4-22-2941/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H TU O TS U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg 29.08.2023 Väärteoasja number 4-22-2941 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Riina PALMI Asja läbivaatamise kuupäevad 17.10.2022 12.07.2023 Väärteoasi V.A väärteoasi Karistusseadustiku §218 lg.1

ja Liiklusseaduse §241 lg.1 järgi Kaebuse esitaja V.A sünd. 09.08.1964, isikukood XXX, elukoht xxx, töökoht XXX, xxx Kaitsja Sergei TŠURKIN vandeadvokaadi abi Kohtuvälise menetleja esindajad Triinu PIHLAK Ida Prefektuuri uurija Natalja KREIVALD Ida Prefektuuri uurija Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku §132, §134, §135, §155 lg.1 p.1 ja lg.2, §156,

§157 ja §158, maakohus

O T S U S T A S :

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija 09.08.2022 otsus 2440,21,004494 Triinu ÕRASE väärteoasjas nr. V.A karistamise osas

Karistusseadustiku §218 lg.1 järgi rahatrahviga trahviühiku ulatuses, s.o. summas ja Liiklusseaduse §241 lg.1 akssada) eurot (k

järgi rahatrahviga 5 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 20 (kakskümmend) eurot – tühistada osaliselt, s.o. Liiklusseaduse §241 lg.1 järgi määratud karistuse suuruse osas.

Mõista V.A-le Liiklusseaduse §241 lg.1 järgi karistuseks rahatrahv 3 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 12 (kaksteist) eurot.

Ülejäänud osas jätta Politsei ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi - politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija Triinu ÕRASE 09.08.2022 otsus väärteoasjas nr.2440,21,004494 muutmata.

V.A jätta rahuldamata. kaebus

Kassatsioon esitataks Riigikohtule alates otsuse avalikult e

30 päeva jooksul teatavakstegemisest.

Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis v selle

õimalik tutvuda alates kuulutamisest 29.08.2023.

Asjaolud ja menetluse varasem käik

Politseija Piiri

valveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija Triinu Õras väärteoprotokolli V.A

koostas 11.07.2022

suhtes selle kohta, et XXXXX sõiduauto Toyota (registreerimismärk ) juht möödus 08.10.2021 kell 09.40 Narva mnt.11 Jõhvi linnas avaldaja sõiduautost Mazda 3 (registreerimismärk ) ning jäi seisma risti keset teed, millega takistas XXXXXX sõiduauto Mazda juhil edasi liikumist. Sõiduautost Toyota väljus V.A ning lõi jalaga sõiduauto Mazda juhipoolse küljepeegli katki, mille tagajärjel tekitas peegli üleval olevale raamile värvikahjustusi ning esiuksele mõlgi ja värvikahjustusi. Kahju oli tekitatud 1509,70 €.

Sellega rikkus Karistusseadustiku (edaspidi tekstis KarS)

203 lg.1 ja V.A

§ Liiklusseaduse (edaspidi tekstis LS) KarS

§21 lg.2 p.5 ning pani toime väärteo §218 lg.1 ja LS

§241 lg.1 järgi.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija 09.08.2022 Triinu Õrase otsusega väärteoasjas nr.2440,21,004494 KarS alusel karistuseks rahatrahv määrati V.A-le §218 lg.1 ja LS trahviühiku ulatuses §241 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses. Otsuse kohaselt pani menetlusalune isik teo toime tahtlikult. Otsuse kohaselt ei tohi vastavalt LS §21 lg.2 p.5 sõidukit peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise ning parkida ei tohi kohas, kus ei tohi sõidukit peatada. KarS §203 lg.1 kohaselt on võõra asja rikkumine või hävitamine keelatud. Nii tunnistajate kui menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et V.A sõitis oma sõiduautoga Toyota sõiduautole Mazda ette, et ta ei saaks edasi sõita, pärast mida väljus V.A sõiduautost ja lõi jalaga sõiduauto Mazda juhipoolset tahavaatepeeglit, kahjustades sõiduautot Mazda. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et V.A süü väärtegude toimepanemises on tõendatud. Varasemad kehtivad karistused V.A-l puudusid, karistust kergendava asjaoluna arvestati süü tunnistamist. Otsuse kohaselt oli väärteo toimepanemine tõendatud V.A ülekuulamise protokolliga, tunnistaja X ülekuulamise protokolliga, Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistaja Y

ülekuulamise protokolliga ja garantiikirjaga kahju kohta.

