääruse § 34 lg 2 p 2 alusel. Vandeadvokaat X X poolt toime pandud allpool kirjeldatud

sündmuste ahel näitab, et ta mõistis, et ta oli volitatud isik Vihula valda esindama ja seejuures sai

aru, et tal polnud õigusabilepingut. Seega oli X X valla volitatud esindajana nii toimingute kui

otsuste sisulisel suunamisel KarS § 288 lg 1 mõttes ametiisikuna ametiseisund.

17. Alates 22.05.2012. a on X X MTÜ K (registrikood XXX) juhatuse liige. MTÜ K 2012. a

sätestatud põhikirjalised eesmärgid on: väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja

haldamine Käsmu külas; sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, sh. jaekaubandus ja

toitlustamine; ranna kalapüügi edendamine. 2012. a asutatud K tegevuse eesmärkide täitmiseks,

esitas MTÜ K 04.02.2014. a Vihula vallavolikogule ja vallavalitsusele detailplaneeringu

algatamise taotluse, mille kohaselt taotleti taotluse esitamise hetkel töös oleva detailplaneeringu

algatamise otsuste kehtetuks tunnistamist ning uue detailplaneeringu algatamist, mis sisaldaks nii

maismaa kui mereala. MTÜ K taotluse kohaselt ei väljenda 23.11.2010. a vallavalitsuse

korraldusega nr 497 algatatud detailplaneering võimalusi Käsmu küla väikesadama loomist.

Seotud isik, korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 7 lg 1 p 3 tähenduses on juriidiline

isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on ametiisik ise. KVS § 7 lg 1 p 3 ja

tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 kohaselt on MTÜ K X. X seotud isik, kes MTÜ K

juhatuse liikmena on teadlik temaga seotud isiku majanduslikust huvist, mis võis mõjutada tema

toiminguid Vihula Vallavalitsuse volitatud esindajana ning vallale õigusteenuse osutajana.

Samuti oli X. X teadlik korruptsiooniohust olukorras, kus temal ametiisikuna oli võimalus

sisuliselt suunata Vihula Vallavalitsuse toiminguid ja otsuseid ja Lääne-Viru maavanema

otsuseid detailplaneeringu kehtestamist taotlenud MTÜ K soodsas suunas. Seega on tuvastatud

KVS § 11 p 1, 2, 3 esinemine. Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda

8(55)

1-22-2637

võivast erahuvist, on ta ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha

sellises olukorras otsust või toimingut, milleks tal on muidu õigus. 12.06.2014. a Vihula

Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama

detailplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati

detailplaneeringu menetlus huvitatud isiku MTÜ K 04.02.2014. a taotluse 138/7-1.2 alusel.

Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on huvitatud isikuks MTÜ K. X X toimingupiirangu

rikkumine seisnes selles, et tema osales ametiisikuna avaliku ülesande täitmisel jätkuvalt

vähemalt alates 17.08.2016. a Vihula vallavanema A N volitusel 12.06.2014. a Vihula

Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutva Käsmu sadama

detailplaneeringu menetluses. X X, osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, suunas

sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.2017. a kuni 13.09.2017. a Vihula valla

toiminguid, mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele

valla nimel (vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh nendes esitatud Vihula valla

seisukohti. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile

XXX kirja, millele on manusena lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP

menetluses.docx“. Samuti on X X 10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt: XXX, U O e-

posti aadressile: XXX, elektroonilise kirja, mille manuses on dokument: SA K seisukohad.docx.

Samuti edastas X X 13.09.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile kirja, millele

on manusena lisatud dokument. Samuti suunas X X detailplaneeringu menetluse käigus, osutades

jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud

teabenõuetes 07.04.2017. a Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja

Vabariigi Valitsusele Vihula valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st

toiminguid. Nimelt edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt: XXX, U O e-posti aadressile:

XXX, elektroonilisekirja, mille manuses on kolm dokumenti nimetusega:

XXX_teabenõue_SiM.doc; XXX_teabenõue_KIK.doc; XXX_teabenõue_VV.doc.

18. X X osales ajavahemikul 24.07.2017. a kuni 04.09.2017. a jätkuva tegevusega avaliku

ülesande täitmisel ka sisuliselt Käsmu sadama rajamiseks korraldatava hoonestusõiguse

seadmise konkursi tingimuste, otsuse, sisulises suunamises, mis puudutas nii konkursitingimusi

kui ka konkursi läbiviimise asjaolusid. Nimelt on 24.07.2017 U O oma e-posti aadressilt XXX A

N e-posti aadressile XXX ja E T e-posti aadressile XXX edastanud X X koostatud dokumendi

pealkirjaga: „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused

(003).rtf“. Samuti on 04.09.2017 X X oma e-posti aadressilt XXX edastanud E T e-posti

aadressile XXX kirja, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsuses nr 191.

Samuti suunas X X sisuliselt 28.08.2017 kuni 29.08.2017. a jätkuva tegevusega mittesiduva

aktina Tartu Ülikoolile esitatud Vihula valla seisukohti, st toiminguid, mis kogumis suunasid

sisuliselt Vihula vallavalitsuse ja hiljem õigusjärglase Haljala vallavalitsuse otsuseid seoses

Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse, selle tulemusel detailplaneeringu kehtestamise ja

selle alusel hoonestusõiguse seadmise otsustamist. Nimelt edastas X X 28.08.2017 oma e-posti

aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O e-posti aadressile XXX, mille manuses

on dokument nimetusega „Document1“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et vastavalt

eelnevale suhtlusele käis X. X Maavalitsuses J K ja M J kohtumas ning läbirääkimiste pinnalt on

manusesse lisatud kiri, mille soovitab „KOHE“ ära saata kui planeerija on koostanud joonise ja

seletuskirja. Samuti edastas X X 29.08.2017 oma e-posti aadressilt XXX kirja A N e-posti

aadressile XXX ja U O e-posti aadressile XXX, mille manuses on dokument nimetusega

„2017.08.28_KasmuSK.PDF“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et X. X edastab korrektse

seletuskirjaga ning et edastatud dokumendi saab lisada eelneval päeval X. X poolt saadetud

kirjale ning kirja adressaadiks on Tartu Ülikool ja maavanem (J K ja M J).

19. Samuti suunas X X osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel,

toiminguid, Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud Vihula Vallavalitsuse nimelt edastatud

kirjade/pöördumiste vastuste koostamist, mis on registreeritud Vihula Vallavalitsuse

dokumendiregistris: 17.08.2016 reg nr 7-1/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65 „Käsmu sadama

9(55)

1-22-2637

detailplaneeringust“, mis on adresseeritud Tartu Ülikooli kantsler A L. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-

131 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“,

mis on adresseeritud MTÜ-le K. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-132 „Käsmu sadama

detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud

Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikele ja kinnistuomanikele. 08.05.2017 reg nr 7-1/9-134

„Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis

on adresseeritud seltsing „K“, pr T L, pr T P, hr P S. 09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu

sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on

adresseeritud I K. 09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA K, pr T S, pr A V.

30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul

esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr H P.

20. Samuti rikkus X X toimingupiirangut A N volituse alusel Vihula valla esindajana jätkuva

tegevusega 08.09.2017. a Lääne-Viru Maavalitsuses, aadressil XXX, maavanema

järelevalvemenetluse arutelul seoses detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

vastuargumentiga. Järelevalvemenetluse arutelul osales teiste hulgas detailplaneeringu

elluviimisest huvitatud isik MTÜ K. Lisaks MTÜ K esindamisele esindas X X nimetatud

järelevalvemenetluses koos valla töötaja I L Vihula Vallavalitsust, kujundades ja esitades Valla

nimel detailplaneeringut puudutavaid seisukohti, eesmärgiga saavutada maavanema heakskiit

MTÜ K huvides kehtestatavale detailplaneeringule, suunates valla volitatud esindajana sisuliselt

maavanema otsustust. Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) (RT I 1995, 94, 1628;

redaktsioon kehtivusega kuni 31.12.2017. a) § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal pädevus teostada

haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. Sama

sätte lg 3 kohaselt, kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle

andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta 30 päeva jooksul haldusakti

andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates teha kirjaliku ettepaneku tunnistada

haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.

Maavanem kiitis detailplaneeringu 21.12.2017. a otsusega nr 12-2/17-874-10 heaks. Seega

esindas X X detailplaneeringu menetluses ja selle käigus toimunud maavanema

järelevalvemenetluses samaaegselt Vihula Vallavalitsuse ja MTÜ K huve. MTÜ K oli nii

detailplaneeringu kehtestamise taotlejaks kui ka hilisem Vihula valla üldõigusjärglase poolt

„Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamise“ alusel välja kuulutatud Käsmu sadama

rajamiseks korraldatud hoonestusõiguse konkursi võitjaks. Seega, MTÜ K huvi oli suunatud 1

500 000 euro ulatuses hoonestusõiguse investeeringu tegemiseks Käsmu sadama rajamiseks.

Nimetatud huvi avaldus nii MTÜ asutamisel seatud põhikirjalistes eesmärkides kui ka

04.02.2014. a detailplaneeringu kehtestamise taotluses Vihula vallavalitsusele. Detailplaneeringu

eesmärk: ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonetele, hoonetele ja taristule,

sihtotstarvete muutmine ja määramine, sadamaavatooriumi ettepaneku tegemine, kitsenduste,

servituutide ja keskkonnakaitseliste ning muinsuskaitseliste tingimuste muutmine, milline ühtis

MTÜ K põhikirjaliste eesmärkidega. X X, keda otseselt ja vahetult mõjutas MTÜ K huvi

12.06.2014. a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud Vihula valla üldplaneeringut

muutva Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses, sisuliselt suunates jätkuva tegevusega

detailplaneeringu menetluse käigus kolmandatele isikutele esitatavaid Vihula valla positsioone

ning esindades 08.09.2017. a Lääne-Viru Maavalitsuses toimunud maavanema

järelevalvemenetluse arutelul Vihula Vallavalitsust, osales avaliku ülesande täitmisel

õigusteenuse osutamisel ning valla esindamisel otsuste ja toimingute sisulises suunamises.

Vastav tegevus seisnes vallavalitsuse seisukohtade kujundamises, presenteerimises, selgitamises,

ülesannete täitmisele võtmises.

21. KarS § 121 p 2 p 3 järgi hinnatakse süüteo ulatust eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot.

Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisiku enda või

temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku

10(55)

1-22-2637

majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses

400 000 eurot. Seega X X, täites Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses üheaegselt

huvitatud isiku MTÜ K huve, kui ka suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse

osutamisel ametiisikuna otsuseid ja toimingud kohaliku omavalitsuse esindajana Vihula

(praeguse Haljala) Vallavalitsuse nimel, pani teadvalt toime korruptsioonivastases seaduses

kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses, s.o KarS § 3001 lg 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

I Faktilised asjaolud ja hinnang tõenditele

22. Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja

ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse

teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõudis

kohus veendumusele, et süüdistatav X. X tuleb talle inkrimineeritavas kuriteos õigeks mõista.

Alljärgnevalt põhjendab kohus sellisele seisukohale asumist, hinnates kõigepealt tõendeid

(esmalt võtab kohus seisukoha isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse osas ning seejärel

dokumentaalsete tõendite lubatavuse ja kohtukõlbulikkuse osas) ja seejärel seda, millised

süüdistuses ära toodud faktilised asjaolud on tõendamist leidnud (I). Järgnevalt analüüsib kohus

tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt teo koosseisu täidetust (II), võttes esmalt seisukoha, kas

süüdistatav X. X oli süüdistusaktis ära toodud kuriteo toimepanemise ajal, s.o vähemalt

ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1

tähenduses ning annab viimaks lõpliku hinnangu süü küsimuses (III). Jaotises IV käsitleb kohus

menetluskulusid ja jaotises V võtab seisukoha asitõenditele kohaldatavate meetmete osas.



Kohtu hinnang vastu võetud tõenditele

Hinnang isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele



Kahe isikulise tõendiallika poolt antud ütluste osaline ebausaldusväärsus

23. Esineb kahtlus selles, et kõik üle kuulatud isikulised tõendiallikad pole täitnud kohustust

rääkida kohtus tõtt. Eeltoodu kehtib tunnistaja U O kui isikulise tõendiallika kohta, kuna kohtu

hinnangul ei vasta tema ütlused selles osas, kas ta kohtus pärast Haljala vallavalitsuses toimunud

läbiotsimist lisaks A N ka K L, tegelikkusele. Nii on ta andnud järgmised ütlused seoses

küsimusega, kas ta K L on suhelnud seoses selle Haljala vallavalitsuse läbiotsimisega: „Kindlasti

mitte“ (KoTo, V köide, tl 54). Lisaks on ta välja toonud seoses küsimusega, kas ta on K L pärast

seda läbiotsimisest teada saamist kohtunud vastanud: „Ma ei tea, kas enne või pärast, aga ma

arvan, et äkki mul ei ole üldse põhjust olnud peale vallavalitsusest ära tulekut mingilgi põhjusel,

vähemalt ma ei mäleta, et ma oleksin suhelnud“ (KoTo, V köide, tl 53 pöördel). Tunnistaja A N

on andnud järgmised ütlused selles osas, mis toimus pärast läbiotsimist vallavalitsuses (KoTo,

IV köide, tl 104 pöördel kuni 105): „No kui nad tulid meile, siis U O tutvustas, et K L on X X

tütar. Saage tuttavaks. Aga noh, ma räägin, et see kohtumine iseenesest toimus, aga selle üle

mitte mingit sisulist tähtsust ei olnud sellel kohtumisel. Kui ma ütlen, et 15 minutit(kohtu

märkus: kestis kohtumine), siis ma pingutan kõvasti üle. Tõenäoliselt tuli veel lühem. Me ei

läinud isegi tuppa, õues auto juures“. (KoTo, IV köide, tl 104 pöördel kuni 105). Kohtupraktikas

kinnistunud arusaama kohaselt on tõendite hindamisel elulise usutavuse aspekti kaalumine

vältimatu, sest vaid nii saab kohus anda tõenditele objektiivse hinnangu, minemata vastuollu

üldiste loogikareeglitega (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-7-11). Riigikohus on

korduvalt märkinud, et ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes

kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega, vaid oluline on

hinnata ka ütlustes väljendatud asjaolude „elulist usutavust“ ehk seda, milline on ütlustes

kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-3-

11(55)

1-22-2637

10). Eluliselt usutav ei tundu see, et tunnistaja A N mõtleks toimunud kohtumise välja ning

annaks selle kohta tegelikkusele mittevastavaid ütluseid. Nii on ta detailselt enda ütlustes

kirjeldanud kohtumist, kus nad kolmekesi osalesid pärast Haljala vallavalitsuses toimunud

läbiotsimist, s.o tema ise, U O ja K L. Kuna sellele kohtumisele oli eelnenud midagi tavapäratut,

s.o vallavalitsuses läbiotsimine ja see kohtumine leidis tunnistaja A. N ütlustest tulenevalt aset

vahetult peale seda, siis ei tundu eluliselt usutav, et eeltoodud kohtumisest ei ole jäänud

tunnistaja U. O mällu mingit mälujälge.

24. Samuti on tunnistaja U O ütlused („A. K, ei mina teiste nimel küll intervjuusid ei anna. Ma

ikka esinen oma nime all, mul ei ole midagi häbeneda. Nii, et kellegi teise nimel ma küll arvan,

et ei ole ma, ei, julgen oma nime all esineda“ (KoTo, V köide, tl 53) vastuolus ka tunnistaja A K

ütlustega selles osas, kas toimus ajalehes kommentaari avaldamine Käsmu sadama

detailplaneeringu kohta viimati nimetatud isikulise tõendiallika ütlustest tulenevalt selliselt, et ta

ise ei teadnud midagi tema nimel ajalehes avaldatava kohta. Nii on ta enda ütlustes välja toonud:

„Selle kommentaari andis U. O ja pärast ta ütles mulle, et see oli selline väike krutskiga nali. Ma

usun, et ma olin tol ajal vallavanema asetäitja või asendaja n.ö“ (KoTo, IV köide, tl 157

pöördel). Tunnistaja U O on küll kohtulikul uurimisel andnud ütlused, mille kohaselt ta on

endale lubanud umbes 20 aastat tagasi, et ta lihtsalt põhimõtteliselt ei valeta, kõige

lähedasematele võib-olla jätab midagi rääkimata, aga ei valeta. Samas kohtuliku uurimise

tulemusena eelpool tuvastatu ei võimalda sellest lubadusest kinnipidamist jaatada. Seda ka

seetõttu, et teise isiku nimel kommentaari andmise põhjusena käesoleval juhul pole põhjendatud

näha seda, et kellegil oleks midagi häbeneda või napiks julgust. Tõenäoliselt on põhjus hoopis

mujal ning seotud tunnistaja A. K ajutise ametikohaga. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta tunnistaja U. O poolt antud eeltoodud ütlused kui ebausaldusväärsed

tõendikogumist välja.

25. Kohtu hinnangul ei saa välistada ka seda, et tunnistaja T T on kohtulikul uurimisel andnud

tegelikkusele mittevastavad ütlused seoses sellega, kas ta oli teadlik sellest, et K K on ka mingi

roll Käsmu sadama detailplaneeringu menetlemisel (KoTo, tõendite köide V, tl 125). Seda

seetõttu, et kaitsja esitas kohtule endapoolse tõendina H H e-kirja 29.03.2017, mille koopia

saadeti ka mh T T ja K K ning mis nähtub selgelt sellest e-kirjast. Nimetatud kirja sisu on

järgmine: X/K – Nendele vastuväidetele kirjaliku vastamise peaksite küll enda peale võtma. TÜ

nahaalsus ületab igasugu piirid – Viru Folgi majutuseks peatada küla areng!!!Mina neile mingeid

sadamakohti või vahetusmaad küll ei pakuks aga otsustage ise-nemad ei tee ju mingeid

järeleandmisi. (KoTo, tõendite köide III, tl 72). Kahtlust, et tunnistaja T T ei ole täitnud

kohustust rääkida kohtus tõtt kinnitavad ka tunnistaja J A ütlused (KoTo, V köide, tl 119): „K

teadis selle KSH teemasid väga hästi ja siis oligi veel ka arutamise ringid või ka selles kirjade

ringis kogu aeg H ja K. K, keda ma olen maininud, et ega see ettevalmistusring meil oligi ma

arvan, et suurem jaolt, ma võin selles mõttes eksida, et mõnes ringis äkki oli see T. Kuivõrd

jällegi, kui ma mäletan kõik õiged nimed, et ta oli seal juhatuse liikmena“. Seoses kaitsja

küsimusega, kas T puhul võis tegemist olla T T on eeltoodud tunnistaja vastanud: „Jah,

vabandust jah T. T, ma ei tea, kuidas ma selle suutsin niimoodi ära, aga ma hoiatasin ka, et mul

on nimede mälu palju kehvem kui nägude mälu“ (KoTo, V köide, tl 120). Eeltoodust tulenevalt

on kohtu hinnangul põhjendatud jätta tunnistaja T. T poolt antud eeltoodud ütlused kui

ebausaldusväärsed tõendikogumist välja.



Tunnistajate usaldusväärsuse kontrollimine ristküsitlusel

26. Kohus rahuldas kohtulikul uurimisel kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas

avaldada tunnistaja M J poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kaitsja poolt taotletud

12(55)

1-22-2637

ulatuses kontrollimaks eeltoodud isikulise tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulikul uurimisel

avaldati järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused:

„Vandeadvokaat X. X võttis minuga paar korda ühendust ja uuris, miks meie otsuse tegemine nii

pikaks venib. Mulle tundus, et teatud määral tekkis arendajal hirm, et kui maavalitsus

likvideeritakse ja asemele tulevad uued struktuurid, siis konkreetne menetlusprotsess võib

takerduda või veelgi pikeneda“ (KoTo, IV köide, tl 83 pöördel). Kohtulikul uurimisel vastas

tunnistaja M. J prokuröri ja kaitsja küsimusega seoses, kellena X. X talle helistas järgmist: „Jälle

see minu mäletamist viisi oli pigem vallavalitsuse huvides. Mul ei ole teistsugust mälestust, et ta

oleks esindanud seal kedagi või oleks küsinud seda kellegi teise nimel.“ (KoTo, IV köide, tl 79

pöördel ja tl 83 pöördel). Tunnistaja M. J on selgitanud võimalikku vastuolu enda erinevas

menetlusstaadiumis antud ütluste vahel järgmiselt: „Lihtsalt jälle see, et loomulikult ka sellest

tunnistuse andmisest on aega möödas, ma ei mäleta seda, see oli uurija juures selline suuline

ülestunnistus, ma täpselt ei tea seda mis kontekstis, aga ma võin öelda seda, et kui ma eelnevalt

rääkisin, et põhimõtteliselt ju kohalik omavalitsus on see, kes on see planeeringu koostaja, siis

võib-olla ma olin ebatäpne, aga ma võisin seal ka arendaja nimetada ju kohaliku omavalitsuse.

Kohalik omavalitsus oli ikkagi see, kes planeeringu kehtestab ja ka põhimõtteliselt ellu viib“

(KoTo, IV köide, tl 84). Kohus, kõrvutades eeltoodud tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis

antud ütluseid, leiab, et neis ei esine diametraalset vastuolu, mis annaks aluse pidada tunnistaja

M. J ebausaldusväärseks tõendiallikaks. Seda seetõttu, et ka kohtuistungil ei olnud ta täiesti

kindel selles, kellena ikkagi X. X talle helistas, mida kinnitab sõna pigem kasutamine, andes

ütlusi X. X kui helistaja staatuse osas.

27. Kohus rahuldas kohtulikul uurimisel prokuratuuri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas

avaldada tunnistaja A N poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuratuuri poolt taotletud

ulatuses (KoTo, I köide, tl 101 pöördel). Nii vastas tunnistaja küsimusele kohtulikul uurimisel,

et kas ta oskab öelda, kes tegeles antud dokumendi sisulise koostamisega (tunnistajale pandi

tutvumiseks Vihula Vallavalitsuse 8. mai 2017 kiri 7-1/9-131 31) järgmist: „Mina seda

koostanud ei ole. Võin öelda, et selle on koostanud X X. See võis olla nii, et X saatis vastuse

minu meili peale, aga võis ka minna E, E pani registrisse ja mina allkirjastasin“. Kohtuistungil

vastas seoses eeltoodud kirjaga tunnistaja: „Vastan samamoodi, et võis olla X X. Kirju oli hästi

palju“. Tunnistaja selgitas eeltoodud erinevas menetlusstaadiumis antud vastustes esinevat

vastuolu järgnevalt: „Ma lugesin ka oma kaks ja pool aastat tagasi toimunud ülekuulamise

dokumente ja seal on tõesti kasutatud sõna koostamine. Aga mina pidasin koostamise all ikkagi

silmas formuleerimist, juriidilist formuleerimist, et sellise kirja võis tõesti formuleerida

juriidilisse keelde, eks võis formuleerida, aga kindlasti koostamine tähendab ikkagi ju siis ma

arvan, et seda, et kogu sisu koostatakse, seda X X kindlasti ei teinud. Ülekuulamine oli 2020. See

kiri on koostatud 2017, aga ma tõesti ei saa midagi nagu kindlasti öelda kolme aasta vanuste

asjade puhul. Ma võisin seda seal niimoodi formuleerida ja ülekuulamise käigus, et seda saab

nii välja lugeda, aga ei siis ega ka täna ei saa ma 100 protsenti kindel olla“. Kohtu hinnangul ei

esine eeltoodud isikulise tõendiallika erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel

diametraalselt vastuolu, mis annaks aluse pidada tema poolt kohtuistungil antud ütluseid kirja

koostaja osas ebausaldusväärseks. Nii on ta küll kohtueelses menetluses olnud kindel selles, et

kirja koostajaks on X X, kuid kohtuistungil ta enam selles päris kindel ei olnud. Samas ei ole ta

ka välistanud seda, et kirja koostajaks ikkagi on süüdistatav, mis tähendab seda, et ta ei ole

andnud erinevas menetlusstaadiumis diametraalselt erinevasisulisi ütluseid, oskamata

arusaadavalt selgitada vastuolu põhjust. Tunnistaja A. N on seoses nende kirjadega välja toonud:

„Ma lugesin neid, nad olid kõik juriidiliselt väga korrektselt hästi vormistatud, aga see ei ole

nagu absoluutne garantii, et see juriidiline keel on X X poolt võis olla“ (KoTo, IV köide, tl 102).

13(55)

1-22-2637

28. Kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel, lubades taotletud ulatuses avaldada

tunnistaja K. V poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused kontrollimaks tema kui isikulise

tõendiallika usaldusväärsust, sest kaitsja hinnangul esines tunnistaja erinevas menetlusstaadiumis

antud ütluste vahel vastuolu X. X rolli osas, mis oli kohtueelses menetluses tunnistaja poolt

antud ütlustes tunduvalt ebamäärasem. Nii avaldati kohtulikul uurimisel eeltoodud tunnistaja

poolt kohtueelsel uurimisel antud järgmised ütlused: „Mäletan, et osales X. X, kuigi ausalt

öeldes ma ei saanud aru, mis rollis osales nimetatud koosolekul ka X. Kas ta oli piirinaabri

rollis, kas ta esindas valda või tema oli juriidiline nõustaja valla poolt“ (KoTo, IV köide, tl 153).

Kohtuistungil andis tunnistaja K. V järgmised ütlused: „Nagu ma olen kirja pannud ja ma

usaldan üldiselt, arvestades minu eelmist tööd ja tööülesandeid, siis ma usaldan seda, mida ma

vahetult pärast seda kohtumist tookord kirja panin ehk siis kellena X. X tol hetkel sellel

kohtumisel esines jäi mulje, et ta oli koos vallaga. Kuivõrd ka X. X tuli tookord valla ettepanek

… kas see on Majaka Sadama või kes esindab Käsmu Majaka Sadamat, kuna kohtumine oli

kokku lepitud ikkagi maavanema ja valla vahel meiega“. Kohtu hinnangul, kõrvutades tunnistaja

K. V poolt erinevas menetlusstaadiumis antud ütluseid, pole põhjendatud asuda seisukohale, et

neis esineb diametraalne vastuolu. Nii tuleneb tema ütlustest, et tal jäi mulje, et X. X oli koos

vallaga, s.o valla juriidiline nõustaja. Eeltoodu tegelikkusele vastavust ei ole ta tõsikindlalt

väitnud. Kohtu hinnangul on eluliselt usutavad tunnistaja poolt kohtuistungil antud selgitused

selle kohta, mis tingis disharmoonia tema erinevas menetlusstaadiumis antud ütlustes. Nii on ta

välja toonud enda kohtulikul uurimisel antud ütlustes järgneva: „See ütluste andmise hetkel mul

ei olnud õrna aimu, millised küsimused tulevad. Ma läksin sinna kohale aastal 2020, kuulates

küsimusi, mida mulle esitati. Tollel hetkel ma ei suutnud meenutada, et mida me sellest rollist

tollel koosolekul arvasin, kui ma otsisin üles need märkmed, mida mul oli kombeks teha selle

konkreetse asja ajamiseks, mis puudutas seda kinnistut, siis need märkmed andsid mulle selle

kindlustunde meenutada, mis ma tookord kirja panin. Paludes need kohtumiste tulemused või

meie märkmed edastada ka X. X, kes sellel koosolekul ka viibis. Lihtsalt ütluste võtmise hetkel,

tollel hetkel ei olnud mul arvutit kaasas, ma ei kontrollinud oma mailbokse, kui ma oleks seda

enne vastamist teinud ma oleks vastanud teistmoodi, aga kohe mõned päevad hiljem edastasin

info.“ (KoTo, IV köide, tl 153 pöördel).

29. Kohus rahuldas prokuröri taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas avaldada tunnistaja I.

L poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused prokuratuuri poolt taotletud ulatuses. Kohtulikul

uurimisel avaldati järgmised eeltoodud tunnistaja poolt kohtueelses menetluses antud ütlused

seoses küsimusega, kes tegeles antud dokumendi, s.o 08.09.2017 kirja nr 7-1/9-160 Tartu

Ülikoolile, mille pealkirjaks on vastus Tartu Ülikooli 11.09.2017.a esitatud seisukohale Käsmu

sadama detailplaneeringu kohta sisulise koostamisega: „Esimese emotsiooni pealt vastates ütlen,

et see ei tundu olevat minu käekiri, see ei ole minu poolt koostatud. Ma ei välista, et ma ei olnud

sel ajal kursis selle kirjaga, aga ma ei tea, kuidas on sellele sattunud minu nimi kirja koostajana.

A. K meil kindlasti ei olnud sellist juttu nagu oleks tema selle valmis teinud ja pannud mind

koostajaks, meil ei olnud selliseid asju kunagi, nii et ma ei oska kommenteerida, kes selle kirja

on koostanud“. Kohtuistungil on tunnistaja I. L andnud seoses eeltoodud kirja koostamisega

järgmised ütlused seoses küsimusega, kas tema on selle dokumendi koostanud: „Ma usun küll“.

