Legislator Case Law & Legislation
3-23-1907/2 AI generated

3-23-1907/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-23-1907/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Legislator headnote

AI generated

3-23-1907/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-23-1907 Määruse kuupäev 29. august 2023 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Vello Kase (Kask) kaebus Tartu Vangla vastu RESOLUTSIOON 1. Tagastada Vello Kase kaebus. 2. Jätta Vello Kase taotlus kaebusest koopia saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vangla kinnipeetav Vello Kask esitas 27. augustil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et tegi taotluse Tartu Vanglale ja Justiitsministeeriumile seoses vanglateenistuse ja ametnike mõnitamiseks loa saamisega. Kaebaja rõhutas, et kuna keegi ei taha vastutada ametnike ülbitseva ja mõnitava käitumise eest, siis võib ka kaebaja seadusi rikkuda ning selleks palub ta ametlikku luba. Lisaks esitas kaebaja taotluse tagastada esitatud kaebuse originaal.

2. Kohus annab esmalt hinnangu kaebuse menetlusse võtmise võimalikkusele (I) ning seejärel lahendab kaebaja taotluse kaebuse originaali tagastamiseks (II).

I

3. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 22 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

4. Kohtule arusaadavalt on V. Kask esitanud kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks lubada kaebajal solvata vanglaametnikke. Kohtu hinnangul kuritarvitab kaebaja selliselt oma kaebeõigust tahtlikult. On ilmne, et praegusel juhul ei ole kaebaja tegelik eesmärk enda õiguste kaitse või reaalselt tekkinud kahju hüvitamine, vaid Tartu Vangla vastu pahatahtlikkuse ja lugupidamatuse väljendamine. Sellises olukorras ei pea kohus andma Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 15 ning HKMS-s ettenähtud kaitset. Tegemist on pahatahtliku käitumisega ning kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kuna Tartu Vangla kodukorra p 1.6.3. kohaselt on kinnipeetav kohustatud olema vangla teenistujatega viisakas ning selline käitumine on

2 kooskõlas ühiskonnas välja kujunenud viisakusnormidega, siis ei nähtu kohtule, et kaebaja oleks kaebusega pöördunud kohtu poole intensiivse õiguse riive tõttu.

5. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus V. Kase kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

6. Et HKMS § 88 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus saada toimikus olevatest menetlusdokumentidest ärakirju (st mitte originaaldokumente), mõistab kohus, et V. Kask on esitanud taotluse kaebusest koopia väljastamiseks.

7. HKMS § 88 lg 2 esimene lause lubab menetlusdokumentidest ärakirja saamise õigust piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud alustel. Vastavaid aluseid praegusel juhul ei esine.

8. Lisaks osutatud piirangutele on Riigikohtu halduskolleegium leidnud, et ka HKMS § 28 lg 2, mille kohaselt ei luba kohus menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, piirab menetlusosalise õigust saada menetlusdokumentidest ärakirju (8. septembri 2015. a määrus kohtuasjas nr 3-7-1-502-15). Viidatud määruses selgitas kolleegium: „Koopiate tegemise ja saatmisega kaasnevate kulude jätmine riigi kanda peab olema õiguste kaitse seisukohast vajalik. [---] Õigus ärakirja saada on piiratud, kui vajadus selleks puudub või on sedavõrd väike, et taotlust võib ilmselgelt pidada pahatahtlikuks või läbimõtlematuks. Menetlusosalisel puudub üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumendist. Niisuguse dokumendi sisu on isikule teada ning tal on reeglina enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest omale ärakiri.“

9. Arvestades, et kaebaja on praeguses haldusasjas esitatud kaebuse koostanud ise ning tal oli enne selle kohtule esitamist võimalik teha endale näiteks käsikirjaline ärakiri või lühikokkuvõte, puudub kaebajal ilmselgelt põhjendatud vajadus enda õiguste kaitseks kaebusest ärakirja saada.

10. Eelnevast tulenevalt jätab kohus V. Kase taotluse kaebusest koopia saamiseks rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Palm kohtunik