2-22-17830/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 29.08.2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-17830

Kohtuasi

X hagi Y ja Q vastu elatise vähendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.06.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y ja Q apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Reimo Mets

Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXX)

Kostja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate seaduslik esindaja W, kostjate esindaja riigi

õigusabi korras vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Y ja Q 03.08.2023 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 28.06.2023 otsuse

peale tsiviilasjas nr 2-22-17830 Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.

2. Jätta apellatsiooniastme menetluskulud Y ja Q kanda, välja arvatud Y-le ja Q-le

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda. X-l

ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-22-17830

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 25.11.2022 Harju Maakohtule Y (kostja I) ja Q (kostja II) vastu hagi, milles

palus muuta tsiviilasjas nr 2-18-4914 Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtulahendi alusel

välja mõistetud elatise summasid alates hagi esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni.

Hageja palus täpsustada kostja I kasuks välja mõistetud elatist 225 eurot 64 senti (209 eurot 20

senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30

eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.04, lähtudes baassumma indekseerimisest

ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; ja kostja II kasuks välja mõistetud

elatist 191 eurot 79 senti (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (3% Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta

01.04, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja palus jätta kõik

menetluskulud kostja I ja kostja II seadusliku esindaja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-18-4914 kostjate kasuks välja igakuine elatis, mis vastab 87%-le kuni

31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatule. Hageja on seni tasunud elatist lähtudes

arvestusest 292 eurot kuus lapse kohta, millest 87% on 254,04 eurot kuus lapse kohta. Hageja

esitas hagi seoses PKS muudatusega, kuna hageja kohustused laste ees peaksid täna kehtiva

seaduse järgi olema kostja I osas 225,64 eurot ja kostja II osas 191,79 eurot.

Kostjate vastuväited

3. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

4. Hageja peab tasuma elatist Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel, mis on tehtud

tsiviilasjas nr 2-18-4914. Hageja ei ole esile toonud ainsatki põhjust, miks ta peaks lastele

tasuma elatist vähem kui seadus ette näeb. Kostjate igakuised vajadused ei ole vähenenud.

Hageja majanduslik olukord ei ole muutunud. Kuna lapsed veedavad isaga koos vähe aega, siis

ei teki isal laste eest hoolitsedes kulutusi ja ei ole alust elatise summat vähendada

proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava aja tõttu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohus rahuldas 28.06.2023 otsusega hagi ja muutis Tallinna Ringkonnakohtu

31.01.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-4914 väljamõistetud elatise suurust ning mõistis

hagejalt kostja I kasuks välja igakuise elatise: a) perioodi 25.11.2022–31.12.2022 eest summas

225,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 30 eurot (50% lapsetoetusest); b) perioodi 01.01.2023–31.03.2023 eest

summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

kuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest); c) alates 01.04.2023 kuni kostja I täisealiseks

saamiseni summas 260,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 01.04

(esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest

2-22-17830

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisele järgnevast kuust. Maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja

igakuise elatise: a) perioodi 25.11.2022–31.12.2022 eest summas 191,79 eurot (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 30 eurot (50%

lapsetoetusest) ning vähendades saadud summat 15% (PKS § 101 lg 7); b) perioodi 01.01.2023

– 31.03.2023 eest summas 183,29 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti

Vabariigi keskmisest kuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat

vähendades 15% (PKS § 101 lg 7); c) alates 01.04.2023 kuni kostja II täisealiseks saamiseni

summas 221,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) ning saadud summat vähendades 15% (PKS

§ 101 lg 7), mis muutub iga aasta 01.04 (esimest korda 01.04.2024), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

6. Maakohtu otsuse kohaselt pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

- hageja on kohustatud tasuma kummagi kostja kasuks igakuiselt elatist, mis vastab 87%-le

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale alates 01.04.2018 kuni kostjate

täisealiseks saamiseni tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsusest tsiviilasjas nr 2-

18-4914;

- kostjate eest makstav riiklik lapsetoetus laekub kostjate emale;

- kostjad elavad ema juures ja on ema vahetul ülalpidamisel;

- hageja ja kostjate vahel on kindlaks määratud suhtluskord 31.12.2018 kohtumääruse alusel

tsiviilasjas nr 2-18-6500, mille järgi veedab hageja kostjatega aega üle nädala laupäeval ja

pühapäeval.

7. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse

muutmist PKS § 217² ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 alusel. PKS § 217² lg 1

sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud

tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole

töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi

kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui

kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus

pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele.

TsMS § 459 lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui

seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt.

8. Tsiviilasjas nr 2-18-4914 Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsusega on hagejalt välja

mõistetud igakuine elatis, mis vastab 87%-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

miinimummäärale. Hagejal ei ole selgesõnalist kohustust tasuda igakuist elatist seadusega

kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses. Siiski on hageja

tasutava elatise suurus pandud sõltuma enne 01.01.2022 tehtud kohtuotsuse tegemise ajal

kehtinud elatusraha miinimummäärast, mida on vahetu ülalpidamise instrumendi tõttu 13%

võrra vähendatud. Sellises olukorras on põhjendatud PKS § 217² alusel nõudeõiguse jaatamine.

Uus, s.o alates 01.01.2022 kehtima hakanud elatise regulatsioon näeb ette vahetu ülalpidamise

osas varasemast kohtupraktikast oluliselt erineva regulatsiooni, mistõttu ilmselt uus

regulatsioon mõjutab hageja tasutava elatise suurust.

9. Hageja nõue on piisavalt selge ja täidetav. Hageja on soovinud muuta elatise suurust alates

hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni. Hageja ei ole tuginenud väitele, et tema

2-22-17830

majanduslik olukord ei võimalda väljamõistetud elatist tasuda. Kostjad ei ole soovinud elatise

miinimumsummast suuremat elatist.

10. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb lastele

ülalpidamise andmisel arvesse võtta riikliku toetuse maksmise fakti. Lapsetoetuse määr kuni

31.12.2022 oli 60 eurot ja alates 01.01.2023 on see 80 eurot lapse kohta. Pooled ei vaidle, et

toetust makstakse kostjate emale. Lapsetoetuse arvelt tuleb laste kulud lugeda osaliselt kaetuks.

11. Käesoleval juhul ei kuulu kohaldamisele PKS § 101 lg 6. Hageja ei ole väitnud ega ka

tõendanud, et lapsed viibivad kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus.

12. Kostjatele tasumisele kuuluv elatis tuleb välja arvestada järgmiselt: baassumma (perioodil

25.11.2022–31.03.2023 209,20 eurot, alates 01.04.2023 249,78 eurot), + 3% keskmisest

brutokuupalgast, kuid mitte vähem kui 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, – 50%

lapsetoetusest (perioodil 25.11.2022–31.12.2022 30 eurot, alates 01.01.2023 40 eurot).

Kostja II puhul tuleb elatist vähendada 15% võrra PKS § 101 lg 7 alusel, kuivõrd kostjate

vanusevahe on väiksem kui kolm aastat.

Apellatsioonkaebus

13. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid Harju Maakohtu 28.06.2023 otsus

tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad palusid täpsustada maakohtu

otsust selliselt, et hageja peab tasuma kostja I kasuks igakuise elatise järgmiselt: ajavahemikul

01.01.2022–31.03.2022 243,44 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3% Eesti

keskmisest brutokuutasust); ajavahemikul 01.04.2022–31.03.2023 255,64 eurot (209,20 eurot

(baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti keskmisest brutokuutasust); alates 01.04.2023 kuni

kostja I täisealiseks saamiseni 300,33 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti

keskmisest brutokuutasust), kuid mitte vähem kui PKS § 101 toodud elatise miinimummäär,

kohustades hagejat tasuma ülalpidamiseks mõeldud elatis iga kuu 20-ndaks kuupäevaks kostja I

ema arveldusarvele. Hageja peab tasuma kostja II kasuks igakuise elatise järgmiselt:

ajavahemikul 01.01.2022–31.03.2022 206,92 eurot (200 eurot (baassumma) + 43,44 eurot (3%

Eesti keskmisest brutokuutasust) – 36,52 eurot (15% PKS § 101 lg 7 alusel); ajavahemikul

