3-22-1874/16 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks 29.08.2023, Tallinn tegemise

aeg ja koht

Haldusasja number

3-22-1874

Haldusasi

OÜ Feenoks kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 18.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja: OÜ Feenoks, esindaja v.adv Maksim Greinoman

Vastustaja: Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb ja Kenneth

Rivis

Kolmas

isik:

Pelgulinna

Tervisemaja

OÜ (registrikood 16011537), esindajad v.adv Merli

Mäesalu ja v.adv Triin Kaurov

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista OÜ-lt Feenoks Pelgulinna Tervisemaja OÜ kasuks välja menetluskulud

kokku summas 4900 eurot (ilma käibemaksuta).

3. Pelgulinna Tervisemaja OÜ-l tuleb teatada OÜ-le Feenoks andmed, kuhu tuleb

menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates.

4. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28.09.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest

arvates

või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda

apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas18.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 Ädala tn

1 äri- ja teenindushoone ehitamiseks (kaebuse lisa 24, dtl 156-183).

2. 05.09.2022 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Feenoks kaebus Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 18.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 tühistamiseks.

Ühes kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada

ehitusloa nr 2212271/19613 kehtivus ja keelata kinnistul Ädala tn 1, Tallinn lammutus- ja

ehitustöö.

3. Kohus võttis kaebuse oma 27.09.2022 määrusega menetlusse. Sama määrusega jättis kohus

kaebaja kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 02.11.2022 määrusega halduskohtu 27.09.2022 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata ja kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

16.06.2023 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt järgmistel põhjustel.

4.1. Kaebaja on Ädala tn 1 naaberkinnisasja, Ädala tn 1a, omanik.

Kaebaja leiab, et ehitusloa nr 2212271/19613 alusel hoone ehitamine ning ehitusloa nr

2212271/19613 alusel koostoimes ehitusloa nr 2112271/21290 alusel lammutamine ohustab

kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust ja ohutut kasutamist. Seega rikub nr 2212271/19613

ehitusluba kaebaja omandiõigust (PS § 9 ja § 32 nende koostoimes).

4.2. Kuivõrd vastustaja ei ole edastanud kaebajale ärakuulamisõiguse teostamiseks

17.08.2022 esitatud uut ehitusloa taotlust ega selle aluseks olevaid dokumente,

sealhulgas ehitusloa taotleja selgitust (kaebuse lisa 23 lk 30, dtl 154), siis ei saa

jaatada, et vastustaja on arvestanud kaebaja 07.04.2022 arvamusega (kaebuse lisa

21, dtl 117-122) ega muude tähtsust omavate asjaoludega, eelkõige

projekteerimistingimuste nõuetega kohtuotsuste väljendatud seisukohtadega ja

ehitusloa taotleja poolt kohtumenetluses antud lubadustega.

Samuti on vastustaja rikkunud kaebaja ärakuulamisõigust, sest kaebaja on korduvalt selgelt

väljendanud vastustajale soovi teostada oma ärakuulamisõigust ning põhjendanud oma huvi

haldusakti sisu vastu. Sellele vaatamata ei ole vastustaja teavitanud kaebajat 17.08.2022 uuest

ehitusloa taotlusest.

Lisaks vaidles kaebaja ehitusloale vastu, kuid ehitusluba ei sisalda ühtegi põhjendust kaebaja

vastuväidetega arvestamata jätmise kohta.

Sellepärast on ehitusluba nr 2212271/19613 ebaseaduslik ja tuleb tühistada.

4.3. Ehitamise ohtlikkus (EhS § 8) ning ehitusprojekti uuringu ja ekspertiisi

õigusvastane tegemata jätmine (EhS § 42 lg 4).

Arvestades, et Tallinna Halduskohtu 21.12.2021 kohtuotsuse asjas nr 3-21-1950 (ei ole

jõustunud) põhjenduste lk 4 p 8 kohaselt „[...] vaidlustatud lammutusloas ette nähtud

ehitustöödega alustamise eeldusena olema antud veel teine ehitusluba, mille andmisel

kontrollitakse ja vastaval juhul kiidetakse heaks olemasoleva hoone lammutamiseks vajalik

pinnase toestamise lahendus.“, peab käesoleva kaebusega vaidlustatud ehitusloa nr

2212271/19613 õiguspärasuse hindamisel kaaluma, kas selle teostamisel on tagatud ohutus nii

hoone Ädala tn 1 lammutamisel, uue hoone Ädala tn 1 ehitamisel kui ka uue hoona Ädala tn 1

kasutamisel. Kaebaja leiab, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt: kaebaja hoone Ädala tn

1a ohutus ei ole tagatud ei hoone Ädala tn 1 lammutamisel, ehitamisel ega kasutamisel. Veel

projekteerimistingimuste menetlemisel oli sedastatud, et kuna Ädala 1a on rajatud

madalvundamendile, peab Ädala 1 süvendi projektlahendus sellega arvestama (kaebuse lisa 3

lk 3, dtl 31). Ädala 1a hoone all on pinnas, mille omadused (eelkõige kandevõime, aga ka

kokkusurutavus) võivad muutuda (turvas, mölline liiv) seoses pinnasevee taseme muutusega,

siis esimese järjekorras tuleks tagada, et veerežiim jääks analoogseks praegusega (kaebuse lisa

5 lk 1 p 2, dtl 38).

Sellepärast leidis riiklikult tunnistatud ekspert, et enne Ädala tn 1 ehitusprojekti koostamist

tuleb läbi viia Ädala tn 1a hoone ehituslike osade ning konstruktsioonide detailne

ehitustehniline ülevaatus ja uuring, sealhulgas vundamentide avamine, ning määratleda ehitise

olemasolev seisukord; teha geotehniline arvutus; ehitustööde läbiviimisel järgida arvamuses

konkretiseeritud abinõu, seahulgas paigaldada tugiseinad, tagada vahemaa ehitiste vahel,

vältida vibratsiooni ning massi ülekandmist Ädala tn 1a-le (kaebuse lisa 5 lk 2, dtl 39).

Projekteerimistingimuste (kaebuse lisa 2 lk 5, dtl 20) p 8.4 kohaselt tuleb Ädala tn 1 kinnistul

enne ehitusprojekti koostamist teostada ehitus-geoloogiline uuring ja hinnata hoone

vundeerimise alust, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine. Enne

ehitustööde alustamist läbi viia olemasoleva/-olevate hoone/-te detailne ehituslik ülevaatus,

määrata ehitise/-te olemasolev seisukord (vajadusel korrata seda teostatavate ehitustööde ajal

ning lõppedes).

Projekteerimistingimuste kohtuliku kontrolli käigus on ringkonnakohus selgitanud, et ehitise

ohutusega seonduvad küsimused lahendatakse ehitusprojektis, mille aluseks on ehitusuuring

(määruse „Nõuded ehitusprojektile“ § 8 lg 8, § 26 lg 1; lisa 2-4 p 17). EhS § 14 lg 2 kohaselt

tuleb ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete (sh teistele ehitistele

kaasneva mõju) väljaselgitamiseks ehitusuuring teha igal juhul, sõltumata sellest, kas

ehitusuuringu tegemise nõue on projekteerimistingimustes eraldi sätestatud või mitte. EhS § 42

lg 4 võimaldab põhjendatud juhtudel nõuda ehitusuuringute tegemist või täpsustamist ka

ehitusloa menetluses ning EhS § 44 lg 3 järgi ehitusluba ei anta, kui ehitusprojekt ei tugine

ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata (kaebuse lisa 7 p 16, dtl 52-65).

Ringkonnakohus on samas lahendis selgitanud ka seda, et projekteerimistingimuste p 8.4.

tähendab mh Ädala tn 1a hoone detailset ehituslikku ülevaatust. Uuringud tehakse ehitamist

kavandava isiku kulul. Tallinna Halduskohus on märkinud, et uuringu tulemusel selgub, mitme

hoone suhtes tuleb detailset ehituslikku ülevaatust rakendada, st enne ehitamist ja ehitamise ajal

uurida geodeetiliselt, paigaldades reeperid ja neid regulaarselt mõõtes. Uuringu tulemused

sätestatakse ehitusloa kõrvaltingimusena (kaebuse lisa 6 lk 7 p 9.2, dtl 42-50). Tagamaks

naaberkinnistutel olevate hoonete (st eelkõige Ädala tn 1a) vundamentide püsimine, tuleb välja

selgitada ka nende vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk

– naaberhoonete vundamentide püsimine – saavutatav.

TLPA on halduskohtule selgitanud, et uuringu tulemusel selgub, mitme hoone suhtes tuleb

detailset ehituslikku ülevaatust rakendada, st enne ehitamist ja ehitamise ajal uurida

geodeetiliselt, paigaldades reeperid ja neid regulaarselt mõõtes. Uuringu tulemused sätestatakse

ehitusloa kõrvaltingimusena (kaebuse lisa 6 lk 7 p 9.2, dtl 42-50). Kohtu hinnangul on ilmselge,

et selleks, et tagada naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine, tuleb välja

selgitada ka nende vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk

– naaberhoonete vundamentide püsimine – saavutatav. Ennetavad meetmed kaebaja hoonele

kahjude tekkimise vältimiseks saavadki selguda ehitusuuringust (kaebuse lisa 6 lk 7 p 9.3, dtl

42-50). Kui ohutu ehitamine ei ole uuringu tulemusel projekteerimistingimustes toodud

tingimustel võimalik, siis ei saa ehitusluba väljastada (kaebuse lisa 6 lk 7-8 p 9.4, dtl 42-50).