Eeltoodud tunnistaja on selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud erinevasisulisi

ütluseid järgmiselt: „Jah, selles mõttes, et ma ei mäleta, kuna aega on mööda läinud, pigem see

näitab lihtsalt seda stiili, kuna all oli koostaja, siis seetõttu jäi niimoodi mulle mulje, et see on

minu koostatud. Selles mõttes ma kindlasti nõustun sellega, mis seal kirjas on, et A. K meil

mingisugust jutuajamist detailplaneeringu kohapealt ei olnud. Ma arvan, et need ütlused, mis

ma olen öelnud need on tõesed“ (KoTo, V köide, tl 18-18 pöördel). Kohtu hinnangul on

14(55)

1-22-2637

tunnistaja I. L eluliselt usutavalt selgitanud enda erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel

esinevat vastuolu, mistõttu tegemist ei ole kohtu hinnangul ebausaldusväärse isikulise

tõendiallikaga ning mõistetav on see, miks ta kohtuistungil esialgselt uskus, et on eeltoodud

dokumendi koostanud. Samuti ei ole ta ka kohtuistungil tõsikindlalt väitnud, et tema ongi selle

dokumendi koostaja.

30. Kohus rahuldas kaitsja taotluse KrMS § 289 lg 1 alusel ning lubas kaitsjal avaldada taotletud

ulatuses tunnistaja H. P kohtueelsel uurimisel antud ütlused kontrollimaks selle isikulise

tõendiallika usaldusväärsust. Kohtulikul uurimisel avaldas kaitsja järgmised eeltoodud tunnistaja

poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused: „Kui ma nüüd järele mõtlen, siis võimalik, et A. N oli

ka sellel koosolekul, kuid diskussioon oli meil X. X ja ma ei mäleta, et oleksime A. N midagi

arutanud“. Kohtuistungil ütlusi andes on tunnistaja vastanud küsimisele, kas Vihula vallavanem

A. N osales sellel koosolekul järgnevalt: „Ei osalenud“. Seega esineb eeltoodud tunnistaja poolt

erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste vahel vastuolu. Tunnistaja on selgitanud eeltoodu

asetleidmist järgnevalt: „Selgitus on väga lihtne. See ülekuulamine tuli mulle natuke ootamatult

ja kõik need küsimused pika aja tagant toimuva sündmuse kohta ja hetkel tekkis kahtlus, et kas

äkki siiski oli, aga samas ma ütlesin kohe järgi, et tegelikult ei olnud. Silme ees, et istusime

kolmekesi ülikooli esindajad ühelpool lauda, teisel pool lauda kaks inimest: üks maavalitsusest

ja teine X. X, hetkeline kõhklus tekkis, aga ma tõesti peast ei mäletanud“. Kohtu hinnangul on

tunnistaja H. P usutavalt selgitanud seda, miks tema erinevas menetlusstaadiumis antud ütluste

vahel esineb vastuolu selles osas, kas maavalitsuses kohtumisel osales ka vallavanem A. N.

Seda, et tegemist ei ole ebausaldusväärse isikulise tõendiallikaga kinnitab ka see, et ka

kohtueelsel uurimisel ei olnud ta ka täiesti kindel selles, kas ka vallavanem osales kohtumisel.

Kohtu seisukoha kohaselt pole välistatud, olles kohtuistungil kuulnud rääkimas nii süüdistatav X.

X kui ka tunnistaja A. N, et viimati nimetatu sõnavõtt oli märkimisväärselt napim ja

märkamatum kui süüdistatava X. X sõnavõtt kohtumisel, mis on ka tinginud eeltoodud tunnistaja

kõhklused selles, kes vastaspool lauda täpselt istusid. Nimetatu esinemise võimalikkust kinnitab

see, et nähtuvalt asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12) võttis valla nimel

vastamise enda peale X. X ning I. L sai sõna minimaalselt. Nii on ta ka ise enda ütlustes välja

toonud: „Mina vist vastasin heal juhul ühele küsimusele, rohkem ei vastanud midagi“ (KoTo, V

köide, tl 16).



Hinnang dokumentaalsete tõenditele

31. Kohtu hinnangul on vastu võetud dokumentaalsed tõendid lubatavad ja kohtukõlbulikud.

MTÜ Käsmu Minu kodu pöördumine seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga (KoTo, tõendite

köide I, tl 63-64) esineb ilmselge vastuolu kuupäevades, kuna 21.01.2017 on vastatud selle kirja

kohaselt 08.05.2017 kirjale nr 7-1/9-134. Nimetatu on selgitatav kohtu hinnangul ilmse

eksimusega. Seega ei anna see alust jätta seda tõendit tõendikogumist välja kui

ebausaldusväärset. Samasisulisele seisukohale asub kohus väljatrüki Vihula Vallavalitsuse

dokumendiregistris registreeritud ettepanekust (KoTo, tõendit köide I, tl 45-46) osas, sest sellel

ettepanekul ei ole mingit kuupäeva. Samas dokumendiregistri number, s.o 7-1-/9-27 võimaldab

ligikaudu kindlaks teha selle ettepaneku edastamise aja ning andmaks hinnangut süüdistuse

põhjendatusele ei omagi see asjaolu, millal täpselt see ettepanek on koostatud, õiguslikku

tähendust. Eeltoodud seisukoht kehtib ka dokumendiregistris numbri 7-1/9-144 all registreeritud

„Käsmu sadama keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas“(KoTo, tõendit köide I, tl

65), sest ka sellel H M pöördumisel ei ole kuupäeva.

32. Kohtu hinnangul mingit tõenduslikku tähendust ei oma käesolevas kriminaalasjas vähemalt

järgmised dokumentaalsed tõendid, mis on kohtulikul uurimisel vastu võetud: Haljala

15(55)

1-22-2637

Vallavalitsuse korraldus 21.11.2018 nr 597 (KoTo, tõendit köide I, tl 15); Haljala valla

põhimäärus nr 13, mis on vastu võetud 17.04.2018 (KoTo, tõendite köide I, tl 16-20); E T

13.02.2014 e-kiri E K (KoTo, tõendite köide, tl 239). Samuti peab kohus põhjendatuks välja

tuua, et kohtutoimikus olevad tühjad valged lehed on prokuratuuri poolt kohtule üle antud

tõenditena (KoTo, II köide, tl 171, 173, 179, 181, 183, 185, 187, 191, 193, 195, 197), mis tingis

nende jätmise kohtutoimikusse.



Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud

X X kui MTÜ K juhatuse liige ja vandeadvokaat

33. Süüdistatav X. X esitatud süüdistuse kohaselt on ta alates 22.05.2012 MTÜ K (registrikood

XXX) juhatuse liige. MTÜ K 2012 sätestatud põhikirjalised eesmärgid on: väike- ja kalalaevade

sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas; sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, sh

jaekaubandus ja toitlustamine, ranna kalapüügi edendamine.

34. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud MTÜ „K asutamislepinguga (KoTo, tõendite

köide I, tl 1), mille kohaselt on see sõlmitud 13.05.2012 ning üheks kolmeteistkümnest asutajast

on süüdistatav X. X. Asutajad leppisid kokku asutada mittetulundusühingu „K“ alljärgnevatel

tingimustel: 1) asutatava mittetulundusühingu nimeks on MTÜ „K“; 2) MTÜ asukohaks on

XXX; 3) MTÜ eesmärgiks on väikelaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu külas,

sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, s.h jaekaubandus ja toitlustamine ning rannakalapüügi

edendamine; 4) asutajad on kohustatud järgima MTÜ põhikirjas sätestatut ning tegema kõik

võimaliku ja vajaliku MTÜ eesmärgi saavutamiseks. Selle asutamislepingu punkti 5 kohaselt on

MTÜ juhatuse liikmeteks T T ja X X.

35. MTÜ „K“ põhikirja, mis on koostatud 13.05.2012, p 1.1 kohaselt MTÜ nimi on

mittetulundusühing „K“ (edaspidi nimetatud Ühing). Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis

tegutseb Eestis avalikes huvides. Põhikirja p 1.2. kohaselt MTÜ „K“ on tulu mittetaotlev

vabatahtlik ühendus, mis on loodud XXX. Põhikirja p 2 kohaselt on ühingu tegevuse

eesmärkideks p 2.1. kohaselt: väike- ja kalalaevade sadama väljaehitamine ja haldamine Käsmu

külas (p 2.1.1.); sadamaga kaasnevate teenuste osutamine, s.h jaekaubandus ja toitlustamine (p

2.1.2.); ranna kalapüügi edendamine (p 2.1.3.). Põhikirja p 2.2. kohaselt oma põhikirjaliste

eesmärkide saavutamiseks võib Ühing arendada majandustegevust ning teostada muuhulgas

alljärgnevaid tehinguid ja toiminguid: 2.2.1. koguda annetusi ja toetusi ning võtta vastu muud

abi, mis on suunatud Ühingu põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks; 2.2.2. omandada, võõrandada

ning muul viisil kasutada ja käsutada vara (sh, kuid mitte ainult, kinnistuid, vallasvara ja õigusi);

2.2.3. teostada põhikirjajärgseks tegevuseks vajalikke tehinguid ja sõlmida lepinguid; 2.2.4.

arendada muud eesmärgiga kooskõlas olevat ja selle saavutamiseks vajaliku tegevust kohaliku

omavalitsuse, Eesti riigi ja Euroopa Liidu tasandil. Põhikirja p 3.7. kohaselt on ühingu liikme

kohustused: 3.7.1. võtta aktiivselt osa Ühingu tööst, osaleda üldkoosolekul, täita juhatuse

otsuseid ning järgida põhikirja; 3.7.2. teavitada viivitamatult Ühingu juhatust oma elu- või

asukoha muutmisest, samuti registrikoodi muutmisest. Põhikirja p 5.4. kohaselt juhatus

korraldab Ühingu tegevust ja liikmete arvestust. Põhikirja p 5.6. kohaselt juhatuse koosolek on

otsustusvõimeline, kui sellel osaleb üle poole juhatuse liikmetest. Põhikirja p 5.7. kohaselt

juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse

liikmetest.

36. Eeltoodud MTÜ „K“ asutamislepingu ja põhikirjaga haakub äriregistri teabesüsteemist

tehtud väljatrükk (KoTo, tõendite köide I, tl 5), mille kohaselt MTÜ K registrikoodiks on XXX

ning see MTÜ on registrisse kantud 22.05.2021 ning põhikirja muutmise ajaks on 13.05.2012,

s.o sama kuupäev, mil põhikiri koostati. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on MTÜ-l kaks

juhatuse liiget X X ja T T.

16(55)

1-22-2637

37. Äriregistri teabesüsteemi väljavõtte kohaselt (KoTo, tõendite köide I, tl 6) on süüdistatav X.

X üheks kolmest osanikust ja ka juhatuse liige OÜ-s A. See osaühing on asutatud 11.07.2000.

Seega samaaegselt MTÜ K juhatuse liikmeks olekuga alates 22.05.2012 on X X olnud ka

vandeadvokaat, töötades OÜ-s A Seda tõendavad ka tema sellekohased ütlused seoses kaitsja

küsimusega, kui kaua ta on töötanud advokaadina, vandeadvokaadina: „Ma oskan seda väga

täpselt öelda, sellepärast, et 07.01.1997 astusin ma Eesti Advokatuuri liikmeks ja

vandeadvokaadiks kui ma õigesti mäletan, sain ma 2000.a või oli see 1999, üldiselt kiiresti

sellepärast, et siis oli veel see vanema abi staatus, ma olin enne seda Viru Maakohtu kohtunik 3

aastat“ (KoTo, tõendite köide V, tl 170).



Süüdistusaktis ära toodud X X jätkuva tegevuse faktiliste asjaolude tõendatus

38. Süüdistuse kohaselt 2012. a asutatud Käsmu Majaka Sadama tegevuse eesmärkide

täitmiseks, esitas MTÜ K 04.02.2014 Vihula vallavolikogule ja vallavalitsusele

detailplaneeringu algatamise taotluse, mille kohaselt taotleti taotluse esitamise hetkel töös oleva

detailplaneeringu algatamise otsuse kehtetuks tunnistamist ning uue detailplaneeringu algatamist,

mis sisaldaks nii maismaa kui mereala. MTÜ K taotluse kohaselt ei väljenda 23.11.2010

vallavalitsuse korraldusega nr 497 algatatud detailplaneering võimalusi Käsmu küla väikesadama

loomist. Eeltoodu on tõendatud kohtule esitatud taotlusega detailplaneeringu algatamiseks

04.02.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 237-238), mis on Vihula Vallavalitsuses registreeritud

06.02.2014 reg nr 138/7-1.2 all ning kust nähtub see, et selle on allkirjastanud R A kui Käsmu

külavanem ja T T kui MTÜ K juhatuse liige. Eeltoodud taotlusest tuleneb ka see, et

eskiislahendusele on andnud oma toetuse mh järgmised Käsmuga seotud inimesed: A V kui SA

K juhatuse liige, T S kui SA K juhatuse liige, A V kui SA K nõukogu liige ja MTÜ K

asutajaliige, T L kui Käsmu külaseltsi aktivist, H H kui MTÜ K asutajaliige ja piirinaaber, T T

kui MTÜ K juhatuse liige ja X X kui MTÜ K juhatuse liige ja piirinaaber. Eeltoodud taotluse

lõpus on kinnitatud, et Käsmu arengut oluliseks pidavad ühendused ja naaberkinnistute

omanikud soovivad selles osas olla vallale headeks ja konstruktiivseteks koostööpartneriteks.

Tunnistaja T. S ütluste kohaselt (KoTo, IV köide, tl 71) nemad kindlasti ei andnud sellele oma

toetust sellisel kujul, et nõus just sadama asukoha, suuruse ja maismaal oleva teenindusmaa

suuruse, ligipääsuteede ja hoonete paiknemise osas. Tähendus, miks nad seda andsid oli see, et

nad viibisid seal koosolekul ja nad on sellega tutvunud.

39. Nähtuvalt X. X esitatud süüdistusest 12.06.2014 Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51

algatatud Vihula valla üldplaneeringut muutev Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt algatati detailplaneeringu menetlus huvitatud

isiku MTÜ K 04.02.2014 taotluse 138/7-1.2 alusel. Algatamise otsuse punkt 4.1 kohaselt on

huvitatud isikuks MTÜ K. Eeltoodud faktilised asjaolud on tõendatud eeltoodud otsusega (KoTo,

tõendite köide I, tl 232), kust nähtub ka see, et punkti 1 kohaselt otsustati algatada

detailplaneeringu koostamine XXX (katastritunnus XXX), XXX (XXX), XXX (XXX) ja XXX

(XXX) maaüksustele, lähiümbrusele ning merealale. Planeeringuala suurus koos merepõhjaga ca

3, 7 ha, s.h merepõhi ca 1, 6 ha. Planeering muudab valla üldplaneeringut. Detailplaneeringu

eesmärk on ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonetele, hoonetele ja taristule,

kruntide moodustamine ja ümberkruntimine, sihtotstarvete muutmine ja määramine,

sadamaakvatooriumi ettepaneku tegemine, kitsenduste, servituutide ja keskkonnakaitseliste ning

muinsuskaitseliste tingimuste määramine. Eeltoodud otsuse punkti 2 kohaselt, arvestades

eeldatavalt mõjutatava ala suurust ning lähtudes kriteeriumitest, mille kohaselt sadama

kasutamisega kaasnev mõju ei ole pöörduv, tegemist on Natura 2000 ala ja kaitsealaga ning

sadama rajamine ja hilisem kasutamine avaldab mõju kaitsealale, algatada keskkonnamõju

strateegiline hindamine planeeringuga kavandatud tegevusele. Punktis 4 on ära toodud

keskkonnamõju hindamise koostamise osapooled ja kontaktandmed: 4.1 – huvitatud isik: MTÜ

K, XXX, XXX; 4.2 koostaja: OÜ H, XXX; 4.3 algataja ja kehtestaja: Vihula Vallavolikogu,

17(55)

1-22-2637

XXX 4.4 korraldaja: Vihula Vallavalitsus, XXX; 4.5 järelevalvaja: Keskkonnaamet, Viru

regioon, XXX. Punkti 5 kohaselt keskkonnamõju strateegilise hindamisega seotud kulude

katmise üleandmiseks huvitatud isikule sõlmida vallavalitsusel kolmepoolne leping huvitatud

isiku ja koostajaga. Punkti 6 kohaselt detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja

finantseerimise kohta sõlmitakse detailplaneeringust huvitatud isiku, koostaja ja vallavalitsuse

vahel leping. Algatatud detailplaneeringule on 22.05.2014 koostanud ehitus- ja

planeerimisnõunik E K lähteseisukohad (KoTo, tõendite köide I, tl 233), kust nähtub see, et

algatamise taotlejaks ja finantseerijaks on MTÜ K. Ka on välja toodud, et detailplaneering

lõplikul kujul tuleb üle anda Vihula vallavalitsusele köidetuna kolmes eksemplaris – üks jääb

valla arhiivi, üks saadetakse maavanemale, üks Maa-ametile; samuti digitaalsel kujul.

Planeeringu koosseisus peavad olema kõik menetlusdokumendid, k.a lehekuulutused (v.a

kehtestamisotsus ja vastav lehekuulutus). Algatamisel teadaolevate kooskõlastuste vajadus: 1)

Ida-Eesti Päästekeskus, Virumaa Terviseamet, Keskkonnaamet, Vihula Vallavalitsus,

planeeringualale jäävate võrkude valdajad. Muude tingimustena on ära toodud, et planeeringu

koostamiseks ja finantseerimiseks sõlmitakse kolmepoolne leping Vihula vallavalitsuse,

planeeringu koostaja ja algatamise taotleja vahel. Ajal, mil algatati Vihula valla üldplaneeringut

muutev Käsmu sadama detailplaneering, s.o 12.06.2014 kehtis Vihula valla põhimäärus nr 55,

mis on vastu võetud 08.03.2012 ning kehtis kuni 30.06.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 7-14).

40. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis tõendamist see, et eeltoodud kolmepoolne leping

sõlmiti 06.08.2014 Võsul Vihula Vallavalitsuse (tellija), keda esindas vallavanem A N, Käsmu

sadama detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija MTÜ K (taotleja), keda esindas T T ning

arhitektuuribüroo P OÜ (töövõtja), keda esindas juhatuse esimees K V vahel (KoTo, tõendite

köide I, tl 240-244). Eeltoodud lepingust nähtub see, et pooled leppisid kokku, et lepingu objekt

on Käsmu sadama detailplaneeringu koostamine. Nimetatud lepingu punkti 2.1.3 kohaselt tellija

kohustub võtma arvesse taotleja poolseid mõistlikke, valla üldplaneeringu ning kehtiva

seadusandlusega kooskõlas olevaid ettepanekuid detailplaneeringu suhtes. Töövõtja kohustus mh

punkti 3.3 kohaselt esitama detailplaneeringu mõistliku aja jooksul pärast selle eskiisi

läbivaatamist ja heakskiiduga tagasisaatmist tellija poolt, olles planeeringusse sisse viinud

vajalikud muudatused. Punkti 3.4 kohaselt hankima lähteseisukohtadest tulenevad

kooskõlastused ning nõusolekud võrkude valdajatelt. Punkti 3.8 kohaselt osalema eskiiside

tutvustamisel, planeeringu avalikul arutelul, töökoosolekutel ning kehtestamise istungil

vallavolikogus. Lepingu punkti 7.2 kohaselt tellija võib lepingut ühepoolselt muuta või lõpetada,

kui see on vajalik vältimaks avaliku huvi kahjustamist.

41. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist see, et Vihula valla vallavanemaks oli A N

2013. kuni 2017.a novembrikuu, valimisest valimiseni (KoTo, IV köide, tl 98). Vallaamentike

ütlustest tulenes see, et tegemist oli A. N puhul vallavanemaga, keda alluvad hindasid kõrgelt.

Nii on tunnistaja A. K (tema tööülesanded olid alguses kultuur, hiljem arendus,

arendusprojektid ja MTÜ tegevus) iseloomustanud vallavanemat A. N järgmiselt: „Kindlasti

mitte lükata ja tõugata, aga selline arutleja, hästi kaasa mõtleja, ma ei tea väga, väga tore ja

asjalik inimene tegelikult ja oma valdkonnaga hästi pädev“ (KoTo, IV köide, tl 159 pöördel).

Tunnistaja K. K (Vihula vallas ehitusspetsialist 2017) on välja toonud: „Minu arust ta oli väga

hea vallavanem, ta oli selline sõbralik ja väga inimeste poole, et ta oli minu arust väga hea

vallavanem. Ta oli pigem selline, kes otsis kompromisse, leidis sihukese ilusa kuldse kesktee, aga

mina ei ütleks, et ta oli mõjutatav inimene, tal ikkagi oli omal see seisukoht olemas ja pigem

tema oli see, kes vastaspoolt vajadusel n.ö suunas“ (KoTo, IV köide, tl 198 pöördel). Tunnistaja

I. L (töötas XXX) on enda ütlustes (KoTo, IV köide, tl 16 pöördel) iseloomustanud A. N

vallavanemana järgmiselt: „Keeruline öelda, oli selline, kes usaldas oma alluvaid ja volitas neid

tegema valla eest võimalikult hästi tööd. Mingid sisendid kindlasti tulid, aga eks enamus tuli

vallavalitsuse laua tagant, kus oli rohkem kui vallavanem“. Tunnistaja E. T (alates XXX) on

iseloomustanud A. N vallavanemana järgmiselt: „A. N juhina – ta oli väga hea vallavanem. Töö

sujus, mingeid selliseid eriarvamusi või neid ta püüdis lahendada, ta oli tark, mis ma oskan

18(55)

1-22-2637

öelda.“(KoTo, V köide, tl 29). Ka tunnistaja U. O ei ole A. N iseloomustamisel vallavanemana

olnud kiitustega kitsi. Tema sellekohased ütlused on järgnevad: „Hästi, hästi töökas, tubli, ma ei

tea võib-olla see on kohatu siin praegu öelda, aga ma olen läbi aegade öelnud, et mul on alati

vedanud, et ma olen saanud olla asetäitjaks, nimesid nimetamata, aga sellistele inimestele, kes

on hästi töökad, tublid ja soovitan kõigil olla ja leida endale selline koht, kus sinu otsene ülemus

on hästi töökas, tubli jne, siis sul endal väga kerge elada. Aga A on jah hästi tubli, hästi töökas,

süsteemne. Mul ei ole öelda ühtki sellist sõna, sõnapidaja ja kõike muud, ühtki halvustavat sõna.

Ma arvan, et omavalitsuse seltskonnast üks väheseid, keda ma hea meelega näiteks, kui ma

oleksin oma erafirma vajaksin tööjõudu, siis ma võtaksin ta kindlasti tööle, üks väheseid, keda

omavalitsusest võtta.“(KoTo, V köide, tl 48 pöördel). Nii tuli eeltoodud tunnistaja U. O ütlustest

välja, et varasemalt ongi ta sisuliselt võtnud A. N kui põliselaniku ja parasjagu töötu tööle vee-

ettevõtte juhiks, s.o Vihula valla veevärk juhiks (KoTo, V köide, tl 48 pöördel). Samuti selgus

eeltoodud tunnistaja ütlustest, et A. N teab ta jälle kuskil seal ütleme 80, väikse poisina teab teda

ning juba varakapitalismi ajal tegid mõningaid projekte koos (KoTo, V köide, tl 48). Nimetatud

tunnistaja ütlustest tuleneb ka see, et ta oli valmisliidu Vaba vallakodanik kokkupanija. Sellega

nad võitsid valimised ära. Nende kindel valimislubadus oli ka Käsmu sadama detailplaneeringu

kehtestamine ja sadama ehituse alustamine (KoTo, V köide, tl 45 pöördel-46). Ka on ta enda

ütlustes välja toonud, et H. H väga seisab selle asja eest, et sinna see sadam tuleks (KoTo, V

köide, tl 47). Ka on tunnistaja välja toonud, et H. H ta on loomulikult suhelnud seoses Käsmu

sadamaga. Tema täpsed ütlused on järgmised: „Ma olen temaga hästi paljudel teemadel

suhelnud, ta on hästi aktiivne inimene ja kõike muud ja seisab oma küla eest hästi tõsiselt väljas

ja neid teemasid on hästi palju, aga konkreetselt Käsmu sadamast on see, et ikkagi teha kõik

maksimaalselt selleks, et Käsmu sadam tuleks (KoTo, V köide, tl 47 pöördel). Seda, et

tunnistajate A. N ja U. O omavaheline läbikäimine oli omamehelik tuleneb viimati nimetatud

tunnistaja järgmistest ütlustest: „Veel kord. See on üks selline meeskond, kes tähendab, et mina

ja A oleme selline meeskond, et ma võin ka öösel kell 2 võtta telefoni helistada ja öelda, et nüüd

on mul selline asi. See ei olnud kohane näide praegu, aga lihtsalt see, et me ajasime ühte asja

saada Käsmu sadam ja me ajame seda edasi, praegu oleme oma valmisliiduga nn koalitsioonis.

Me oleme vallavalitsuse liikmed, 2 Võsu sadama, tegelikult isegi 3 Võsu sadama juhatuse liiget

on ka vallavalitsuse liikmed ja me panustame tõsiselt selleks, et ka Käsmu sadam tuleks“. (KoTo,

V köide, tl 50 pöördel). Ka tunnistaja A. N ütlused ei anna tema lähedastes suhetes U. O alust

kahelda. Nii on ta välja toonud: „No liikme roll oli kursis olla kõigega, mis toimub ja kui me

kohtusime küll korra nädalas vallavalitsuses, siis me U O rääkisime tihemini, arutasime asja. Ei

(kohtu märkus – ta ei andnud U. O mingeid ekstra ülesandeid või korraldusi seoses selle Käsmu

sadama detailplaneeringuga), vähemalt ei tule meelde, et sel ajal, kui ma ise kohal olin, et ma

oleksin andnud talle eraldi ülesandeid. Seoses Käsmu sadamaga ei oska ma niimoodi öelda, aga

ta oli mu usaldusisik, kui mind ennast ei olnud“ (KoTo, V köide, tl 112 pöördel-113). Tunnistaja

H. H on välja toonud: „Tollel ajal seda valda juhtis U. O, oleme siis otsekohesed, A. N ei olnud

kõva käega juht“. Eeltoodut arvestades kohtu hinnangul ei saa välistada seda, et vallavanema A.

N toiminguid oli võimalik perioodil 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) suunata, kuna kohtulikul

uurimisel selgus see, et ametijuhenditest (vt KoTo, tõendite köide III, tl 1-7) tööülesannete

täitmisel kinni ei peetud ning kõrvaline isik, s.o K K tegi H H palvel tasuta ära suure osa ehitus-

ja keskkonnatalituse tööst ning sellest, et seda tööd ei tehta vallavalitsuses oli teadlik ka tol ajal

vallavanemaks olnud A. N, arvestades kohtule tõenditena esitatud kirjavahetusi. Seda kinnitavad

ka kohtu hinnangul tunnistaja U. O ütlused, mille kohaselt ega nad midagi küll tegemata selleks

jätnud, et valmiks see sadam, aga kahjuks ei olnud nad nii tugevad (KoTo, V köide, tl 50).

Samuti on eeltoodud tunnistaja välja toonud seoses tööülesannete täitmisega, mis ei kuulunud

tema tööülesannete hulka: „Ühesõnaga, et kui sa tahad, et mingi asi valmis saab, siis sa pead

selles protsessis osalema ja vähemalt vallavanem mind ei takistanud nendes tegelikult“ (KoTo,

V köide, tl 51 pöördel). Nähtuvalt Virumaa Teataja 03.10.2013 artiklist (KoTo, tõendite köide

19(55)

1-22-2637

III, tl 174) olid valimisliidu Vaba Vallakodanik kandidaatideks mh H L, A N, A V ja U O ning

üheks valmislubaduseks oli toetada väikesadamate arendamist.

42. Süüdistusakti kohaselt X X osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, suunas

sisuliselt jätkuva tegevusega ajavahemikul 07.04.2017 kuni 13.09.2017 Vihula valla toiminguid,

mis puudutasid detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud vastuväidetele valla nimel

(vallavanema allkirjaga) esitatud vastuseid, sh nendes esitatud Vihula valla seisukohti. Nimelt

edastas X X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile XXX kirja, millele

on manusena lisatud dokument pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväitele DP menetluses.docx“.

Samuti on X X 10.04.2017 edastanud oma e-posti aadressilt XXX, U O e-posti aadressile: XXX

elektroonilisekirja, mille panuses on dokument: SA K seisukohad.docx. Samuti edastas X X

13.09.2017 oma e-posti aadressilt XXX U O e-posti aadressile kirja, millele on manusena lisatud

dokument. Eeltoodud kirjavahetuse toimumine X. X ja U. O vahel on tõendatud asitõendi

vaatlusprotokolliga 10.08.2020 koos lisa DVD-plaadi ning tõlkelehega (KoTo, tõendite köide I,

tl 131-153).