01.04.2022 – 31.03.2023 217,29 eurot (209.20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (3% Eesti

keskmisest brutokuutasust) – 38,35 eurot (15% PKS § 101 lg 7 alusel); alates 01.04.2023 kuni

kostja I täisealiseks saamiseni 255,28 eurot (249,78 eurot (baassumma) + 50,55 eurot (3% Eesti

keskmisest brutokuutasust) – 45,05 eurot (15% PKS § 101 lg 7 alusel), kuid mitte vähem kui

PKS § 101 toodud elatise miinimummäär, kohustades hagejat tasuma ülalpidamiseks mõeldud

elatis iga kuu 20-ndaks kuupäevaks kostja II ema arveldusarvele. Kostjad palusid jätta

menetluskulud poolte endi kanda.

14. Kostjate hinnangul on maakohus ebaõigesti määranud lastele makstava elatise suuruse alla

miinimummäära. Alates 01.01.2022 näeb PKS § 217² ette elatise miinimummäära 292 eurot

kuus ja maakohus pidi kohaldama sätet, mille kohaselt on hagejal kohustus alates 01.01.2022

tasuda elatist kummalegi lapsele vähemalt 292 eurot kuus. Enne 01.01.2022 seaduse muudatust

pidi hageja tasuma elatist Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel. Maakohus ei ole

põhjendanud miks tuleb käesolevas asjas elatist 13% võrra vähendada, kui kehtiv seadus

sätestab, et minimaalne elatis ühele lapsele on 292 eurot kuus. Kuivõrd kostjad ei veeda aega

hagejaga, siis ei teki isal seoses lastega mingeid kulutusi, mistõttu ei esine mõjuvat põhjust

elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Lapsetoetuse kulutab laste ema laste vajadustele.

2-22-17830

Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta veedab koos kostjatega aega, mis annaks aluse elatist

makstavate lastetoetuste arvelt vähendada. Maakohus ei tuvastanud, et esinesid PKS § 102

kohaldamiseks mõjuvad asjaolud, mis võimaldaksid väljamõistetava elatise suuruse

määramisel arvestada riiklike toetustega ja need elatise summast maha arvata.

15. Praeguses asjas tuleb hagejal tasumisele kuuluv miinimumelatis välja arvestada 1) elatise

baassummast (perioodil 01.01.2022–31.03.2022 200 eurot, 01.04.2022–31.03.2023 209,20

eurot, alates 01.04.2023 249,78 eurot), mida indekseeritakse iga aasta 01.04 Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist

loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud

baassumma; 2) millele lisandub 3% kohustatud vanema keskmisest brutokuupalgast, kuid mitte

vähem kui 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast, mis arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 01.04 eelmise aasta andmete alusel; 3) teise lapse puhul

täiendavalt miinus 15% PKS § 101 lg 7 alusel. Kuna mõlemad lapsed veedavad kohustatud

vanema juures vähem kui seitse päeva, siis elatise summat seetõttu ei muudeta.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

16. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi

menetlusse võtmata.

17. Ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele

apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt RKTKm 06.05.2021, 2-18-18193,

p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse

väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.

18. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem

kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem

kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt,

kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal

õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutmisele.

19. Hagejal on tsiviilsajas nr 2-18-4914 Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel

kohustus tasuda kummagi kostja ülalpidamiseks igakuiselt elatist, mis vastab 87%-le PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärale alates 01.04.2018 kuni kostjate täisealiseks

saamiseni. Seega Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2020 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2-18-4914

oli hagejal elatise maksmise kohustus hagiavalduse esitamise ajal, s.o 25.11.2022, kuni

31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäärast (292 eurot kuus) 87%. Hageja

on esitanud hagi elatise suuruse vähendamiseks tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

20. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et PKS §-st 217² tuleneb, et alates 01.01.2022 tuleb kõigil

elatist tasuma kohustatud isikutel vaatamata tehtud kohtulahenditele tasuda elatist 292 eurot

kuus. PKS-s sätestatud rakendussäte reguleerib eelkõige olukorda, kus enne 01.01.2022 tehtud

kohtulahendi kohaselt ei ole vanemat kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist summaliselt,

vaid vanemat on kohustatud tasuma elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära

või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, ja sellisel puhul loetakse, et alates 01.01.2022 on

vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Samas, paragrahvi lg 2

2-22-17830

kohaselt, kui kohustatud vanem või laps ei nõustu paragrahvi lg-s 1 nimetatud elatise summaga,

on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra

muutmisele. Käesolevas olukorras ei olnud hagejat kohustatud kohtulahendis tasuma elatist

seadusega kehtestatud elatusraha miinimummääras, vaid hagejat on kohustatud tasuma elatist

suuruses, mis vastab 87%-le otsuse tegemise ajal seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäärale ja mis 01.01.2022 seisuga oli 292 eurot. Seega ei ole kostjate väidetele

tuginedes võimalik tuvastada, et hagejal oli kohustus tasuda alates 01.01.2022 kostjatele elatist

292 eurot kuus. Maakohus ei ole käesolevas asjas tehtud otsusega hagejalt välja mõistetavat

elatist 13% võrra vähendanud. Kuna hageja ei nõustu temalt enne 01.01.2022 kohtulahendiga

väljamõistetud elatise suurusega, mis on seotud elatusraha miinimummääraga, mis 01.01.2022

seisuga oli 292 eurot, siis oli tal õigus pöörduda kohtusse elatise suuruse muutmiseks tuginedes

õigusliku olukorra muutumisele. Varasema kohtuotsuse alusel hagejalt kostjate kasuks välja

mõistetud elatise suurust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast, s.o 25.11.2022 (TsMS §

459 lg 2).

21. Maakohus muutis hagejalt välja mõistetud elatise suurust ja arvutas elatise suuruse,

tuginedes alates 01.01.2022 kehtivale PKS §-le 101. Kostjad ei nõustu maakohtu arvutatud

elatise suurusega. Kolleegium märgib, et enne 01.01.2022 kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt oli

miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. Kehtiv PKS § 101 lg 1 sätestab,

et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa.

Seega PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk nn miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

PKS § 101 lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja seda sõltumata

poolte taotlustest. Muud asjaolud mõjuva põhjusena elatise vähendamiseks alla PKS § 101

alusel arvutatud summast võidakse arvesse võtta PKS § 102 alusel, kuid käesolevas asjas seda

tehtud ei ole (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 14).

22. Praegusel juhul on kostjate väidetel maakohus ebaõigesti elatise suuruse arvutamisel võtnud

arvesse lapsetoetused. Kolleegium ei nõustu kostjatega, et elatise arvutamisel tuleb jätta

arvestamata lapsetoetused, mille arvelt kostjate ema rahuldab laste vajadused. Muutunud

materiaalõigust arvestades tuleb kohtul hinnata, kas alaealise lapse vajadused saab rahuldada

lapsetoetuse arvel sõltumata poolte taotlusest. PKS § 101 lg 5 alusel ei pea vanema andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kuna vaidlust

ei ole, et kostjatel on PSH § 16 lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 ja 2 alusel õigus saada lapsetoetust ja

lapsetoetused laekuvad kostjate ema arveldusarvele, siis on maakohus õigesti PKS § 101 lg 5

alusel arvestanud pool toetustest kummagi lapse kohta arvutatava elatise summast maha.

23. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud

väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellante, et mitte

põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda

apellantidel.

24. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse

kulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kostjate kanda, v.a riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 1 ja 3). Kuna hagejal ei

ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid

tekkinud, ei tule kostjatel hagejale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.

25. Kui

ringkonnakohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlemast,

ei

toimeta

ta

TsMS § 638 lg 4

teise

lause

järgi

apellatsioonkaebust

vastustajale

kätte

ning

2-22-17830

apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise

määrusega

tagastada.

Elektrooniliselt

esitatud

menetlusdokumente

ringkonnakohus

elektrooniliselt

ega

paberkandjal

ei

tagasta.

Ringkonnakohus

toimetab

määruse

TsMS § 638 lg 8

järgi

apellantidele

kätte

ja

edastab

teistele

menetlusosalistele.

TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)