Ehitusloa andmisest keeldutakse, kui ehitusprojekt ei tugine ehitatava ehitise asukoha

ehitusuuringu tulemustele või on nõutav uuring tegemata (EhS § 44 p 3). Kaebajale

ehitisregistri kaudu kättesaadavas eelprojektis toodud lammutustehnoloogia üldsõnaline

kirjeldus (eelprojekti lk 7 p 2.4.) ei võimalda selle alusel ohutut lammutamist. Ühtegi toimingut

kaebaja hoone püsivuse tagamiseks ette nähtud ei ole.

Kaebaja märgib, et HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel

asjaoludel. Sellepärast tuli vastustajal kohtute suuniseid projekteerimistingimuste ja ehitusloa

osas täita. Kaebaja teada ei ole ehitusloa väljaandmise menetluses uuringuid tehtud.

Lisaks tuleb arvestada, et projekteerimistingimuste lk 1 kohaselt soovitakse krundile Ädala tn

1 rajada äri- ja büroohoone sh haiglavälise arstiabi osutamise hoone (perearstikeskus,

polikliinik, ambulatoorium). Büroohoone ja ravihoone ehitusprojektile tuleb määruse „Nõuded

ehitusprojekti ekspertiisile“ § 3 lg 2 p-de 5 ja 13 kohaselt alati teha ka ekspertiis (kaebuse lisa

7 lk 12 p 16, dtl 52-64). Kaebaja teada ei ole ehitusloa väljaandmise menetluses põhiprojekti

koostatud ega ekspertiisi tehtud, mida kinnitab ka ehitusloas nr 2212271/19613 olev viide

ehitusprojekti ekspertiisi tegemise vajadusele (lisa 24 lk 2, dtl 157) ja põhiprojekti koostamise

vajadusele (kaebuse lisa 24 lk 4, dtl 159).

Seega enne ehitusprojekti koostamist pidi viima läbi ülalviidatud uuringud ning uuringute

tulemusena koostatud ehitusprojektil tehtud ekspertiis. Arvestades, et kohtud on tutvunud

varasemalt tehtud asjatundja arvamustega, sh kinnistu Ädala tn 1 endise omaniku tellimusel

tehtud uuringutega, ning on jaatanud täiendavate uuringute tegemist vajadust, siis varasemad

uuringud piisavad ei olnud. Kuivõrd seda tehtud ei ole, siis puudub vähimgi kindlus, et

kaebajale kuuluvat hoonet Ädala tn 1a ehitustööd Ädala tn 1 kinnistul ei ohusta.

Kuivõrd vastustaja ei ole dokumenteerinud ega lasknud dokumenteerida kaebaja hoone Ädala

tn 1a seisukord; samuti ei ole teinud või lasknud teha uuringuid hoone Ädala tn 1a omaduste,

püsivuse ning lammutamis- ja ehitustööde käigus vajalike abinõu kohta, siis tuleb eeldada, et

käimasolevad kinnistul Ädala tn 1 ehitustööd ohustavad kaebaja hoonet Ädala tn 1a. Järelikult

ei saa ehitusluba olla õiguspärane.

4.4. Kuivõrd vastustaja ei ole taganud kaebajale ärakuulamisõigust (dtl 5-6 p 24-25), siis pidi

vastustaja menetluses tõendama, et on välistatud võimalus, et kaebaja kohtueelselt ja

kohtumenetluses esitatud argumendid oleksid saanud tuua kaasa teistsuguse sisuga ehitusloa

või kõrvaltingimustega ehitusloa. Seda vastustaja ei teinud. Vastustaja ei ole selgitanud, kuidas

on ehitusloas nr 2212271/19613 arvestatud või on põhjendatult jäetud arvestamata kaebaja

07.04.2022 arvamuses öelduga (dtl 120-121). Ainuüksi haldustoimikusse kolmanda isiku

ehitusinsenerist esindaja üheleheküljelise arvamuse (dtl 361) paigutamisega, kus kolmanda

isiku esindaja lakooniliselt väljendab mittenõustumist kaebajaga, vastustaja kui haldusorgan

oma põhjendamiskohustust täita ei saa. Samuti ei saa põhjendamiskohustust täita vastustaja

15.09.2022 vastuskiri kaebaja volitatud esindajale (dtl 364-366), kuna see on koostatud peaaegu

kuu aega pärast ehitusloa nr 2212271/19613 kuupäeva ning nädal aega pärast vastustajale

kohtunõude nr 3-22-1874/3 kättetoimetamist.

Vastustajal oli võimalik tõendada (mitte lihtsalt konstateerida vastuskirja saatmist – dtl 234 p

8), et ehitusloa nr 2212271/19613 andmisel on vastustaja päriselt juhindunudki 15.09.2022

vastuskirjas (dtl 364-366) toodud põhjendustest (vt nt Riigikohtu kohtuotsust nr 3-19-292/72,

p 17). Seda vastustaja ei teinud ning 15.09.2022 vastuskirja väljasaatmise ajastus viitab selgelt

vastupidisele.

4.5. Kuivõrd lühike dokument „Ehitusprojekti ekspertiis. Lõpparuanne“ (dtl 495-498) on samuti

koostatud pärast ehitusloa nr 2212271/19613 väljaandmist, siis ka seda ei saa arvestada

ehitusloa õiguspärasuse hindamisel. Antud dokument ei käsitle küsimust, kas ja kuidas on

tagatud kaebaja hoone Ädala tn 1a ohutus.

Seega on vastustaja ja kolmas isik üritanud ehitusluba tagasiulatuvalt põhjendada

kohtumenetluse käigus. Seadus ja kohtupraktika seda ei võimalda.

4.6. Ka kaebuse sisulisel lahendamisel palub kaebaja arvestada kaebaja 12.10.2022

määruskaebuses väljendatuga (dtl 450 p 15-16), et seadusjõustunud Tallinna Ringkonnakohtu

28.06.2019 kohtuotsuses nr 3-19-675/52 (kaebaja, vastustaja ja kolmanda isiku eriõiguseellase

vahel) p 9.3. on ringkonnakohus leidnud, et „[k]ohtu hinnangul on ilmselge, et selleks, et tagada

naaberkinnistutel olevate hoonete vundamentide püsimine, tuleb välja selgitada ka nende

vundamentide olulised omadused, kuna ilma nendeta ei ole uuringu eesmärk – naaberhoonete

vundamentide püsimine – saavutatav. Ennetavad meetmed kaebaja hoonele kahjude tekkimise

vältimiseks saavadki selguda ehitusuuringust”. Öeldu tähendab, et kohtuasjas nr 3-19-675

ringkonnakohtu tuvastatu kohaselt 28.06.2019 kohtuotsuse tegemise kuupäevaks kaebaja hoone

vundamendi oluliste omaduste väljaselgitamise uuringuid tehtud ei olnud. Järelikult pidi

vastustajal olema esitada hilisemat kuupäeva kandev uuringudokument.

Kaebaja rõhutab, et kuigi antud põhjenduse väljatoomisest on möödunud üle üheksa kuu, ei ole

vastustaja ega kolmas isik esitanud vastavat uuringut. See ilmselgelt kinnitab, et vastavat

uuringut ei ole olemas. Kuivõrd ehitusoht on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga, siis selle

kummutamiseks pidi vastustaja koguma ehitusloa väljaandmise menetluses tõendid ja neid

ehitusloas ka analüüsima. Eriteadmisi omamata ei saa jaatada, et vastustaja ja kolmanda isiku

selgitus ilma mistahes nõutava uuringuta kinnitaks, et Ädala tn 1 maa-aluse korruse ärajätmine

tagab ohutuse kaebaja hoonele Ädala tn 1a. Kaebaja ei näe ka põhjust, miks vastustajal oleks

õigus kohtuotsust nr 3-19-675/52 ignoreerida.

4.7. Lõpetuseks märgib kaebaja, et Ädala tn 1 ohtlikkus kaebaja hoonele Ädala tn 1a võib

väljendada aja möödudes. Kuivõrd kaebaja hoone tehnilist olukorda ei ole nõuetekohaselt

jäädvustatud (dtl 423-424), siis ei saa ka väita, et selline kahjustumine ei ole juba hakanud

avalduma.

4.8. Kaebuse esitaja palub vastustajal välja mõista kaebaja menetluskulud kokku summas 963

eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (dtl 559-565).

4.9. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

õigusabikulud. Kaebaja hinnangul ei ole kolmanda isiku õigusabikulud sellises mahus vajalikud

ega põhjendatud, arvestades ka tavaliselt väljamõistetavaid hüvitisi (vt nt Riigikohtu lahendit

nr 3-21-997/23, p 19). Kui kohus peaks jätma menetluskulud kaebaja kanda, siis palub kaebaja

vähendada kaebajalt väljamõistetava summa.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja leiab, et kaebus on põhjendamatu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1.