V.A kaitsja vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin esitas 25.08.2022 Viru

Maakohtule kaebuse, milles palus otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada väärtegude tunnuste puudumise tõttu. Kaebuse kohaselt valesti menetlusaluse isiku toiminguid hindas kohtuväline menetleja eraldi X seisvate väärtegudena ja jättis arvestamata eelnevad õigusvastased toimingud menetlusaluse isiku suhtes. Kaebuse kohaselt on tegemist pikaajalise konfliktiga menetlusaluse isiku ja X vahel, kuna viimane pargib pidevalt kuuluvale

XXX platsile või vahetult platsi väravate ette keset teed, tõkestades täielikult sisenemise platsile või väljasõidu platsilt. Menetlusaluse isiku kaebuse alusel alustati menetlus väärteoasjas nr.2440,21,004464. 08.10.2021 oli sõiduauto Mazda 3 (registreerimismärk ) jälle pargitud XXXXXX platsi väravate ette, seisis selle kõrval ja näitas menetlusalusele isikule keskmist X sõrme. Soovides lõpetada sõiduautojuhi õigusvastase tegevuse, peatas menetlusalune isik oma sõiduki samamoodi keset teed sõiduauto Mazda 3 ette, pannes sellega kinni sõiduauto Mazda 3 väljasõidu ja väljudes oma sõiduautost, hakkas kutsuma politseid. Selle peale istus Mazda 3 juht oma sõiduautosse ja sõitis vastu menetlusalust isikut, tekitades talle tervisekahjustuse. Xl ei olnud piisavalt ruumi, et sõita menetlusalusest isikust ja tema sõidukist mööda, sest menetlusaluse isiku sõiduk blokeeris väljasõidu täielikult. Alles pärast seda lõi menetlusalune isik jalaga sõiduauto Mazda 3 juhipoolset küljepeeglit, kuid mitte selleks, et peeglit katki teha, vaid selleks, et peatada X

poolne solvamine ja ründamine. Kaebuse kohaselt oleks kohtuväline menetleja pidanud väärteoasjad ühendama, sest tegemist oli ühe ja sama sündmusega. Sel juhul oleks olnud tagatud väärteomenetluse täielikkus ja objektiivsus. Menetlusaluse isiku teod ei olnud õigusvastased, sest ta oli hädakaitse ja -seisundi olukorras. Antud juhul parkis menetlusalune isik oma sõiduauto sõiduauto ette keset teed selleks, et tõkestada X tema lahkumine enne politseipatrulli saabumist ning X luskorralduse rikkumise liik kindlakstegemiseks. Seega oli tegemist õigustatud teoga. Samuti ründas X menetlusalust isikut tahtlikult sõidukiga. Ründe peatamine sõiduki küljepeegli löömisega ei ületa hädakaitse piire. Menetlusaluse isiku teos puudub õigusvastasus.

Maakohtu istung 17.10.2022

Maakohtu istungil jäi menetlusalune isik oma taotluse juurde ja selgitas, et otsasõit talle toimus tahtlikult, ta sai löögi vastu jalgu. Selleks, et vältida teistkordset otsasõitu, lõi ta küljepeegli katki ei saaks kohalt ära sõita. , et X

Kohtuvälise menetleja esindaja ei nõustunud Triin Pihlak

maakohtu istungil menetlusaluse isiku taotlusega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteo toimepanemine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, menetlusaluse isiku enda seletusega, et ta lõhkus Mazda küljepeegli, menetlusaluse isiku sõiduauto oli pargitud selliselt, et Mazdal ei olnud võimalik teisest kohast välja sõita. Kahjusumma on kindlaks tehtud väljaprindi alusel.

Menetlusaluse isiku taotlusel lükkas maakohus asja arutamise edasi kuni otsuse tegemiseni väärteoasjas nr.2440,21,004464.