43. Süüdistuse kohaselt samuti suunas X X detailplaneeringu menetluse käigus, osutades jätkuva

tegevusega õigusteenust avaliku võimu teostamisel, Vihula valla nimel esitatud teabenõuetes

07.04.2017. a Siseministeeriumile, Keskkonnainvesteeringute Keskusele ja Vabariigi Valitsusele

Vihula valla positsiooni ning teabenõuetes püstitatud küsimusi, st toiminguid. Nimelt edastas X

X 07.04.2017 oma e-posti aadressilt: XXX, U O e-posti aadressile XXX, elektroonilisekirja,

mille manuses on kolm dokumenti nimetusega: XXX_teabenõue_siM.doc;

XXX_teabenõue_KIK.doc: XXX_teabenõue_VV.doc. Vihula Vallavalitsuse eeltoodud

teabenõuded 03.05.2017 Keskkonnainvesteeringute Keskusele, Vabariigi Valitsusele ja

siseministeeriumile on kohus võtnud vastu kohtulikul uurimisel tõenditena (KoTo, tõendite köide

I, tl 172-174) ning need on allkirjastatud A N poolt ning koostajana on ära märgitud K K (endine

nimi K), kes kuulati ka kohtulikul uurimisel tunnistajana üle. Eeltoodud tunnistaja on eitanud

seda, et tema on nende teabenõuete koostajaks (KoTo, IV köide, tl 193). Kohtulikul uurimisel ei

eitanud süüdistatav X. X süüdistusaktis ära toodud ajal ja sisuga kirjavahetuse aset leidmist U. O

(KoTo, tõendite köide V, tl 159 pöördel). Nii on ta seoses teabenõuetega andnud järgnevad

ütlused vastates küsimusele, kelle koostatud need on: „K. K, ma saan seda öelda, et ma olen

saanud e-kirja K. K ja K. K on kinnitanud, et ta on need koostanud ja ka dokumendi

metaandmetes olev viide viitab K. K. Kindlasti ei aidanud ma K. K nende teabenõuete tekstide

koostamisel. Nende puhul ma täiesti selgelt mäletan, et ma saatsin nad U. Oe ja ma mäletan, et

K. K korduvalt pöördus, ma arvan, et ta helistas mulle ja saatis e-kirju, et ega nendele vastust ei

ole tulnud“. (KoTo, tõendite köide V, tl 160). Seda, et U O kasutas mh e-posti XXX kinnitavad

tema enda sellkohased ütlused (KoTo, V köide, tl 49).

44. Nähtuvalt 07.04.2017 kell 11:00 X X poolt U O saadetud e-kirja sisust (KoTo, tõendite köide

I, tl 132) ei tulene sellest see, et kirja manuse on koostanud X X kuna ta on kirjutanud, et üritame

võimalikult paljudele kirjalikult vastata, siis peaks lihtsam olema. Ka nähtub see, et Word-fail on

loodud 10:58 ning arvestades selle edastamise aega, s.o 11:00, siis pole eluliselt usutav see, et 6

lehekülje pikkuse e-kirja manuse pealkirjaga: „Vastus TÜ vastuväidetele DP menetluses.docx

koostajaks on süüdistatav. Samuti nähtub kohtule esitatud e-kirjast koos lisadega (KoTo, tõendite

köide III, tl 84-94), et K K saatis 07.04.2017 kell 10:17 X X kolm teabenõuet ning lisaks ka lisa

nimega Käsmu DP.Vastus_TÜ_avalikustam. Seega vastavad kohtu hinnangul tõele K. K, H. H

(KoTo, V köide, tl 76) ja süüdistatava X. X ütlused (KoTo, V köide, tl 159 pöördel), et kõik

eeltoodud dokumendid, mille süüdistatav X.X on edastanud U. O, on koostanud K. K. Tunnistaja

K. K on enda ütlustes välja toonud (KoTo, IV köide, tl 205-210), et Käsmu sadama menetluses

on ta koostanud mitmesuguste dokumentide projekte H. H palvel. Tal ei olnud nende projektide

20(55)

1-22-2637

koostamiseks mingisugust lepingut. Planeerimismenetluses võivad kõik avaldada oma arvamusi

ja kõigile arvamustele tuleb reageerida. Tema roll ei olnud mitte reageerida, vaid aidata

reageerida ehk koostada selline erapooletu nägemus dokumendi kujul või dokumendi projekti

kujul olgem täpsed, milline see reaktsioon võiks olla. Koostamiseks kindlasti ta arvab, et ta seda

ei teinud ehk teisisõnu ei olnud nii, et kuule, mis ma kirjutan siia. See kui oli mingisugune kiri ka

või mingisugune projekt ka X. X jõudnud ja et me selle peale mõtteid vahetasime olgu siis e-

kirja teel või helistades, siis seda võis olla. Võis olla, et ta saatis X. X need projektid. Ta ei

pidanud X. X saatma ja ütleme ausalt, et X. X on ju planeeringuala piirinaaber, ta on nagu kõige

otsesemas puutumuses selle menetlusega, ta oleks võinud seal iga menetlustoimingu peale

midagi arvata või öelda, nii et kui ta oli selles meilivahetusringis, siis sai talle saadetud või kui

Heiti palus saata, siis sai saadetud. Aga mingisugust sellist olukorda, et ta pidi temaga midagi

kooskõlastama või oli kõik kohustatud talle saatma kontrollimiseks ülevaatamiseks, sellist

mälupilti tal ei ole. Kui te tahate, et teie tööga midagi teha oleks, siis ei ole mõtet teha

mingisuguse ühe tegelase nägemusest lähtuvalt teksti ega siis maailm rumalaid inimesi täis ei

ole. Kõik ju saavad aru ja tegelikult üks nendest põhjustest ka oli Heiti ta ütleks lausa uskumatu

armastus selle kogukonna vastu. Heiti respekteeris väga seda kogukonda ja kuna põhiliselt oli

puudutatud isikuks see kogukond, siis neid ei tohtinud solvata väga. Reeglina ei saanud ta enda

projektidele tagasisidet või kui ehk mõnda asja tuli ümber teha, kuid ta ei mäleta, aga tal ei ole

sellist mälupilti, et ta oleks pidanud midagi fundamentaalselt ümber tegema, sest vaadake see oli

ju, kuidas ta ütleb, justkui ettepanek või visioon sellest, milline üks asi võiks olla ja eks lõpuni

kujundasid selle need, kes sellele alla kirjutasid. Ta koostas neid projekte kindlasti üle 10, võib-

olla paarkümmend järsku, aga jällegi ta ei lugenud neid. Kusagil ta pakkus välja 2016. a lõpus tal

kas vahetati või ta sai kas uue arvuti või juhtus midagi ja see laaditi kuidagimoodi ümber, nii et

see tähistus n.ö muutus. See vana arvuti jäi alles ja seda ta kasutas siis, kui ta kodust töötas

tavaliselt. Mõni üksik kirjatöö võib ka peale 2016.a lõppu kanda tähistust K. Tal ei ole meeles,

miks ta need dokumendid saatis X. X. Seda, et eeltoodud tunnistaja K. K ütlused vastavad

tegelikkusele tõendavad ka tunnistaja J. A ütlused, kes oli Käsmu sadama detailplaneeringu

projekteerimise eest vastutav (KoTo, V köide, tl 117): „Seal ikkagi põhiline kontaktisik oli meie

jaoks H. H, tema küll ei olnud minu teada Käsmu Majaka Sadama otseselt esindaja, aga samas

ta oli kaasatud. K. K oli ka päris paljudes küsimustes eriti, mis puudutas just probleemsete

küsimuste vastamist ja ka lahendamise ettepanekuid.“ Seda, et tunnistaja K. K on andnud

tegelikkusele vastavad ütlused selles osas, et tema on süüdistusaktis ära toodud vastuste koostaja

tõendavad ka kaitsjapoolsed tõendid, s.o teabenõue ja õigusvastaselt võõrandatud maa

tagastamise nõupidamise taotlus (KoTo, tõendite köide III, tl 182-186), kust nähtub K. K

kirjastiil, mille üheks iseloomulikuks jooneks on allajoonimise ja teksti paksendamise

kasutamine. Samuti nähtub eeltoodud kirjatöödest see, et 27.02.2917 jäi tema poolt loodud

dokumendi autorina tähistus A ja 16.09.2016 jäi K.

45. Seda, et eeltoodud kirjad ei olnud kirjutatud vallaametniku poolt tõendavad ka tunnistaja T. S

järgmised ütlused (KoTo, IV köide, tl 59): „Alguses olid need vastused sellised meie jaoks ikkagi

kantseliit ja tähendus, et edasi on nii ja nii, et need olid vastused, me ei mõelnud sellele, et me

peame kohtusse pöörduma. Meie jaoks oli see vastus alguses arusaadav, aga hiljem see muutus

ehk siis hiljem need vastused muutusid sellisteks kummalisteks“.

46. 10.04.2017 e-kirjast, mille X X saatis enda e-posti aadressilt XXX kell 09:10 U O e-posti

aadressile XXX nähtub see, et e-kirja teemaks oli SA K seisukohad ning kirja lisaks World-fail

pealkirjaga SA K seisukohad.docx. Nimetatud fail avati, fail koosneb 4-st leheküljest. Nimetatud

faili metaandmetest lähtuvalt on kirja autoriks K. Süüdistatav on andnud eeltoodud seisukohtade

projekti koostaja osas järgnevad ütlused: „Jah, ma teadsin ilmselt seda 2017.a, kui K. K selle

esialgse projekti mulle saatis ja tänaseks on mul see veendumus kinnistunud läbi selle

kohtumenetluse, et selle on koostanud K. K.“ (KoTo, V köide, tl 160 pöördel). Seoses

küsimusega, kas süüdistatav panustas kuidagi selle konkreetse kirja projekti on süüdistatav

21(55)

1-22-2637

vastanud: „Ei“ (KoTo, tõendite köide V, tl 160 pöördel). Ka on süüdistatav välja toonud seose

selle kirja saatmisega järgneva: „Ma arvan, et vastavalt juba eelnevalt räägitule saatsin ma ta

U. O selle sama nn teabe alusel, et kõik need dokumendid tuleks saata justnimelt U. Oe. See oli

minu meelest ka see dokument, mille K. K ise on valla ametnikule saatnud, kui mulle nüüd

õigesti sellest kohtumenetlusest meenub“. (KoTo, tõendite köide V, tl 160 pöördel) Seoses

eeltoodud projekti lõpliku variandi saatmisega andis süüdistatav järgmised ütlused: „Kui ma

nüüd mälu värskendan, siis järelikult 8.05.2017 ja siin väärib tähelepanu, et lisaks on

praeguseks hetkeks ka adressaatide hulgas nüüd see K. K, keda me siin tunnistajana üle

kuulasime, siis K. K tänasel päeval, et ta on läinud ka valda niimoodi. Lisaks mulle on saadetud

ta ka vallale. Ju siis nii on, mina seda dokumenti koostanud ei ole ja panustanud sellesse ka ei

ole. (KoTo, V köide, tl 161).

47. 07.04.2017 e-kirjast nähtub see, et kell 11:11 on X X saatnud e-posti aadressilt XXX kirja

koos lisadega (kolm Word-faili doc-formaadis) U O e-posti aadressile XXX (KoTo, tõendite

köide I, tl 133). Kirja sisuks on see, et süüdistatav X X toob välja, et edasise menetluse jaoks

oleks hea teha ka need teabenõuded. Selle pinnalt laekunud teave võiks aidata kehtestamise

korraldust motiveerida. Ka nähtub see, et failide loojaks on Autor.

48. Seda, et detailplaneeringu menetluse käigus toimus 15.10.2014 avalik arutelu Käsmu sadama

detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduse ja KSH programmi avalik arutelu tõendab

kohtule esitatud protokoll (KoTo, tõendite köide I, tl 218-226). Arutelu juhatas sisse vallavanem

A N. Arhitektuuribüroo P I A tutvustas projekti. KSH koostaja K K tutvustas KSH programmi

ja koostamise aluseks olevat seadusandlust. Süüdistatav X X ise sellel arutelul ei osalenud. Ta

allkirjastas 15.10.2014 volikirja (KoTo, tõendite köide I, tl 225-229), millega volitas kui XXX

kinnistu omanik osalema A N ja/või M L kui omaniku ja detailplaneeringu alaga piirneva ala

piirinaabri esindajaid osalema 15.10.2014 Käsmus toimuval koosolekul, kus tulevad arutusele

Käsmu Majakamäe sadama-ala detailplaneeringu ja keskkonnamõjude hindamisega seotud

teemad. Ka on T S saatnud 21.10.2014 e-kirja Vihula Vallavalitsusse, mille manuseks on Käsmu

Sadama DP vastu allkirjade kogumisfailid, kokku 71 allkirja. Selles e-kirjas on välja toodud, et

allkirjade kogumine jätkub, sest inimesed on oma allkirja andmiseks soovi avaldanud. Kohtule

on esitatud ka toetusallkirjad Käsmu sadama arutlusel oleva detailplaneeringu toetuseks (KoTo,

tõendite köide I, tl 192-201). Vihula Vallavalitsus on 21.02.2017 kirjaga nr 7-1/9-94 (KoTo,

tõendite köide I, tl 213) teavitanud X X Käsmu sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande avalikust väljapanekust ja arutelust (KoTo, tõendite köide I, tl

213-214). Nii tuleneb sellest kirjast, et detailplaneeringu lahendust ja KSH aruannet tutvustav

avalik arutelu toimub 10.04.2017 kell 18.00 Võsul, Mere tn 6, Rannaklubi saalis. Selle kirja on

allkirjastanud A N ning koostanud K K. Tunnistaja K. K, kes oli Käsmu sadama

detailplaneeringu KSK juht, on kinnitanud seda, et toimus avalik arutelu, kus ka tema osales

(KoTo, V köide, tl 102). Samuti tuleneb ka eeltoodud tunnistaja ütlustest (KoTo, V köide, tl

103), et H oli loomulikult Käsmu sadamaga seoses küsimusega, kas ta suhtles H. H. K. K

tundmise osas on ta vastanud järgmiselt: „K. K, ma arvan pigem Paldiski LNG me oleme

kohtunud küll, Käsmu osas ma pigem ei mäleta, kui ma ütlen jah või ei, siis ma ei mäleta, aga

pigem ei, kui võib niimoodi poolikult vastata“. Kokkuvõtvalt on seega eeltoodud isikuliste

tõendiallikate ütlused kooskõlas selles osas, et K MTÜ liikmetest tegeles kõige aktiivsemalt

Käsmu sadama detailplaneeringuga H. Hääl, kes kaasas ka vastuste ja teabenõuete koostamisse

K. K, kes omakorda edastas valminud kirjatööd X. X. Süüdistatav edastas talle saadetud vastused

ja teabenõuded U. O. Eeltoodud seisukoha tegelikkusele vastavust kinnitavad ka tunnistaja T. T

ütlused, kelle ütlustes selles osas kohtul alust kahelda ei ole, kuna need haakuvad teiste kohtu

jaoks usaldusväärsete isikuliste tõendiallikate ütlustega. Nii tuleneb eeltoodud tunnistaja ütlustest

seoses küsimusega, milline oli tema, H. H ja X. X roll seoses Käsmu sadama

detailplaneeringuga: „Suhteliselt võrdselt, minu jaoks see detailplaneering on üsna keeruline,

tänaseks on see küll natukene selgemaks saanud, aga tol hetkel ei olnud ma ühtegi

22(55)

1-22-2637

detailplaneeringut teinud ja H oli teadmine parem, see oli valdavalt tema korraldada“ (KoTo, V

köide, tl 122).

49. Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusest nr 39, millega kehtestati Käsmu sadama

detailplaneering, nähtub see, et kogu planeerimismenetluse jooksul laiemalt ning kitsamalt

detailplaneeringu avalikustamise ja avaliku arutelu faasis on oma seisukohti esitanud Käsmu

küla rannakinnistute elanikud ja kinnistusomanikud (34 inimest; kiri 26.03.2017), MTÜ K (kiri

26.03.2017), Tartu Ülikool (27.03.2017 kiri nr 6-14/KV/16473-6 ja järgnevad), SA K (kiri

04.04.2017, seltsing K (kiri 04.04.2017), I K (04.04.2017), S K (06.04.2017). Kohus võttis

kohtulikul uurimisel vastu õiendi (KoTo, tõendite köide I, tl 42), mille on koostanud uurija D B

ja mille kohaselt kriminaalasjas Vihula valda puudutavad alljärgnevad dokumendid on välja

trükitud Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistrist: 1) Käsmu Meremuuseumi kiri (1-l lehel); 2)

Käsmu sadama detailplaneeringust (1-l lehel); 3) Edastan ettepaneku ja vajaduse seoses Käsmu

sadama DP menetlemisega (2-l lehel); 4) Käsmu sadama detailplaneeringust (2-l lehel); 5) XXX

kinnistust Käsmu sadama detailplaneeringu menetluses (2-l lehel); 6) avalik kiri Käsmu Sadama

detailplaneeringu kohta (1-l lehel); 7) arvamus ja ettepanekud seoses Käsmu sadama

detailplaneeringu avalikustamisega (2-l lehel); 8) SA K ametlik arvamus Käsmu Sadam

detailplaneeringu avaliku väljapaneku kohta (6-l lehel); 9) Käsmu Sadama detailplaneeringust

(1-l lehel); 10) edastan Käsmu sadama detailplaneeringu teemalise kirja (1-l lehel); 11)

detailplaneeringuga seoses vastuskiri (2-l lehel); 12) Käsmu Sadama detailplaneeringust ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandest ja Vihula valla vastuskirjast (1-l lehel); 13)

vastus Teie kirjale 08.05.2017 nr 7-1/9-134 (2-l lehel); 14) Käsmu sadama keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruanne (1-l lehel).

50. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist nii tunnistaja T S ütlustega (KoTo, IV köide, tl 56-76

pöördel) kui ka SA K poolt Vihula Vallavalitsusse saadetud kirjadega (KoTo, tõendite köide I, tl

43, 54-59, 186-190, 215-217 ja 231), et esinesid erimeelsused Käsmu Sadama detailplaneeringu

osas, kuna pakutav lahendus ei arvestanud muuseumi huve ning paluti lõpetada antud

detailplaneeringu menetlemine. Mäluasutusena paluti mõelda ja mõista siin oleva tervikliku

ajaloolise kultuuri hoidmise ja kaitsmise olulisust. Tunnistaja A. N on enda ütlustes seoses

Käsmu meremuuseumi huviga välja toonud: „Et suuremat sadamat või detailplaneeringut ei

oleks võimalik kehtestada. Läbi lillele, et me olime nagu temale õue tulnud, kuigi see oli

tegelikult meie õueks“ (KoTo, IV köide, tl 111).

51. Samuti leidis kohtulikul uurimisel tõendamist nii tunnistajate K. V (KoTo, IV köide, tl 149-

155), V. P (KoTo, IV köide, tl 200-202 pöördel) ja H P (KoTo, V köide, tl 37-40 pöördel)

ütlustega kui ka dokumentaalsete tõenditega (KoTo, I köide, tl 44, 47 ja 49, 205-212) see, et ka

esialgse pakutud Käsmu detailplaneeringu lahendusega ei olnud nõus Tartu Ülikool ning arutelu

peeti nii kasutusvalduse seadmise kui ka maade vahetuse ettepaneku üle. Eeltoodut tõendavad ka

tunnistaja J K ütlused (KoTo, IV köide, tl 86 pöördel), mille kohaselt seal oli ka Tartu Ülikool

üks osapooli. Nendega läks palju aega, kuna TÜ krunt oli seal lähedal, mis puudutas just seda

juurdepääsu teemat. Nendega oli pikalt diskussioon. Eeltoodut tõendavad ka tunnistaja A. N

järgmised ütlused: „Minu arusaamist mööda olid nad sadama poolt. Meil oli ainult üks tõsine

arutelu servituudi üle ja kas nende territoorium võis jääda avalikku kasutusse koos vallamaaga

või mitte. Ja TÜ soovis, et see ei oleks avalikus kasutuses. Siis me järgmisena palusime servituuti

transpordi jaoks. Et TÜ oleks öelnud, et lõpetage see detailplaneering ära, seda ma küll ei

mäleta“ (KoTo, IV köide, tl 117 pöördel). Eeltoodud tõenditega haakuvad ka tunnistaja U. O

ütlused (KoTo, V köide, tl 49 pöördel), mille kohaselt Tartu Ülikool püüdis seda

detailplaneeringut või õigemini püüdis seda olukorda ära kasutada selleks, et saada endale

sobivad maatükid. Seda, et Tartu Ülikool ei olnud vastu kui tema huvid saavad tagatud Käsmu

detailplaneeringule tõendavad ka T. T ütlused: „Minu hinnangul Tartu Ülikooli huvi oli

suhteliselt neutraalne, et nii palju kui ma näinud olen, et ega nad ei ole väga suured sadama

fännid, aga nad ei ole ka vastu. Neil on põhiline mure see, et kui nad mingi tüki ära andma

23(55)

1-22-2637

peavad, et siis nad peavad midagi ka samaväärset vastu saama ja siin peab kuidagi väga

korrektne olema, see oli nagu nende mure“ (KoTo, V köide, tl 123).

52. Ka väljendas enda soovid seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga E K (KoTo, tõendite

köide I, tl 45-46), kes on planeeritava ala, XXX, POS 2, piirinaaber XXX maaüksuse

(lõunapoolne külg) ja XXX maaüksuse (läänepoolne külg). Samuti on FIE V S, Käsmu kalur,

pöördunud Vihula Vallavalitsuse ja OÜ H poole 13.10.2014 (KoTo, tõendite köide I, tl 230), kus

ta tegi ettepaneku peatada Vihula valla algatatud planeeringu praegune protsess ja loodab, et

otsustajad on koostöövalmid ja terve mõistusega inimesed.

53. Samuti esitati avalik kiri Käsmu sadama detailplaneeringu kohta K MTÜ poolt 26.03.2017

(KoTo, tõendite köide I, tl 51), kus tehti järgmised ettepanekud: 1. Lõpetada Käsmu Sadama

detailplaneering, kui traditsioonilist rannakalandust hävitav ja kohalikku keskkonda kahjustav

planeering. 2. Arendada olemasolev kalurite lossimis ja lautrikoht turvaliseks. Kirjas toodi välja,

et nad on tutvustanud turvalise ja keskkonnasõbraliku praeguses sadama suuruses eskiisi, mis

rahuldaks kalurite, muuseumi ja külaelanike vajadusi (u 32 paadikohta) Vihula vallavalitsusele,

Käsmu külakoosolekul osalejaile ja Käsmu Meremuuseumi sõpruskonnale. 3.

Keskkonnauuringutest viia kindlasti läbi Käsmu lahe ning kogu Lahemaa Rahvuspargi mereala

keskkonnaseisundi uuring. 4. Selgitada välja Käsmu lahe ning kogu Lahemaa Rahvuspargi

kalavarude vähenemise põhjused, töötada välja meetmed nende põhjuste likvideerimiseks ja

seisundi parandamiseks ning need ellu viia. 5. Kompenseerida rannakaluritele merekeskkonna

halvenemisega tekitatud kahju. 17.04.2017 koostas K MTÜ avaliku pöördumise Lääne-Virumaa

maavanemale (KoTo, tõendite köide I, tl 191), mille kohaselt tehti ettepanek tunnistada kogu

Käsmu Majaka Sadama detailplaneeringu avalikustamine kehtetuks. Käsmu Majaka Sadama

detailplaneeringu avaliku arutelu perioodil esitatud vastuväited on koostatud eksitavate

materjalide põhjal. Avalikustamise koosolekul ei esitatud jooniseid, mis on saanud ametkondliku

kooskõlastuse.

54. Ka esitasid arvamuse ja ettepanekud 26.03.2017 seoses Käsmu sadama detailplaneeringu

avalikustamisega Käsmu küla rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud – kokku 34 inimest

(KoTo, tõendite köide I, tl 52-53), kes tõid välja, et nemad kui allakirjutanud Käsmu

rannakinnistute elanikud on vastu pakutava suurusega sadamarajatisele. Käsmu sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande alusel tekitatakse sadamast

põhja ja lõunapoolsete mereäärsete kinnistute omanikele ja kogu Käsmu külale suur negatiivne

keskkonnamõju, mille ulatuse suurus on tegelikult teadmata. Vastuseks Vihula Vallavalitsuse

08.05.2017 kirjale nr 7-1/9-132 tõid Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikud ja

kinnistusomanikud 18.05.2017 kirjas välja (KoTo, tõendite köide I, tl 62), et siiani ei ole KSH

aruandes toodud argumendid neid veennud. Planeeringu tõttu kinnisvara väärtus on ohus ja see

väärtus ei ole ainult rahaliselt mõõdetav. KSH ei käsitle rannaäärse elaniku võimalikku

kinnisvara väärtuse langust.

55. Seoses Käsmu sadama detailplaneeringuga esitas enda seisukohad S K ja ka I K kui XXX

asuva kinnistu omanikud (KoTo, tõendite köide I, tl 60-61, 204) ning ka H M kui XXX kinnistu

omanik (KoTo, tõendite köide I, tl 65), kellel kõigil olid tõusetunud küsimused ja mured seoses

Käsmu sadama detailplaneeringuga.

56. Samuti pöördus Vihula valda MTÜ K minu kodu (KoTo, tõendite köide, tl 63-64). Kirjas on

märgitud koostamise ajaks 21.01.2017, kuid kirja algusest nähtub see, et tegemist on vastusega

08.05.2017 kirjale nr 7-1/9-134. Seega esineb ilmselgelt kummaski eeltoodud kuupäevas

eksimus, mis ei oma aga õiguslikku tähendust õigusliku hinnangu andmisel süüdistuse

põhjendatusele. Käesoleval juhul on oluline tuvastada see, kas ja kui palju ning millise sisulisi

erimeelsusi esines Käsmu sadama detailplaneeringu osas, mis võib selgitada toimingute sisulise

suunamise vajadust. Eeltoodud kirjas on tehtud ettepanek lõpetada Käsmu sadama

detailplaneering. Vihula vallavolikogu saadikud on viidud selle valesid täis, ehitusmääruse

24(55)

1-22-2637

nõudeid eirava, segase sisuga taotlusega eksiteele. Neid on mõjutatud valeandmete esitamisega.

Selles kirjas ei nõustutud vajalike paadikohtade arvu ja plaanitava sadama suurusega. Ei

suudetud leida õiget kirja DP seletuskirjale lisatud dokumentide nimistust. Vihula vald kui

omavalitsus ei ole midagi teinud kompromissi saavutamiseks. Pole toimunud kõigi planeeritava

alaga seotud huvide väljaselgitamist ja nende avalikku ja õiglast kaalumist. Sadamakohtade

puudust Võsu sadamas ei saa nad pidada tõsiseltvõetavaks põhjuseks Käsmu nii suure sadama

planeerimiseks. Vald on nähtavasti see, kes peaks hoolitsema ka Vergi ja Eismaa sadama

täituvuse eest ja osa paadiomanikke sinna saatma. Kohustus on leida tõeliselt alternatiivsed

sadamakohad ja hinnata neid.

57. Süüdistusakti kohaselt X X osales ajavahemikul 24.07.2017 kuni 04.09.2017 jätkuva

tegevusega avaliku ülesande täitmisel ka sisuliselt Käsmu sadama rajamiseks korraldatava

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste, otsuse, sisulises suunamises, mis puudutas nii

konkursitingimusi kui ka konkursi läbiviimise asjaolusid. Nimelt on 24.07.2017 U O oma e-

posti aadressilt XXX A N e-posti aadressile XXX ja E T e-posti aadressile XXX edastanud X X

koostatud dokumendi pealkirjaga: „Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise

konkursi tingimused (003).rtf“. Samuti on 04.09.2017 X X oma e-posti aadressilt XXX

edastanud E T e-posti aadressile XXX kirja, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu

14.09.2017 otsuses nr 191. Eeltoodu e-kirjavahetus U O, A N ja E T vahel on tõendatud

asitõendi vaatlusprotokolliga 10.08.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 137-138). Selle kirja lisa on

rtf-formaadis Word-fail pealkirjaga Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise

konkursi tingimused (003).rtf. Nimetatud faili metaandmetest lähtuvalt on selle autoriks X.

Vaatlusprotokolli 27.07.2020 kohaselt (KoTo, tõendite köide I, tl 111-130) oli üheks

vaadeldavaks objektiks 30.06.2020.a asukohas XXX (Advokaadibüroo X X) läbiotsimisel kaasa

võetud dokumendiks Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused,

Haljala Vallavolikogu .aprilli 2018 otsusele nr 5-l lehel. Seda, et eeltoodud e-kirjavahetus leidis

aset tõendavad ka tunnistaja E. T ütlused (KoTo, V köide, tl 29 pöördel), mille kohaselt ta

mäletab neid hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimusi, aga tema mäletamist mööda ei

jõudnud see kuhugi. Ta ei osanud arvata, ei mäleta, mis põhjusel U. O neid hoonestusõiguse

seadmise konkursi tingimusi ise edastab. Samuti kinnitas ta, et on saatnud 04.09.2017 X. X kell

12:51 oma e-posti aadressilt XXX kirja X. X e-posti aadressile XXX. Ta saatis selle, kuna X. X

on ju MTÜ K juhatuse liige ja kui vallavanem on sellise korralduse andnud, siis ta ju seda tegi.

Seoses järgmise e-kirjaga 04.09.2017 kell 12:56, mille X. X on saatnud E. T e-posti aadressile,

kus X. X küsib, kas peale seda protokolli ei ole ühtegi haldusakti ning saades vastuse, et ei ole –

komisjon on moodustamata on X. X saatnud 04.09.2017 kell 14:29 oma e-posti aadressilt

vastuskirja E. T aadressile sellise n-ö juhise või sisendiga, kuna ilmselt nad on küsinud siis. Kui

tema ei ole küsinud, siis on võib-olla keegi teine küsinud. Ta ei mäleta, mis sellele järgnes

sellepärast, et hoonestusõiguse lepingust sellest ei saanud midagi, see ei jõudnud tema teada isegi

volikokku, sest 2017 siis tulid valimised juba. Ta ei osanud öelda, miks talle selline sisend anti

väljastpoolt valda. Ta ei osanud vastata küsimusele, kas see oli tema hinnangul juriidilise nõu

andmine (KoTo, V köide, tl 30).

