2-23-121730/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 29. august 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-23-121730 Tsiviilasi D. S. ja A. S. hagi Y. S. vastu elatise suurendamiseks Menetlustoiming hagi menetlusse võtmise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: D. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II: A. S. (isikukood XXX, XXX) Hagejate seaduslik esindaja N. S. (e-post XXX) Kostja: Y. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Jätta D. S. ja A. S. hagi Y. S. vastu menetlusse võtmata. 2. Jätta menetluskulud hagejate kanda. 3. Määrus toimetada kätte hagejate seaduslikule esindajale. 4. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. D. S. (hageja I) ja A. S. (hageja II) esitasid Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y. S. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna Y. S. esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis 20. juuni 2023 määrusega asja üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas hagejaid 21. juuni 2023 määrusega esitama nõude ja selle põhjendused hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hagejad esitasid hagi 6. juulil 2023. 2. Tartu Maakohus jättis hagi 10. juuli 2023 määrusega teistkordselt käiguta, kohustades hagejaid 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates kõrvaldama hagis sisaldunud puudused, s.o esitama XXX kohtu otsuse tõlke ning täpsustama avaldust. Hagejate seaduslikule esindajale saadeti kohtu 10. juuli 2023 määrus 1. augustil 2023 TsMS § 3141 lg 2 kohase hoiatusega e-postile XXX. Hagejad ei ole tähtaegselt ega käesoleva ajani puudusi kõrvaldanud. 3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

4. Kohus on hagejatele 10. juuli 2023 määruses selgitanud, et kuivõrd kostjalt on hagejate kasuks elatis juba välja mõistetud XXX kohtu 7. augusti 2017 otsusega, siis vastavalt XXX- XXX õigusabilepingu artiklile 40 tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seega saab kohus käesolevalt menetleda hagejate hagi elatise suurendamise hagina, mitte elatise väljamõistmise hagina, kuna hagejatel on juba olemas kohtulahend, mis kohustab kostjat hagejatele elatist maksma. Kohus selgitas, et selleks, et kohtul oleks võimalik elatise suurendamist menetleda, tuleb kohtule esitada eestikeelne tõlge XXX kohtu 7. augusti 2017 otsusest, millega kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõisteti. 5. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Hagejatel tuli esitada XXX kohtu 7. augusti 2017 otsuse eestikeelne tõlge kohtule puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja jooksul. TsMS § 33 lg 3 kohaselt kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kuivõrd hagejad tähtaegselt XXX kohtu 7. augusti 2017 otsuse tõlget ei esitanud, jätab kohus selle tähelepanuta. 6. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole võimalik menetleda elatise suurendamise hagi, kui kohtule pole esitatud eelmist kohtuotsust, millega kostjalt hagejate kasuks elatis välja mõisteti. Elatise suurendamist reguleerib TsMS § 459 lg 1, mille p-de 1 ja 2 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega oleks elatise suurendamise menetluse üheks väljundiks olemasoleva kohtuotsuse muutmine. Kohtul pole võimalik seda teha ilma olemasoleva otsuse sisu teadmata. Seega ei ole hagejate taotletavat eesmärki, s.o elatise suurendamist, ilma esialgse kohtuotsuse esitamiseta võimalik saavutada. 7. Samuti selgitas kohus 10. juuli 2023 määruses hagejatele, et vastavalt TsMS § 620 lg 3 esimesele lausele ja lg-le 4 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis, ilma et selleks oleks vaja läbi viia eraldi kohtumenetlust. Kui välisriigi kohtulahendi tunnustamisest sõltub teise kohtuasja lahendamine, võib tunnustamise otsustada seda kohtuasja lahendav kohus. Kohus palus hagejatel esile tuua, kas nad taotlevad sellise välisriigi kohtulahendi tunnustamist käesoleva kohtuasja raames. Hagejad ei ole taotlenud XXX kohtu 7. augusti 2017 otsuse tunnustamist käesoleva kohtuasja raames. Eeltoodu on samuti asja menetlemist takistav asjaolu. 8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. 9. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hagejate kanda. Kuivõrd hagi pole menetlusse võetud ega ühelegi teisele menetlusosalisele kätte toimetatud, ei saa asjas olla menetluskulusid tekkinud ning hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 10. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale (TsMS § 372 lg 4). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et see ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). /allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste kohtunik