Maakohtu istung 12.07.2023

Menetlusalune isik ei soovinud maakohtu istungil eelmisel kohtuistungil öeldule midagi lisada.

Kaitsja leidis maakohtu istungil, et Viru Maakohtu määrus näitab, et käitus X agressiivselt, mille tõttu oli menetlusalune isik hädaseisundis ja kaitses ennast. Menetlusalune isik lõi küljepeeglit igaks juhuks ja tahtis X tegevust peatada. Ta käitus õiguspäraselt, kaitses ennast ja oli hädaseisundis.

Tunnistaja Y X auto pargitud ütlustest maakohtu istungil nähtub, et sellel päeval oli tema maja juurde, kuna ta X elab seal kõrval. tahtis hakata territooriumilt välja sõitma Narva maantee poole, V.A sõiduk blokeeris väljasõidu. Tunnistaja ei mäleta, kas liikus autoga siis, kui V.A oli autost väljunud, kuid mäletab, et X V.A lõi jalaga auto peegli katki. Tunnistaja istus autos juhi kõrval.

Tunnistaja X ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui ta hakkas autoga ära sõitma, sõitis V.A talle ette, astus autost välja ja lõi jalaga peegli katki. Tunnistaja parkis Narva mnt. 11 juurde, kuna ta ema elab seal kõrval. Kui V.A astus autost välja, peatas tunnistaja auto ja ei liikunud enam. V.A tuli auto juurde ja lõi peegli jalaga katki. Tunnistaja ei sõitnud talle autoga otsa, V.A karjus ja sõimas. Seejärel väljus tunnistaja autost ja helistas politseisse. Tunnistaja kinnitas, et sel päeval ei olnud see esimest korda, kui ta seal enne keelumärki parkis.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärtegude toimepanemine on tõendatud vaatlusprotokolliga, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlustega. Toyota oli pargitud nii, et teiste autode liikumine oli tehtud võimatuks, ka Mazdal ei olnud võimalik välja sõita. Ka menetlusalune isik kinnitas ise, et parkis oma auto selliselt, et takistada Mazda lahkumine enne politsei saabumist. Narva maantee 11 ja 11A on munitsipaalmaad ja menetlusalune isik ei saa seal rakendada oma reegleid. Mazda küljepeegli lõhkumine oli õigusvastane tegevus. Esindaja leidis, et tegemist ei olnud hädakaitse või -seisundiga, menetlusalune isik oli lihtsalt vihane. Esindaja ei nõustunud kaebusega osas, et väärteoasjad oleks pidanud ühendama. Karistuse osas märkis esindaja, et arvestati nii varasemate karistuste puudumist kui ka seda, et karistus peab täitma oma eesmärki. Esindaja leidis, et karistuse määrad on vastavuses tegude raskusele ja isiku süüle. Esindaja palus jätta kaebus rahuldamata ja väärteootsus muutmata.

Maakohtu otsuse põhjendused

Maakohus, tutvunud käesoleva väärteoasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et menetlusaluse isiku kaebus ei ole . põhjendatud

Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §123 lg.2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Väärteomenetluse seadustiku §133 on sätestatud kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused.

E kohtueelse menetluse toimingute teostamise smalt hindab maakohus kaebuse väiteid osas.

Kaebuse kohaselt oleks kohtuväline menetleja pidanud ühendama väärteoasjad nr.2440,21,004464 ja nr.2440,21,004494, kuna tegemist oli ühe ja sama sündmusega.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 24.03.2023 määrusega väärteoasjas nr.2440,21,004464 lõpetati menetlus LS §223 lg.1 järgi kvalifitseeritud X suhtes

väärteo osas tõendamatuse tõttu vastavalt Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi tekstis VTMS) §29 lg.1 p.1. Nimetatud otsus jõustus 04.05.2023.

Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi piirkonnagrupi uurija Triinu Õrase 09.08.2022 otsusega väärteoasjas nr.2440,21,004494 määrati V.A-le KarS §218 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv

50 trahviühiku ulatuses ja LS §241 lg.1 alusel karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses.