58. Kohtu hinnangul ei leidnud usaldusväärselt tõendamist see, et eeltoodud dokumendi

koostajaks on X X. Vaatlusprotokoll 27.07.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 141-142) tõendab

seda, et X X saadab 04.09.2017 kell 14:29:44 oma e-posti aadressilt XXX vastuskirja E T e-posti

aadressile XXX, mille teksti on kasutatud Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsuses nr 191

(KoTo, tõendite köide I, tl 34). Süüdistatav X. X on seoses dokumendiga pealkirjaga „Käsmu

Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused (003).rtf“ andnud järgnevad

ütlused: „Jah, ma olen seda dokumenti näinud, ma olen seda dokumenti näinud kindlasti

25(55)

1-22-2637

kriminaaltoimikus, aga ma ei saa välistada, et ma teda ka varem ei ole näinud. Ei, mul ei ole

olnud ühegi valla ametnikuga ühtegi kokkulepet ühegi dokumendi k.a nende dokumentide

koostamiseks. Täna on mul saanud absoluutne selgus sellest, et K. K on öelnud, et metaandmete

järgi on see tema koostatud dokument, jah, tema on ta koostanud ja kui ma nüüd õigesti

mäletan, siis ta ütles seda, et ta tegi ka seda H. H palvel. “ (KoTo, tõendite köide V, tl 167).

Seoses eeltoodud kirjavahetusega E T on süüdistatav X. X vastanud: „Miks E. T minu poole

sellise küsimusega, kas see üldse oli E. T, ma ei oska öelda, aga ilmselt oli tekkinud mingisugune

probleem, kuna siin nendel ühelgi e-kirjal ei ole ühtegi lisa, siis ma täna ei oska öelda, et milles

see probleem oli tekkinud, aga ilmselgelt oli välja kuulutatud hoonestusõiguse konkurss. Olengi

täpselt lugenud seda, mis seal oli otsustatud, läheme nüüd edasi, et olengi seda konkreetset

volikogu otsust lugenud ja siin ma olengi öelnud, et enne kui see volikogu otsus on ei teeks

ühtegi toimingut. Päris loogiline kui minult küsitakse, et mida veel võiks teha või kas võiks teha,

siin ma olen selle seisukoha öelnud. Ju siis on mingeid probleeme olnud nende otsustega

seonduvalt, et ma olen siis selgitanud, et mida võiks teha, aga see oli puhtalt selline kellegi

küsimus, kellegi vastus. Ma arvan, et see on selline hästi tavapärane toimetamine, et kui keegi

küsib ja sul on mahti, siis sa vastad. Ilmselt ka see, mul nagu midagi konkreetset ei meenu,

pigem ma ütleks, et ma näen seda e-kirja mõtestasin enda jaoks või lugesin siis kui see

kriminaaltoimik tuli.“(KoTo, tõendite köide V, 167 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas sul

oli mõne valla ametnikuga kokkulepe, et sina koostad vastava omavalitsuse akti eelnõu on

süüdistatav vastanud: „Ei, mitte mingisugust mul ei olnud ja ma teate ma ütlen päris ausalt, et

ega ma ei teagi, pärast süüdistusest selgub, et selline eelnõu on olemas ja volikogu on seda

lahendanud. Ongi kuidagi see kese läinud sellele, et on tähelepanuta jäetud, et kohalikul

omavalitsusel on mitmed organid, volikogu otsused on ikkagi minu meelest ka Vihula

vallavolikogus oli üle 10 liikme. Hakkab ju keegi otsustama seda, aga ei, ei, mul ei olnud mitte

kellegagi, mul ei olnud volikoguga, ei vallavalitsuses, mul ei ole kellegagi olnud ühtegi

kokkulepet ja lihtsalt ilmselt selgitasin, kuidas mina mingit probleemi lahendaks. Siin ei ole ka

mingit eriteadmist vaja ausalt öelda, kui ma seda kirja praegu loen, et siin ei ole ka mingit

juriidilist süvaanalüüsi. Volikogu aktide eelnõud tuleks ikkagi saata eelnõuna siis kellelegi,

minuga ei ole ühtegi eelnõud kooskõlastatud, mina ei ole ühtegi heakskiitu andnud, mina ei ole

neid sõnastanud, mina ei ole neid teinud“(KoTo, tõendite köide V, tl 167 pöördel). Seoses

kaitsja küsimusega, kas sa toona teadsid, et seda e-maili kasutatakse kuidagi selle haldusakti

põhistamises on süüdistatav vastanud: „Oleks teadnud oleks ta ilmselt saatmata jätnud või oleks

saatnud, ma ei oska ka praegu öelda, et võib-olla praegu lihtsalt olen eitamisfaasis, et kõik, mis

on ütlen, et ei oleks, ma ei näe, et ma oleks midagi viltu teinud.“(KoTo, tõendite köide V, tl 168).

59. Tunnistaja A. N on selgitanud seda, miks U. O saatis 24.07.2017 kell 6.55 oma e-posti

aadressilt XXX kirja aadressil XXX, millele lisatud Wordi fail pealkirjaga Käsmu sadama

rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused järgmiselt: „Vallavalitsuse liikme

poolt vallavanemale. See oli see periood, kus me tegelesime jah, selle mingisuguse põhja

tegemisega ja selleks hoonestusõiguseks. Et ma tutvuks sellega. Kes põhja koostas ma ei tea, aga

ta käis meil ringi kindlasti meililt meilile, igaüks sai vaadata siis seal, mis ei meeldi ja mis

meeldib ja“. Pärast tunnistaja mälu värskendamist KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel vastas eeltoodud

tunnistaja, et konkursi tingimuste põhja koostas X X, see oli põhi. Milline üldse on

hoonestusõiguse seadmise konkurss meie vallas ei tea, et mis seal peab üldsegi kirjeldama, mis

osadest koosneb. Põhja me saime kindlasti X X käest“ (KoTo, IV köide, tl 104). Tunnistaja K. K

on vastanud (KoTo, IV köide, tl 209 pöördel-210), et dokument, mille World file nimi on Käsmu

sadama rajamise hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused võib olla tema koostatud. Tal

väga selget mälupilti sellest ei ole, aga kui näitab K mh, siis on väga suur tõenäosus, sest ta

26(55)

1-22-2637

mäletab, et kui ta uurija juures käis, siis viimane küsis midagi sellist, et kas te olete tegelenud

hoonestusõiguse seadmisega, umbes niimoodi ja ta arvab, et ta vastas midagi sellist, et ei mäleta,

et oleks tegelenud. Ta ei tea, kas A. N teadis, et see kiri, mis ta oli ette valmistanud, on tema

tehtud.

60. Süüdistusakti kohaselt samuti suunas X X sisuliselt 28.08.2017 kuni 29.08.2017 jätkuva

tegevusega mittesiduva aktina Tartu Ülikoolile esitatud Vihula valla seisukohti, st toiminguid,

mis kogumis suunasid sisuliselt Vihula vallavalitsuse ja hiljem õigusjärglase Haljala

vallavalitsuse otsuseid seoses Käsmu sadama detailplaneeringu menetluse, selle tulemusel

detailplaneeringu kehtestamise ja selle alusel hoonestusõiguse seadmise otsustamist. Nimelt

edastas X X 28.08.2017 oma e-posti aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O e-

posti aadressile XXX, mille manuses on dokument nimetusega „Document1“, elektroonilise kirja

sisuks on teavitus, et vastavalt eelnevale suhtlusele käis X. X Maavalitsuses J K ja M J kohtumas

ning läbirääkimiste pinnalt on manusesse lisatud kiri, mille soovitab „KOHE“ ära saata kui

planeerija on koostanud joonise ja seletuskirja. Samuti edastas X X 29.08.2017 oma e-posti

aadressilt XXX kirja A N e-posti aadressile XXX ja U O e-posti aadressil XXX, mille manuses

on dokument nimetusega „2017.08.28_KasmuSK.PDF“, elektroonilise kirja sisuks on teavitus, et

X. X edastab korrektse seletuskirjaga ning et edastatud dokumendi saab lisada eelneval päeval X.

X poolt saadetud kirjale ning kirja adressaadiks on Tartu Ülikool ja maavanem (J K ja M J).

Eeltoodu on tõendatud asitõendi vaatlusprotokolliga (KoTo, tõendite köide I, tl 139-140) ja

vaatlusprotokolliga 02.11.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 159-160), mille kohaselt vaadeldavaks

objektiks on läbiotsimise käigus kopeeritud Vihula valla (käesoleval hetkel Haljala vald),

sharepointi keskkonnas arhiveeritud e-postkastid ja arhiveeritud kasutajaprofiilid: A N, E T, I L,

K K ning arhiveeritud postkastid failinimedega: ivar.pst, kaie.pst, margit.pst, vald.pst ja

volikogu.pst. Punkti 4.1 kohaselt tuvastati, et 28.08.2017 X X saatis A N e-kirja teemaga

Document1, millel oli ka manus. Selle e-kirja manuses oleva dokumendi tekstiga leiti Haljala

Vallavalitsuse (endise Vihula Vallavalitsuse) dokumendiregistrist 29.08.2017 registreeritud

dokument nr 7-1/158 (registrist leitav registreerimisnumbriga 7-1/9-158) pealkiri „Vastus Tartu

Ülikooli Ettepanekule 25.08.2017“.

61. Süüdistusakti kohaselt samuti suunas X X osutades jätkuva tegevusega õigusteenust avaliku

võimu teostamisel, toiminguid, Käsmu sadama detailplaneeringuga seotud Vihula Vallavalitsuse

nimelt edastatud kirjade/pöördumiste vastuste koostamist, mis on registreeritud Vihula

Vallavalitsuse dokumendiregistris:

-17.08.2016 reg nr 7-1-/9-41 ja 20.09.2016 reg nr 7-1/9-65 „Käsmu sadama detailplaneeringust“,

mis on adresseeritud Tartu Ülikooli kantsler A L; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu –

KoTo, tõendite köide I, tl 175 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub. Kiri, millele

vastatakse – KoTo, tõendite köide I, tl 47-48);

-08.05.2017 reg nr 7-1/9-131 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandest“, mis on adresseeritud MTÜ-le K; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu –

KoTo, tõendite köide III, tl 148-149- kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub);

-08.05.2017 reg nr 7-1/9-132 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandest“, mis on adresseeritud Käsmu küla rannaäärsete kinnistute elanikele ja

kinnistuomanikele; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu – KoTo, tõendite köide III, tl 150-151

-kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub);

-08.05.2017 reg nr 7-1/9-134 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandest“, mis on adresseeritud seltsing „Käsmu Minu Kodu“, pr T L, pr T P, hr P

S; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 152-155 - kirja on

allkirjastanud A N, koostaja puudub);

27(55)

1-22-2637

-09.05.2017 reg nr 7-1/9-129 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandest“, mis on adresseeritud I K; (kohus võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo,

tõendite köide III, tl 146-147 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja puudub);

-09.05.2017 reg nr 7-1/9-136 „Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruandest“, mis on adresseeritud SA K, pr T S, pr A V; (kohus võttis selle kirja

tõendina vastu – KoTo, tõendite köide III, tl 156-164 – kirja on allkirjastanud A N, koostaja

puudub);

-30.05.2017 reg nr 7-1/9-146 „Vastused Käsmu sadama detailplaneeringu avalikul väljapanekul

esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele“, mis on adresseeritud Tartu Ülikool, hr H P. (kohus

võttis selle kirja tõendina vastu - KoTo, tõendite köide III, tl 165-168 – kirja on allkirjastanud A

N, koostaja puudub).

62. Kohtuliku uurimise tulemusena on tõendatud see, et eeltoodud vastused Vihula

Vallavalitsuse nimelt on koostatud edastatud kirjadele/pöördumistele. Eeltoodut tõendab

vaatlusprotokoll 10.09.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 162-245).

63. Tunnistaja K. K on enda ütlustes välja toonud (KoTo, IV köide, tl 192 pöördel-194), et

08.05.2017 kirja nr 7-1/9-131, s.o Vihula vallavalitsuse kiri, mis suunatud MTÜ K ja pealkirjaks

on Käsmu sadama detailplaneeringust ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandest, et

tema on selle dokumendi registris vormistanud, jah. See tähendab lihtsalt seda, et ta pani selle

teksti, mis tal oli ette antud, pani dokumendiregistrisse ja suunas siis vallavanemale

allkirjastamiseks, aga seda sisuliselt ta ei ole kokku kirjutanud seda vastust. Tavapäraselt on ja

valdavatel dokumentidel on ikkagi koostajana tema nimi all olnud, aga see dokument oli selline,

et kuna selle kirja sisu siis n-ö tema peab olema võimeline ka selle kirja sisu selgitama, et kui

näiteks kirja saaja oleks soovinud täpsemaid selgitusi saada, siis ta oleks võinud kirja koostaja

poole pöörduda, aga kuna siin tema ei olnud seda sisuliselt kokku kirjutanud, siis ta ei olnud

lihtsalt valmis sinna oma nime alla panema ja tal oli see võimalus oma nimi sealt koostajana alt

ära võtta. Ta ei tea, kes selle sisuliselt koostas. Talle esitati see, et see tuleb vormistada välja

saatmiseks, aga kes selle kokku kirjutas, ta ei tea. Tunnistaja tõi ka välja, et 30.05.2017 kirja nr

7-1/9-146 Vihula vallavalitsuse kiri Tartu Ülikoolile pealkirjaga vastused Käsmu sadama

detailplaneeringu avalikul väljapanekul esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele on ta varem

näinud. Tema ei ole seda kokku kirjutanud. Ta ei tea, kuidas see tuli, ilmselt vallavanema või I.

L poolt. Kiri 08.05.2017 nr 7-1/9-134 Vihula vallavalitsuse kiri seltsing Minu Kodu ja T. L, T. P,

P. S pealkirjaga Käsmu sadama detailplaneeringust keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruandest võis olla üks nendest kirjadest, mis oli samamoodi nagu eelmised, kuigi hetkel see

seltsing Käsmu Minu Kodu kuidagi ei tule tuttav ette, aga see võib lihtsalt olla, et ta ei mäleta

enam. Ta eeldab, et tema vormistas lihtsalt dokumendiregistris. Sisu ise ei koostanud. Ilmselt on

talle tuttav 08.05.2017 kiri nr 7-1/9-132 Vihula vallavalitsuse kiri Käsmu küla rannaäärsete ja

kinnistute elanikud ja kinnistute omanikud ja pealkirjaks Käsmu sadama detailplaneeringust ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandest. Ilmselt samamoodi tema vormistatud, aga

mitte tema koostatud. Samuti tõi tunnistaja välja, et kirjad 09.05.2017 nr 7-1/9-129, 09.05.2017

nr 7-1/9-136, 03.05.2017 nr 7-1/9-126, 03.05.2017 nr 7-1/9-127 ja 03.05.2017 nr 7-1/9-127 tema

vormistas, aga ei koostanud. Ka tõi ta välja, et K K on tema neiupõlve nimi. Ka on ta välja

toonud enda ütlustes, et neil ei olnud sellist praktikat, et U. O oleks talle otse mingeid

tööülesandeid andnud, sest viimane ei olnud tema ülemus. U. O oli selle Käsmu sadama

detailplaneeringuga seotud, aga ta ei tea, mil moel. Samuti tõi ta enda ütlustes välja (KoTo, IV

köide, tl 197 pöördel-198) seoses 08.05.2017 K. Kanguri poolt saadetud e-kirjaga, kus 4 manust,

et järelikult ta on selle saanud niimoodi otse, aga ta tunnistab, et ta tõesti ei mäletanud, et see

niimoodi sellist viisi pidi temani jõudis. Ta tõesti ei mäletanud, et see niimoodi käis. Tal endal ju

puudub valla sellesse e-kirjavahetusse mingi juurdepääs, nii et ta ei saanud ka järele kontrollida,

et kas see või mismoodi temani need kirjad jõudsid. Ta ei tea, kes on K. K ning tõesti ei tea,

miks ta võis talle neid e-maile saata dokumentidega. Talle üldse ei meenu see nimi, et ta kuidagi

28(55)

1-22-2637

oleks fikseerinud erakordselt oma mälus, et ta teaks, kes ta on või miks ta kirjutas. Tal oli raske

vastata, mida ta nende kirjade projektidega edasi tegi, sest ta tõesti ei mäleta, et kui siin enne oli,

et ta oli saatnud mingid kirjad Vihula vallavalitsuse üldmeilile, et võimalik, et siis ta pani näiteks

blanketile ja saatis sinna ja siis seal vormistati. Sisulise poole pealt, kui ta oleks tahtnud, siis ta

oleks võinud sisu muuta, aga kuna see ei olnud tema kokku kirjutatud. Seda ei öeldud ka jah, et

mitte midagi ei tohi muuta või vähemalt ta arvab, et ei öeldud. See tundub kummaline, et üldse

keegi selle peale peaks nagu tulema.

64. Ka tunnistaja I. L, kes oli Vihula vallas 2015 augustist kuni 2017 detsembrini ehitus- ja

keskkonnatalituse juht on enda ütlustes välja toonud, et tema oli siis mingi periood sellest

detailplaneeringu menetlusest nn menetleja, kelle laual küll need dokumendid olid, aga väga

sisuslist tööd sellega ei teinud. Pigem ei osanud ta vastata, miks see Käsmu sadama

detailplaneering oli teistmoodi lahendatud. Ta ei teadnudki otseselt, kes sellega tegeles, põhiliselt

suhtles temaga üks teine osakonna juhataja U. O, kelle kaudu sai infot, kes ütles, millal võiks

korraldada mingisuguseid avalikke arutelusid jne. Ta jäi vastuse võlgu, ei tea, miks

majandusosakonna juht tegeles just selle Käsmu sadama detailplaneeringuga. Ta ei koostanud

mingeid sisulisi dokumente. Äärmisel juhul luges läbi enne kui see välja saadeti. Ta arvab, et

enamus kirjad, mis tulid tulidki U. O. Tema mäletamist mööda nendel dokumentidel ei olnud

kirjas, et kes on koostaja. Detailplaneering ise oli kindlasti sarnane, pigem võib-olla see

menetluspool oli erinev selles kontekstis, et väga palju dokumente ei tulnudki nende osakonnast,

kelle ülesanne see pigem oli neid koostada. Pigem ta ei osanud selgitada, miks tema osakond

jäeti n-ö kõrvale sellest dokumentide koostamisest. See kuidagi tuli nii, kuna ta oli võib-olla uus

ametnik ja võib-olla ta ei osanud nii väga sellele tähelepanu pöörata, et pigem ei oska (KoTo, V

köide, tl 14-15).

65. Samuti tuleneb tunnistaja E. T ütlustest (KoTo, V köide, tl 28), kes on töötanud Vihula

vallavalitsuses 30, 5 aastat, tema viimane tööpäev oli 21.12.2017 ning ta töötas alates 2009.a

vallasekretärina, et ta ei ole kuidagi seotud Käsmu sadama detailplaneeringut puudutavate Vihula

valla nimelt välja läinud kirjavahetusega. Ta ei koostanud mingisuguseid dokumente seoses selle

detailplaneeringuga. Töökorraldusel pidi tegelema nendele vastuväidetele näiteks, mis võisid

valda tulla seoses detailplaneeringuga, ehitusosakond. Ka tunnistaja M. H, kes töötas alates 2010

kuni 2017 lõpuni Vihula vallas õigusnõunikuna, on välja toonud enda ütlustes, et Käsmu sadama

detailplaneeringu puhul jällegi ta täpselt ei mäleta, et ta oleks nüüd lausa midagi koostanud, aga

võib-olla konsulteeris ja vaatas üle midagi, aga ausalt öeldes täpselt ei osanudki ta öelda. Ta tõi

enda ütlustes välja, et tema ei ole koostanud järgmiseid talle kohtulikul uurimisel näidatud kirju:

30.05.2017 nr 7-1/9-146, 08.05.2017 nr 7-1/9-134, 08.05.2017 nr 7-1/9-132, 08.05.2017 nr 7-

1/9-131, 09.05.2017 nr 7-1/9-129 ja 09.05.2017 nr 7-1/9-136. Ta ei mäleta kui suur tal see

osaline koormus oli, aga ta oli tal pool kohta. Terve see planeeringu asi tundub väga mahukas

olevat ja sellega tema ei tegelenud. See oleks tal väga hästi meeles, ei ole neid dokumente näinud

ega koostanud. Ka tõi ta välja seoses eeltoodud kirjadega järgneva seoses küsimusega, kas vallas

keegi oli suuteline selliseid vastuseid koostama: „Kes olid vallavalitsuse ametnikud, siis ma

arvan, et ei, sest see ikkagi tundub ja ilmselt ka peaks olema ikkagi õigusteadmistega isiku poolt

ja selliseid Vihula vallas minu teada ametis ei olnud, planeerimisspetsialistid olid seal erinevaid,

ikkagi ma arvan planeerimisspetsialist üksinda vist ei ole ka suuteline neid koostama. No ma ei

tea, minu poole ei pöördutud ja kuna ma ei olnud ju kohapeal, siis ma ei tea, aga väga võimalik,

et ostsid õigusteenusena teenust sisse, see on päris tavaline valdade poolt keerulisemate

probleemide puhul (KoTo, V köide, tl 34 pöördel-36). Tunnistaja U. O on välja toonud enda

ütlustes, et sadama vastased tegid mingisuguseid kirju, dokumente vallale, oma seisukohti

väljendasid metsikult, muidugi tegid. Seoses küsimusega, kas ta teab, kes vallas nendele

kirjadele vastuseid koostas või vastuväiteid esitas, on ta vastanud: „Ma ei tea, kas seal oli üks

inimene ainult, kes kirjutas, et kindlasti vallast ja kindlasti läksid nad läbi vallasekretäri lõpuks,

aga kes neid konkreetselt koostas seda ma öelda ei oska. Veel kord võisin nii mõnegi kirja läbi

lugeda, aga otseselt mina neid ei koostanud“ (KoTo, V köide, tl 48).

29(55)

1-22-2637

66. Kohtuliku uurimise tulemusena leidis usaldusväärselt tõendamist ka see, et nende vastuste

koostaja on tunnistajana üle kuulatud K K. Usaldusväärselt tõendamist ei leidnud see, et

süüdistatav X X oleks ühegi nendest vastustest ise koostanud. Tunnistaja I. V on välja toonud

seoses kaitsja küsimusega, kas te püüdsite uurimise käigus aru saada, kes on K järgneva: „ Ma

usun küll, et püüdsime, aga kuidas me püüdsime, ma ei mäleta täpsemalt, peab toimikust

lugema“ (KoTo, V köide, tl 99). Süüdistatav X. X on andnud seoses Vihula Vallavalitsuse

kirjadega (9.05.2017 nr 7-1/9-129, 8.05.2017 nr 7-1/9-131, 8.05.2017 nr 7-1/9-132, 8.05.2017 nr

7-1/9-134 ja 09.05.2017 nr 7-1/9-136) järgmised ütlused seoses sellega, kas need vastuväited

jõudsid temani: „Ma ei mäleta nende endani jõudmist, aga ma pigem arvan, et nad võisid jõuda,

aga kui nad tulid, siis nad tulid e-kirja teel, aga ma tõesti seda ei mäleta. Kui täna mult keegi

küsib, et kas oled nad endale saanud, siis ma vastaksin, et ma ei mäleta, aga ei saa välistada, et

keegi jälle mingisuguse faili sulle edasi plõksatas. Advokaadibüroo ja mu enda mailboks on

selline, et sinna tuleb väga palju materjali, millega siis tegeled tõhusamalt ja millega mitte nii

väga“ (KoTo, tõendite köide V, tl 161 pöördel). Seoses küsimusega, kas süüdistataval oli mõne

valla ametnikuga kokkulepet, et tema ja tema koos K. K koostavad vastused nendele

vastuväidetele on X. X vastanud: „Ei, nagu K. K siin praeguseks hetkeks ütles, et enamus valla

ametnikke ei olegi mind kohanud, nad teavad mind läbi muu töö, et kindlasti ei olnud“. (KoTo,

tõendite köide V, tl 161 pöördel). Seoses küsimusega, kas süüdistatav on panustanud nende

kirjade projektide koostamisse on ta vastanud: „Ei, ma ei panustanud mitte mingisugusel viisil

nende kirjade projektide koostamisse ja ma ei ole nende kirjade koostamist ka mitte mingil viisil

suunanud. Kui me seda maili loeme, siis ka mail kinnitab seda.“(KoTo, V köide, tl 161 pöördel).

Tunnistaja A. N on seoses süüdistusaktis ära toodud kirjadega andnud järgmised ütlused: „Nii

nagu ma ütlesin, ma ei kirjutanud ühtegi kirja, ise tutvusin kirjaga ja allkirjastasin“ (KoTo, IV

köide, tl 103 pöördel). Seda, et Tartu Ülikoolile saadetud kirjad on koostanud jurist tõendavad ka

tunnistaja H. P ütlused: „Mõningad kirjad läksid sekretäri või juristi kätte, et kas see

sõnakasutus ja see kõik nii palju mul kogemust on, et tunda ära, et selle kirja on jurist

koostanud, aga ma ei saa muidugi väita, et kas see on X. X“ (KoTo, V köide, tl 38 pöördel).

67. Vihula Vallavalitsuse 28.07.2017 kirjaga nr 7-1/9-156 Käsmu sadama detailplaneeringust,

mis on saadetud Lääne-Viru Maavalitsusele ja teadmiseks Tartu Ülikoolile ja mille on

allkirjastanud vallavanem A N teavitatakse, et Käsmu sadama detailplaneeringu arutelu Vihula

Vallavalitsuse, Tartu Ülikooli ja Lääne-Viru Maavalitsuse vahel toimub 09. augustil 2017 kell

14.00 Lääne-Viru Maavalitsuses. Kohtumisele kaasatakse huvitatud isik MTÜ K. (KoTo,

tõendite köide I, tl 21).

68. Süüdistuse kohaselt samuti rikkus X X toimingupiirangut A N volituse alusel Vihula valla

esindajana jätkuva tegevusega 08.09.2017. a Lääne-Viru Maavalitsuses, aadressil XXX,

maavanema järelevalvemenetluse arutelul seoses detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus

esitatud vastuargumendiga. Järelevalvemenetluse arutelul osales teiste hulgas detailplaneeringu

elluviimisest huvitatud isik MTÜ K. Lisaks MTÜ K esindamisele esindas X X nimetatud

järelevalvemenetluses koos valla töötaja I L Vihula Vallavalitsust, kujundades ja esitades Valla

nimel detailplaneeringut puudutavaid seisukohti, eesmärgiga saavutada maavanema heakskiit

MTÜ K huvides kehtestatavale detailplaneeringule, suunates valla volitatud esindajana sisuliselt

maavanema otsustust.

69. Seda, et 08.09.2017 toimus Lääne-Viru Maavalitsuses, aadressil XXX maavanema

järelvalvemenetluse arutelu seoses detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud

vastuargumentidega, kus osales mh detailplaneeringu elluviimisest huvitatud isik MTÜ K, keda

esindas T. T, tõendab asitõendi vaatlusprotokoll (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12). Samuti

tõendab eeltoodut tunnistaja T. T ütlused (KoTo, V köide, tl 123 pöördel). Seda, et sellel arutelul

30(55)

1-22-2637

osales Vihula Vallavalitsuse töötaja I L tõendavad tema kohtulikul uurimisel antud ütlused

(KoTo, V köide, tl 15 pöördel). Kohtumenetluse pooled olid eriarvamusel selles, kellena osales

eeltoodud arutelul X X, s.o täpsemalt selles, kas ta esindas lisaks MTÜ-le M ka Vihula

Vallavalistust. Süüdistatav X. X on andnud seoses kaitsja küsimusega, miks sa väitsid sellel

nõupidamise alguses tutvustusringis, et sul on vallaga õigusabileping sõlmitud ja volitus valla

esindamiseks, ütlused, mille kohaselt ta bluffis selles osas, et esindas valda (KoTo, V köide, tl

166 pöördel). Nii tuleneb tema ütlustest: „Ma võiksin tänase päeva, kui ma olen 62 aastaseks

saanud öelda, et see on võib-olla mu elu kõige suurem rumalus, mis üldse ma teinud olen, aga

nii ta läks ja teha pole midagi. Tegelikult seda lepingut ei olnud ja bluff, mis vahetevahel

õigustab, sedapuhku on toonud mind kohtu ette. Häbiga pean tunnistama ja käitusin

vandeadvokaadile absoluutselt mitte kohaselt ja bluffisin.“ Kohus annab eeltoodud tõusetunud

erimeelsusele süüdistatava X. X staatuse osas maavanema järelvalvemenetluse arutelul

tõendipõhiselt õigusliku hinnangu allpool, kus võtab seisukoha, kas X X oli Vihula vallas

ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 tähenduses süüdistuses ära toodud ajavahemikul.

70. Tulenevalt asitõendi vaatlusprotokollist (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12) on vaadeldavaks

objektiks audiosalvestis, milline lisati kriminaalasja juurde 10.06.2020 tunnistaja T S

ülekuulamise käigus. Fail on salvestatud CD plaadile, faili nimi on „2017-0908“ Maavanema

järelevalve AUDIO WS_30011.WMA“. Faili tüüp:WMA Audio File (VLC). Faili suurus 10, 6

MB, faili pikkus: 2:57:49. Selle protokolli punktis 5 kajastatud vaatluse käigu kohaselt

stenografeeriti vaid kriminaalasjas tähtsust omav teave, s.o teave, mis seondub Vihula

Vallavalitsuse esindamisega/valla poolsete selgituste andmisega/vallavalitsuse esindajatele

esitatud küsimustega. Tulenevalt salvestuse kvaliteedist on arusaamatud kohad selliselt ka

vaatlusprotokolli märgitud ning stenogrammis on välditud isikute kõnes olevaid kordussõnu.