Vastustaja hinnangul on kaebus põhjendamatu ja alusetu. Kahetsusväärselt on

kaebaja esitanud oma kaebuses ja esialgse õiguskaitse taotluses hulgaliselt eksitavaid

või otseselt vääraid väiteid. Oma kaebuses arutleb kaebaja pikalt ja abstraktselt Ädala

tn 1 kinnistule väljastatud ehitusloast lähtuvast ohtlikkusest kaebaja kinnistule, kuid kui

vaadata haldusasja nr

3-19-675

materjale,

kus

kaebaja

vaidlustas

TLPA

11.03.2019

väljastatud

projekteerimistingimused nr 1911802/01184 (kaebuse lisa 2, dtl 16-22), mille osas on kaebaja

lisanud kaebusele lisadena 6 ja 7 (dtl 42-64) Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu

otsused, siis on näha, et kaebaja peab enda hoonele ohuks Ädala tn 1 kinnistule

projekteerimistingimustega kavandatud maa-alust korrust. Ehitusprojekt aga, mille alusel

Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet või vastustaja) väljastas vaidlusaluse

ehitusloa nr 2212271/19613, ei näe enam maa-alust korrust ette – selle asjaolu on kaebaja

jätnud kaebuses targu mainimata. Projekteerimistingimused, nagu ka detailplaneering, annab

võimaliku maksimaalse ehitusõiguse – ehitusprojekt võib ette näha väiksema ehitusmahu, kui

seda projekteerimistingimused (või ka detailplaneering) lubavad. Projekteerimistingimustega

lubati Ädala tn 1 kinnistule rajada hoone koos maa-aluse garaažiga, kusjuures

projekteerimistingimustega kavandatud garaaž nähti ette pindalaliselt oluliselt suuremana, kui

hoone maapealne osa. Antud juhul loobus kolmas isik ehitusloa menetluse käigus maa-alusest

korrusest. Vastustaja lisab Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone ehitusprojekti, mille alusel

ehitusluba väljastati (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1, dtl 263-339) – lõigetelt

A ja B on selgelt näha, et maa-alusest korrusest on loobutud.

5.2.

Kaebaja on väitnud lisaks, et varasemates haldus- ja halduskohtumenetlustes on

tuvastatud, et Ädala tn 1 lammutamine ja asendushoone ehitamine ohustab kaebaja

hoone Ädala tn 1a püsivust. Vastustaja juhib tähelepanu, et selline kaebaja väide on vale

– midagi sellist varasemates haldus- ja halduskohtumenetlustes ei tuvastatud, vaid

üksnes viidati võimalikele ohukohtadele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb

arvestada. Käesoleval juhul on seoses maa-aluse korruse ära jätmisega kõikvõimalikud

maa-aluse korruse väljaehitamisega kaasneda võivad ohud välditud.

5.3.

Kaebaja väidab, et mingeid uuringuid kolmas isik Ädala tn 1 kinnistule

projekteerimistingimustega ettenähus mahus ehitamiseks teinud ei ole. Selline väide ei

vasta tõele – koos ehitusloa taotlusega esitati ehitisregistrisse töö nr 18-07-1433 (Ädala

tn 1 geotehnika aruanne) (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 2, dtl 236-

261), mis on koostatud IPT Projektijuhtimine OÜ poolt ja mille on allkirjastanud Peeter

Talviste, kes on kutseregistri kohaselt volitatud ehitusinsener, tase 8. Geotehnika

aruanne (mis on sisult sama kui projekteerimistingimuste nr 1911802/01184 p-s 8.4

nõutud ehitus-geoloogiline uuring) jõuab järelduseni, et rakendades aruandes käsitletud

meetmeid on võimalik rajada hoone Ädala tn 1 kinnistule planeeritud mahus

naaberhoone konstruktsioone kahjustamata. Aga nagu eespool selgitatud – planeeritud

mahust ehk maa-alusest korrusest ehitusloa menetluse käigus loobuti.

5.4.

Kaebaja on lisanud kaebusele oma väite tõendamiseks, justkui ohustaks

vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt Ädala tn 1a, s.o kaebaja kinnistul

asuvat hoonet, kaebuse lisadena 4 ja 5 Ehitusekspert OÜ 07.06.2019 ja 20.11.2018

arvamused (dtl 33-40). Paraku on kaebaja jätnud selgitamata, et nimetatud arvamused

käsitlevad projekteerimistingimuste alusel lubatud maksimaalset mahtu (s.o hoonet

koos maa-aluse korrusega), ja ei käsitle vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud

ehitusprojekti. Seega ei tõenda nimetatud tõendid, justkui lähtuks kõnealuses

ehitusprojektis ettenähtud hoonest kaebaja hoonele oht. Tegelikult ei ole kaebaja

esitanud oma väidete tõendamiseks mitte ühtegi tõendit, mistõttu on kaebaja väited

paljasõnalised ja meelevaldsed.

5.5.

Vastustaja on seisukohal, et Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone konstruktsiooni

osa ehitusprojekti eelprojekt on ammendavalt piisava täpsusega ette näinud

ohutusmeetmed. 31.08.2022 ehitusloa nr 2212271/19613 andmise aluseks olnud

projektdokumentatsiooni

(vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 1, dtl 262-339) failis nimega:

„A193_EP_v05_EK.asice“ sisaldub Ädala tn 1 äri -ja teenindushoone konstruktsiooni osa

eelprojekt, mille p-s 4.3 (lk 9) on selgitatud: „Tuginedes ehitusgeoloogilise uuringu aruandes

esitatule

rajatakse

kavandatav

hoone

vaivundamentidele.

Vaiad

rajatakse

hoone

kandekonstruktsioonide

alla.

Vaiadena

kasutatakse

puurvaiu.

Vaiadele

rajatakse

karkassipostide alla vaiagruppe ühendavad postirostvärgid ning seinte alla vaiaridu

ühendavad lintrostvärgid. Rostvärgid rajatakse betoonist C30/37 armeerituna sarrusterasega

B500B vastavalt keskkonnaklassi XC2 nõuetele. Olemasoleva hoone keldrikorrus lammutatakse

välja ainult rajatava uue hoone mahus, mis tagab eeldused vaiatööde teostamiseks.

Väljakaevatud osa täidetakse ja tihendatakse ehitusliivaga kihtide kaupa saamaks kätte

tihedusastme vastavalt 1. korruse põranda tarinditüübile. Olemasoleva hoone keldrikorruse

müüritised väljaspool uue hoone mahtu Ädala tn 1a kinnistu poolses küljes allpool parkla

konstruktsioone säilitatakse, et tagada pinnase püsimine ning välistada uue hoone

ehitustöödega kaasnevad võimalikud mõjud Ädala tn 1a hoonele. Osaline keldrikorruse

säilitamine hoone gabariitidest eemal tagab olukorra kus naaberkinnistu hoone lähistel

kaevetõid ei teostata, pinnase vajumisi või pinnase veereziimi muutust võrreldes olemasoleva

olukorraga, ei toimu. Selles osas täpsustab käesolev projekt 22.06.2021.a. väljastatud

lammutusprojekti (Ehitusluba nr 2112271/21290).“

5.6.

Sama dokumendi p-s 4.6 (lk 10) on selgitatud erimeetmeid, mille kohaselt:

„Vältimaks sokli seinte märgumist pinnasesse imbuvate sadevete imendumise toimel

kaetakse

seinte

pinnad

pinnasega

kokkupuute

ulatuses

bituumenibaasilise

võõphüdroisolatsiooniga Ümber hoone sokli välisperimeetri tekitatakse sillusriba

kaldega hoonest eemale, et otsest sadevett soklist eemale juhtida. Kommunikatsioonide

läbiviigud soklikonstruktsioonidest teostatakse veekindlatena. Olemasoleva hoone

keldrikorrus lammutatakse välja ainult rajatava uue hoone mahus, mis tagab eeldused

vaiatööde teostamiseks. Väljakaevatud osa täidetakse ja tihendatakse ehitusliivaga

kihtide kaupa saamaks kätte tihedusastme vastavalt 1. korruse põranda tarinditüübile.

Olemasoleva hoone keldrikorruse müüritised väljaspool uue hoone mahtu Ädala tn 1a

kinnistu poolses küljes allpool parkla konstruktsioone säilitatakse, et tagada pinnase

püsimine ning välistada uue hoone ehitustöödega kaasnevad võimalikud mõjud Ädala

tn 1a hoonele. Osaline keldrikorruse säilitamine hoone gabariitidest eemal tagab

olukorra kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetõid ei teostata, pinnase vajumisi või

pinnase veereziimi muutust võrreldes olemasoleva olukorraga, ei toimu. Selles osas

täpsustab käesolev projekt 22.06.2021.a. väljastatud lammutusprojekti (Ehitusluba nr

2112271/21290).“ Kogu vastustajale esitatud ehituse projektdokumentatsioon vastab

majandus- ja taristuministri

17.07.2015 määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-le 14. Kaebaja ei ole kordagi

ratsionaalselt selgitanud, millistele nõuetele ehitusprojekt tema hinnangul ei vasta. Selle asemel

esitab kaebaja esindaja spekulatiivseid väiteid, mis ei vasta tõele ning ei ole ka kuidagi

usutavad.

5.7.

Kaebaja väidab, et tal ei õnnestunud leida ehitisregistrist ehitusloa taotluses

viidatud dokumente, sh „Selgitus seoses OÜ Feenoks 07.04.2022.a. arvamusega,

26.07.2022.asice“. Tegelikult oleks kaebaja pidanud seda dokumenti, nagu teisigi

ehitusloaga seotud dokumente kaasatud isikuna nägema. Vastustaja on kohtumenetluses

nimetatud dokumendi tõendina esitanud (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi

lisa 4, dtl 360-361). Oma selgituses seoses OÜ Feenoks 07.04.2022 arvamusega selgitab

projekteerija Üllar Suvemaa sedasama, mis on kajastatud Ädala tn 1 äri- ja

teenindushoone konstruktsiooni osa eelprojekti punktis 4.6.

5.8.

Kaebaja väidab kaebuses, et 17.08.2022 esitati ehitisregistrisse uus ehitusloa

taotlus, mille esitamisest kaebajat ei teavitatud ja mille menetlusse teda ei kaasatud.

Tegemist on põhimõtteliselt eksitava käsitluse esitamisega kaebaja poolt. Tegemist ei

ole uue ehitusloa taotluse esitamisega, vaid sellesama ehitusloa taotluse uue

versiooniga, kuna 16.08.2022 oli ehitusprojektide peaspetsialist Lia Lõoke

ehitusprojekti

tagastanud

veel

viimase

märkuse

sisseviimiseks

–

mingit

projektilahenduse muutust ei toimunud. Kaebajale kui kaasatud isikule pidi see

ehitisregistris nähtav olema. Vastustaja on esitanud ehitisregistri ekraanitõmmise oma

16.09.2022 menetlusdokumendi lisana 5 (dtl 362). Olgu siinkohal ka märgitud, et

ehitusprojekti lahenduse, mille alusel amet ehitusloa nr 2212271/19613 väljastas, on

kaebaja ise heaks kiitnud – oma 07.04.2022 kirjas (mis on kaebuse lisa 21, dtl 117-121)

ütleb kaebaja järgmist: „OÜ Feenoks hinnangul on planeerimislahendus, millega ei ole

hoonel Ädala tn 1 maa-alust korrust (eskiisprojekti lk 7, selgitused asendiplaanis) ning

kuja Oüle Feenoks kuuluva hoonega on 12,5m (asendiplaan), põhimõtteliselt

aktsepteeritav.“

5.9.

Kaebaja väidab, et teda ei ole menetlusse kaasatud ega ära kuulatud. Selline

väide ei vasta tõele. Vastustaja selgitab, et kui isik on juba ühe korra kaasatud

ehitisregistris läbiviidavasse ehitusloa menetlusse, siis on tal võimalik kogu protsessi

jälgida ning põhimõtteliselt esitada seisukohti ka pärast esimest kaasamist. Käesoleval

juhul on kaebajat ehitusloa menetlusse vastavalt ehitusprojekti lahenduse arengutele

kaasatud kolmel korral, nagu allolevast ehitisregistri väljavõttest nähtub (dtl 470).

5.10. Asjaolu, et kaebaja on ehitusloa menetlusse olnud kaasatud ja ta on ära kuulatud,

nähtub ka kaebaja poolt kaebusele lisatud kaebaja arvamustest, mida ta on vastustajale

seoses ehitusloa ja ehitusprojektiga esitanud (kaebuse lisad 11 dtl 79-95, 17 dtl 106-110

ja 21 dtl 117-121).

5.11. Kaebaja heidab ette, et väljastatud ehitusluba kui haldusakt ei ole põhjendatud

ning selles ei leidu haldusmenetluse seaduse kohaseid selgitusi kaebaja märkustele

kohta. Vastustaja selgitab, et ehitusseadustikus ehitusloa kui haldusakti kohta käivad

sätteid tuleb käsitleda erisätetena võrreldes haldusmenetluse seaduses haldusakti kohta

sätestatud regulatsiooniga. Ehitusluba antakse elektroonselt ehitisregistrisse vastavalt

majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa

ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ ettenähtud

vormile – vastavas vormis ei ole haldusakti põhjenduste kohta ette nähtud. Ehitusloa

andmine kujutab endast ju ka soodustava haldusakti andmist.

5.12. EhS § 42 lg 8 kohaselt kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või

arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt

arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Ehk et vastavad põhjendused

esitatakse eraldiseisvas dokumendis. Pädeva asutuse esmane kohustus on ehitusloa

väljaandmine, kui pädev asutus on veendunud ehitusprojekti nõuetele vastavuses.

Selgitused kaasatud isikute arvamuse ja vastuväidete kohta esitab pädev asutus reeglina

pärast ehitusloa väljaandmist. Mõnikord võtab vastavate selgituste kirjalik

formuleerimine aega rohkem, mõnikord vähem – ehitusseadustik siin mingit

konkreetset tähtaega ette ei näe. Ehitusloa andmisest eraldi ei teavitata, vaid vastav

teavitus esitatakse koos selgitustega kaasatud isiku arvamuse ja vastuväidete kohta.

Käesoleval juhul esitati vastavad selgitused ja teavitus ameti 15.09.2022 kirjaga

(vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 6, dtl 363-366). Kaebaja jõudis kaebuse

esitada enne seda. Siinjuures on oluline rõhutada, et olulises osas on ehitusloa

menetluses kaebaja pretensioonidega arvestatud, kuna maa-alune korrus jäeti

ehitusprojektist üldse välja.

5.13. Kaebaja heidab kaebuses ette, et ehitusloa menetluses ei ole koostatud

põhiprojekti. Vastustaja selgitab, et vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015

määruse nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 13 lg 1 kohaselt võib ehitusloa taotleja

ehitusloa taotlemisel esitab ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Nimetatud määruse

sama paragrahvi lg 2 ette, et olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev

asutus ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki

nõuetest. Seega on ehitusloa taotleja täiesti korrektselt esitanud ehitusloa saamiseks

ehitusprojekti eelprojekti staadiumis ning vastustaja pädeva asutusena on selle

staadiumi alusel täiesti korrektselt ehitusloa väljastanud. Vastavalt määruse § 8 lg-le 1

on eelprojekt ehitusprojekti staadium, milles esitatakse ehitise arhitektuurilahendus ja

insener-tehniliste

lahenduste

põhimõtted,

mida

tellija

kooskõlastuse

korral

detailiseeritakse projekteerimise järgmistes staadiumites – ehk põhi- ja tööprojekti

staadiumites. Põhi- ja tööprojekti vastavust ehitusloale ja selle aluseks olnud

ehitusprojektile kontrollib pädev asutus kasutusloa menetluses.

5.14. Siinkohal tuleb märkida ka, et ehitusprojekti järgmiste staadiumite ja ehitamise

nõuetele vastavuse üheks garantiiks on pädeva isiku kvalifikatsiooninõuded – EhS § 24

lg 2 kohaselt peab pädeva isiku kvalifikatsioon olema tõendatud muuhulgas

ehitusloakohustusliku ehitise ehitamisel ja ehitusloakohustusliku ehitise ehitusprojekti

koostamisel.

5.15. Veel heidab kaebaja ette, justkui oleks käesoleval juhul kõrvale kaldutud

majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti

ekspertiisile“ § 3 lg-s 2 ettenähtud kohustusest koostada ekspertiis ehitusprojektile, mis

näeb ette büroo- või ravihoone ehitamise. Selline kaebaja väide ei ole õige – ehitusloas

on kohustusliku kõrvaltingimusena ette nähtud, et enne ehitamise alustamist peab olema

ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtud ehitusprojekti ekspertiis.

5.16. Tallinna Halduskohus on asjakohaselt oma 27.09.2022 määruses selgitanud, et

ehitusprojektile tehakse ekspertiis enne ehitamisega alustamist (EhS § 14 lõige 3 punkt

1 ja § 42 lõige 3 p 6). Ehitusekspertiisi ei tehta eelprojekti staadiumis esitatud

ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ § 13 lg 1 kohaselt võib ehitusloa taotleja ehitusloa taotlemisel esitab

ehitusprojekti enda valitud staadiumis. Nimetatud määruse sama paragrahvi lg 2 näeb

ette, et olenemata esitatud ehitusprojekti staadiumist, annab pädev asutus

ehitusprojektile hinnangu lähtudes eelprojektile esitatavatest ja käesoleva peatüki

nõuetest.

5.17. Ehitusprojekti insener-tehnilised lahendused täpsustatakse vastavalt eelviidatud

majandus- ja taristuministri määrusele lõplikult alles tööprojekti staadiumis, mille alusel

ehitamine vahetult toimub ja mis esitatakse pädevale asutusele alles kasutusloa

menetluses. Seega on täiesti asjakohatu kaebaja määruskaebuses toodud lause, et

ehitusloas ega projektis puurvaiade paigaldamisviise kirjeldatud ei ole, sest lõplikud

insener-tehnilised lahendused leiavad kajastamist tööprojektis, mitte ehitusloa aluseks

olevas eelprojektis. EhS § 42 lg 3 p 6 näebki ette, et ehitusprojekti ekspertiis nähakse

ette ehitusloa kõrvaltingimusena, mida antud juhul ongi tehtud.

5.18. Praeguseks on ehitusprojekti ekspertiis tehtud ning on see on kohtule esitatud

kolmanda

isiku

poolt

26.10.2022

määruskaebuse

menetluses

esitatud

menetlusdokumendis (dtl 495-498). Sellest nähtub, et ekspertiis on tehtud tööprojektile

ning ekspertiisi läbiviija on leidnud, et esitatud ehitusprojekt on koostatud heal tasemel,

on arusaadav ja vastab mahult määruses 97

„Nõuded ehitusprojektile“ toodud vormistuslikele nõuetele ja standardis EVS 932:2017

„Ehitusprojekt“ esitatud ülesannetele ning ehitusprojektis kasutatud tehnilised lahendused on

tänapäevased ja põhjendatud, ehitusprojektis toodud lahendused on säästlikult projekteeritud ja

ohutud.

5.19. Veel väidab kaebaja, et lammutamiseks tulnuks lisaks 22.06.2021 väljastatud

ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile, mis käsitles Ädala tn 1 hoone lammutamist,

koostada veel üks eraldi lammutusprojekt. Vastustaja selgitab, et selleks puudus

tarvidus, kuna varasemat lammutusprojekti on täiendatud ehitusloa nr 2212271/19613

aluseks olnud ehitusprojektiga. Vastustaja lisab ka 22.06.2021 ehitusloa nr

2112271/21290 (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 7, dtl 367-372).

Nimetatud ehitusloale on kantud tingimus: „Ehitustöödega saab alustada pärast uue

hoone püstitamiseks ehitusloa väljastamist ja pinnase toestamiseks ehitussüvendi

projekti koostamist.“ Vastustaja lisab ka 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290

aluseks olnud lammutusprojekti (vastustaja 16.09.2022 menetlusdokumendi lisa 8, dtl

373-391), mis arvestab veel maa-aluse korruse ehitamisega. Aga nagu juba korduvalt

välja toodud – maa-alust korrust käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa aluseks olev

ehitusprojekt ette ei näe.

5.20. Kokkuvõtvalt, kõik kaebaja väited selle kohta, et naaberkinnistul ehk Ädala tn 1

toimuv ehitustöö ohustab tema kinnistul asuvat hoonet, on paljasõnalised, tõendamata

ja kohati lausa demagoogilised. Kaebaja väidab, et tema hoone võib ootamatult kokku

vajuda. Selline kaebaja väide annab alust pigem arvamuseks, et tema enda hoone on

ümbruskonnale ohtlik ning et kaebaja on jätnud täitama EhS § 19-s sätestatud omaniku

kohustused – EhS § 19 lg 1 p-i 4 kohaselt peab ehitise omanik tagama ehitise, ehitamise

ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele, sealhulgas peab

omanik tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse. Seega rõhutab vastustaja veel

kord, et kaebus on põhjendamatu ning kaebaja väited on paljasõnalised ja tõendamata.

Ehitusluba on korrektselt välja antud, kaebaja on olnud kaasatud ja ära kuulatud,

kusjuures kaebaja pretensioone on ulatuslikult arvestatud – Ädala tn 1 hoonele ei nähta

enam ette maa-alust korrust.

KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT

6. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja põhjendab oma seisukohta

alljärgnevaga.

6.1.

Kolmandale isikule kuulub Ädala tn 1 kinnistu (katastriüksus 78408:803:0205).

Kolmas isik tegeleb Ädala tn 1 kinnistul ehitustegevusega.

6.2.

Kolmas isik leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, sest vaidlustatud

ehitusluba ei riku kaebaja õigusi.

Maa-aluse korruse lammutus- ja ehitustöid ei teostata. Kolmas isik kordab, et maa-aluse

korruse lammustus- ja ehitustöid ei teostata, mistõttu ei tulene neist ohtu kaebaja kinnistule.

Kolmas isik selgitab, et ta loobus käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa menetluses hoone

maa-aluse korruse rajamisest. Kaebuse lisades 4 ja 5 esitatud dokumendid on asjakohtud ja

ei tõenda kaebaja väidetut. Kaebaja on lisanud kaebusele ehitusloa ohtlikkuse tõendamiseks

Ehitusekspert OÜ 07.06.2019 ja 20.11.2018 arvamused. Paraku on kaebaja jätnud viitamata, et

nimetatud arvamused käsitlevad projekteerimistingimuste alusel lubatud maksimaalset mahtu

(s.o hoonet koos maaaluse korrusega) ja ei käsitle vaidlusaluse ehitusloa aluseks olnud

ehitusprojekti. Kolmas isik nõustub vastustajaga, et need dokumendid ei tõenda, et kõnealuses

ehitusprojektis lähtuks ettenähtud hoonest kaebaja hoonele oht.

Vaietöid teostatakse 14 m kaugusel kaebaja hoonest. Vaidlustatud ehitusloa projekti

konstruktsiooni osa ehitusprojekti seletuskirjast tuleneb, et maa-aluses osas säilitatakse

olemasoleva hoone osa, mis ei asetse rajatava hoone all (st osa, mis asub Ädala tn 1a hoone

poolses küljes) ning ei sega rajatava hoone vaiatöid.

Ädala tn 1a kinnistu poolse keldrikorruse osa säilitamine koos tagasitäite ja tihendamisega tagab

olukorra, kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetöid ei teostata, pinnas püsib stabiilsena ning

mõjud Ädala tn 1a hoonele seega puuduvad. Rajatava hoone vundamendite asukoht on aga

vähemalt 12 m kaugusel Ädala tn 1a kinnistust (asendiplaan esitatud vastustaja 16.09.2022

vastuse lisas 1, dtl 262-339) ja ca 14 meetrit kaebaja hoonest (väljavõte maa-ameti geoportaali

kaardirakendusest dtl 458) .

Vaietööd ei ohusta kaebaja hoonet. Kaebaja leidis alles oma 22.09.2022 seisukohas, et uue

hoone püstitamine võib kahjustada kaebaja hoonet ka siis, kui Ädala tn 1 vana hoone

lammutamine kaebaja hoonet ei kahjusta. Selgusetuks jääb, millele kaebaja väide tugineb,

arvestades, et seni on kaebaja leidnud, et ehitustööde ohtlikkus Ädala tn 1a hoonele ilmneb

hoone pinnase omaduste või pinnasvee taseme muutustele (kaebuse p-d 29-34, 47), mida

käesolev menetlus ei mõjuta. Määruskaebuses väitis kaebaja, et tema õigusi rikub ja hoonele

ohtu kujutab hoopis 14 m kaugusel tema hoonest teostatavad vaietööd ja/või vaietööde erinevad

paigaldusviisid/meetodid (määruskaebuse p 14 ja 25). Eeltoodud väide on põhistamata ja väär.

Riskid, mille realiseerumist kaebaja kardab, on pinnase vajumine ja vibratsioon (kaebuse lisa

5, dtl 37-40). Need riskid kaasnevad vaid Ädala 1a kõrvale planeeritava hoone ehitamisega

meetodil, et uus hoone rajatakse olemasoleva hoone vundamendist sügavamale ja selleks

ehitatakse ette puurvaiadest tugisein. Eeltoodut kinnitavad ka kaebaja enda eksperdid (kaebuse

lisa 5, p 1, dtl 38).

Ka kaebuse lisas 4 (dtl 33-36) esitatud 20.11.2018 ekspertarvamus lähtub eeldusest, et rajatakse

1 maa-alune korrus ning ehitusaegne ehitussüvend (sissejuhatus ja p-d 3, 5, 8, 11). Nagu aga

selgitatud, siis ei kavatse kolmas isik sellist vundamenti ega maa-alust korrust rajada Kaebaja

enda ekspert on kaebuse lisa 5 (p 4) selgitanud, et maa aluse korruse rajamisel peaks tugisein

paiknema minimaalset 4 meetri kaugusel kaebaja hoonest, et olemasoleva hoone vajum oleks

ebaoluliselt väike. Käesoleval juhul aga tugiseina ei rajata (kuna ei ajata maa alust korrust) ja

isegi vaietööd teostatakse kaebaja hoonest 14 m kaugusel. Eeltoodust tulenevalt kaebaja

hoonele ohtu ei eksisteeri.

Ehitustegevuse ja Ädala tn 1a hoone vahele jääb olemasolev maa-alune konstruktsioon,

mis tagab pinnase stabiilsuse. Maa-aluse korruse ruumid täidetakse/tihendatakse ning selle

peale rajatakse parkla ja parkla rajamisel täidetakse ca 1 m pinnast olemasolevate

konstruktsioonide vahelises osas. Eeltoodut kinnitab ka kaebaja määruskaebuse lisas 1 esitatud

foto (dtl 484) ja käesoleva vastuse lisas 1 (27.10.2022 vastuse lisa 1, dtl 463) esitatud fotod,

millest nähtub, et lammutatud hoone maa aluse keldrikorruse pind on säilitatud, ca 1 m paksune

tühimik täidetakse parkla aluskihtidega vastavalt Majandus- ja taristuministri 03.08.2015

määrusele nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded”, Tallinna Linnavalitsuse 18.09.2019

määrusele

nr

„Sillutiskivi,

asfalt-

ja

tsementbetooniga

teede

ja

tänavate

tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded“ ja

EVS 843:2016 normidele.

Eeltoodu on nähtav ka ehitusprojekti lõikest (ehitusprojekti arhitektuurse osa Lõige A1-A1, A2-

A2).

Vaietöödest ca 55% on kaebusele vastamise ajaks teostatud. 27.10.2022 vastuse lisas 1 (dtl

463) esitatud piltidelt on näha, kuidas vaiatööde jaoks sisuliselt mingit süvendit ei kaevata ja

vaiad paigaldatakse lokaalset. Eeltoodu tähendab, et vana hoone need osad, mis on vaiadel ees,

on ära koristatud, krunt on tasandatud ning sellel platsil töö käibki. Ädala 1a poolses kinnistu

küljes lammutatud hoone keldrikorruse pind on ca 0,5-1 m sügavusel. Selliseid kaevetöid on

ümber Ädala 1a hoone tehtud ajaloo jooksul korduvalt, sh nt seoses Ädala tn ja Ädala

põiktänava ehitusega. Lisaks on kolmas isik olnud kontaktis Ädala tn 1a hoone 1 korruse

rentnikuga (WOLT kauplus) ning ka Sõle tn 19 korteriühistuga, kes on kinnitanud, et seni

tehtud vaiatööd ei ole kuidagi olnud nende pindadel tuntavad ega ole neid kuidagi mõjutanud.

6.3. Kolmas isik on teostanud ja teostab kõik vajalikud uuringud ja projektid.

Ehitusprojekti osaks on asjakohasel juhul konstruktsiooni osa (vt määrust „Nõuded

ehitusprojektile“, § 14), mille nõuded on esitatud määruse §-s 17 ja need on käesoleval juhul

täidetud. Ädala tn 1 hoone kavandamisel on läbi viidud kõik nõutud uuringud ja koostatud

projektid vastavat kvalifikatsiooni omavate isikute poolt. Projekteerijad on hoone

projekteerimisel ja selle võimalike mõjude hindamisel aluseks võtnud Ädala tn 1a varasemate

ehituslubade aluseks olevad projektid (1964 ja 2002. a projekt) ja teostusdokumentatsiooni.

Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi õiguslikku alust, millega oleks ehitusprojekt vastuolus,

mistõttu on tegemist kaebaja subjektiivse hinnanguga, mida kaebaja ei ole oma kaebuses

sisustanud ega põhistanud.

6.4. Ehitusprojekti ekspertiis koostati enne hoone ehitamisega alustamist. Ehitusprojekti

ekspertiis koostatakse vastavalt nõuetele enne hoone ehitamisega alustamist (EhS § 14 lg 3 p 1,

§ 42 lg 3 p 6 ja MTM 08.06.2015 määrus nr 62 § 3 lg 2). Eeltoodu on ka kirjas ehitusloa

kõrvaltingimuses EhS § 14 lg 3 p 1 ja § 42 lg 3 p 6 alusel (vt kaebuse lisa 24, lk 2, dtl 157).

Käeolevaks hetkeks on ehitusprojekti konstruktiivse osa ekspertiisi lõplikult vormistatud ja see

on kohtule esitatud 26.10.2022 vastuses määruskaebusele (dtl 493-498).

6.5. Projekteerimistingimustes sätestatud nõuded on täidetud ja vajalikud uuringud

teostatud.

Esiteks, sätestatud ehitusgeoloogia-uuringu läbiviimise nõue on täidetud ja see on vastustajale

ehitusloa menetluses esitatud (vt Geotehnika aruande (Töö nr 18-07-1433, vastustaja

16.09.2022 vastuse lisa 2, dtl 236-261). Lisaks on koostatud Geotehnika ekspertarvamus (vt

kaebuse lisa 3, dtl 28-32).

Teiseks, samuti on täidetud nõue viia läbi olemasoleva/-olevate hoone/-te detailne ehituslik

ülevaatus, määrata ehitise/-te olemasolev seisukord (kolmanda isiku 22.09.2022 vastuväiteid

EÕK taotlusele lisa 1, dtl 417-420). Paigaldatud on reeperid (kohtkindel geodeetiline märk, mis

järgib vundamendi seisundit) ning Ädala 1a hoone seisukorda on võimalik regulaarselt jälgida.

Kolmas isik nendib, et kaebaja ei ole ülevaatuse tulemust allkirjastanud ja tal on olnud

probleeme selles tuvastatuga/vormistusega, kuid kolmas isik leiab, et tal puudub kohustus

koostada Ädal tn 1a hoonele audit EhS § 18 tähenduses. Sellist kohustust ei tule

projekteerimistingimustest ega seadusest. Ehitise ülevaatusel ja seisukorra määramisel on

eksperdid aluseks võtnud faktilise olukorra ja Ädala tn 1a varasemate ehituslubade aluseks

olevad projektid (1964 ja 2002. a projekt). Ülevaatuse eesmärgiks oli määratleda ehitise

faktiline seisukord ja seda ka tehti.

6.6. Kolmandale isikule jääb arusamatuks, millise täiendavaid toimingud/uuringud kaebaja

soovib, et Ädala tn 1a hoone suhtes teostataks. Ädala tn 1a hoone vundamendid on 100%

ulatuses kaetud, st vundamenti kui sellist vaadelda ei ole võimalik. Vaadelda saab ainult

kattekihte (tsementkiudplaadid) ning põrandaid, millel on ka kattekihid peal. Hoone kõrval

kaevetöid ei teostata (mis võimaldaks vundamendi vaatlust vms), kuna eeltoodu võib kaasa tuua

hoone vajumise.

6.7. Kohtuotsus on siduv vaid osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse

aluseks olevatel asjaoludel. Kaebaja üritab auditi ja/või ekspertiisi nõuet tuletada varasemate

kohtuasjade otsustest (vt kaebuse p 28, 32-33) neid omale sobival viisil tõlgendades. Kolmas

isik osundab, et varasemates halduskohtumenetlustes ei ole tuvastatud, et Ädala tn 1

lammutamine ja asendushoone ehitamine ohustab kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust või et

kaebaja hoonele peaks koostama auditi vms. Haldusasjas nr 3-19-675, kus oli vaidlustatud Ädal

tn 1 projekteerimistingimused, nenditi vaid vajadust üksikasju ehitusprojektis täpsustada ning

kohus märkis, et konkreetne uuringu ulatus sõltub valitud lahendusest (vt otsuse p 16).

Lahendites seega vaid viidati võimalikele ohukohtadele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb

arvestada. Käesoleval juhul on seoses maa-aluse korruse ära jätmisega kõikvõimalikud

maaaluse korruse väljaehitamisega kaasneda võivad ohud välditud. Lisaks jätab kaebaja

tähelepanuta, et HKMS § 177 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele

kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel

asjaoludel. Teises haldusasjas tehtud kohtulahendi põhjendused ei ole siduvad uue vaidluse

lahendamisel ka samade menetlusosaliste vahel (vt RKHK otsus asjas nr 3-3-1-35-12; 3-3-192-

16, p 19). HKMS § 61 lg 4 kohaselt hindab kohus varasema jõustunud kohtulahendi

põhjendustes tuvastatud asjaolusid kogumis teiste tõenditega.

6.8. Kokkuvõttes leiab kolmas isik, et ehitusluba ei riku kaebaja õigusi. Kaebaja tugineb

ehitusloa vaidlustamisel väitele, et loast tuleneva õiguse realiseerimine ohustab kaebaja

kinnistul oleva ehitise püsivust, kuna lammutustegevuse käigus või selle tulemusena võib

hakata liikuma pinnas, millele toetub kaebaja kinnistul oleva hoone vundament. Käesolevas

asjas vaidlustatud ehitusloa raames ei toimu aga hoone lammutamist, maa-aluse osa

lammutamist ei toimu aga üldse (va kavandatava hoone vaivundamentide rajamise kontekstis).

Vaivundamentide paigaldamine toimub aga ca 14 m kaugusel kaebaja hoonest. Seega ei saa ka

vaidlustatud ehitusluba tema õigusi rikkuda.

6.9. Kolmas isik on seisukohal, et kaebaja on nõuetekohaselt ära kuulatud. Kolmas isik

nõustub vastustaja seisukohaga, mille järgi kaebaja on olnud menetlusse kaasatud, ta on ära

kuulatud ning tema seisukohtadega on suures osas ka arvestatud.

6.10. Ehitusluba on õiguspärane ning esitatud on vastavad põhjendused. Kolmas isik

nõustub vastustaja seisukohaga, mille järgi on ehitusloa näol tegemist soodustava haldusaktiga,

mistõttu ei ole põhjendamine vajalik, samuti on käesoleval juhul esitatud vastavad põhjendused

hiljem eraldi dokumendina.

6.11. Kolmas isik märgib, et 12.10.2022 määruskaebuses on kaebaja aga muutnud oma

seisukohti ja kaebaja leiab, et oht kaebaja hoonele seisneb sulundseina paigaldamises ning

puurvaiade paigaldamisega kaasnevas vibratsioonis, mis võib tuua kaasa kaebaja hoones

pragude tekkimise, hoone vajumise ja halvimal juhul kokkuvarisemise (vt määruskaebuse p 14

ja 25-28).

6.12. Kolmas isik kordab, et maa-aluse korruse lammutus- ja ehitustöid ei teostata. Käesolevas

asjas vaidlustatud ehitusloa raames ei toimunud hoone lammutamist, lammutustegevus toimus

22.06.2021 ehitusloa alusel ja lammutustegevus on lõpetatud. Maa-aluse korruse lammustus-

ja ehitustöid ei teostata üldse, mistõttu ei tulene neist ohtu ka kaebaja kinnistule (vt kolmanda

isiku vastus kaebusele p 2.3 jj ja vastustaja 16.09.2022 vastuse lisas 1 (dtl 262-339) esitatud

projekti seletuskirja p 1.4 ja p 3, samuti Lõige A ja Lõige B). Kaebaja enda ekspert on selgitanud

(kaebuse lisa 5 dtl 37-40, p 4), et maa aluse korruse rajamisel peaks tugisein paiknema

minimaalset 4 meetri kaugusel kaebaja hoonest, et olemasoleva hoone vajum oleks ebaoluliselt

väike. Käesoleval juhul aga tugiseina ei rajata (kuna ei ajata maa alust korrust) ja isegi vaietööd

teostatakse kaebaja hoonest 14 m kaugusel. Eeltoodust tulenevalt kaebaja hoonele ohtu ei

eksisteeri.

6.13. Vaietööd on lõpetatud. Kolmas isik selgitab, et kõik vaiad on kaebusele vastuse esitamise

ajaks paigaldatud ja valminud on hoone 1. ja 2. korrus (vt pildid Lisas 1). Vaidlustatud ehitusloa

projekti konstruktsiooni osa ehitusprojekti seletuskirjast (vt vastustaja 16.09.2022 vastuse lisas

3) tuleneb, et maa-aluses osas säilitatakse olemasoleva hoone osa, mis ei asetse rajatava hoone

all (st osa, mis asub Ädala tn 1a hoone poolses küljes). Ädala tn 1a kinnistu poolse keldrikorruse

osa säilitamine koos tagasitäite ja tihendamisega tagas seega olukorra, kus naaberkinnistu

hoone lähistel kaevetöid ei teostatud, pinnas püsis stabiilsena ning mõjud Ädala tn 1a hoonele

puudusid ja puuduvad ka tulevikus. Vaivundamentide paigaldamine toimus ca 14 m kaugusel

kaebaja hoonest, vaietööd on lõpetatud ja need ei omanud mitte mingit mõju kaebaja hoonele.

Lisas 1 esitatud fotodelt on näha, et lammutatud hoone keldrikorruse osa on täidetud killustiku

ja esmaste täitematerjalidega, parkla rajatakse alale peale hoone konstruktsiooni valmimist.

Ehitusluba on seega osas, mis väidetavalt rikkus kaebaja õigusi, realiseeritud.

6.14. Kaebaja ei ole tõendanud ega isegi veenvald põhistanud, et ehitusluba võib kaasa tuua

mistahes negatiivseid mõjutusi tema hoonele. Eeltoodut kinnitavad kaebaja enda eksperdid, kes

nägid ohte vaid juhul, kui uus hoone rajatakse olemasoleva hoone vundamendist sügavamale

(vt kolmanda isiku 27.10.22 seisukoha p 2.4-2.8).

Vastusajal puudub negatiivse asjaolu tõendamiskoormus.

6.15. Kokkuvõttes leiab kolmas isik, et kaebus tuleb rahuldamata jätta, kuna vaidlustatud

ehitusluba ei riku kaebaja õigusi. Lisaks tuleb arvestada, et isegi õigusi rikkuva ja õigusvastase

haldusakti võib menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta tühistamata juhul, kui pärast

haldusakti tühistamist tuleks samasisuline akt igal juhul uuesti välja anda (vt RKHKo nr 3-3-

125- 02). Käesoleval juhul puuduvad ehitise lammutamise õiguslikud alused EhS § 132 lg 3

kohaselt ja ehitusluba on osas, mis väidetavalt rikkus kaebaja õigusi, realiseeritud. Kolmanda

isiku hinnangul ei ole ilmselt ka kaebaja huviks paigaldatud vaiade lammutamine.

6.16. Kolmas isik märgib lisaks, et Ädala tn 1 hoone valmimine on kavandatud ca 6-7 kuu

pärast. Pärast hoone valmimist esineb õiguslik alus menetluse lõpetamiseks. Hoone

valmimisega lõppeb ka ehitusloa õigussuhteid kujundav mõju.

6.17. Kolmas isik palub kaebajalt välja mõista menetluskulud osutatud õigusabi eest 28,2

töötunni ulatuses kokku summas 4900 eurot vastavalt menetluskulude nimekirjale (dtl 543553).

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki

tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on alljärgnevad.

8. Kaebaja tugineb esmalt sellele, et ehitusloa menetluses on ta jäetud sisuliselt ära

kuulamata. Kohus jääb esialgse õiguskaitse menetluses avaldatud seisukoha juurde, et ei

nõustu kaebaja seisukohaga ka selles, et vastustaja on rikkunud kaasamise ja ärakuulamise

kohustust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on olnud ehitusloa menetlusse kaasatud. Õige ei ole

kaebaja seisukoht selles, et 17.08.2022 esitati ehitisregistrisse uus ehitusloa taotlus, mille

esitamisest kaebajat ei teavitatud ja mille menetlusse teda ei kaasatud. Tegemist ei ole uue

ehitusloa taotluse esitamisega, vaid sellesama ehitusloa taotluse uue versiooniga, kuna

16.08.2022 oli ehitusprojektide peaspetsialist Lia Lõoke ehitusprojekti tagastanud veel viimase

märkuse sisseviimiseks (dtl 362). Kaebajale menetlusse kaasatud isikuna pidi see ehitisregistris

nähtav olema.

Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja väited, et teda ei ole menetlusse kaasatud ega ära kuulatud,

põhjendatud ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist. Käesoleval juhul on kaebajat ehitusloa

menetlusse vastavalt ehitusprojekti lahenduse arengutele kaasatud kolmel korral, nagu

ehitisregistri väljavõttest (16.09.2022 vastuse p 7, dtl 223) nähtub. Lisaks juhul, kui isik on juba

ehitusloa taotluse menetlusse kaasatud, on tal soovi korral võimalik kogu menetluse aja vältel

omapoolseid seisukohti ka esitada.

Asjaolu, et kaebaja on ehitusloa menetlusse olnud kaasatud ja ta on ära kuulatud, nähtub ka

kaebaja poolt kaebusele lisatud kaebaja arvamustest, mida ta on vastustajale seoses ehitusloa ja

ehitusprojektiga esitanud (dtl 79-95, 106-107 ja dtl 117-121).

Kaebaja heitis vastustajale ette ka põhjendamiskohustuse rikkumist. Kohus nõustub siinkohal

vastustajaga ja märgib, et ehitusluba antakse elektroonselt ehitisregistrisse vastavalt majandus-

ja taristuministri 19.06.2015 määruses nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste

vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord“ ettenähtud vormile – vastavas vormis ei

ole haldusakti põhjenduste kohta ette nähtud. Vastavad põhjendused esitatakse eraldiseisvas

dokumendis juhul, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise

käigus esitatud märkusi, mida arvesse ei võeta (EhS § 42 lg 8).

Vastustaja on asjakohaselt märkinud, et selgitused kaasatud isikute arvamuse ja vastuväidete

kohta esitab pädev asutus reeglina pärast ehitusloa väljaandmist. Seoses käesolevas asjas

vaidlustatud ehitusloaga on vastustaja välja toonud, et mõnikord võtab vastavate selgituste

kirjalik formuleerimine aega rohkem, mõnikord vähem – ehitusseadustik siin mingit

konkreetset tähtaega ette ei näe. Käesoleval juhul esitati vastavad selgitused ja teavitus ameti

15.09.2022 kirjaga (dtl 363-366) ehk 15 päeva jooksul peale ehitusloa väljastamist. Kaebaja on

antud juhul esitanud kaebuse enne seda (05.09.2022). Eeltoodust tulenevalt on ka kaebaja väited

põhjendamiskohustuse rikkumise osas alusetud ega saa kaasa tuua ehitusloa tühistamist.

Kaebaja väited nagu oleks pidanud vastustaja kohtumenetluses täiendavalt tõendama, et lähtus

15.09.2022 kirjas esitatud põhjendustest ehitusloa andmisel ei ole asjakohased. Kohus ei nõustu

kaebajaga selles, et vastustaja on hakanud haldusakti põhjendama tagantjärgi alles

kohtumenetluses. Kohus jääb oma seisukoha juurde, et ehitusloa suhtes esitatud vastuväited tuli

lahendada eraldi ja vastustaja on seda ka nõuetekohaselt teinud.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja ei ole rikkunud HMS § 40 sätestatud

ärakuulamispõhimõtet ega ka põhjendamiskohustust.

9. Kaebaja eesmärgiks on kaebusest nähtuvalt ehitusloa tühistamine, et vältida Ädala tn 1 hoone

ehitust, mis võiks kaebaja väitel ohustada kaebajale kuuluva Ädala tn 1a hoone kahjustumist.

Kaebaja väidab, et Ädala tn 1 hoone ehitustööd ohustavad kaebajale kuuluva Ädala tn 1a hoone

püsimist seonduvalt kaebaja hoone all oleva pinnase (turvas, mölline liiv) omaduste (eelkõige

kandevõime ja kokkusurutavus) muutumisega pinnasevee taseme muutumisel, seonduvalt

vundamendi süvendi väljakaevamisega ning kaebaja hoone toestamisega (tugiseina

rajamisega). Lisaks leiab kaebaja, et peamine oht kaebaja hoonele seisneb sulundseina

paigaldamises ning puurvaiade paigaldamisega kaasnevas vibratsioonis, mis võib tuua kaasa

kaebaja hoones pragude tekkimise, hoone vajumise ja halvimal juhul kokkuvarisemise.

Kohus leiab, et kaebaja vastavad väited ohust kaebajale kuuluvale hoonele on nähtuvalt asjas

esitatud tõenditest ja materjalidest põhjendamatud ning tõendamata.

Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik OÜ Pelgulinna Tervisemaja on Ädala tn 1 hoonele

maaaluse korruse rajamisest 31.08.2022 väljastatud ehitusloa menetluse käigus loobunud ning

maaaluseid lammutustöid ei teostata. Ädala tn 1 äri- ja teenindushoone konstruktsiooni osa

eelprojekti seletuskirja p 4.3 kohaselt: „Olemasoleva hoone keldrikorrus lammutatakse välja

ainult rajatava hoone mahus, mis tagab eeldused vaiatööde teostamiseks. Väljakaevatud osa

täidetakse ja tihendatakse ehitusliivaga kihtide kaupa saamaks kätte tihedusastme vastavalt 1.

korruse põranda tarinditüübile. Olemasoleva hoone keldrikorruse müüritised väljaspool uue

hoone mahtu Ädala tn 1a kinnistu poolses küljes allpool parkla konstruktsioone säilitatakse, et

tagada hoone pinnase püsimine ning välistada uue hoone ehitustöödega kaasnevad võimalikud

mõjud Ädala tn 1a hoonele. Osaline keldrikorruse säilitamine hoone gabariitidest eemal tagab

olukorra, kus naaberkinnistu hoone lähistel kaevetöid ei teostata, pinnase vajumise või pinnase

veerežiimi muutust võrreldes olemasoleva olukorraga ei toimu.“. Koos ehitusloa taotlusega

esitatud Ädala tn 1 geotehnika aruandes (töö nr 18-07-1433, dtl 236-261) on jõutud järeldusele,

et aruandes käsitletud meetmeid rakendades on ehitustegevus kaebaja hoone konstruktsioone

kahjustamata võimalik ka maa-aluse korruse rajamisel. Kuna kolmas isik on loobunud maaaluse

korruse rajamisest, siis ei rajata ka tugiseina. Seega on kaebaja väited tugiseina rajamisega

seotud ohtudest alusetud ja põhjendamatud. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kaebaja

väiteid kinnitaks. Kohus nõustub täielikult vastustaja ja kolmanda isiku poolt märgitud

seisukohaga, et kaebuse lisadena 4 ja 5 Ehitusekspert OÜ 07.06.2019 ja 20.11.2018 arvamused

(dtl 33-40) vastavat ohtu ei kinnita, kuivõrd need käsitlevad projekteerimistingimuste alusel

lubatud maksimaalset mahtu s.o hoonet koos maa-aluse korrusega, ja ei käsitle vaidlusaluse

ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekti. Seega ei tõenda nimetatud tõendid, justkui lähtuks

kõnealuses ehitusprojektis ettenähtud hoonest kaebaja hoonele oht.

Vaidlustatud ehitusloa alusel rajatava uue hoone vundamendi asukoht jääb vähemalt 12 m

kaugusele Ädala tn 1 a kinnistust (vt asendiplaan, vastustaja 16.09.2022 vastuse lisa 1, dtl 262-

339) ja 14 m kaugusele kaebaja hoonest ning vaiatöid tehakse kaebaja hoonest kaugemal

kolmanda isiku kinnistu teises otsas. Ehitustegevuse ja Ädala tn 1a hoone vahele jääb täidetud

ja tihendatud maa-alune konstruktsioon, mis koos keldrikorruse müüritise säilitamisega kaebaja

hoone poolses küljes on mõeldud pinnase stabiilsuse tagamiseks ja uue hoone ehitamisega

kaasnevate mõjude välistamiseks Ädala tn 1a hoonele. Ehitusprojekti insener-tehnilised

lahendused täpsustatakse vastavalt määrusele nr 97 lõplikult tööprojekti staadiumis (§ 10), mille

alusel ehitamine vahetult toimub ning mis esitatakse pädevale asutusele kasutusloa menetluses.

Seetõttu on asjakohatu kaebuse etteheide, et ehitusloas ega projektis ei ole kirjeldatud

puurvaiade paigaldamisviise.

Olukorras, kus kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse rajamisest, olemasoleva hoone

keldrikorrust ja vundamenti kaebaja hoone lähistel (s.o väljaspool püstitatava uue hoone mahtu)

ei lammutata ning vaiatöid teostatakse enam kui 12 m kaugusel kaebaja hoonest, ei ole

mõistlikku põhjust eeldada, et ehitustööd, sh vaiatööd, võiksid reaalselt ohustada Ädala tn 1a

hoone püsimist. Kaebaja ei ole esitanud vastupidist kinnitavaid tõendeid.

10. Mis puudutab kaebaja väited sellest, et tegemata on ehitusprojekti ekspertiis, siis see

tuleb teha enne ehitamise alustamist ehitusprojektile (EhS § 14 lõige 3 punkt 1, § 42 lõige 3 p

6 ja Majandus- ja taritutuministri 08.06.2015 määrus nr 62 § 3 lg 2). Enne seda ei pea vastavat

ekspertiisi tehtud olema. Käesolevaks ajaks on vastav ekspertiis tehtud (dtl 493-498).

11. Veel viitas kaebaja veel, et vastustaja ja kolmas isik ei ole arvestanud haldusasjades nr

319-675, kus kaebaja vaidlustas Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 11.03.2019

projekteerimistingimused nr 1911802/01184 ja 3-21-1950, kus kaebaja vaidlustas Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 22.06.2021 ehitusloa nr 2112271/21290 kohtute poolt avaldatud

seisukohtadega.

Kohus nõustub siinkohal kolmanda isikuga ja selgitab kaebajale esiteks, et kohtuotsus on siduv

vaid osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel (vt

HKMS § 177 lg 1 ja Riigikohut otsus asjas 3-3-1-35-12; 3-3-1-92-16, p 19). Teiseks on

käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloa väljastamise ajaks asjaolud oluliselt muutunud, sest

kolmas isik on loobunud maa-aluse korruse rajamisest. Lisaks tuleb nõustuda kolmanda isikuga

selles, et varasemates halduskohtumenetlustes ei ole tuvastatud, et Ädala tn 1 lammutamine ja

asendushoone ehitamine ohustab kaebaja hoone Ädala tn 1a püsivust või et kaebaja hoonele

peaks koostama auditi vms. Haldusasjas nr 3-19-675, kus oli vaidlustatud Ädal tn 1

projekteerimistingimused, nenditi vaid vajadust üksikasju ehitusprojektis täpsustada ning kohus

märkis, et konkreetne uuringu ulatus sõltub valitud lahendusest (vt otsuse p 16). Lahendites

seega vaid viidati võimalikele ohukohtadele, mida ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada.

Käesoleval juhul on seoses maa-aluse korruse ära jätmisega kõikvõimalikud maaaluse korruse

väljaehitamisega kaasneda võivad ohud välditud. Kaebaja ei ole eeltoodut ühegi tõendiga

ümber lükanud.

12. Lõpetuseks märkis kaebaja, et Ädala tn 1 ohtlikkus kaebaja hoonele Ädala tn 1a võib

väljenduda aja möödudes. Kuivõrd kaebaja hoone tehnilist olukorda ei ole nõuetekohaselt

jäädvustatud (dtl 423-424), siis ei saa ka väita, et selline kahjustumine ei ole juba hakanud

avalduma.

Kohus leiab, et tegemist on paljasõnalise väitega, mis ei saa mõjutada vaidlustatud ehitusloa

õiguspärasust. Juhul kui kaebaja leiab, et tema hoonele on tekkinud kahjulikud mõjud, siis

vastav tõendamiskoormis lasub kaebajal. Väited tulevikus teoreetiliselt avalduva kahju osas

väljuvad aga kaebuse esemest.

13. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebajal on mitmeid etteheiteid ehitusloa osas, kuid

kaebaja ei ole tõendanud, et ehitusluba oleks õigusvastane ja tuleks tühistada. Ehitusoa aluseks

on ehitusprojekt. Ehitusprojekti õigusvastasuse osas ei ole kaebaja ühtegi asjakohast seisukohta

ega tõendit kohtule esitanud. Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et vastustaja ei ole piisavalt

kaalunud kaebaja poolt ehitusloa menetluses esitatud seisukohti ja sellest tulenevalt oleks

ehitusluba õigusvastane. Kohtule nähtub, et kaebaja seisukohad on ära kuulatud ning vastustaja

on teinud põhjendatud otsuse. Sellest tulenevalt on kaebus tervikuna põhjendamata. Kohus

leiab, et vaidlustatud ehitusloa näol on tegemist HMS § 54 mõistes nii vormiliselt kui ka

materiaalselt õiguspärase haldusaktiga, mis on antud selleks pädeva isiku poolt ning vastab

HMS §-des 55-57 haldusaktidele üldiselt esitatavatele nõuetele.

Kohus nõustub lisaks eelpool märgitule ka vastustaja seisukohtadega, mis on esitatud

vastuseks käesolevale kaebusele ega pea vastavaid väited lähtudes HKMS § 165 lg 2

vajalikuks täiendavalt üle korrata. Menetluskulud 14. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele

1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist

taotlenud, seega jäävad selles osas poolte menetluskulud nende enda kanda.

HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool

samade reeglite järgi nagu poolele. Kolmas isik oli vastustaja poolel.

Kolmas isik on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 4900 eurot ilma

käibemaksuta (vt dtl 543-553).

HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kohtule tuleb esitada menetluskulude nimekiri ja

kuludokumendid. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on käesoleva seadustiku § 103 lõike 1 punktis

1 nimetatud kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise

kohustus. Käesoleval juhul on vastavad kuludokumendid ehk arved, mille alusel on kolmandal

isikul tekkinud menetluskulude kandmise kohustus kohtule esitatud ja sellest tulenevalt on

menetluskulud välja mõistetavad (vt ka HKMS § 109 lg 5).

Kohus leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on menetluskulud üldjoontes ka põhjendatud

ja vajalikud ning ei välju sarnaste vaidluste tavapärasest menetluskulude suurusest.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud

kokku summas 4900 eurot (ilma käibemaksuta). Kolmandal isikul tuleb teatada kaebajale

andmed, kuhu tuleb menetluskulud kanda hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv Kohtunik