Maakohus nõustub siinkohal kaebuse väitega, et tegemist oli ühe ja sama sündmusega, kuid leiab sarnaselt kohtuvälise menetlejaga, et nende väärteoasjade ühendamine ei olnud võimalik, kuna väärtegude toimepanemise subjektid olid erinevad X

– ühe menetluse puhul oli selleks ja teise puhul V.A. Sellisel juhul ei ole ühendamine võimalik ja põhjendatud. Maakohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et materjalide alusel oli sama sündmuse raames algatatud veel kolmaski väärteomenetlus, mille kohaselt karistati Xi 29.03.2022 kiirmenetluse otsusega KarS §262 lg.1 järgi rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses.

Eeltoodu alusel ei tuvastanud maakohus menetlusnormide rikkumisi kohtueelse menetluse käigus.

Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalune isik on rikkunud KarS

§203 lg.1 sätteid ja määratud §218 lg.1 karistus on talle KarS alusel.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistus selle eest, et ta lõi jalaga katki sõiduauto Mazda 3 (registreerimismärk XXXXXX) juhipoolse küljepeegli.

Seega tuleb menetlusalune isik pani toime käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas väärteoprotokollis ja väärteootsuses nimetatud väärteo ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus.

Nagu nähtub koostatud väärteoprotokollist 11.07.2022 ja vaidlustatavast 09.08.2022 otsusest väärteoa S §203 sjas nr.2440,21,004494, on menetlusalune isik rikkunud Kar lg.1

sätteid.

KarS §203 lg.1 näeb ette vastutuse võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on põhjustatud oluline kahju.

Rahalise kriteeriumi korral ei tule arvesse võtta mitte kahjustatud asja väärtust tervikuna, vaid kahjustuse olemust ja ulatust ning selle kõrvaldamiseks vajalikke kulutusi. Kui olulist kahju ei ole tekitatud, kuid asja on siiski kahjustatud, on asja kahjustami

ne KarS §218 järgi väärtegu.

Karistusseadustiku §218 lg.1 näeb ette vastutuse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavolilise kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri või ajalooväärtusega eseme vargus või - süstemaatiline vargus.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et 08.10.2021 kell 09.40 viibis menetlusalune isik Toyota oma sõiduautoga Narva mnt.11 Jõhvis asuval territooriumil ja samal territooriumil oli oma sõiduautoga Mazda 3 ka X.

Nimetatud asjaolu nähtub väärteoasja materjalides asuvast 08.10.2021 ka Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega ning seda kinnitasid maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad Y ja X. Ka menetlusalune isik ise antud asjaolu maakohtu istungil ei vaidlustanud.

Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust ka selle üle, et sõiduauto Mazda 3 juhipoolse küljepeegli lõi jalaga katki just menetlusalune isik. See asjaolu nähtub nii maakohtule esitatud kaebusest kui ka menetlusaluse isiku ütlustest maakohtu istungil.

Küll on aga käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas menetlusaluse isiku selline tegu oli õigusvastane või mitte.

Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik tegutses hädakaitseseisundis.

Maakohus ei nõustu ka selle se sõitis oma sõiduautoga isukohaga. Asjaolu, et X menetlusalusele isikule otsa, on ümber lükatud käesolevaks ajaks jõustunud Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna patrullitalituse liiklusgrupi eriasjade uurija Asja Malahhova 24.03.2023 määrusega väärteoasjas nr.2440,21,004464. Maakohus ei pea enam vajalikuks sellel pikemalt peatuda.

Kaebuses viidatud isikute seletuskirjad jätab maakohus tähelepanuta, kuna kõik tõendid, s.h. isikulised, tuleb maakohtu istungil uurida vahetult.

Sõiduauto Mazda 3 kaskokahju ulatus on tõendatud Autospirit Tartu OÜ 28.10.2021 kalkulatsiooniga.

Küll aga peab maakohus vajalikuks märkida, et menetlusalusel isikul oli nimetatud ajal ja nimetatud kohas kõik võimalused väärte toimepanemine ära hoida. Esmalt o oleks tal tulnud talitseda oma agressiivsust. Teiseks nähtub menetlusaluse isiku enda ütlustest, et oma sõiduautost väljumisel hakkas ta helistama politseisse. Maakohus leiab, et seega tulnuks menetlusalusel isikul ka politseipatrulli saabumine enne järgmisi tegevusi ära oodata. Kolmandaks leiab maakohus, et juhul, kui menetlusalune isik tõepoolest tuvastas Mazda 3 juhipoolse liikluskorralduse rikkumise, tulnuks see kas ise korrektselt fikseerida või samamoodi kutsuda kohale politseipatrull.