Stenografeerimine toimus ajavahemikul 10.06-29.09.2020 ning seda katkestati korduvalt seoses

muude tööülesannete täitmise vajadusega. M J, kes on tutvustanud ennast kui arengu-

planeerimisosakonna juhataja, on koosolekut alustanud järgnevalt: „Antud planeering on

maavanemale esitatud järelevalvesse. Ühelt poolt sellepärast, et on Vihula valla üldplaneeringut

muutev, teisalt sellepärast, et nii avaliku väljapaneku jooksul on esitatud planeeringule

vastuargumente, ja neid teadaolevalt siiamaani ei ole kõik nii öelda ära lahendatud ehk

planeeringuvaidlus on üleval. Planeerimisseadusest tulenevalt on maavanem üks instrument, või

ütleme niimoodi et osapoolte ärakuulamine. Selleks oleme siia täna palunud. Aga kõigepealt

teeme väikse tutvusringi, et ka meil oleks teada, kes meil laua ümber siis istub ja et me saaksime

oma arutelu tegelikult nii öelda konstruktiivsemalt ära pidada“. Kell 01:14-2:20 toimus

osavõtjate tutvustamine, kus süüdistatav X. X on tutvustanud ennast järgnevalt: „Praeguse

Vihula Vallavalitsuse esindaja“. Pärast teda on tutvustanud ennast I L kui Vihula vallavalitsuse

ehituse- ja keskkonna talituse juhataja. T T on tutvustanud ennast kui MTÜ K, piirinaaber. Kell

2:51 on H L, kes on tutvustanud ennast kui seltsingu minu kodu mõttekoda ja MTÜ K esindajana

välja toonud järgneva: „Ma tahtsin avalduse teha, mida palun kirja panna. Ma protestin vähe

selle vastu, et proua X esindab Vihula vallavalitsust, valda, seoses sellega, et ta on teisest küljest

jälle ühe osapoole kuidas öeldakse seotud ühe osapoolega kindlalt, huvitatud isikute ja

investoritega otseselt seotud. Temal on huvi, et see asi läbi läheks, ta ei saa olla nagu

objektiivne ega esindada minu arust valda selles küsimuses. Siin peaks olema vallavolikogu

esinaine või siis vallavanem. Ma võin täpsustada, mida ma mõtlen sellega.“ Kell 3:50 on X X

seoses eeltooduga välja toonud: „ Ma võib-olla vastan. Et see, kellega vallavalitsus on

otsustanud õigusteenuse lepingu sõlmida, et see on ikkagi ainult vallavalitsuse küsimus. Nii et

kas see nendele isikutele meeldib või ei meeldi, see on nende otsustada aga kliendilepingu

sõlmimise õigus ja volitus on vallavalitsusel. Nii et ja kui me nagu tähelepanu pöörame, siis ka,

vallavalitsus on konkreetne planeerimismenetluse läbiviija, planeeringu tellija, mis tähendab

seda, et vallavalitsuse huvi on ka see planeering kehtestatud saada. Ja et see huvi langeb kokku

minu kui piirinaabri huviga, mul on kinnistu täpselt planeeringuala kõrval, minule kuuluv

31(55)

1-22-2637

kinnistu, ja see et ma kuulun Käsmu Majaka Sadamasse, olles selle juhatuse liige, see on ka õige

aga käesoleval juhul ma esindan vallavalitsust, kuna ma olen advokaat, mul on piisav pädevus

seda teha, siis vallavalitsus on otsustanud, et ma osutan neile selles õigusteenust ja ma arvan, et

keegi ei saa seda keelata ja keegi ei saa ka sellesse kliendilepingusse sekkuda“. Kell 4.55 on

seoses süüdistatava X. X eeltooduga A V, kes on koosolekul tutvustanud ennast kui Käsmu

Meremuuseumi esindaja, välja toonud: „Pean seda pädevust kommenteerima. Ma ei usalda

antud isikut selles mõttes, et ta on korduvalt meile valetanud külakoosolekul. Nii et meil on …

(arusaamatu tekst). Pärast seda on M. J välja toonud: „Jah aga ma pean ikkagi jälle ütlema seda,

et tõenäoliselt see pole täna selle planeeringu teema, teie omavahelised usaldusküsimused

tegelikult … (edasi läbisegi jutt, arusaamatu tekst). Kell 06:57 on X. X välja toonud järgneva:

„Ma isiklikult arvan, et see vist ei ole minu personaalküsimuse arutelu. Ma olen vandeadvokaat,

see tähendab Eesti Advokatuur on leidnud, et mul on täielik pädevus õigusteenust osutada ja

minu kvalifikatsioon on selles osas kontrollitud. Minu klient on leidnud, et ma olen pädev neid

esindama, siis ma arvan, et ükski teine inimene ei saa sellesse suhtesse sekkuda, nii nagu kui

keegi müüb oma kinnistu, siis keegi teine kolmas isik ei saa öelda, et aga mulle ei meeldi, et see

toimub. Nii on ka selle käsunduslepinguga, ma arvan see küsimus võiks olla ammendunud

praegusel hetkel“. Kell 46:27 soovis M. L, kes tutvustas ennast kui S K esindajana, täpsustada

seda, et 18. mai on S K saatnud kirja vallale, sellele siiamaani vastust ei ole. Sellele on X. X kell

47:00 vastanud: „Ma ise tean, et see on koostatud ja on saadetud. Ma olen tõesti nagu hoidnud

suhteliselt aga siin on midagi läinud võib-olla nagu kaotsi. Ma täiesti kindlalt tean, et S K on

vastatud“. Kell 47:20 on X. X vastanud: „Ja aga kindlasti, kuna ma olen ise seda kõike vastuste

koostamisega kursis, siis päris tõemeeli ma tean, et ma olen S K vastuse teinud“. Kell 1:16:10 X.

X: „Teate ma ise praegu kontrollisin, sest ma tean, et kõigepealt tegi ta oma ettepaneku, siis me

saatsime vastuse. Praegu tõepoolest me siis valla dokumendihaldusega valla esindaja vaatas, et

ei ole kirja saatnud ja ma pean teile tõesti ütlema, et ma lähtusin sellest ühest kirjast, ma ei

teadnud sellest teisest kirjast midagi. Mul on väga kahju, et me pole siiani vastanud, aga ma

vaatasin, et ilmselgelt on lahendatavad probleemid. Kahetsusväärselt minuni ei ole see jõudnud

ja ma ei oska praegu oma volitaja nimel öelda, kas nad on kuidagipidi pöördunud, kui te ütlete,

et ei ole, siis ei ole aga me üritame sellega kindlasti tegeleda.“ Eeltoodud vaatlusprotokolliga

haakuvad tunnistaja M. J ütlused (KoTo, IV köide, tl 79), mille kohaselt tavapärane praktika

kõigi puhul, mis neil siin oli, et nad (kohtu märkus: järelevalvemenetluse kohtumised) salvestati

ja protokolliti. Tema mäletamist mööda oli ta (kohtu märkus: X X) seal Vihula vallavalitsuse

esindajana koos teiste ka eelpoolnimetatud isikud (vallavanem A. N ja toonane vallavalitsuse

arenguosakonna juhataja I. L).

71. Lääne-Viru Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna planeeringuspetsialist J K on

saatnud 01.09.2017 e-kirja Vihula Vallavalitsusele, L L (Rannaäärsed elanikud), MTÜ K, SA-le

K, S K, A K (seltsing „K“), kus palutakse osaleda 08.09.2017 kell 14:00 detailplaneeringu

arutelul Lääne-Viru Maavalitsuses. Arutelu eesmärgiks on kuulata ära detailplaneeringu

kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ja kohaliku omavalitsuse seisukohad (KoTo, tõendite

köide II, tl 13).

72. Eeltoodud maavanema järelevalvemenetluse arutelu päädis maavanema heakskiiduga, mida

tõendab Lääne-Viru Maavalitsuse 21.12.2017 Käsmu sadama detailplaneeringule heakskiidu

andmine nr 12-2/17-874-10 (KoTo, tõendite köide I, tl 40-41). Selle heakskiidu kohaselt

vastavalt „Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse“ § 1 lõikele 1

menetletakse enne nimetatud seaduse jõustumist, s.o enne 01.07.2015, algatatud planeeringud

lõpuni lähtudes seni (s.o 01.07.2015) kehtinud planeerimisseaduses (PlanS) sätestatud nõuetest.

Avalikul väljapanekul detailplaneeringu kohta laekunud vastuväidete sisu osas võib eristada

kahte põhilist seisukohta. Esiteks leitakse, et kavandatava väikesadama asukoht ja suurus ei ole

antud kohale sobiv ning teieks vastuväited ja ettepanekud detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande kohta. Ka nähtub sellest heakskiidust, et järelevalve teostaja on

kohaliku omavalitsuse vastuskirjades esitatud selgituste ja seisukohtadega tutvunud ning leiab, et

32(55)

1-22-2637

seisukohad on piisavalt põhjendatud ning nõustub kohaliku omavalitsuse seisukohtadega.

Detailplaneeringu koostamisel on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine ning

planeeringu koostamisel on arvestatud keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemusi.

Detailplaneering on kooskõlastatud asjaomaste asutustega ning arvestatud on muinsuskaitse

eritingimustega. Planeerimisseaduse § 10 lõike 61 kohaselt ei tohi detailplaneeringu koostamist

või detailplaneeringu koostamise tellimist detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule üle

anda juhul, kui planeeringuga soovitakse muuta kehtestatud üldplaneeringut või planeering

koostatakse riikliku kaitse alla võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti kultuurimälestise

kaitsevööndis või loodusobjekti kaitsevööndis oleval maa-alal. Vihula Vallavalitsus on sõlminud

MTÜ-ga K ja arhitektuuribüroo P OÜ vahel lepingu detailplaneeringu koostamise kohta.

Järelevalve teostaja on nimetatud lepinguga tutvunud ja asub seisukohale, et lepinguga ei ole

detailplaneeringu koostamist ja koostamise tellimist huvitatud isikule üle andnud. Järelevalve

teostamise hetkel olid Käsmu sadama detailplaneeringu lahenduse osas erimeelsused kohaliku

omavalitsuse ja XXX kinnistu omaniku vahel. Maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud

Käsmu sadama detailplaneeringu kohaselt soovitakse sadamale juurdepääsu tagamiseks seada

servituut Tartu Ülikooli omanduses olevale kinnistule. Tartu Ülikool sellise lahendusega ei

nõustunud ning on teinud kohalikule omavalitsusele ettepaneku lahendada sadamale juurdepääsu

küsimus maade vahetamise teel. Ümberkruntimise võimalus on olnud ka varasemalt planeeringu

koostamisel laual, aga osapooled ei jõudnud kokkuleppele vahetamisele kuuluvate maa-alade

suuruste osas. 17.08.2017 toimus Lääne-Viru Maavalitsuses arutelu Vihula Vallavalitsuse ja

Tartu Ülikooli esindajate vahel. Arutelu tulemusel otsustasid osapooled sadamale juurdepääsu

aluse maa küsimuse lahendada ümberkruntimise teel ning kompromissi püüti saavutada ca 300

m2 suuruste maatükkide vahetuse teel. Järgnenud kirjavahetusel pakutud lahendusvariantide osas

osapooled kokkuleppele ei jõudnud ning kohaliku omavalitsuse ettepanekul vähendati

planeeringus juurdepääsu tagamiseks servituudiga koormatavat ala 163 m2-le. Järelevalve

teostaja asub siinkohal seisukohale, et antud lahendus vastab planeerimisseaduse nõuetele ning

servituudi seadmise tingimustes lepitakse kokku peale detailplaneeringu kehtestamist. Tartu

Ülikool on oma kirjades rõhutanud merele ligipääsu tagamise vajadust. Kuna ülikooli omanduses

olev kinnistu piirneb vahetult sadamaga, siis järelevalve teostaja leiab, et juurdepääsu merele

tagab kavandatav väikesadam ning sadamarajatiste kasutamise tingimustes saab kokku leppida

peale detailplaneeringu kehtestamist. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt jääb sadamaala

avalikuks kasutamiseks. Arvestades eespool nimetatud asjaolusid ning planeerimisseaduse § 23

lõike 6 alusel nõustus maavalitsus seletuskirja punktis 3.2. kirjeldatud Vihula valla

üldplaneeringu muutmise ettepanekutega ning andis Käsmu sadama detailplaneeringule

heakskiidu ja tegi ettepaneku detailplaneeringu kehtestamiseks. Nimetatud heakskiidu koostas J

K ning selle allkirjastas T M – maasekretär, kes oli maavanema ülesannetes.

73. Eeltoodud maavanema heakskiidule järgnes Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamine

Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusega nr 39 (KoTo, tõendite köide I, tl 22-27). Nii otsustati

selle otsuse p-s 1 kehtestada Käsmu sadama detailplaneering (L OÜ töö nr 2212/15). Nimetatud

otsuse punkti 2 kohaselt selle otsuse jõustumisel muutuvad planeeringu elluviijale

kohustuslikuks punktis 1 nimetatud planeeringu seletuskirja punktis 4.9.1. ja Käsmu sadama

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (OÜ H töö nr 2107/14)

punktis 3.13 sätestatud seire- ja leevendusmeetmed. Punkti 3 kohaselt otsus jõustus selle

teatavaks tegemisest. Punkti 5 kohaselt otsust on võimalik vaidlustada, esitades haldusmenetluse

seaduse § 71 alusel vaide Haljala Vallavolikogule või halduskohtumenetluse seadustikus

kehtestatud korras, esitades kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse 30 päeva jooksul

otsuse saamisest arvates.

74. Eeltoodud otsus vaidlustati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja esitatud kaebusega. Nii

otsustas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 26.03.2020 otsusega kohtuasjas nr 3-18-787 (KoTo,

tõendite köide I, tl 66-74) resolutsiooni punkti 3 kohaselt rahuldada kaebuse ja tühistada Haljala

Vallavolikogu 20.03.2018 otsus nr 39. Kohtuotsuse punktis 13 on kohus välja toonud, et

33(55)

1-22-2637

vaidlustatud otsus või detailplaneeringu seletuskiri ei sisalda põhjendusi selle kohta, miks oli

ülekaalukalt vajalik muuta üldplaneeringus ette nähtud sadama asukohta. Vastustaja leidis, et

neid asjaolusid ei pidanudki ta välja selgitama ja erinevaid variante kaaluma. Sisuliselt peab

vastustaja õiguspäraseks olukorda, kus mingit arutelu sadama võimalike asukohtade ning nende

heade ja halbade külgede üle ei toimunud, kuna sellise arutelu võimalus oli algusest peale ära

lõigatud. Sellega ei saa nõustuda. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine sadama asukoha

küsimuses on kohtu hinnangul oluline kaalumisviga. See paneb kahtluse alla, kas üldplaneeringu

muutmine detailplaneeringuga oli praeguse vaidluse asjaoludel õiguspärane. Punktis 15 on kohus

välja toonud, et kaebajate poolt välja toodud probleemid (liikluskorralduse pingestumine,

parkimisvõimaluste vähenemine, Meremuuseumi tegutsemisvõimaluste ahenemine.

Arhitektuurimälestiste mõju vähenemine) tulenevad aga otseselt sellest, et sadama asukoht oli

nii-öelda ette antud ja suhteliselt väikesele detailplaneeringu alale püüti ära mahutada nii

tegutsev Meremuuseum kui ka rajatav sadam. Punktis 17 nõustus kohus põhimõtteliselt sellega,

et maakonnaplaneering ei kehtesta jäika kohustust rajada üksnes harrastuskaluritele mõeldud

sadamat. See aga ei tähenda, et vastustajal puudus kohustus kaaluda erinevate isikute argumente

sadama kavandatava suuruse ja sellest tingitud mõjude kohta. Kohtule ei nähtu, et vastustaja

oleks andnud hinnangu kaebajate planeerimismenetluses esitatud väidetele, et suurema sadama

jaoks ei ole detailplaneeringu alal piisavalt ruumi, sellega kaasneb suurem liikluskoormus,

suurem konkurents parkimiskohtade pärast, mida kasutavad lisaks sadama külastajatele ka

muuseumi ja kaupluse kliendid. Punktis 20 leidis kohus, et vastustaja ei ole vaidlustatud otsust

tehes kaalunud Meremuuseumi huve, mis seisnevad muuseumi tegevuse säilitamises endises

mahus või tegevuse laiendamises. Vaidlustatud otsus ei sisalda mingeid sellekohaseid põhjendusi

või kaalutlusi. Otsuses viidatud vastuses tugineb vastustaja üksnes sellele, et muuseum on

tegutsenud maa-alal, mis ei kuulu talle üürile antud kinnisasja koosseisu ja vastustaja ei ole rahul

heakorraga muuseumi kasutuses oleval kinnisasjal. Planeerimismenetluse dokumentidest

nähtuvad kahe isiku konkureerivad huvid – Arendaja soovib rajada sadamat ja Meremuuseum

soovib säilitada ja laiendada oma tegevust. Vastustaja ei ole kaalunud neid huve vastastikku ja ei

ole esitanud põhjendusi, miks tuleb eelistada Arendaja huve. Selle asemel on vastustaja sisuliselt

väitnud, et Meremuuseumil ei saagi mingeid arvestatavaid huve olla, kuna tal puudub võla- või

asjaõiguslik alus soovitud maad kasutada. Kuid täpselt samas olukorras oli ju ka Arendaja.

Planeerimismenetluse ja planeeringu kehtestamise ajal puudus Arendajal mistahes õiguslik side

maa-alaga, millele ta ehitada ja mida kasutada kavatseb. Meremuuseumi huvide sõnastamata ja

kaalumata jätmist ei saa põhjendada sellega, et muuseum on kasutanud maa-ala, mis ei kuulunud

talle üürile antud kinnisasja koosseisu. Planeerimismenetlus ei ole mõeldud võla- või

asjaõiguslike vaidluste lahendamiseks, vaid tuleviku tegevuste kavandamiseks. Meremuuseumi

huvide kaalumise vajadust ei vähenda ka asjaolu, et tegemist ei ole maaomaniku, vaid üürnikuga

ning Eesti Vabariigi kui maa omanikku esindav Kulutuuriministeerium samu vastuväiteid ei

esitanud. Igal isikul tulebki endal seista oma huvide eest. Üksi menetlusosaline ei ole kahtluse

alla seadnud seda, et Meremuuseum on pikka aega tegutsenud laialt tuntud muuseum, mida

külastavad igal aastal kümned tuhanded inimesed ja mis moodustab märkimisväärse osa Käsmu

küla identiteedist. Sel juhul väärivad tema kavatsused ja huvid ka kaalumist. Vaidlustatud

otsuses viidatud vastuses sisalduv väide, et muuseum saab tegutsemiseks senisest oluliselt

avaramad võimalused, on paljasõnaline ja arusaamatu. Punktis 22 on kohus välja toonud, et ka

parkimiskorralduses ei ole vastustaja põhjendused ja kaalutlused piisavad. Vastuses toodu ei

muuda seda, et detailplaneering näeb ette ainult 8 parkimiskohta järelhaagistega sõidukitele,

mitte sõiduautode parklat 16-20 parkimiskohaga. Kohus ei pea usutavaks, et vastustaja hakkab

parkimist igapäevaselt reguleerima, nii et parkida saaksid võimalikult paljud ilma järelhaagiseta

sõidukid. Õige ei ole vastustaja väide, et parkimine on piisavalt korraldatud lähedal asuval XXX

kinnisasjal. Vastustaja kodulehel avalikult kättesaadavatel andmetel näeb XXX maaüksuse

detailplaneering ette parkla rajamise 6 bussile. Planeeringu põhijoonis ei näita mingit võimalikku

ruumi sõiduautode parkimiseks. Jääb arusaamatuks, kus sai selline maaserv olla

34(55)

1-22-2637

Meremuuseumile vastamise ajal ning millele tuginedes väitis vastustaja, et külalissõidukite

parkimine lahendatakse parklas XXX. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja seega piisavalt

põhjendanud, mis on parkimise korraldus piisav olukorras, kus planeeringualal paiknevad sadam

(sh toitlustusasutus), kauplus ja muuseum, kuid planeering näeb ette parkimise võimaluse ühele

bussile ja kaheksale järelhaagisega sõidukile. Kohus on otsuse punktis 23 välja toonud, et

registriandmed tõepoolest näitavad, et X X (isikukood XXX) on alates esmakandest 22.05.2012

olnud mittetulundusühingu K (registrikood XXX) juhatuse liige. Kaebajad on õigesti kirjeldanud

maavanema järelevalvemenetluses toimunud ärakuulamise lindistusel kajastatut, mille järgi X X

osales ärakuulamisel vastustaja esindajana ja on koostatud seisukohti, mille vastustaja esitas

detailplaneeringule ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele. Vaidlustatud otsuses on neile

vastusele viidatud kui haldusakti osadele. Ärakuulamisel osalejad esitasid vastuväite X X

tegutsemisele vastustaja esindajana. X X leidis, et vallal on õigus otsustada, kellega

õigusabilepingu sõlmida ning asjaolu, et ta on detailplaneeringu ala piirnaaber ja Arendaja

juhatuse liige, ei takista temal kui advokaadil tegutseda valla esindajana. HMS § 10 lg 1 p-d 1 ja

4 sätestavad, et haldusorgani nimel tegutsev isik ei või haldusmenetlusest osa võtta, kui ta on

asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja või kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud

asja lahendist või kui muud asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses. See säte ei näe ette

erandeid olenevalt sellest, kas haldusorgani nimel tegutseb seadusjärgne esindaja, ametnik või

vandeadvokaat. X X ei oleks tohtinud tegutseda haldusmenetluses vastustaja nimel. Õigusaktid

ei pane otsesõnu taandumise kohustust isikule, kes haldusorgani poolt välja antavaid dokumente

koostab, kuid ise neile haldusorgani nimel alla ei kirjuta. Kohtu hinnangul on olukord, kus

dokumendid koostab otsustamisel oleva küsimuse lahendusest otseselt huvitatud isik, siiski

vastuolus haldusmenetluse põhimõtetega. HMS § 4 lg 2. § 6 ja § 56 tulenevat uurimis-,

kaalutlemis- ja põhjendamiskohustust ei saa pidada täidetuks, kui kaalumisele kuuluvad asjaolud

on välja toodud ja põhjendused on koostanud üks menetlusosaline. Haldusorgan peab erinevaid

huvisid kaaluma ja neist ühe eelistamist põhjendama objektiivselt ja erapooletult. Kohus nõustub

kaebajatega, et kui vaidlustatud otsuse põhjenduste hulka kuuluvad vastused ettepanekuid ja

vastuväiteid esitanud isikutele on (vähemalt osaliselt) koostanud Arendaja, siis on see tõsiseks

aluseks kahelda planeerimismenetluse õiguspärases läbiviimises ja tulemuses. Eeltoodud otsuse

punkti 24 kohaselt kohtu hinnangul on see, et vastustaja ei ole piisavalt põhjendanud

detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmise vajadust (sh jätnud põhjendamata, miks ei kaaluta

sadama alternatiivseid asukoht), on jätnud kaalumata Meremuuseumi huvid ning on lubanud

Arendaja juhatuse liikmel osaleda menetluses vastustaja esindaja ja vastustaja seisukohtade

koostajana, piisav alus selleks, et vaidlustatud otsus tühistada. Punkti 24.4. kohaselt kohtu

hinnangul ei leidnud tõendamist, et maavanemale järelevalve teostamiseks esitatud ettepanekud

ja vastuväited ei olnud täielikud. Vastustaja esitas maavanemale edastatud ettepanekud ja

vastuväited oma 10.02.2020 avalduse lisadena, selle põhjal on vastustaja käsitlenud avaliku

väljapaneku ajal esitatuna järgmiste isikute ettepanekuid ja vastuväiteid: Käsmu küla

rannakinnistute elanikud ja kinnistuomanikud (34 inimest), MTÜ K, M, seltsing „K“, I K, S K,

Tartu Ülikool, Vihula valla dokumendiregistris (kättesaadav vastustaja kodulehe kaudu) on

registreeritud samade isikute kirjad, dokumendiregistris puudub üksnes I K ettepanek. Kuivõrd I

K ei ole ka maavanema juures toimunud ärakuulamisele kutsutud või seal osalenud isikute

hulgas, siis võis tema ettepanek tõesti jääda maavanemale edastamata. See ei saanud

järelevalvemenetluse tulemust mõjutada, kuna isiku seisukohad olid sarnased S K

seisukohtadega. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et olemas võiks olla veel mingeid avaliku

väljapaneku ajal esitatud, kuid maavanemale edastamata jäänud ettepanekuid ja vastuväiteid.

75. Tartu Ringkonnakohtu 27.04.2021 otsusega haldusasjas nr 3-18-787 jäeti

apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.03.2020 otsus muutmata (KoTo,

tõendite köide III, tl 16-30).

76. Enne eeltoodud maavanema heakskiitu ning ka Käsmu sadama detailplaneeringu

kehtestamist, s.o 10.08.2017 on Vihula Vallavolikogu otsustanud otsusega nr 188 Käsmu

35(55)

1-22-2637

sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused kinnitada (KoTo, tõendite

köide I, tl 28-33). Nii otsustati kuulutada välja Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse

seadmise konkurss ja kinnitada konkursi tingimused vastavalt otsuse lisale 1. Ka otsustati

kinnitada hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused vastavalt otsuse lisale 2 ning

kinnitada pakkumise esildis vastavalt otsuse lisale 3. Nähtuvalt lisast 1 Käsmu sadama

rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused punkti 2.2 kohaselt (KoTo, tõendite

köide I, tl 29) on konkursi korraldaja esmane eesmärk leida juriidiline isik, kes finantseeriks ja

korraldaks kehtestatud detailplaneeringulahenduse elluviimise, s.o ennekõike sadamarajatiste, -

hoonete, teede jms püstitamise ning vajadusel korraldaks kas ise või lepingulisel alusel rajatava

väikesadama opereerimist kogu hoonestusõiguse tähtaja jooksul. Ühtlasi on konkursi võitnud

isik kohustatud kandma kõik detailplaneeringu koostamisega seotud kulud ja keskkonnamõju

hindamisega seotud kulud. Nähtuvalt eeltoodud otsuse lisast 2 Hoonestusõiguse seadmise

lepingu põhitingimused punkti 4 kohaselt hoonestusõiguse omandamise tasu on 1 euro, mille

Hoonestaja tasub Hoonestusõiguse seadjale 30 päeva jooksul Lepingu jõustumisest arvates

(KoTo, tõendite köide, tl 32). Vihula Vallavolikogu 14.09.2017 otsusega nr 191 otsustati muuta

Vihula Vallavolikogu 10.08.2017 otsuse nr 188 „Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse

seadmise konkursi tingimuste kinnitamise lisa 1 selliselt, et punkt 5.1. sõnastada: „Pakkumiste

esitamise tähtaeg on 5. oktoober 2017 kell 10:00“, punkt 5.10 sõnastada selliselt: „Pakkumised

avatakse punktis 5.2 nimetatud aadressil 5. oktoobril 2017 kell 10:05, pakkujal on õigus viibida

pakkumiste avamise juures“ (KoTo, tõendite köide I, tl 34).

77. Haljala Vallavolikogu on 15.10.2019 võtnud vastu otsuse nr 122 Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ (KoTo, tõendite köide, tl 35), s.o

pärast Käsmu sadama detailplaneeringu kehtestamist Haljala Vallavolikogu 20.03.2018 otsusega

nr 39. Selle otsusega kuulutati välja Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise

konkurss ja kinnitati konkursi tingimused vastavalt otsuse lisale. Otsuse punkti 3 kohaselt

tunnistati kehtetuks Vihula Vallavolikogu 10.08.2017 otsus nr 188 „Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“. Eeltoodu põhjuseks on see, et

25.10.2017 moodustati Haljala valla ja Vihula valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus Haljala

vald, mis on ühinenud omavalitsuste üldõigusjärglane. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse

§ 141 lõike 41 alusel kehtivad ühinenud kohaliku omavalitsuse üksuste õigusaktid kuni

haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustatud Haljala valla õigusaktide

kehtestamiseni selle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kus need valdade ühinemiseni

kehtisid. Nähtuvalt Haljala Vallavalitsuse teatest (KoTo, tõendite köide I, tl 36) korraldab

kohalik omavalitsus avaliku konkursi hoonestusõiguse seadmiseks Käsmu külas asuvale

Merekooli tänav 5 krundile sadama ehitamiseks. Pakkumused tuli esitada hiljemalt 12.12.2019

kell 09.00 XXX. Kontaktisik Haljala Vallavalitsuses: A N, majandus- ja hankejuht (KoTo,

tõendite köide I, tl 36).

78. Haljala Vallavolikogu 28.01.2020 otsuse nr 132 Käsmu sadama hoonestusõiguse avaliku

konkursi tulemuste kinnitamine koos protokollidega (KoTo, tõendite köide I, tl 37-39) kohaselt

konkursi läbiviimise komisjon avas pakkumise 12.12.2019 pakkuja juuresolekul. Pakkumus

sisaldas kõiki vajalikke dokumente ja kinnitusi ning komisjon tunnistas pakkuja ja pakkumuse

vastavaks pakkumismenetluses osalemise tingimustele. Läbirääkimised pakkujaga ja pakkumuse

hindamine toimus komisjoni koosolekul 18.12.2019. Komisjon otsustas tunnistada Käsmu

sadama hoonestusõiguse seadmise konkursi võitjaks ainukese pakkuja, MTÜ K, väärtuspunktide

summaga 98, 59 ja esitada konkursi tulemused Haljala Vallavolikogule kinnitamiseks. Vastavalt

Haljala Vallavolikogu 15.10.2019 otsusega nr 122 kinnitatud Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste punktile 8.3 esitab konkursi korraldaja konkursi

tulemused Haljala Vallavolikogule kinnitamiseks. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse

§ 6 lõike 3 punkti 2 alusel ja lähtudes Haljala Vallavolikogu 15.10.2019 otsusest nr 122 „Käsmu

sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimuste kinnitamine“ ning avaliku

konkursi tulemustest Haljala Vallavolikogu otsustas punkti 1 kohaselt kinnitada Käsmu sadama

36(55)

1-22-2637

hoonestusõiguse seadmise konkursi võitjaks MTÜ K, registrikood XXX, ja otsustas sõlmida

hoonestusõiguse seadmise lepingu. Punkti 2 kohaselt otsus jõustub teatavakstegemisest. Punkti 3

kohaselt otsuse peale võib esitada haldusmenetluse seaduse § 71 alusel vaide Haljala

Vallavolikogule (asukohaga XXX) või halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lõike 1 alusel

kaebuse Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajasse (XXX) 30 päeva jooksul otsuse saamise päevast

arvates. Nähtuvalt Käsmu sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi komisjoni

12.12.2019 protokolli p-st 1.1. tähtajaks saabus üks pakkumine. Punkti 1.2. kohaselt pakkumuse

esitaja on MTÜ K. Punkti 2.1. kohaselt pakkuja ja pakkumuse kontrollimisel selgus, et mõlemad

vastavad pakkumismenetluses osalemise tingimustele. Punkti 2.2. kohaselt komisjon tunnistas

pakkumuse vastavaks. Samuti otsustati saata pakkujale järelepärimine: kas pakkumusele lisatud

hoonestusõiguse realiseerimise kavas on sattunud sisse trükiviga (1500)? Punkti 2.3. kohaselt

komisjon otsustas asuda pakkujaga läbirääkimistesse. Läbirääkimiste läbiviimiseks kutsuda

komisjon ja pakkuja 18. detsembril 2019 kell 14.00 Võsule. Nähtuvalt Käsmu sadama rajamiseks

hoonestusõiguse seadmise konkursi komisjoni protokollist 18.12.2019 oli päevakorras

läbirääkimised pakkujaga ja saabunud pakkumiste hindamine ja konkursi tulemuste esitamine

vallavolikogule kinnitamiseks. A. P tõi koosolekul välja, et pärast eelmist koosolekut 12.12.2019

komisjoni esimehe A N poolt saadetud kirjalikule järelepärimisele küsimusega, kas pakkumusele

lisatud hoonestusõiguse realiseerimise kavas on sattunud trükiviga (1500) vastas MTÜ K

esindaja X X: „Jah, tegemist on inimliku eksitusega, tegelik maksumus 1 500 000 eurot“.

Vastused ja kommentaarid pakkumuse kohta X X poolt olid järgmised: 30 päeva jooksul arvates

lepingu sõlmimisest esitatakse dokumentatsioon ehitusloa saamiseks; garantii on antud A AS

poolt; 2 alalist tasuta kohta: üks KOV-ile ja teine Merepäästele; vastab detailplaneeringule.

Komisjoni hinnangu kohaselt punktis A oli välja toodud, et hoonestamiskohustuse täitmise

tagamiseks antava garantii tõhususe hindamise aluseks on pakkumises näidatud garantiisumma

suhe planeeritud investeeringute suurusesse. Maksimaalsed väärtuspunktid (25) omistatakse

kogu investeeringu mahus garanteeritud pakkumisele. Väärtuspunktid arvutatakse põhimõttel

„suurim on parim“, st punktide arv=garantiisumma/planeeritud investeeringu summa *25.

Komisjoni hinne kriteeriumile (25% hindest) = 23, 59 p. Punktis B oli välja toodud, et

väärtuspunktid (skaala 0 kuni 5) arvutatakse põhimõttel „suurim on parim, st punktide arv=

omistatud hindepunktid/kõige kõrgemad hindepunktid*75. Kohal olnud 4 komisjoni liiget andsid

pakkumusele kõrgeimad hindepunktid, mis tulemuseks annab maksimaalsed väärtuspunktid=75

p. Punkti C kohaselt kriteeriumite summeerimisel on tulemuseks 98, 59 punkti. Vastavalt Käsmu

sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimustele otsustas konkursi

läbiviimise komisjon tunnistada Käsmu sadama hoonestusõiguse seadmise konkursi võitjaks

ainukese pakkuja MTÜ K väärtuspunktide summaga 98, 59. Otsustati esitada konkursi

tulemused Haljala Vallavolikogule kinnitamiseks.

79. Kohtueelsel uurimisel toimusid läbiotsimised nii Haljala Vallavalitsuses, Teenusekeskuses

Haljalas, advokaadibüroos X X, mis asub aadressil XXX kui ka Z OÜ-s, mida tõendavad kohtule

esitatud kolm läbiotsimisprotokolli (KoTo, tõendite köide I, tl 75-102). Kohtu hinnangul on

eeltoodud läbiotsimisprotokollide puhul tegemist lubatud tõenditega, sest vaidlus puudus selles,

et kõikide läbiotsimiste aluseks oli Viru Maakohtu määrus 25.06.2020 ning tõendamist ei

leidnud kohtuliku uurimise tulemusena see, et läbiotsimise teostamisel poleks järgitud

kitsendusi, mille seadmist eeluurimiskohtunik pidas põhjendatult põhjendatuks. Kaitsja

kaitseaktis olev väide, mille kohaselt eirati eeluurimiskohtuniku läbiotsimismääruses määratud

kitsendusi läbiotsimise teostamisel, on paljasõnaline. Samuti ei ole nõustumisväärne see, et enne

läbiotsimistaotluse koostamist oli usaldusväärselt kindel see, et mingit õigusabilepingut valla ja

X. X vahel pole sõlmitud valla esindamiseks Käsmu sadama detailplaneeringus ja et selleks ei

eksisteeri ka kirjalikku volitust. Arvestades süüdistuse sisu, oli kohtu hinnangul põhjendatud

kontrollida seda, kas Haljala valla 24.04.2018 vastuses toodu vastab tegelikkusele ning

läbiotsimise põhjendatust kinnitab ka see, et esines vajadus koguda ka muid tõendeid tõusetunud

kuriteokahtluse kontrollimiseks. Eeltoodut kinnitab ka see, et vahetult enne läbiotsimisi, s.o

37(55)

1-22-2637

29.05.2020 ilmunud ajalehe artikklis „Uue sadama rajamine lõi küla pooleks“ on süüdistatav X.

X avalikult üldsusele teatanud esindusõiguse olemasolust: „Ma olen jätkuvalt seisukohal, et

planeerimismenetlus oli alustatud valla poolt konkreetse territooriumi (mitte isiku) jaoks ja

selles menetluses ei olnud mul takistusi vastavalt valla käsundile valda esindada“.

80. I läbiotsimisprotokolli 30.06.2020 koos fototabeliga (KoTo, tõendite köide I, tl 75-86)

kohaselt oli läbiotsimise aluseks 25.06.2020 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kohtumäärus.

Läbiotsimise kohaks oli Haljala vallavalitsus (XXX) ja Teenuskeskus Haljalas (XXX). Protokolli

punkti 7 kohaselt enne läbiotsimist tehti Haljala vallavanem I L ettepanek anda välja

kohtumääruses märgitud objektid. Vastus ettepanekule oli järgnev: Olen nõus välja andma kõik

dokumendid, mis minu teada vallas olemas on. 2019. aastast alates on dokumendid kõik pilves

ning vanemad dokumendid asuvad serveris. Kuidas pilvest ja serverist dokumente kätte saab, ma

öelda ei oska. Kõik volitused, lepingud, otsused jne peavad olemas olema dokumendiregistris.

Samuti liiguvad alates 2018. aastast dokumendiregistris kõik arved ja maksed. Kui palju ja mis

summasid on tasutud X X ma öelda ei oska, seda peaks uurima raamatupidajalt. Samuti ei tea

mina, et X X oleks sõlmitud kliendilepingut või temale antud valla esindusõigust, mis puudutab

Käsmu sadama detailplaneeringut. Kui selline leping on olemas, siis tuleks seda otsida arhiivist

või dokumendiregistrist. Arhiivist X X seotud dokumentatsiooni ei leitud. Raamatupidaja M R

väljastas raamatupidamisprogrammist PMen väljatrükid vallavalitsuse ja Advokaadibüroo X OÜ

arvelduste kannetega 2014-2020 ning kassa/panga kannetega aastast 2015 kuni 2018.

Raamatupidaja M R sõnade kohaselt vallavalitsusel X X eraisikuga arveldusi

raamatupidamisprogrammist ei nähtu ja samuti ei nähtunud arveldusi 2014 aastal. Raamatupidaja

M R sõnade kohaselt on paberkandjal arved olemas arhiivis ning alates 2017 sügisest on arved

arvutis dokumendihalduses. M R otsis arhiivist 2015-2018 aasta arved vallavalitsuse ja

Advokaadibüroo X OÜ vahel, millest tehti koopiad. Raamatupidamise programmi väljatrükk

arvelduste kannetega, kassa/panga kannetega ja arvete koopiatega kokku 35-l lehel ühendatud

omavahel turvaklambriga nr W010730 ning võeti läbiotsimise käigus kaasa. Teenusekeskuses

olnud raamatupidaja M H väljastas vallavalitsuse ja Advokaadibüroo X OÜ vahelised arved

2018-2020 kohta. M H sõnade kohaselt puuduvad temal 2018 aasta arved 20180274, 20180475

ja 20180619 ja need peaks asuma Haljala vallavalitsuses. Vallavalitsuse ja Advokaadibüroo X

OÜ arved 2018-2020 kokku 16-l lehel ühendati omavahel turvaklambriga nr W010727 ning

võeti läbiotsimise käigus kaasa. Tehti koopiad I L, A K, A N sülearvutite kõvaketastest C.

81. II läbiotsimisprotokolli 30.06.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 87-96) kohaselt oli

läbiotsimise aluseks 22.06.2020 Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Liisa Nuudi

läbiotsimise taotlus, mis on rahuldatud kohtumäärusega Viru Maakohtu eeluurimiskohtuniku

Heili Sepa poolt 25.06.2020. Läbiotsimise kohaks advokaadibüroo X (registrikood XXX), mis

asub aadressil XXX. Protokolli punkti 7 kohaselt enne läbiotsimist tehti allutatud isikule X X

ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objektid. X X vastus ettepanekule: Kõik

materjalid annan vabatahtlikult välja. Alustame juristi arvutist, siis assistendi ja lõpuks siis minu

arvutist. Pean ütlema, et minul puudub alljärgnev dokumentatsioon: Vihula valla ja

vandeadvokaat X X või advokaadibüroo X X sõlmitud kliendileping õigusteenuse osutamiseks

seoses 12.06.2014.a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud üldplaneeringut muutva

Käsmu sadama detailplaneeringuga; Vihula valla volitus X X Vihula valla esindamiseks seoses

12.06.2014.a Vihula Vallavolikogu otsusega nr 51 algatatud üldplaneeringut muutva Käsmu

sadama detailplaneeringuga; Kliendilepingu/volituse alusel Vihula valla poolt X X

õigusabiteenuse/volituse täitmise eest tasumist kajastavad dokumendid ja muud sellesisulised

teabetalletused. J K kirjavahetus on võimalik kätte saada minu arvutist. See on kindlasti olemas.

I L ei ole suhelnud mitte kunagi, R M ei ole ma ka kunagi suhelnud, A K ei ole suhelnud, M T ei

ole ma ka suhelnud, T T on meil palju suhtlust, aga see on seotud MTÜ-ga K. Hoonestusõiguse

seadmise kohta on olemas leping. Kell on 15:03, liiguti vandeadvokaat X X tööarvuti juurde

(töömeili XXX), et läbiotsimismääruses väljatoodud ja menetleja poolt dikteeritud asjakohaste

otsingusõnade abil leida kriminaalmenetluse jaoks tähtsust omav materjal. A N on sisse löödud.

38(55)

1-22-2637

Leitud kaks kirjavahetust, mõlemad 27.01.2015 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 14.09.2015

kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 02.10.2015 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus

07.04.2016 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 02.05.2016 (viis kirja sama kuupäevaga).

Leitud üks kirjavahetus 11.07.2017 kuupäevaga. Leitud üks kirjavahetus 26.09.2017

kuupäevaga. X X ja N A: esitame CD-plaadil meilide kirjavahetust (mis otsingusõnadega välja

tulid) kahtlustuses välja toodud perioodi osas 08. mai-08. september 2017. Läbiotsimise käigus

fotografeeriti ning läbiotsimiskäiku videosalvestati.

82. III läbiotsimisprotokoll 30.06.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 101-102), mille kohaselt

läbiotsimise aluseks on 22.06.2020 Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Liisa Nuudi

läbiotsimise taotlus, mis on kinnitatud 25.06.2020 Viru Maakohtu eeluurimiskohtunik Heili Sepa

poolt. Läbiotsimise kohaks on Z OÜ (registrikood XXX) asukohas aadressil XXX asuvates

Vihula valla/Haljala valla poolt kasutatavates serverites. Protokolli punktis 6 oli ära toodud

läbiotsimise käik, mille kohaselt A J vastus ettepanekule oli, et Z OÜ pakub.EE tippdomeeni

registripidajana teenust nii haljala.ee kui ka vihula.ee domeenile ja haldab mõlema domeeni DNS

nimeserveriteenust. Domeenide elektronposti Z OÜ serverites majutatud ei ole. Haljala.ee

domeeni elektronpost on DNS nimeserveriteenuse abil suunatud aadressile haljala-

ww.mail.protection.outlook.com, mis viitab Microsofti teenuste kasutamisele. Vihula.ee

domeeni elektronpost on DNS nimeserveriteenuse abil suunatud aadressile XXX, kuid server

sellega seotud elektronposti vastu ei võta, kuna vihula.ee serveriteenuse pakkumine on Z OÜ

osalt lõpetatud 2019.a juulis. Kodulehed XXX ja XXX on suunatud IP-aadressi järgi riigi võrku.

83. Vaatlusprotokolli 11.06.2020 koos lisa DVD-plaadiga (KoTo, tõendite köide I, tl 103-108)

kohaselt on vaadeldavaks objektiks Vihula Vallavalitsuse SEB konto XXX (Vihula Vallavalitsus

registrikood, 75023482 (alates 24.01.2018 pangasüsteemis ühendatud Haljala Vallavalitsusega,

registrikood 75013144). Protokolli punktis 1.1 nimetatud andmed on AS-ilt SEB Pank

10.06.2020 välja nõutud (päring nr 3.2-1/11427-14) ja AS SEB Pank poolt 11.06.2020

digitaalselt (vastuskiri nr 26078895) Politsei- ja Piirivalveametile edastatud. Vaatlust tehti

arvelduskontodele aastast 01.01.2014 kuni 31.12.2017 ning vaatlus kajastab vaid endise Vihula

Vallavalitsuse ja advokaadibüroo X OÜ vahel rahalisi liikumisi. Ükski vaadeldud arveldus pole

seotud Käsmu sadama detailplaneeringus osutatud nõustamisega. Seega on eeltoodud tõendiga

tõendatud see, et advokaadibüroole X OÜ ega ka X X endale ei ole tehtud ühtegi makset

nõustamise eest Käsmu sadama detailplaneeringuga seoses.

84. Vaatlusprotokolli 06.07.2020 (KoTo, tõendite köide I, tl 109-110) kohaselt on vaadeldavaks

objektiks 30.06.2020 Haljala vallavalitsuse (XXX) ja Teenuskeskus Haljalas (XXX läbiotsimisel

edastatud andmekandja koopiafailidega. Haljala valla lepinguline partner V OÜ, I P isikus, andis

02.07.2020 väljanõutud päringuga PPA-le üle sharepointi keskkonnas arhiveeritud e-postkasti

arhiivid urmas.pst. Punktis 4 on ära toodud vaatluse käik: urmas.pst arhiiv kopeeriti I P arvutist

Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei kriminaalteabebüroo digikriminalistikakeskuse

kuuluvale välisele andmekandjale. Arhiiv salvestati faili nimega XXX kogumahuga 0,9GB,

SHA1 kontrollsumma XXX. Koopiafailide avamiseks käivitada „Open Case.exe“ kaustas

„Portable Case 2020-07-04 15447“. Punkti 5 kohaselt vaadeldud esemed jäävad kriminaalasja

juurde. Vaadeldud eseme koopiafailid ja jäädvustatud fotod asuvad Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei andmehoidlas. Kohtu hinnangul on eeltoodud tõendist selgelt nähtuv see,

mil viisil saadi juurdepääs arhiveeritud e-postkasti urmas.pst, s.o Haljala valla lepinguline

partner V OÜ esindaja I P andis 02.07.2020 eeltoodu välja PPA päringu alusel. Kui süüdistataval

või kaitsjal tekkis kahtlus eeltoodu tegelikkusele vastavuses, siis oli võimalik taotleda

kaitsjapoolse tõendina tunnistajana I P ülekuulamist, mida efektiivse kaitse teostamiseks

vajalikuks aga ei peetud.

85. Kohus võttis tõendina vastu vaatlusprotokolli 27.07.2020 koos lisadega, s.o pakkumine-

äriplaan Käsmu sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile 12.12.2019.a; MTÜ K

äriplaan ja finantseerimine; garantiikiri 12.12.2019; pakkumise esildis 12.12.2019.a; Käsmu

39(55)

1-22-2637

sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimused; hoonestusõiguse seadmise

lepingu põhitingimused; hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused (KoTo, tõendite

köide I, tl 111-130). Nimetatud protokolli punkti 1 kohaselt on vaadeldavateks objektideks

30.06.2020 asukohas XXX(Advokaadibüroo X; reg-kood XXX), läbiotsimisel kaasa võetud

dokumendid: 1) Käsmu Sadama rajamiseks seatava hoonestusõiguse konkursile, Võsu, 12.

detsember 2019 5-l lehel; Garantiikiri, Tallinnas, 12. detsember 2019 ühel lehel; Pakkumise

esildis (pakkuja MTÜ K) ühel lehel; 2) Käsmu Sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise

konkursi tingimused, Haljala Vallavolikogu .aprillil 2018 otsusele nr 5-l lehel; 3)

Hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimused 2-l lehel; 4) Hoonestusõiguse seadmise

lepingu põhitingimused 2-l lehel. Nimetatud dokumendid olid ära võetud Liis Sarapuu töölaua

sahtlist MTÜ K kollasest kaustast. Samuti iga dokumendile oli pandud käsitsi kirja

„Advokaadisaladus AdvS § 43 lg 3“, nimi: N. A ning allkiri. Arvestades eeltoodud dokumentide

sisu ja leidmise kohta, siis on tõendatud see, et advokaadibüroos X X tegeleti Käsmu sadama

rajamiseks seatava hoonestusõigusega seotud dokumentatsiooniga, kuna näha on nii Käsmu

sadama rajamiseks hoonestusõiguse seadmise konkursi tingimustes tehtud parandusi (vt p 4.2,

5.8.5.12) kui ka hoonestusõiguse seadmise lepingu põhitingimustes tehtud parandusi (vt 5.3, 11,

12 ja 14).

86. Haljala vallavalitsuse vastusest teabenõudele 01.04.2018 (KoTo, tõendite köide II, tl 14)

nähtub see, et nimetatud kirja kohaselt on Haljala vallavalitsuse vallasekretär R M vastanud H L

teabenõudele punktis 1, et Vihula Vallavalitsuse dokumendiregistris on aastatel 2016 ja 2017

Advokaadibüroo X OÜ-ga registreeritud üks õigusabi leping nr 12-2/50, mis käsitleb MTÜ V

esindamist vaidluses Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametiga. Leping on sõlmitud

20. oktoobril 2017 ja lõpetatud 1. novembril 2017 (leping lisatud manusena). Punktis 2 on

vastatud, et teabenõude punkt 2, milles soovite Advokaadibüroo X OÜ või eraisik X X poolt

õigusabi korras teostatud tööde nimekirja ei ole võimalik teabenõude korras väljastada, kuna

dokumendiregistris vastavaid lepinguid ei ole. Advokaadibüroo X OÜ või eraisik X X poolt

Vihula Vallavalitsusele ilma lepinguta teostatud õigusabi teenuste nimekirja koostamine ja selle

väljastamine ei ole täidetav teabenõude korras.

87. Haljala vallavalitsuse vastuse teabenõudele 24.04.2018 (KoTo, tõendite köide II, tl 15)

kohaselt vastas Haljala Vallavalitsuse vallasekretär R M H L punktis 1, et Teile 01.04.2018 nr

14-5/174-1 edastatud teabenõude vastuses edastasime kõik andmed Advokaadibüroo X OÜ või

eraisik X X poolt õigusabi korras teostatud tööde eest tasumise kohta. Punkti 2 kohaselt 08.

septembril 2017 Lääne-Viru maavanema juures Käsmu sadama DP järelevalve menetluses

esindas endise Vihula valla vallavanem A N sõnade kohaselt X X Vihula valda suulise volituse

alusel, mille vallavanem A N andis maavanema juures toimunud esmakordsel kohtumisel ning

kirjalikku volitust vormistatud ei ole.

II X X inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täidetus

88. KarS § 3001

lg 1 näeb ette vastutuse korruptsioonivastases seaduses kehtestatud

toimingupiirangu teadvas rikkumise eest suures ulatuses ja selle paragrahvi teine lõige sätestab

vastutuse sama teo eest, kui see on toime pandud eriti suures ulatuses. Kuivõrd KarS § 3001

viitab korruptsioonivastasele seadusele, tuleb seda karistusnormi lugeda koostoimes nimetatud

seadusega, eeskätt KVS §-ga 11. Süüdistusaktis kirjeldatud sündmuste ajal kehtinud KVS § 11 lg

1 sätestas: Ametiisikul on keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis

võib mõjutada toimingut või otsust;

40(55)

1-22-2637

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. 2019. a alguses jõustus seadusemuudatus, mille

kohaselt sõna „kui“ ja kooloni vahele lisandus lauseosa: „esineb vähemalt üks järgmistest

asjaoludest“.

89. Eeltoodust tulenevalt on toimingupiirangu rikkumise esmaseks eelduseks seega see, et

toimepanija on ametiisik. Käesoleval juhul olid kohtumenetluse pooled eeltoodu osas

eriarvamusel. Prokuratuuri süüdistuskõnes puudub tõendipõhine analüüs, kust nähtuks, miks

riiklikku süüdistusfunktsiooni kandja leiab, et süüdistuses ära toodud ajavahemikul, s.o

17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) oli X X ametiisik. Piirdutud on asjakohase süüdistuse sisu

kopeerimisega süüdistuskõnesse ning lisatud on üksnes kaks lauset (Ka kohtupraktika on

kinnitanud, et vandeadvokaadid saavad olla ametiisikuteks. Näiteks U A kaasus). Kohtu

hinnangul on U A kohtuasja nr 1-20-4858 tehiolud märkimisväärselt erinevad, kuna selles asjas

sõlmiti Advokaadiühing A. A OÜ, Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu ja käsundit täitev

advokaat U A vahel kliendileping. KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 kohaselt on ametiisik

füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, muuhulgas isik, kes täidab talle

pandud ülesandeid ajutiselt, tasu eest või tasuta, lepingu või nimetamise alusel. Seega on

ametiisiku kui füüsilise isiku keskseks tunnuseks ametiseisund ja avaliku ülesande täitmine, mis

tähendab seda, et ametiisiku mõistet sisustatakse funktsionaalselt, lähtudes isiku ülesannetest ja

nendega kaasnevast pädevusest. Otsustamaks, kas isik on käsitatav ametiisikuna, tuleb selgitada,

kas ta täidab enda ülesannete ja pädevuse raames avalikke ülesandeid. Funktsionaalset tõlgendust

toetab ka Riigikohtu praktika, millest nähtub, et ametiisiku staatuse üle otsustamisel on

määravaks, kas etteheidetav tegu on pandud toime avalikke ülesandeid täites või mitte

(Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-12-14, p 9.3). Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on omaks

võetud seisukoht, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile,

kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded.

Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti

või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust,

mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik

juriidiline isik. (Vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-19-14, p 11.)

90. KVS § 2 lg 1 kohaselt ametiseisund seisneb õigusaktist, tehingust või asutuse

töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise

isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele

või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu

juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend,

samuti

asutuse

siseakt;

2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele

isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist

tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka

menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

91. Süüdistatav X. X eitas toimingupiirangu rikkumise toimepanemist süüdistuses toodud ajal,

tuues välja, et ta ei olnud vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni 08.09.2017 (k.a) Vihula vallas

ametiisik, kellel oli avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund. Nii on süüdistatav X. X andnud

järgmised ütlused seoses kaitsja küsimusega, kas keegi informeeris sind selles detailplaneeringu

menetluses, et sa võid olla ametiisik valda esindades või vallale juriidilist nõu andes: „Sellest ei

andnud mulle isegi teavitust mitte ei halduskohus ega ringkonnakohus, sellest sain ma teada, et

ma olen ametiisik läbiotsimismäärusest ja mulle esitatud kahtlustusest. Teate, ma ütlen, et kuni

tänase päevani ma ei suuda seda konstruktsiooni enda jaoks selgeks mõelda, et mil viisil ma

selleks ametiisikuks sain. Vastus on ei, keegi ei informeerinud, et ma võin olla ametiisik. Ütleme

niimoodi, et minu jaoks see igal juhul elementaarne ei ole ja nüüd kui ma olen seda kohaliku

41(55)

1-22-2637

omavalitsuse inimestega siiski pidanud vajalikuks, siis ka nemad on pisut üllatunud, mis pisut

üllatunud, nad on täiesti üllatunud, et sellise konstruktsiooniga on võimalik ühesõnaga üldse

ametiisiku staatust määratleda, kus sul on õigused ja kohustused “. (KoTo, tõendite köide V, tl

170 pöördel-171). Seoses kaitsja küsimusega, kuidas hindad, kas isikul on võimalik ise endale

ametiseisund võtta või luua on süüdistatav vastanud: „ Ütleks, et Eesti kehtivas õiguses see

võimalik ei ole, et ma ise võtan endale ametiseisundi“. (KoTo, tõendite köide V, tl 173 pöördel).

Lisaks on süüdistatav andnud järgmised ütlused seoses talle esitatud süüdistusega: „Minule

ühtegi ülesannet mingite kirjade koostamisel ei pannud keegi ja ma ei oleks sellega mitte mingi

valemiga nõus olnud sellepärast, et 2017. a, millal see kõik toimus oli meil bürool nii palju tööd,

et ühegi sellise MTÜ tööga mul lihtsalt füüsiliselt ei olnud aega tegeleda. (KoTo, tõendite köide

V, tl 156 pöördel-157). Detailplaneeringu teemal ei ole mina vallas tegelikult suhelnud mitte

kellegagi enam kui ma olen suhelnud, see on see õnnetu telefonikõne. Tõesti, see on õnnetu

telefonikõne, kui A. N mulle, see oli vist 08.09.2017 kui oli maavanema järelevalve hommikul

helistas, ei see ei olnud hommikul. Ma ise olin sellel päeval Tallinnas kohtus ja ma tean, et ma

plaanisin sinna kindlasti minna sellele maavanema järelevalvesse, kuna meid oli teavitatud, et

sinna on mõistlik minna ja T me sinna plaanisime minna ja me läksimegi sinna, aga ma arvan, et

see oli mingi väga vähe aega enne seda, kui mulle helistab A. N ja ütleb, et ta on absoluutselt

haige. Võimalik, et ta rääkis, mis tal viga ka on, et kindlasti, et läheb sinna I. L, et kas sa saad

minna ja I aidata.(KoTo, tõendite köide V, tl 157 pöördel). U. O ei ole päris kindlasti suhelnud

rohkem kui e-kirjavahetus, mis siis vastavalt nii nagu Heiti ütles, et saada need kirjad igaks

juhuks sina ka U. O. Mina sain niimoodi aru, et võib-olla siin mul on jälle see mälupilt niimoodi,

et mis on siit kohtuistungilt juurde tulnud. Minule teadaolevalt oligi see nõnda, et H ütles saada

sa U ja U siis ise vaatab, et mis nendega teha, et me oleme niimoodi vallas kokku leppinud.

Kirjad teeb K, K saadab sulle ja vahest saadab planeerijale, tema kooskõlastab need ära ja

saadab ka valda, aga ma ei hakanud täpsustama. Ütles, et saada O, saatsin O, see oli minu roll,

tõesti selle kirja saatmine. Ma võin öelda, et U. O ma tunnen ja ütlen talle tere ja see on kõik ja

A. N ma tunnen ka ja ütlen talle tere. Me ei ole niimoodi, et me saame nüüd kuskil kokku ja me

läheme nagu jututama, oi ei. (KoTo, tõendite köide V, 158). Detailplaneeringu teemal ma pigem

arvan, et mul nüüd on ka need mälupildid, siis kui tekkis juba see kohtumenetlus, siis ma

suhtlesin kindlasti I. L, aga teisi ma nüüd küll ei pakuks välja, et ma oleksin suhelnud. See ei

olnud minu ülesanne. Tõesti see ei olnud minu teema ja mul ei olnud vaja kellegagi suhelda.

Milleks? Mul ei olnud mingisugust kokkulepet, et ma teen mingeid haldusakte, mul ei olnud

kokkulepet, et ma valmistan midagi ette, et ma nõustan neid selles konkreetses detailplaneeringu

menetluses. Ilmselt kui keegi valla ametnikest oleks mulle helistanud, kuna meil olid mitmed

kohtumenetlused, mida meie büroo hoidis, ma oleks võinud talle vastata, aga ma tõesti ei

mäleta, et mul oleks, pigem ma ütleks, et ei ole. (KoTo, tõendite köide V, 158). Seoses

maavanema järelvalvemenetluse arutelul osalemisega on süüdistatav X. X andnud järgmised

ütlused: „Kui ma õigesti mäletan esimene oli 17.08, millest ma ka eelnevalt vist peatusin, et see

oli mu lapse sünnipäev, kuhu ma siis läksin, et üritada leida kompromissi selle võimaliku

ligipääsu alale, et sinna sadamale ülikooliga see servituudi alaga ja seda palus mul H minna

sadama esindajana. Ta ütles, et sa oled ikkagi kursis, et sa enam vähem tead, et see nurk tuleb

ära lõigata ja mida rohkem seda parem ja parem oleks kui aeda ka ei tuleks, siis ma sinna

läksingi. Teine oli siis 8. septembril, mis siis oli A. N poolt palutud, et ma esindaksin valda. Ma

oleks läinud sinna ise, sest see planeering kindlasti mulle huvi pakkus sellel hetkel juba, et ka

maavanema juures üks kord juba käidud, et läksin ka siis järgmist korda ja siis ma juba

selgitasin, et kes mind veel ütles, et kui ma lähen, et siis mida ma seal teeksin.“ (KoTo, tõendite

köide V, tl 163 pöördel). Tartu Ülikool esitas siis, ütleme niimoodi, et mina seda ei tea, et ta on

kogu aeg koostanud mingit e-kirjavahetust ja niimoodi kuskile saatnud. Ma sain seda tõesti siin

42(55)

1-22-2637

kriminaalmenetluses teada selles mõttes ja seal oli ka all lause, et saata edasi valla juriidilisele

nõustajale X. X. Ütleme niimoodi, et kuna vallast ja igalt poolt on tehtud läbiotsimised k.a meie

büroost ja sellist e-kirja minu mailboksist ei ole leitud, siis seda kirja mulle edasi kindlasti ei ole

saadetud ja mina seda kirja näen, kuna ma ei olnud adressaatide loetelus, siis ma olen sellega

nüüd tutvunud, siis kui ma sain kriminaaltoimikuga tutvuda. Nii et saan seda lugeda, mis seal

olid. Vallavanem on volitanud mind üks kord suuliselt telefonitsi 8. septembril tund aega enne

maavanema järelevalve koosolekut. Vallavanem ei ole mind volitanud mitte kunagi mitte mingil

viisil ühelgi teisel koosolekul osalema. Ma osalesin sellel koosolekul absoluutselt ühemõtteliselt

kui MTÜ esindaja (KoTo, tõendite köide V, 164 pöördel). Kuna seda kirja mulle ei saadetud,

siis ma ei saanud ka varasemalt öelda, et kuulge ma ei ole juriidiline nõustaja. Ma olin MTÜ

esindaja, et oleks võib-olla adressaatidena mina olnud seal oleks ma reageerinud, aga kuna see

mulle ei tulnud, siis ilmselt on kirjavahetusega tegemist, mis on toimunud, kus mind ei ole

osalejate ringis. (KoTo, tõendite köide V, tl 165). Telefonikõne sisu osas A. N on süüdistatav X.

X andnud järgmised ütlused: „Ka see on mul meeles, nii kummaline kui see ei ole, aga kuna see

on elu muutev sündmus, siis võib-olla on hea, et see mul meeles on. Ta ütles, et tere X kuule, et

kas sina lähed sinna maavanema järelevalvesse, ma ütlesin, et jah. Mul on isegi meeles, et olin

juba kuskil seal ja maavalitsuse juures. Ütlesin, et lähen, lähen, et T läheme mõlemad. Kuule, et

ma olen haigeks jäänud, et ma ise ei saa tulla, et meilt läheb I ja tal oleks nagu tuge vaja. Ma

ütlesin, et oh milles küsimus, lähen, olen toeks kõik OK. See oligi see, niimoodi ma sinna täpselt,

see oli A. N kontakt, aga kuna ma sinna ise läksin, siis ma ütlen, et sellest hetkest“. (KoTo,

tõendite köide V, tl 165 pöördel). Ka on süüdistatav X.X välja toonud enda ütlustes, et

vallavanem A. N varem mingit juttu ei olnud, sest A. N pidi sinna ise tulema koos I. L ja olgu

neetud see tema haigestumine. (KoTo, tõendite köide V, tl 165 pöördel). Seoses kaitsja

küsimusega, miks sa väitsid sellel nõupidamise alguses tutvustusringis, et sul on vallaga

õigusabileping sõlmitud ja volitus valla esindamiseks on süüdistatav X. X vastanud: „Ma võiksin

tänase päeva, kui ma olen XXX saanud öelda, et see on võib-olla mu elu kõige suurem rumalus,

mis üldse ma teinud olen, aga nii ta läks ja teha pole midagi. Tegelikult seda lepingut ei olnud ja

bluff, mis vahetevahel õigustab, sedapuhku on toonud mind kohtu ette. Häbiga pean tunnistama

ja käitusin vandeadvokaadile absoluutselt mitte kohaselt ja bluffisin.“ (KoTo, tõendite köide V,

tl 165 pöördel). Seoses kaitsja küsimusega, kas süüdistatav oli selle läbi mõelnud, et nii ütleb on

X. X vastanud: „Ei, see oligi nii, et tavaliselt sa satud situatsiooni, mida sul on aega läbi

mõelda, seal läks see asi nagu kuidagipidi selgelt üle võlli ja ilmselt mõtlemine on reeglina

olnud mu tugevam külg, sedapuhku võib-olla üks väheseid kordi, kus ta elus mind maha jättis ja

ma käitusin viisil, kuidas ma ei oleks kindlasti pidanud käituma ja ütlesin asju, mida ma päris

kindlasti ei oleks pidanud ütlema, aga takkajärgi kogu sellele asjale mõeldes, et isegi kui ma

oleks, kui nüüd lähtuda sellest süüdistuse loogikast, isegi kui ma oleks öelnud, ma esindan valda

ja siis oleks öeldud, et sa ei saa valda esindada, ma oleks öelnud no okei ma ei esinda valda, siis

oleks see ju käsitletav meie süüdistuse loogika järgi nagu kuriteo katsena juba praeguseks

hetkeks see minu üks lause.“(KoTo, tõendite köide V, tl 166 pöördel).

92. Tunnistaja A N ütluste kohaselt (KoTo, IV köide, tl 98-120) oli ta Vihula vallavanem 2013

kuni 2017, novembrikuud, valimisest valimiseni. Ta pakkus välja, et X hakkas tegelema Käsmu

sadamaga 2016-2017, päris täpselt ei mäleta. Küsimusele seoses X X rolliga seoses Käsmu

sadamaga on tunnistaja vastanud: „Noh väga üldsõnaliselt öeldes siis ta vormistas vallapoolsed

seisukohad kirjadena juriidiliselt korrektsena. Tasumine teenuse eest toimus üldjuhul arve

alusel. Esimeste keiside puhul kindlasti ei olnud (mingisugust lepingut koostatud teenuse

osutamise jaoks), aga ta nagu ei mäleta. Ta ei julge siin praegu öelda, kas oli või ei olnud“.

Küsimusele seoses sellega, kas süüdistatav võttis alati tasu oma töö eest on tunnistaja vastanud:

„Ma arvan küll, aga mürki ei võta, jah. Mingid asjad võisid olla kuskil ühe arve peal koos.

43(55)

1-22-2637

Mahud olid ju tegelikult sellised, mis ei nõudnud mingit hanget, igasuguse lihthanke

piirmäärani, et meie kasutasime juriidilist teenust vallale. Ma pidasin seda õigeks“. Seoses

küsimusega, et kas võis olla ka mingisuguseid olukordi, kus süüdistatav tegi tasuta vallale tööd

on tunnistaja vastanud: „Ma nii küll ei julge öelda“. Seoses küsimusega, kas X X mingis muus

valdkonnas (peale kirjade koostamise) teda veel aitas seoses Käsmu sadamaga on tunnistaja

vastanud: „Ei. A, jah, okei kui maakondlik järelevalve oli, siis ta oli minuga koos esimesel

kohtumisel maavalitsuses ja teisel kohtumisel koos minu asendajaga ka lihtsalt sel põhjusel, et

kui asi kisub väga juriidiliseks, et siis ma võin hätta jääda“. Küsimusele, kas süüdistatav oli

kaasas kui jurist on tunnistaja vastanud: „Jah, juriidiline nõuandja, ütleme nii“. Küsimusele, kas

prokurör saab õigesti aru, et X X osales seal (maavanema järelevalvemenetluses) Vihula valla

poolt on tunnistaja vastanud: „Minu teada küll“. Veel on tunnistaja välja toonud seoses

küsimusega, et mille alusel X X sinna koosolekule siis saadeti või mis põhjusel: „Minu

suusõnaline palve asendajale esimesel korral tõenäoliselt isiklik palve, et kas X X on võimalus

kaasa tulla ja teisel korral tõenäoliselt oli siis minu soovitus enda asendajale, et võta kaasa“.

Tunnistaja ei mäletanud seda, kas teisel korral ta ise suhtles X X seoses sellega, et ta võiks minna

sinna maavanema järelevalve koosolekule. Tunnistaja on välja toonud, et 2020. a jaanuaris kui

oli avaliku konkursi dokumentide avamine sai ta teada, et Küllike on juhatuse liige. Ta teadis, et

süüdistatav on MTÜ-ga seotud. Ta teadis, et süüdistatav on samamoodi nagu vald huvitatud

sadama rajamisest. Nii nagu enamus Käsmu külast oli huvitatud. Esialgu ei pannud seda asja

nagu kokku (et X X on hoopis juhatuse liige), aga hiljem ta sai aru jah, et see eelnev tegevus on,

ei ole päris see, mis tehakse. Tunnistaja on ka välja toonud, et ta vallavanemana suutis olla

kõikide asjadega kursis ja ta ei allkirjastanud ühtegi kirja, mille sisu ei olnud varem tema poolt

kokku lepitud.

93. Eeltoodud tunnistaja A. N ütlustest nähtub seega see, et ta pakkus välja, et X hakkas

tegelema Käsmu sadamaga 2016-2017, päris täpselt ei mäleta. Süüdistuse kohaselt X X

toimingupiirangu rikkumine seisnes selles, et ta osales ametiisikuna avaliku ülesande täitmisel

jätkuvalt vähemalt alates 17.08.2016. Nimetatud kuupäeval on Vihula valla vallavanem A N

saatnud vähemalt seitse kirja (Tartu Ülikoolile, Kultuuriministeeriumile, Kaitseministeeriumile,

Keskkonnaamet, Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet), mille koostajaks on

kirjade kohaselt K K, mida tõendavad ka kaitsja poolt kohtule esitatud tõendid (KoTo, tõendite

köide III, tl 41-50) ning küsitakse planeeringualale jääva kinnisasja omaniku arvamust valminud

detailplaneeringu lahendusele või soovitakse kooskõlastada detailplaneeringut (KoTo, tõendite

köide III, tl 31-40). Seda, et eeltoodud kirjade koostamisega puutub X X igasugune puutumus

tõendab ka 16.08.2016 kell 2:35 K K e-kiri I L ning viimase vastuskiri samal kuupäeval kell

14:44 K K. Nimetatud e-kirjadest nähtub see, et K K küsib, kas koostatud tekst on sobiv välja

saatmiseks (OK?). I L vastab ok. Kui kõrvutada selle e-kirja sisu Vihula Vallavalitsuse

17.08.2016 kirja nr 7-1/9-42 sisuga ja Vihula Vallavalitsuse 17.08.2016 kirja nr 7-1/9-41 sisuga

(KoTo, tõendite köide II, tl 33-34 ja 31-32), siis need on samasisulised. Ka nähtub K

K16.08.2016 e-kirjast kell 15:09, et ta saatis e-mailile Vihula Vallavalitsus kaks kirja, mis on

adresseeritud Tartu Ülikoolile ja Kultuuriministeeriumile (KoTo, tõendite köide III, tl 52).

Tunnistaja K. K on enda ütlustes välja toonud (KoTo, IV köide, tl 195 pöördel), et 16.08.2016 e-

mail koos manustega tunduvad olevat need kooskõlastamiseks esitamise kirjad ja need on tema

koostatud. Samuti on ta andud ütlused, mille kohaselt kaks dokumenti, s.o Vihula Vallavalitsuse

kiri 17.08.2016 Tartu Ülikoolile on tema koostatud. Ivariga ilmselt rääkis ta enne läbi.

94. Kohus võttis tõendina vastu K V e-kirja 18.08.2017, mille teemaks on Käsmu sadama

detailplaneeringust ja mis on adresseeritud A N ja J K ning koopia sellest on saadetud ka H P ja

V P (KoTo, tõendite köide II, tl 20). Nimetatud kirja lõpus palub K V saata kirja ka valla

juriidilisele nõustajale pr X X. Sellest kirjast nähtub see, et tänatakse eilse kohtumise eest ning

korrati üle eilsed peamised kokkulepped ja edasised sammud. Nimetatud kiri annab aluse asuda

seisukohale, et sellel kohtumisel jäi Tartu Ülikooli esindajatele mulje, et X X oli valla

juriidiliseks nõustajaks. Nii on ka tunnistaja K V kohtuistungil ütlusi andes vastanud, et tollel

44(55)

1-22-2637

konkreetsel kohtumisel kindlasti jah jäi mulje, et X. X oli n-ö valla juriidilise esindajana seal

koosolekul (KoTo, IV köide, tl 150 pöördel). Kohtu hinnangul ei tõenda eeltoodud e-kiri, et X X

oli ametiisikuks süüdistuses toodud ajal KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes. Ka siin ei saa

samalaadselt maavanema järelvalvemenetluses X X osaluse osas välistada bluffimist või

ekslikku muljet selles osas, kellena X X täpselt osales aset leidnud koosolekul, kas MTÜ K

esindajana, piirinaabrina või valla juriidilise nõustajana. Seda kinnitavad ka tunnistaja V. P

ütlused, kes on välja toonud, et tema osales ainult ühel maavalitsuses toimunud koosolekul

(KoTo, tõendite köide IV, tl 202). Ta on ka seoses eeltoodud kohtumisega välja toonud järgneva:

„ Seal tekkis küsimus, keda X. X esindab ja siis X. X väitis, et ta esindab valda ja sellega

aktsepteeriti, koosolek toimus. X. X esindas sellel koosolekul valda meile teadaolevalt. Tal olid

oma seisukohad ja tema esindas valla seisukohti, inimesed esitasid oma seisukohti ja nii see

protsess käibki. Viis inimest seal viibis: maavalitsuse esindaja, valla esindaja, kolm ülikooli

esindajat ja rohkem inimesi ei olnud. Seal nagu MTÜ esindajat formaalselt ei olnudki seal“

(KoTo, IV köide, tl 200 pöördel-201). Eeltoodud tunnistaja ütlustega haakuvad tunnistaja H. P

ütlused (KoTo, V köide, tl 38 pöördel), kes on seoses eeltoodud kohtumisega maavalitsuses välja

toonud järgneva: „Ma ei mäleta, kas X. X esitles ennast selliselt või mitte, nüüd jään siin hätta,

kas valla juriidilise nõustajana või mitte, võimalik, et see niimoodi oli, aga see, et X. X esindab

valda see oli päris selge, sellisel kaalutlusel sai kirja lõppu pandud“ (KoTo, V köide, tl 38

pöördel). Eeltoodud tunnistaja on ka lisaks veel välja toonud: „Minu mäletamisel mingit

kirjalikku volitust küll ei esitatud, pigem oli see mulje. Tegelikult kui võtta siis kogu see maadega

esmane huvi oli tegelikult sadama arendajal, maade vahetamise asju arutatigi sellepärast, et

teha sadamale ligipääs paremaks ja avaramaks, loomulikult neil olid seal omad huvid“ (KoTo,

V köide, tl 40).

95. Haljala vallavalitsuse vastusest teabenõudele 24.04.2018 (KoTo, tõendite köide II, tl 15)

nähtub see, et Haljala Vallavalitsuse vallasekretär R Mvastas H L punktis 1, et Teile 01.04.2018

nr 14-5/174-1 edastatud teabenõude vastuses edastasime kõik andmed Advokaadibüroo X OÜ

või eraisik X X poolt õigusabi korras teostatud tööde eest tasumise kohta. Punkti 2 kohaselt 08.

septembril 2017 Lääne-Viru maavanema juures Käsmu sadama DP järelevalve menetluses

esindas endise Vihula valla vallavanem A N sõnade kohaselt X X Vihula valda suulise volituse

alusel, mille vallavanem A N andis maavanema juures toimunud esmakordsel kohtumisel ning

kirjalikku volitust vormistatud ei ole. Kohtu hinnangul ei anna ka eeltoodud vastus teabenõudele

alust asuda seisukohale, et X X oli Vihula valla ametiisikuks 08.09.2017, mil toimus Lääne-Viru

maavanema juures Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus. Seda seetõttu, et usaldusväärselt

ei leidnud kohtuliku uurimisel tulemusena tõendamist see, et X X kui füüsilisel isikul oli

ametiseisund KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 mõttes. Nii ei kinnita ükski kohtule esitatud tõend

seda, et süüdistatav X. X oleks esinenud tehingust tulenev kohustus avaliku ülesande täitmisel.

Nõustumisväärne on ka see, et Eesti Vabariigis ei ole võimalik omaalgatuslikult hakata

ametiisikuks ja seda ei väära ka see kui ollakse mõjuvõimas, sest KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg

1 tuleneb üheselt, et ülesanded peavad olema füüsilisele isikule pandud ja nende panijaks saab

kohtu hinnangul olla vaid mõni avaliku võimu kandja ja mitte mõne avaliku võimu kandjaga

lähedastes suhetes olev füüsiline isik. Samuti on põhjendatud osundada sellele, et A. N oli enda

ütlustes välja toonud, et elas augustikuus 2017 üle insuldi ja oli insuldijärgsel haiguslehel ja teda

ei olnud veel 26.09.2017, ta oli haiguslehel (KoTo, IV köide, tl 99 ja 104 pöördel), mis annab

aluse asuda seisukohale, et peatunud oli sellel perioodil ka tema enda avaliku võimu teostamise

õigus avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 83 p 3 mõttes. Nii sätestab eeltoodud õigusnorm, et

avaliku võimu teostamise õigus peatub ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse

tähenduses. Seega ka eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et tal puudus pädevus avaliku

võimu teostamiseks eeltoodud perioodil. Siinkohal on oluline ametiisiku staatuse esinemisele

hinnangut andes välja tuua ka see, et käesoleval juhul ei ole avalik võim mitte mingil moel

süüdistatavat teavitanud sellest, et tal on ametiseisund ning täitnud ka enda KVS § 3 lg-st 3

tulenevat kohustust, mille kohaselt riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, avalik-

45(55)

1-22-2637

õiguslik juriidiline isik, nende asutatud sihtasutus ja konkurentsiseaduse tähenduses avalik

ettevõtja peavad tagama nende nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva

ametiisiku: 1) korruptsiooni ennetamise alase teadlikkuse; 2) kohustustest kinnipidamise

kontrolli.

96. Seda, et X. X ei olnud ametiisik süüdistuses toodud ajal tõendab kaudselt ka J K 20.12.2017

e-kiri (KoTo, tõendit köide II, tl 106), mille adressaadiks on X X ning kus J K teatab, et kuna eile

ei olnud allkirjastajat kohal, siis kiri läheb täna välja. Ta andis sellest ka kohalikule

omavalitsusel teada. Kui X X oleks olnud vallavalitsuses ametiisik, siis oleks puudunud

igasugune vajadus veel täiendavalt kohalikku omavalitsust teavitada sellest, millal maavanema

heakskiidukiri välja läheb. Ka tuleneb tunnistaja J. K ütlustest (KoTo, IV köide, tl 86 pöördel), et

ta suhtles valla esindajatega. Seal oli I L tema teada, A N. Ta võib nimega eksida, äkki K. Ei tule

nimi meelde. Eeltoodud tunnistaja on enda ütlustes ka välja toonud, et nagu nemad aru said, siis

X. X oli vald palganud nõustajaks (KoTo, IV köide, tl 87). Kohtu hinnangul on usaldusväärselt

tõendamist leidnud eelpool olevate tõenditega see, et mingit X. X palkamist Vihula valla

nõustajaks ei toimunud ning seega ei anna ka vastupidised ütlused alust jaatada süüdistataval

ametiisiku staatuse esinemist süüdistuses toodud ajal. Eeltoodut kinnitavad ka tunnistaja J. K

ütlused (KoTo, IV köide, tl 87) seoses küsimusega, kas ta teab, mis volituse alusel X. X temaga

suhtles: „Ei mäleta täpselt. Kas me küsisime või ei küsinud. Jään vastuse võlgu“ (KoTo, IV

köide, tl 87). Ka on eeltoodud tunnistaja andud järgmised ütlused seoses sellega, kas koosolekul

arutati seda, et mis alusel X. X esindab valda: „Minu meelest me küsisime, kas teil on

töövõtuleping selle kohta ja minu meelest saime vastuse, et jah, on küll“. Eeltoodud ütlustest

tuleneb seega see, et tunnistaja ei olnud kindel, kas toimus süüdistatava X. X volituse kontroll.

Seega kui toimuks volituse nõuetekohane kontroll ei tekiks ka süüdistuskõnes välja toodud

absurdset olukorda, mille kohaselt inimene tuleb koosolekule, esindab teatud haldusüksust, et

suruda läbi enda soovid ja kokkuvõttes pole võimalik ka talle mitte ühtegi etteheidet teha.

97. Samuti kinnitab seda, et X. X ei olnud ametiisik süüdistuses toodud ajal see, et tal kui

vandeadvokaadil puudus kirjalik kliendileping vallavalitsuse esindamiseks. Advokatuuriseaduse

(AdvS) § 55 lg 4 ls 2 kohaselt suulist lepingut ei või sõlmida kliendi kaitseks

kriminaalmenetluses või kliendi esindamiseks kohtus või muus ametiasutuses.

98. Ka tõendavad seda, et X. X ei olnud ametiisikuks süüdistuses toodud ajal kaudselt ka

tunnistaja M. J ütlused (KoTo, tõendite köide IV, tl 78 pöördel), mille kohaselt on ta andnud

järgnevad ütlused seoses küsimusega, kellega ta suhtles tolleaegse Vihula valla esindajatest

seoses järelevalvega: „Struktuuri nime täpselt ei mäleta Vihula valla, kas siis arenguosakond ja

arenguosakonna I. L ja ka toonane Vihula vallavanem A. N, kellega need suhtlused eelkõige olid

ja ametlik kirjavahetus loomulikult käiski vallavalitsusega“. Tunnistaja M. J on ka vastanud

seoses küsimusega, kas X. X ütles ka kelle esindajana või kelle huvide osas ta talle helistab

järgmist: „ Jälle see minu mäletamist viisi oli pigem vallavalitsuse huvides. Mul ei ole teistsugust

mälestust, et ta oleks esindanud seal kedagi või oleks küsinud seda kellegi teise nimel.“ (KoTo,

IV köide, tl 79 pöördel ja tl 83 pöördel). Seega ei olnud eeltoodud tunnistaja kindel selles, kelle

esindajana süüdistatav talle 2-3 korda helistas, mis ei võimalda jaatada seda, et X. X helistas talle

kui ametiisik.

99. Ka kinnitavad tunnistaja A. N ütlused seda, et X. X ei olnud süüdistuses ära toodud ajal

ametiisik. Nii tuleneb tema ütlustest, et tuleb nii välja, et ta informeeris maavalitsust, et lisaks

talle osaleb siis kohtumisel ka MTÜ K esindaja X X. Seoses küsimusega, kellele ta soovitas, et

maavalitsuses toimunud kohtumisel osaleks ka juriidilise nõustajana X X on tunnistaja vastanud:

„Niimoodi on raske öelda, aga ju ma töö juurde sellise sõnumi andsin. Kellele täpselt ei mäleta,

delegatsiooniga oli vaja minna, aga mul on niimoodi meeles, et ma nagu soovitasin, jah.“

(KoTo, IV köide, tl 113 pöördel-114). Ka tuleneb tema ütlustes, et kui X X arveid ei esitanud,

siis ta ei teinud tööd (KoTo, IV köide, tl 119 pöördel). Küsimusega seoses teise maavanema

juures toimunud kohtumisega ning kellena seal ikkagi osales süüdistatav, kas Vihula valla või

46(55)

1-22-2637

MTÜ K esindajana on tunnistaja vastanud: „Sisuliselt pole vahet. Meie huvid olid samad, me

tahtsime sadamat sinna Käsmu. Nagu nägite kirjast kutsusin MTÜ esindajat“ (KoTo, IV köide,

tl 119 pöördel-120). Kohtu hinnangul leidis usaldusväärselt tõendmaist seega see, et esimene

kord kutsus A. N X X maavalitsuse koosolekule kui MTÜ K esindajat. See omakorda kinnitab

seda, et välistatud ei ole see, et ka teistkordsel maavalitsuses toimunud koosolekul osales X X

samuti samas rollis ning üksnes bluffis selles osas, et ta esindab Vihula valda ning tema

sellekohased ütlused on tõepärased, sest ilmselgelt vandeadvokaadina ametiasutuses toimuval

järelvalvemenetluses bluffimine ei näita teda heas valguses ning on toonud kaasa ka

aukohtumenetluse advokatuuris (KoTo, V köide, tl 167), kus kõige karmima

karistusvõimalusena on AdvS § 19 lg 2 p 4 järgi ette nähtud ka advokatuurist väljaheitmine.

Eesti Advokatuuri eetikakoodekski § 9 sätestab, et advokaat peab suhtlemisel klientide, kohtu,

kolleegide ja avalikkusega käituma ausalt ja väärikalt ning kooskõlas heade kommetega ja

tavadega ning kutse-eetika nõuetega. Advokaat peab hoiduma advokaadi kutset ja advokatuuri

mainet kahjustavast käitumisest. Asjakohases õiguskirjanduses on ka asutud seisukohale, et

tõendiallika usaldusväärsust kinnitab kaudselt see kui see ütlus kahjustab isikut ennast, mille all

ei tule mõista mitte ainult enda süüstamist karistusõiguslikus mõttes, vaid enda n.ö halvas

valguses näitamist terviklikult. Asjakohaste näidetena viidatakse nt tegematajätmistele, mis

soodustasid teo toimepanekut, samuti teabe edastamist, mis on n.ö teisele poolele soodsa

iseloomuga, nt olukord, kus kannatanu tunnistab, et tema suhtes toimepandud ründe tingis

osaliselt tema enda provokatiivne või muul viisil taunitav käitumine (selle nn mulje loomise

kontseptsiooni kohta vt Bianca Lafrenz, Wahrheit und Lüge bei Zeugenaussagen, 2006, lk 13).

Seda, et X. X ei olnud ametiisik kinnitab ka see, et tal puudus juurdepääs Vihula valla Delta

andmebaasile. Nii tuleneb tunnistaja A. N ütlustest, et juurdepääs oli ainult vallaametnikel

(KoTo, IV köide, tl 121). Samuti nähtub ka tema ütlustest, et ta ei tea, kas U O ise saatis

kellegile edasi neid vastuväiteid. Aga ta võis seda teha, tal oli juurdepääs, jah“ (KoTo, IV köide

tl 113). Süüdistataval X. X sellist juurepääsu ei olnud (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12), kuna

valla esindaja, s.o I. L vaatas süüdistatava asemel maavanema järelvalvemenetluse arutelul

08.09.2020 valla dokumendihaldusest, kas S K on vastus tehtud.

100. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 10 lg 1 kohaselt nii vald kui

ka linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja omavalitsusüksuse

põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees,

valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea või nende poolt volitatud esindajad. Vihula

valla põhimääruse § 3 lg 2 kohaselt on Vihula vald avalikõiguslik juriidiline isik, keda esindavad

seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning

vallavanem või nende poolt volitatud isikud. Sama põhimääruse § 34 lg 2 p 2 kohaselt esindab

vallavanem või volitab teisi esindama valda ja valitsust vastavalt seadusele, käesolevale

põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele. Käesoleval juhul ei ole süüdistuse

faktilistes asjaoludes ära toodud ka seda, et vallavanem A N oli üldse volikogu poolt antud

pädevus ainuisikuliselt volitada Vihula valda esindama ja õigusteenust osutama X X. Nii on ka

X. X välja toonud maavanema järelvalvemenetluse raames toimunud arutelul, et teda volitas

vallavalitsus (KoTo, tõendite köide II, tl 1-12), tuues välja: „Nii et kas see nendele isikutele

meeldib või ei meeldi, see on nende otsustada aga kliendilepingu sõlmimise õigus ja volitus on

vallavalitsusel“.

101. Samuti pole võimalik jaatada seda, et X X oli ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1

mõttes haldusmenetluse seaduse § 13 lg 2, mille kohaselt esindusõigus antakse haldusmenetluses

kirjaliku volitusega. Käesoleval juhul puudub tõendikogumis kirjalik volitus, kust nähtuks see, et

Vihula vallavanem A N volitas valda esindama ning vallale õigusteenust osutama X X vähemalt

ajavahemikul 17.08.2016 kuni 09.09.2017 (k.a).

102. Ka tõendab kaudselt 24.05.2017 K K e-kiri X X ja H H (KoTo, tõendite köide III, tl 138), et

X X ei olnud süüdistuses toodud ajal ametiisikuks ning tal puudus ametiseisund Vihula

47(55)

1-22-2637

Vallavalitsuses. Nii on eeltoodud e-kirja sisu järgmine: „PS Vallarahvas ise ei ole soovinud seda

tuletõrje klasside värki sisse panna, kuid minu arvates on see siiski oluline. Kui X X oleks olnud

ametiisik täites Vihula Vallavalitsuses avalikku ülesannet, siis oleks ta pidanud kuuluma ka n.ö

vallarahva hulka, kuid sellest e-kirjast tuleneb, et nii see ei olnud.

103. Samuti tõendavad tunnistaja K. K ütlused seda, et süüdistuses toodud ajal ei olnud X. X

ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes. Nii on ta enda ütlustes välja toonud (KoTo, IV

köide, tl 192): „2017 olin veel Vihula vallas ehitusspetsialist. Meil selles mõttes oli sellest juttu,

et X. X oli seotud selle menetlusega, aga mismoodi täpselt, millises ulatuses minule seda infot ei

tulnud, ma tean lihtsalt nimeliselt, et ta oli sellega seotud, aga mis moel seda ma ei tea. See läbi

vallavanema ja I. L, see oli nende ajada. Jah, lihtsalt kuna oli teada, et sealt Käsmu sadama

poolt oli suhteliselt suur vastuseis sellele planeeringu kehtestamisele, et siis mina tean seda infot

või see mis nagu minule oli väljendatud, et kui seal vastaspool tahaks kohtusse minna, siis see

kehtestamise korraldus, et ta oleks n.ö võimalikult vettpidav, et siis selle jaoks võeti X. X abiks.

Mina tean täna sellist infot, aga kui palju ta rohkem tegeles, seda mina ei tea. Vallavanem ise

jagas, see ei olnud saladus, et X. X on juriidilise poole pealt appi võetud. Valda aitama, jah

just“. Arvestades seda, et K. K töötas Vihula vallas ehitusspetsialistina, siis kohtu hinnangul kui

X. X oleks ka olnud tema kolleegiks 17.08.2016 kuni 08.09.2017 olles ametiisikuks, siis oleks ka

tunnistaja sellest teadlik, arvestades seda, et tema tööülesannete hulka kuulus ka

detailplaneeringutega seotud menetluskirjade vormistamine. Samuti ei tulene tema ütlustest, et

X. X oli appi võetud valda esindama. Nii on ta vastanud prokuröri sellesisulisele küsimusele:

„Valda aitama, jah just“. Ka ei teadnud tunnistaja, kellena osales X. X järelevalvemenetluse

koosolekul (KoTo, IV köide, tl 192- 192 pöördel).

104. Tunnistaja I. L ütluste kohaselt (KoTo, V köide, tl 15 pöördel-16 pöördel) ta ei suhelnud X.

X tööalaselt Käsmu sadama puhul. Ta on kokku puutunud ühel kohtumisel, mis toimus toonases

maavalitsuse hoones detailplaneeringu järelevalvemenetluses ühel koosolekul. Ta arvab, et see

oli 2017.a sügisel. Tema silmis nad mõlemad esindasid valda. Sellepärast, et need valla

seisukohad, mida X.X välja tõi, ta kindlasti detailselt ei mäleta, kuna sellest on piisavalt palju

möödas, aga eelkõige olid need ikka valla seisukohad. Kui seal küsimusi oli valla suunas, siis

nendele küsimustele vastas X. X, kes oli kõigega kursis. Ta ei tea, mille alusel X. X seal valda

esindas, oli tal mingi volitus või mingi leping. X. X osalemine n-ö valla esindajana seal

koosolekul temas pigem ei tekitanud küsimusi. Enne seda koosolekut X. X nad ei suhelnud

arutamaks, mis seal koosolekul saama hakkab või mis seal toimuma hakkab. Ta sai teada, et X.

X tuleb sinna koosolekule siis, kui ta hakkas minema sinna koosolekule, kui toonane vallavanem

ütles, et X. X tuleb sinna. Toonane vallavanem oli A. N. Vahetult enne ära minekut ütles A. N, et

ta tervis on kehva ja et tema ei saa kuidagi tulla sinna, et pigem tuleb X. X. See vestlus toimus

näost näkku vallamajas. Ta ei mäleta, ei usu, et A. N ütles, et miks X. X just tuleb. Ta ise ei

küsinud, mis alusel, miks. Kohtu hinnangul ei anna ka eeltoodud ütlused alust asuda seisukoha,

et X. X oli ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes süüdistuses ära toodud ajal, sest ka

nendest ütlustest tuleneb, et süüdistatava osalemine maavanema järelevalvemenetluse koosolekul

valla abistajana oli toonase vallavanema A. N spontaanne otsus, mis oli tingitud tema

terviseseisundist. See annab aluse asuda seisukohale, et X. X ei volitatud valda esindama

nõuetekohaselt, sest mingeid kohustusi süüdistatavale ei tekkinud jaatamaks ametiseisundi

olemasolu, sest abistamine on vabatahtlik tegevus ilma kaasnevate kohustusteta.

105. Samuti tuleneb tunnistaja E. T ütlustest (KoTo, V köide, tl 29), et X. X ei olnud süüdistuses

toodud ajal ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes. Nii on ta vastanud küsimusele,

kas ta oskab öelda, milline oli X. X roll selle Käsmu sadama detailplaneeringu suhtes järgnevalt:

„Ma ei oska arvata, et tal mingit rolli oleks kui võib-olla ainult, et MTÜ K poolt. Ta ei tea seda,

kas X. X osales ka selle Lääne-Viru maavanema järelevalvemenetluses seal kohtumisel. Jah,

mingid volitused nagu ma ütlesin enne, pensioni volitused olid, mida mina koostasin ja volitused

samamoodi registreeriti kõik dokumendiregistris“. Samuti tõi eeltoodud tunnistaja enda ütlustes

48(55)

1-22-2637

välja, et ta ei mäleta, et ta oleks näinud X. Xosas mõnda volitust valla esindamiseks. (KoTo, V

köide, tl 29). Tema ütluste kohaselt valla esindamise korrast tulenevalt vallavanem eraldiseisvalt

ei oleks saanud kedagi kolmandat isikut volitada valda esindama. Tema ametiperioodi jooksul on

olnud, et kolmandat isikut on volitatud, need volitused on vormistatud volikogu otsustega.

Kindlasti vallavalitsuse korraldusega või volikogu otsusega. Need vormistati kõik kirjalikult. Ta

ei tea seda, et vallavolikogu või vallavalitsus oleks andnud kellelegi suulise volituse valla

esindamiseks. Vihula vallas oli kehtestatud mingisugune siseakt, kus oli kirjas see, et kes on

ametiisik selles vallas. Ta ei suuda nüüd meenutada seda, see oli volikogu määrusega, seal olid

ka palgaastmed. Selle järgi oli siis võimalik inimestel aru saada, et kas nad on ametiisikud või

mitte. Ametnikel olid teenistuslehed. Kõik ametnikud, volikogu liikmed pidid esitama

majanduslike huvide deklaratsiooni (KoTo, V köide, tl 31 pöördel-32). Tunnistaja ei osanud

vastata küsimusele, et kuidas on võimalik, et X. X seal kohtumisel maavalitsuses käis valda

esindamas ja ka sellise asja välja ütles, et tema on Vihula vallavalitsuse esindaja. Tema ei

viibinud seal maavalitsuse koosolekul ja ta ei tea, kes seal osalesid ja valla dokumendiregistrist

on ju võimalik vaadata volitusi, kellele ja mis on antud kui on antud. Seoses maili (kohtu

märkus: 04.09.2017 kell 14:29) ja maavalitsuse istungil (kohtu märkus: 08.09.2017) toimunu

omavahelise seotuse kohta tõi tunnistaja välja, et tuleb vaadata neid kuupäevi, kas need võivad

olla omavahel seotud või mitte. Ka suulised pöördumised registreeriti valla dokumendiregistris,

volitused muidugi, mis anti vallavalitsuse korraldusega või volikogu otsusega, siis need volitused

on dokumendiregistris vastaval vallavalitsuse korralduste ja volikogu otsuste toimikus. Kui

vallavanem A. N on suuliselt volitanud valda esindama, siis see peab olema ka

dokumendiregistris registreeritud, sest ka suulised avaldused ja pöördumised registreeriti

dokumendiregistris (KoTo, V köide, tl 33-33 pöördel).

106. Samuti tõendavad tunnistaja M. H ütlused (KoTo, V köide, tl 36-36 pöördel), et X. X ei

olnud süüdistuses toodud ajal Vihula valla ametiisik, kuna tema oli eeltoodud ajal selle valla

õigusnõunik ning tema ütluste kohaselt, siis ta oleks ilmselt ka natuke koostööd teinud. Temal

tööülesanneteks see ei olnud, siis ainult ametnikega konsulteeris neid asju. Seoses Käsmu

sadamaga ei ole ta X. X kokku puutunud. Ta ei mäleta, et temani sellist infot või sisendit selle

kohta ei tulnud, et X. X on kuidagi seotud selle Käsmu sadama detailplaneeringuga, ta ei mäleta,

et oleks olnud. Vallavanem loomulikult tema poole pöördus, aga kas planeeringutega seoses seda

ta ei mäleta küll, ilmselt ei ikkagi ei pöördunud.

107. Kohtul ei ole alust kahelda ka tunnistaja U. O ütlustes seoses küsimusega, kas ta on kunagi

vallavalitsuses arutanud küsimust, et kas X. X võiks esindada valda selle Käsmu sadama

detailplaneeringuga seotud küsimustes. Nii on ta vastanud eeltoodud küsimusele järgmiselt: „

Mina küll arvan, et minu juuresolekul ei ole vallavalitsuses sellist asja arutatud“. (KoTo, V

köide, tl 56). Ka eeltoodu annab aluse asuda seisukohale, et X. X ei olnud süüdistuses toodud

ajal Vihula valla ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes.

108. Kokkuvõtvalt ei leidnud kohtuliku uurimise tulemusena usaldusväärselt tõendamist see, et

X X oleks olnud süüdistuses ära toodud ajal, s.o vähemalt ajavahemikul 17.08.2016 kuni

08.09.2017 (k.a) ametiisik KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes. KrMS § 306 lg 1 p 3 kohaselt

on kohtul materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel aktiivne roll. Kohtul tuleb kontrollida,

kas süüdistatava X. X süüdistuses ära toodud jätkuv tegevus võib vastata mõnele muule

kuriteokoosseisule, tagades seejuures KrMS § 268 lg 6 nõuete täitmise. (Vt nt RKKK

19.04.2022, 1-18-158/266, p 84.). Kohtu hinnangul pole tõendatud see, et süüdistatav X. X

bluffides 08.09.2017 Lääne-Viru maavalitsuses oleks tekitanud sellega kellegile varalist kahju

ning ka see, et selliselt toimides oli tal varalise kasu saamise eesmärk. Seega kelmuse koosseis

täidetud ei ole ning kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kontrollida ka ühegi muu

kuriteokoosseisu täidetust.

109. Kuna X X vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi on eeltoodust tulenevalt välistatud, puudub

vajadus võtta seisukoht küsimuses, kas süüdistatav oli süüdistuses toodud ajal seotud isik KVS §

49(55)

1-22-2637

3 lg 2 p 1 mõttes ning ka selles osas, kas süüdistatav tahtlikult rikkus toimingupiirangut eriti

suures ulatuses suunates jätkuva tegevusega sisuliselt õigusteenuse osutamisel otsuseid ja

toiminguid. Samas peab kohus põhjendatuks osundada sellele, et kehtiva kohtupraktika kohaselt

hinnatakse menetluses toimingupiirangu rikkumise ulatust selle menetluse tulemusel saadava

hüve/sõlmitava lepingu hinnaga. Näiteks riigihanke menetluses on rikkumise rahaliseks

ulatuseks riigihanke võitjaga sõlmitava lepingu rahaline summa (RKKKo nr 1-18-7408) ja

sponsorlepingu sõlmimisel sponsoreeritavale makstava summa ulatus (RKKo 3-1-1-98-15).

Seega ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda investeerimiskohustuse ulatusest tuvastamaks

korruptsiooniohu suurust. Korruptsiooniohu suurust tuleb hinnata lähtuvalt saadu, mitte antava

väärtusest.

III Lõplik hinnang süü küsimuses

110. Kokkuvõttes on kohus veendumusel, et pole täidetud kuriteo objektiivset koosseisu, mis on

kvalifitseeritav KarS § 3001 lg 2 järgi. KrMS § 309 lg 2 näeb ette, et õigeksmõistev kohtuotsus

tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole

tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud.

Süüdistatav X. X tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista, sest kohtulikul arutamisel ei

tuvastatud süüdistatava poolt süüdistusaktis talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemist, s.o

toimingupiirangu rikkumist ei suures ega ka eriti suures ulatuses.

IV Menetluskulude suuruse ja hüvitamise kohta seisukoht

111. KrMS § 306 lg 1 p-st 14 tulenevalt peab kohus kriminaalasjas otsuse tegemisel otsustama,

millised on kriminaalmenetluse kulud ja kelle kanda need jäävad. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1

hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades KrMS §-s 182

sätestatud erandeid.

112. Käesoleval juhul on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 2 kohaselt tunnistajale KrMS § 178

kohaselt makstavad summad. Vastavalt KrMS § 178 lg-le 1 kannatanule, tunnistajale,

koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja asjatundjale, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses,

hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud: 1) saamata jäänud sissetulek

käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi; 2) päevaraha; 3) sõidu- ja ööbimiskulud. Viru Maakohtu

17.05.2023 määrusega (KoTo, V köide, tl 179-181) rahuldas kohus tunnistaja A K avalduse

sõidukulude ning tunnistaja töötasu hüvitamiseks osaliselt. Kohus pidas põhjendatuks hüvitada

Viru Maakohtu eelarvest tunnistaja A K kriminaalmenetlusega nr 1-22-2637 tekkinud

transpordikulud summas 43, 59 eurot, mille kohus arvas menetluskulude hulka. Kuna kohus

langetas süüdistatava X. X osas õigeksmõistva kohtuotsuse, siis jääb see menetluskulu Eesti

Vabariigi kanda.

113. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on praeguses asjas menetluskuludeks ka kokkuleppel kaitsja N.

Aasale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on

tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Kaitsja N. Aas esitas kohtule 01.08.2023 taotluse koos

lisadega, milles palus X. X poolt advokaadibüroole Sorainen tasutud 107 077, 87 eurot riigilt X.

X kasuks välja mõista (KoTo, VI köide, tl 59-101). Eeltoodud taotlusest nähtub see, et taotletud

õigusabi kulude hüvitise suurus koosneb esindaja kulust summas 106 622, 25 eurot,

transpordikuludest summas 455, 32 eurot ning registrite päringutest summas 7 eurot. Eeltoodud

summad ei sisalda käibemaksu. Süüdistatavale on kokku osutatud õigusabi 477, 3 tunni ulatuses.

Teenust osutasid vandeadvokaat N. Aas (463, 1 tundi keskmise tunnihinnaga 225, 73 eurot) ning

jurist (14, 2 tundi keskmise tunnihinnaga 140, 58 eurot). Kaitsja taotles menetluskulude tasumist

Osaühing X (registrikood XXX) pangakontole SEB pangas (kontonumber XXX).

114. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 10.10.2019 otsuses selgitanud, et valitud kaitsjale

makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes

kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele. Ei ole välistatud, et riik täidab süüdistatava

50(55)

1-22-2637

menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole. Selleks tuleb esitada

konkreetne taotlus, mida saab teha üksnes hüvitise saamiseks õigustatud isik (või tema seaduslik

esindaja) (RKKKm 1-17-9149/80, p 15.) (p 25). Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et

kaitsealune X. X oleks esitanud taotluse välja mõistetava mõistliku kaitsjatasu tasumiseks

osaühing X X Advokaadibüroo pangakontole. Eeltoodust lähtudes ei pea kohus põhjendatuks

menetluskulude hüvitamist osaühing X X Advokaadibüroo kontole.

115. Tuginedes asjakohasele kohtupraktikale nendib kohus, et kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud

kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule

valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida

osutatud õigusteenuse põhjendatust KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses, s.t eelkõige töötunni hinna

ja tööaja adekvaatsust. Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu

menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud

enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Vt ka

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 1067 ja 1068.)

Tasu, mis makstakse advokaadibüroo pidajale juristi sellise töö eest, mis vähendab eelduslikult

vähemalt ligilähedaselt samas mahus advokaadist kaitsjal õigusteenuse osutamiseks kuluvat

aega, on käsitatav tasuna KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes ja see tuleb mõistlikus ulatuses

menetluskulu hulka arvata (RKK 1-20-2473, p 8).

116. Analüüsides asjakohast Riigikohtu praktikat, on põhjendatud järeldada, et kõrgema astme

kohtu poolt aktsepteeritav valitud kaitsja mõistlik tunnitasu suurus on ajas pidevalt suurenenud.

Kui 2014. aastal on kohtupraktika aktsepteerinud valitud advokaadi keskmise mõistliku

tunnitasuna 120 eurot, millele lisandub käibemaks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.

septembri 2014. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-14, p 26.3), siis äsja, s.o 2023. aastal leidis

Riigikohus, et mõistlikud kaitsjate tunnitasud on 170, 180 eurot ja 190 eurot (RKKK

16.05.2023 otsus nr 4-22-3288, p 30; RKKK 09.06.2023 otsus nr 1-22-5272, p 49). Lähiajal on

kohtutes advokaadibüroo Sorainen puhul põhjendatuks peetud nt 200, 205, 58 ja 220 eurost

tunnihinda ilma käibemaksuta (vt nt RKTK 2-16-3785, p 31.4, RKTK 2-21-1824, p 13, Viru MK

1-22-3200 lk 9). Õigusabi keskmise mõistliku tunnihinnaga seoses on Riigikohus lahendis nr 3-

2-1-115-14 (p 14) selgitanud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajadust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi.

117. Seonduvalt kaitsja N. Aasa tunnitasuga käesolevas kriminaalasjas märgib kohus, tuginedes

asjakohaselt kohtupraktikale, et valitud kaitsjale makstud tasu ühikuhinna mõistlikku suurust

hinnates tuleb üldise juhisena lähtuda advokaatidele riigi õigusabi eest makstava tasu määradest.

Samas ei pruugi riigi õigusabi eest makstava tasu määrad peegeldada õigusteenuse turu tegelikku

hinnataset ega ole ainsad kriteeriumid, mille põhjal hinnata valitud kaitsjale makstud tasu

suuruse mõistlikkust. Ei ole välistatud, et isik, kellel puudub võimalus saada riigi õigusabi, peab

endale kaitsja leidma teistsuguse hinnaga. Kuigi ka õigusteenuse turuhind ei ole ainuke alus,

mille põhjal otsustada valitud kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb seda

kaitsjatasu mõistlikkust kindlaks tehes siiski arvesse võtta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2.

detsembri 2011. a otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9-10).

118. Eeltoodust lähtudes märgib kohus kaitsja poolt märgitud tunnitasu mõistlikku suurust

hinnates, et advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 6 lg 3

kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel

üldmenetluses, sealhulgas kaitseakti koostamine ja esitamine, kuid välja arvatud kohtuistungil

osalemine, on 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 432 euro ühes kohtuastmes.

N. Aasa taotluse kohaselt süüdistatavale oli kokku osutatud õigusabi 477, 3 tunni ulatuses

(vandeadvokaat N. Aas – 463, 1 tundi keskmise tunnihinnaga 225, 73 eurot, jurist 14, 2 tundi

keskmise tunnihinnaga 140, 58 eurot) ehk summas 107 077, 87 eurot (sellest kaitsja 104 535, 56

eurot). Kohus peab põhjendatuks osundada sellele, et riigi õigusabi osutamisel oleks kaitsja

õigustatud saama 463, 1 tunni õigusabi osutamise eest ümardades 33 372 eurot, mis on ca kolm

korda väiksem tasu võrreldes kaitsja N. Aasa poolt taotletuga. Arvestades eeltoodut ning seda, et

51(55)

1-22-2637

antud juhul on esindajaks olnud suure kogemusega õigusteenuste osutaja, kes on igati taganud

efektiivset kaitset, samuti asja keerukust, peab kohus mõistlikkuse piiridesse jäävaks ning

kujunenud kohtupraktikale vastavaks õigusteenuse tunnihinnaks kaitsja puhul 220 eurot. Kohtu

hinnangul on põhjendatud juristi tunnihinnaks 135 eurot.

119. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10.10.2019 otsuse nr 1-17-7111 punkti 23 kohaselt

selleks, et kohus saaks kontrollida valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust KrMS § 175 lg 1 p

1 tähenduses, on kaitsja kohustatud esitama koos kaitsjatasu hüvitamise taotlusega kohtule ka

dokumendi selle kohta, milliseid õigusabitoiminguid on tehtud, kui palju aega nendeks

toiminguteks on kulunud ja millised muud kulud on õigusabi osutamisega kaasnenud.

120. Kohtule esitatud andmete pinnalt pole võimalik kõikidel juhtudel täpselt tuvastada ajakulu

iga spetsifikatsioonis märgitud tegevuse puhul, kuna välja toodud ajakulu hõlmab erinevaid

toiminguid, millele kulutatud aeg ei saa olla võrdväärne, arvestades tegevuste sisu. Arvete

spetsifikatsioonis on märgitud tegevusi, mis ei ole kohtu hinnangul olnud vajalikud efektiivse

kaitse tagamiseks ja ka tegevusi, mille eest ei ole põhjendatud küsida kaitsjatasu (nt

kohtupraktika analüüs, määruskaebuste koostamine juhul, kui puudub edasikaebeõigus või

kolleegiga konsulteerimine, meediasuhtluse koordineerimine). Kohus leiab, et õigusabiteenust

osutava advokaadi puhul saab eeldada seda, et ta on niigi kursis kehtiva kohtupraktikaga. Seega

ei ole põhjendatud kohtupraktika analüüsiga kaasnenud ajakulu hüvitamine. Ka konsulteerimise

vajadus kolleegidega on küsitav ning kui seda isegi pidada põhjendatuks, siis see on tavapärane

tööprotsessi osa, mille hüvitamine ei ole põhjendatud. Seda kinnitab see, et kui süüdistataval on

mitu kaitsjat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele

kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (KrMS § 175 lg 2).

Osutatud sätte mõtte kohaselt ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale

makstud tasu menetluskulude hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik

pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks.

(Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2013. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-63-13, p

23 ja 25. mai 2017. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-22-17, p 59.). Ka kohtupraktika kinnitab

seda, et advokaadibüroo siseseid konsultatsioone ei saa menetluskulude üle otsustamisel arvesse

võtta (vt Tartu Ringkonnakohtu 28.09.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-19-6293, p 263). Kohus ei

nõustu ka määruskaebuste koostamisega kaasnenud õigusabikulu hüvitamisega juhul, kui

kohtumäärusest nähtuvalt puudub pooltel edasikaebeõigus ning see on selgelt kirjas ka

kriminaalmenetluse seadustikus, sest ilmselgelt ei kaasne sellise tegevusega efektiivse kaitse

tagamist, vaid üksnes kõrgema astme kohtute töökoormuse suurendamine

määruskaebemenetlustega. Samuti ei aita efektiivse kaitse tagamisele kaasa meediasuhtluse

koordineerimine ja osalemine advokatuuri juhatuse istungitel.

121. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 4 sätestab, et

tasu arvestamisel kohtuistungil osalemise eest lähtutakse kohtuistungi protokollis esitatud või

muudest asjassepuutuvatest andmetest. Osalemise eest kohtuistungil, mis kestab vähem kui 30

minutit, tasustatakse käesoleva määruse §-s 5 sätestatud miinimummääras. Kohtuistungi

vaheaeg, mis kestab kauem kui 30 minutit, tasustamisele ei kuulu. Kohtuistungi muu katkestus

või kohtuistungi alguse viibimine arvatakse kohtuistungil osalemise aja hulka. Kohtu hinnangul

kehtivad need põhimõtted ka juhul, kui menetluses osaleb lepinguline kaitsja. Kohus peab

põhjendatuks 09.08.2022 eelistungi eest arvutatava kaitsjatasu vähendamist poole võrra,

arvestades selles kriminaalasjas toimunud kriminaalasjade eraldamist Viru Maakohtu 28.11.2022

määrusega. 09.08.2022 toimunud eelistung kestis 6 t 19 minutit. Seega on põhjendatud

eelistungil osalemisega seoses hüvitada kaitsjatasu summas 715 eurot. Käesolevas kriminaalasjas

on kohtuistungite kestvuseks kokku 63 tundi 54 minutit (koos eelistungi- ja kohtuotsuse

kuulutamisega – ca 40 minutit), mille kohus ümardab 64 tunniks. Seega tuleb süüdistatavale X.

X menetluskuluna kaitsja N. Aasa kohtuistungil osalemisega seoses hüvitada 13 365 eurot

(14080-715), arvestades kaitsja põhjendatud tunnitasu 220 eurot.

52(55)

1-22-2637

122. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas põhjendatud transpordikulude hüvitamine summas

455, 32 eurot, kuna advokaadibüroo S AS asukohaks on XXX ning istungid toimusid Viru

Maakohtu Narva kohtumajas. Enamus sõitudest oli teostatud marsruudil Tallinn-Narva-Tallinn.

Kohtul ei ole etteheiteid tasutaotluses ära toodud sõidule kulunud aja osas.

123. Arvestades seda, et vaidlusalused õigusküsimused olid samuti keskmisest keerukamad, peab

kohus põhjendatuks hüvitada osaliselt muud õigusabikulud, mis nähtuvad kohtule esitatud

arvetest. Mõistlikuks loeb kohus seejuures kulu, mis on seotud juristi poolt osutatud

õigusabiteenusega (14, 2 tundi) summas 1917 eurot. Kuna suurem osa kaitsja poolt teostatud

toimingutest on olnud vajalikud efektiivse kaitse teostamiseks ja toimingutele kulutatud aeg on

enamikel juhtudel kontrollitav ja mõistlik, siis peab kohus põhjendatuks ka muid õigusabikulusid

(sh registrite päringud) kokku summas 18 000 eurot.

124. Menetluskulud on seega kokku 33 737, 32 (13 365+455, 32+1917+ 18 000) eurot, millele

lisandub käibemaks 20%. Seega on kogu õigusabile kulunud mõistlik kaitsjatasu kokku 40 484,

78 eurot, mis tuleb Eesti Vabariigilt süüdistatava X. X kasuks välja mõista. Süüdistataval X. X

tuleb esitada kohtule enda arvelduskonto number, kuhu eeltoodud välja mõistatud mõistliku

suurusega tasutud kaitsjatasu tasumisele kuulub kohtuotsuse jõustumisel.

V Asitõenditele kohaldatavad meetmed

125. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi

suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud

jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada

asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.

Prokuratuuri süüdistuskõnes puudub igasugune taotlus seoses meetmetega, mida tuleks

kohaldada asitõenditele. Samas süüdistusakti punktis 6 on välja toodud mitmed asitõendid, mis

aga võivad olla ka asitõenditeks eraldatud kriminaalasjas, mille jaatamiseks annab aluse

süüdistuskõnes vastavasisulise taotluse puudumine.

126. Samuti peab kohus põhjendatuks osundada sellele, et asitõendina käsitletud CD- ja DVD

plaadid on KrMS § 1601 lg 2 alusel nii kui nii kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja

materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi otsustust. Tegemist on andmekandjatega nagu

on andmekandjateks ka kriminaaltoimikus olevad paberilehed. Seega tuleb nendega toimida

samamoodi nagu paberlehtedega, jättes need kriminaalasja materjalide juurde ehk toimiku

vahele. Eeltoodud kohtu seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu 11.06.2021 otsuse kriminaalasjas

nr 1-18-5732 p-st 125 tulenevaga, mille kohaselt lisaks tuleb kohtuotsusest eemaldada ülearune

ja seega resolutiivosa asjatult koormav otsustus kriminaalasja materjale talletava kuue CD-plaadi

kriminaalasja juurde jätmise kohta. Kõnesolevad salvestised on KrMS § 1601 lg 2 alusel niikuinii

kohtutoimiku osa ja nende kriminaalasja materjalide juurde jätmine ei eelda kohtult eraldi

otsustust. Ühtlasi ei ole selliste salvestiste puhul tegemist KrMS § 126 lg 3 p-s 1 nimetatud

kuriteojäljega asja, dokumendi või kuriteojäljest valmistatud jäljendi või tõmmisega ega KrMS §

126 lg-s 5 nimetatud muu kriminaalmenetluses ära võetud objektiga.

127. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg-st 2, 311, 312, 314 ja 315.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 05.12.2025 kohtuotsusega.

53(55)