Käesoleval juhul ei ole menetlusalune isik selliselt õiguspäraselt käitunud. Sõiduauto Mazda 3 juhipoolse küljepeegli jalaga katki löömine näitab ilmselgelt suurt agressiivsust ja viha, mille väljendamiseks puuduvad igasugused õigustused, menetlusaluse isiku käitumine oli igal juhul ebasobiv viis asja lahendamiseks.

Maakohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime KarS §218 lg.1 sätestatud väärteo. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga ka selles osas, et väärtegu on toime pandud tahtlikult.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule määratud karistus ka selle eest, et ta parkis oma sõiduauto risti keset teed, takistades sellega sõiduauto Mazda 3 juhil edasi liikumast.

Seega tuleb menetlusalune isik pani toime ka käesolevas väärteoasjas tuvastada, kas selle väärteoprotokollis ja väärteootsuses nimetatud väärteo ning missugune on antud väärteo eest põhjendatud karistus.

Nagu nähtub koostatud väärteoprotokollist 11.07.2022 ja vaidlustatavast 09.08.2022 otsusest väärteoasjas nr.2440,21,004494, LS §21 lg.2 on menetlusalune isik rikkunud p.5

sätteid ja pannud toime väärteo LS §241 lg.1 järgi.

LS §21 lg.2 p.5 näeb ette, et sõidukit ei tohi peatada kohas, kus peatatav sõiduk teeb võimatuks teiste sõidukite liikumise või takistab jalakäijaid.

LS §241 lg.1 näeb ette vastutuse sõiduki parkimise eest selleks keelatud kohas või liikluskorraldusvahendiga ettenähtud parkimiskorda või -viisi rikkudes.

Nagu maakohus juba eespool märkis, ei ole käesolevas väärteoasjas vaidlust selle üle, et 08.10.2021 kell 09.40 viibis menetlusalune isik oma sõiduautoga Toyota Narva mnt.11 Jõhvis asuval territooriumil ja samal territooriumil oli oma sõiduautoga imetatud asjaolu nähtub väärteoasja

Mazda 3 ka X

ning n samuti materjalides asuvast 08.10.2021 Sündmuskoha vaatlusprotokollist koos fototabelitega. Samuti kinnitasid seda d Y ja X ning

maakohtu istungil ülekuulatud tunnistaja menetlusalune isik ise.

Küll on aga käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, kas menetlusaluse isiku selline tegu oli õigusvastane või mitte.

Maakohtule esitatud kaebusest nähtub, et menetlusalune isik tegutses hädaseisundis, et kaitsta oma valdust.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtule esitatud materjalide kohaselt (Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega) seisab sõiduauto Mazda 3 kohas, mis ei ole liikluskorraldusvahenditega (liiklusmärk nr.331) keelatud. Kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt maakohtu istungil on tegemist munitsipaalmaaga. Vastupidiseid tõendeid, mis kinnitaksid, et sõiduauto Mazda 3 oli pargitud selleks keelatud kohta või menetlusalusele isikule kuuluvale territooriumile, ei ole menetlusalune isik esitanud. Samadest Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fototabelitest nähtub üheselt, et menetlusalusele isikule kuuluv sõiduauto Toyota on pargitud selliselt, et see takistab sõiduautol Mazda 3 edasi liikumist Narva maanteele. Nagu maakohus juba eespool märkis, olid menetlusalusel isikul vajadusel olemas kõik võimalused, et sõiduauto Mazda 3 võimalikku liikluskorral duse rikkumist tuvastada ja fikseerida seaduslikul teel.

Eeltoodu alusel ei olnud tegemist hädaseisundiga.

Maakohus leiab, et kohtuistungil uuritud tõenditega on tõendatud, et menetlusalune isik pani toime LS §241 lg.1 sätestatud väärteo. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses tooduga ka selles osas, et väärtegu on toime pandud tahtlikult.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisu objektiivsest küljest, seejärel kontrollida subjektiivset koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.

Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi tekstis KrMS)

§61 ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See eeldab kohtu poolt kõikide tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolude korral otsustamist ja põhjendamist, millistele tõenditele kohus tugineb ja millised jätab tõendite kogumist välja.

Maakohus leiab, et nimetatud süüteokoosseisu kül on käesolevas de objektiivsed

jed väärteoasjas realiseeritud.

Vastavalt KarS §15 lg.3 on v

äärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Nagu maakohus juba eespool märkis, pani menetlusalune isik väärteoprotokollis nimetatud väärteod toime otsese tahtlusega.

Vastavalt KarS §16 lg.3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

Takistades teisel sõiduautol tahtlikult liikumist munitsipaalmaal ja lüües jalaga katki teise sõiduauto juhipoolse küljepeegli, pidi menetlusalune isik ilmselgelt aru saama, et tegemist on KarS ja LS

sätete rikkumisega.

Eeltoodu alusel ja hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab maakohus, et menetlusalust isikut on põhjendatult karistatud §218 lg.1 §199 KarS

alusel, kuna ta rikkus KarS lg.1

nõudeid ning LS §241 lg.1 alusel, kuna ta rikkus LS §21 lg.2 p.5 nõudeid. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega väärteo toimepanemise osas ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt ka maakohtule esitatud tõendite kontrollimisega tõendamist leidnud, et menetlusalune isik pani nimetatud d toime süüteo , siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on ud täidetud, et väärt on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. eod Menetlusaluse isiku teod on õigesti kvalifitseeritud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad.

Ülaltoodu alusel tuleb kohtuvälise menetleja otsus menetlusaluse isiku karistamise osas jätta muutmata.

Küll aga peab maakohus vajalikuks juhtida kohtuvälise menetleja tähelepanu järgnevale.

Väärteomenetleja Triinu Õrase poolt koostatud otsus väärteoasjas 09.08.2022 nr.2440,21,004494 on

väärteo toimepanemise põhjenduste osas väga puudulik.

Nimetatud otsu väärteo ses on punktide kaupa ära nimetatud väärteo toimepanemist tõendavad tõendid, kuid nende sisu ei ole avatud. Kõikides lahendites, s.h. kohtuvälise menetleja otsuses, olema lahti kirjutatud selliselt, et neist oleks peavad kõik tõendid

üheseltmõistetavalt aru saada, missuguse tõendiga on missugune süüteo toimepanemise asjaolu tõendatud. Käesolevas väärteootsuses seda tehtud ei ole ja seetõttu pidi maakohus neid kõiki asjaolusid ise kontrollima ja hindama.

Nimetatud väärteootsuses on märgitud ka, et menetlusalune isik pani teo toime tahtlikult, kuid jällegi ei ole selle väite kinnituseks lisatud mingeid seda kinnitavaid asjaolusid.

Järgneva väärteomenetleja oma otsuse lõigus välja kirjutanud lt on kolmes

taaskord väärteo toimepanemise asjaolud ja seaduste tekstid. Maakohus seda ei tauni ja leiab samuti, et arusaadavuse mõttes on seaduse teksti väljakirjutamine õigustatud, kuid sealt edasi tuleb ka hinnata, kas seaduses kirjeldatud väärtegu on olemasolevate tõendite pinnalt toime pandud ja kas selle on toime pannud menetlusalune isik.

Viimases lõigus enne resolutsiooni on kohtuvälise menetleja esindaja nimetanud menetlusalust isikut vaid eesnimega. Maakohus peab seda taunimisväärseks ja leiab, et üldlevinud viisakuspõhimõttest ei ole antud juhul kinni peetud.

Kuna menetlusalune isik ei

ole oma kaebuses ega kohtuistungil viidanud ühelegi eelnimetatud mene

tlusnormi rikkumisele kohtuvälise menetleja poolt ning maakohus on oma istungil kontrollinud kõiki väiteid ja tõendeid kogumis, siis leiab maakohus, et kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks menetlusnormide rikkumise tõttu käesolevas väärteoasjas alust ei ole.

Vastavalt VTMS §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui VTMS-s

ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistuse mõistmisel tuleb selle liigi ja määra kohaldamisel arvestada nii üldkui eripreventiivseid eesmärke ning kõigepealt tuleb hinnata ja analüüsida toimepandud tegu, selle tehiolusid ja raskust ning seej ärel teo toimepannud isikut.

KarS

§218 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

LS §241 lg.1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv vastavalt 50 ja 5 trahviühiku ulatuses.

Nagu nähtub §218 lg.1 sanktsioonist, on kohtuvälise menetleja poolt KarS

menetlusalusele isikule karistusena kohaldatud põhikaristusena leebeimat karistuse liiki rahatrahvi. –

Kohtupraktika kohaselt mõistetakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana.

Kohtuvälise menetleja otsuses puuduvad igasugused põhjendused selles osas, miks on kohtuväline menetleja leidnud, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest madalam . Maakohus leiab, et antuid asjaolu on võimalik parandada käesoleva kohtuotsusega. Hinnates menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu leiab maakohus, et menetlusaluse isiku süü on KarS §218 lg.1 järgi keskmisest madalam. tud juhul An toimus väärteo toimepanemine ajal ja kohas, kus see ei takistanud või riivanud kõrvalseisjate huve ja õigusi, sündmuses osalenud isikud kannatada ei saanud ja kohapeal korraldas menetlust politseipatrull. Kannatada saanud sõiduauto on võimalik taastada. Maakohtule esitatud materjalides puudub Karistusregistri väljavõte, kuid kohtuvälise menetleja esindaja seletuse kohaselt maakohtu istungil arvestati karistuse suuruse määramisel seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad väärteokaristused.

Käesolevas väärteoasjas on menetlusalusele isikule KarS §218 lg.1 määratud karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses (keskmine sanktsiooni määr on 150 trahviühikut). b, et selline karistus vastab toimepandud väärteole, Maakohus leia menetlusalusele isikule ja tema süü suurusele.

Nagu maakohus juba eespool märkis, näeb LS §241 lg.1 karistusena ette rahatrahvi kuni 10 trahviühikut.

Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses. Samas puuduvad kohtuvälise menetleja otsuses igasugused põhjendused selles osas, miks on kohtuväline menetleja pidanud antud

väärteos menetlusaluse isiku süüd keskmiseks.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et ka väärteos LS §241 lg.1 järgi on menetlusaluse isiku süü keskmisest madalam.

Eeltoodu alusel tühistab maakohus kohtuvälise menetleja otsuse LS §241 lg.1 järgi määratud karistuse suuruse osas ja mõistab karistuseks rahatrahvi 3 trahviühiku ulatuses. Maakohus leiab, et ka antud väärteo toimepanemisel ei rikutud kõrvalseisjate õiguseid ja ei tekitatud kellelegi kahju.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt arvestati karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist menetlusaluse isiku poolt.

Maakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuigi formaalselt tunnistas menetlusalune isik tõepoolest nii maakohtule esitatud kaebuses kui ka maakohtu istungil antud ütlustes, et ta takistas sõiduauto Mazda 3 liikumist ja lõi jalaga selle sõiduauto juhipoolse küljepeegli katki, siis on nii kaebusest kui ka ütlustest selgelt aru saada, et menetlusalune isik pidas selliseid oma tegevusi õiguspärasteks. Selletõttu leiab maakohus, et selliseid ütlusi ei saa pidada süü tunnistamiseks ning on seisukohal, et karistusi kergendavaks asjaoluks saab käesolevas väärteoasjas pidada vaid varasemate kehtivate karistuste puudumist, mille osas on olemas kohtuvälise menetleja esindaja ütlused maakohtu istungil ja viide kohtuvälise menetleja otsuses. Maakohus tõlgendab seda menetlusaluse isiku kasuks. Kahetsusväärselt ei ole väärteoasja materjalidele lisatud ametlikku Karistusregistri väljavõtet.

Kuna menetlusalune isik taotles oma kaebuses ja maakohtu istungil kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist sisulistel põhjendustel, jääb menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata.

Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jääb rahuldamata ka kaitsja taotlus kaitsekulude hüvitamiseks riigi eelarvest.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik