1-10-8347/14

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2011. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-10-8347 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.N süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja § 213 lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav S.N

elu- või asukoht ja aadress: XXXXXXXX XXXX-XX isikukood või sünniaeg: XXX karistatus: kriminaalkorras karistatud 5-l korral, väärteokorras karistatud 1-l korral tõkend – elukohast lahkumise keeld; kahtlustatavana kinni peetud 05.- 07. 02. 2008.a. Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Nikolai Kõiv RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.N KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 10 ) (kümme kuud vangistust. Süüdi tunnistada S.N KarS § 213 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 ) aasta (üks vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista S.N-ile liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. (üks)

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

5.- 7. veebruarini 2008. a , so 3 päeva. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista (kolm) S.N-ile 11 kuud ja 27 päeva vangistust. (üksteist) (kakskümmend seitse)

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.N ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul (kahe) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

2

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

viieteistkümneks päevaks;

Määrata S.N katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld (aadress Tartu, XXXX )- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Asitõendid ja salvestised: mobiiltelefon №kia 1100 IMEI 354320001385248, mobiiltelefon №kia 6021 IMEI 359750009711554, Tele2 SIM kaart nr 8937203005005088980 ja EMT SIM kaart nr

8937201004120860931F, millised asuvad kriminaalasja juures - KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada peale kohtuotsuse kuulutamist seaduslikule omanikule S.N-ile.

Tsiviilhagi: Rahuldada E.M. tsiviilhagi ja välja mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel S.N-ilt E.M. kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot ja 11 senti, milline summa kanda arveldusarvele nr XXXX .

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Nikolai Kõiv kasuks 348

(kolmsada nelikümmend kaheksa) (viiskümmend kaheksa eurot ja 98 senti, sealhulgas käibemaks 58 ) eurot ja 16 senti advokaat Nikolai Kõivu poolt S.N-ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest ja 49, 92 eurot

advokaadi sõidukulude eest. (sh käibemaks 8,32 eurot)

KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista S.N-ilt menetluskuluna:

 sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 03 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot 96 senti, sealhulgas 398,90 eurot kohtumenetluses ja 82,06 eurot kohtueelses menetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest;

 kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 3 (kolm) eurot 44 senti;

 tunnistajale väljamakstav tasu summas 26 (kakskümmend kuus) eurot 52 senti. Kokku menetluskulu 927,95 eurot.

KrMS § 423 ja § 424 alusel määrata, et S.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 ) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. (ühe

Süüdimõistetul või tema vanemal tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Kohtukulud tasuda kohtuotsuses märgitaud aja jooksul käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast

KOHTUPTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus S.N süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

ajavahemikul 04.01.2008 kella 20-st kuni 07.01.2008 kella 15.30-ni võõra vallasasja

äravõtmise eesmärgil võttis Tartus Ringtee 56B asuvast AS Balti Klaas töökabineti

lauasahtlist ära E.M. ’ele kuuluva mobiiltelefoni №kia 2630 IMEI koodiga 356998014528835 väärtusega 2000 krooni. Seega pani S.N toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse,

s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.N süüdistatakse selles, et tema kasutas ajavahemikul 04.01.2008 kuni

08.01.2008 Tartus Ringtee 56B asuvast AS Balti Klaas töökabineti lauasahtlist varastatud E.M. ele kuuluvat mobiiltelefoni №kia 2630 IMEI koodiga 356998014528835 varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes selles, et

- laadis alates 05.01.2008 kella 09.58-st kuni 07.01.2008 kella 00.02-ni ja alates

08.01.2008 kella 00.19-st kuni 08.01.2008 kella 00.20-ni E.M. ’ele kuuluva SIM kaardi nr. 53 412 721 vahendusel kokku 1600,98 (1356,76+18% käibemaksu)krooni suurust kõneaega enda mobiiltelefoni kõnekaardile number 53 610 789 ja

- kasutas alates 07.01.2008 kella 00.10-st kuni 07.01.2008 kella 05.12-ni ja alates

08.01.2008 kella 00.28-st kuni 08.01.2008 kella 05.59-ni E.M. ’ele kuuluva SIM

kaardi nr. 53 412 721 helistamiseks ja sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele (13015, 13013, 9005000, 9008855), tutvumisportaalidesse (13534), internetibörsidele (13011), meelelahutusnumbrile “mobiilimiljonär” (1252), tekitades sellega E.M. ’ele

varalist kahju kokku 1877,05 (1590,72+18% käibemaksu)krooni. Kokku kõneaja

laadimisega, helistamise ja sõnumite saatmisega tekitas S.N E.M. ’ele varalist kahju kokku 3478,03 krooni.

Seega pani S.N toime varalise kasu saamise muul viisil andmetöötlusprotsessi

ebaseadusliku sekkumise teel, s.o.

KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

muuhulgas ka sõber J.M. , kes tuvastas, et telefon oli jäänud kannatanu töölaua sahtlisse.

Kannatanu sõnul lahkus ta 4. jaanuaril töölt kell 14.00. 7. jaanuaril 2008.a. tööle tulles avastas kannatanu, et tema töölaua sahtlis telefoni ei ole. Kaduma oli läinud mobiiltelefon

№kia 2630, abonentnumber XXX , IMEI kood 356998014528835. Telefonil korpuse

displeil oli veel alles kile. E.M. e sõnul otsis ta 7. jaanuaril telefoni, kuid kuna ta seda ei

leidnud, siis 8. jaanuaril 2008.a pani kannatanu oma abonentnumbri kinni ja sai EMT

esindusest teada, et tema telefoniga on 5. jaanuarist 2008.a. kella üheksast tehtud kuni 8.

jaanuarini kõnesid kolme tuhande krooni eest. Kannatanu ütlusi kinnitab ka EMT kõnede eristus 4.-8. jaanuarini 2008. a (tl 3).

4

Tunnistaja M.K. käest avaldas kohtuistungil, et on ostnud süüdistatava S.N kõneaega. Sellise võimaluse sai ta teada nende ühiselt tuttavalt S.O. . Kõneaja laadimise eest

maksis tunnistaja S.N-ile sularahas ja ka ülekandega. Tasutud kõneaeg kanti tunnistaja kõnekaardile ja ta sai sellest teada sõnumiga. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas tl 24 asuv tunnistaja pangakonto väljavõte, millest nähtub, et 23. jaanuaril 2008. a on tunnistaja S.N arveldusarvele kandnud 200.- krooni. Tunnistaja kinnitas ka seda, et kuigi ta tasus kõneaja eest 200.- krooni, siis sai ta tegelikult kõneaega 400.- krooni eest. Tunnistaja

avaldas kohtule ka seda, et samal moel ostis tema onupoeg R.K. S.N käest

kõneaega. Tunnistaja sõnade kohaselt kasutas ta sellist kõneaja ostmise võimalust umbes

kümnel korral. S.N arvelduskonto numbri, millele raha kanda, sai tunnistaja S.N enda käest.

Tunnistaja A.K. õde, kinnitas kohtule, et S.N , kes on süüdistatava S.N

kasutas 2008. a alguses vähemalt kahte mobiiltelefoni abonentnumbrit, täpsemalt XXX ja

Tunnistaja A.T. töökaaslane, kinnitas kohtus, et ta on näinud S.N , kes on S.N

käes uut mobiiltelefoni №kia 2630 2009. a. Tunnistaja kinnitas ka seda, et tööruumidesse pääsesid vaid töötajad ja võõrad sinna sisse tulla ei saa. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et tunnistaja nägi S.N käes 2009. a alguses mobiiltelefoni №kia 2630 ei

tõenda veel asjaolu, et tegemist oli just E.M. e telefoniga. Varastamise hetke ja tunnistaja poolt telefoni nägemise vahel on aasta, mistõttu ei saa välistada võimalust, et S.N võis olla selleks ajaks endale tõepoolest samasuguse telefoni ostnud.

Süüdistatav S.N eitas kohtus nii E.M. e telefoni vargust kui ka E.M. e telefoni

kasutamist kõneaja laadimiseks ja helistamiseks ning sõnumite saatmiseks

erootikatelefonidele, tutvumisportaalidesse, internetibörsidele, meelelahutusnumbrile

”Mobiilimiljonär”. S.N avaldas kohtus, et tema suhtes kasutati kohtueelsel uurimisel kerget füüsilist vägivalda. Milles see seisnes, seda süüdistatav selgitada ei osanud. Samuti ei osanud ta selgitada seda, miks ta kaitsjad ülekuulamise juurde ei taotlenud ja miks ta oma kaitsjale sellest varem teada pole andnud. Süüdistatav kinnitas tunnistaja A.T. sõnu, et

Baltiklaasi tööruumidesse võõrad ei pääse. Süüdistatav kinnitas ka seda, et ta on oma

tuttavatele, sealhulgas R.K. laadinud raha eest kõneaega. Küll aga avaldas süüdistatav, et

kõneaega ei ole laadinud mitte tema vaid keegi tuttav naisterahvas, kes töötas turul lihamüüjana. Tuttava nimi oli A. S.N sõnul vahendas ta kõneaega poole hinnaga ja

ta teenis vahendatud kõneaja väärtusest 10%. Isikud, kellele ta kõneaega vahendas, tasusid selle eest nii sularahas kui ka ülekandega, kuid A viis ta raha sularahana. Isikust nimega A S.N kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ja ta ei osanud ka kohtus selgitada, miks ta

sellest räägib alles kohtus. Süüdistatav kinnitas kohtus ka seda, et tema ema M.V. oskab

telefoni kasutada vaid niipalju, et vajutada kõnet vastuvõttes või siis kõnet lõpetades

vajalikule nupule. Seetõttu on S.N oma ema aidanud, muuhulgas ka kõneaega laadida. S.N kinnitas kohtus ka seda, et 2009.a. kevadel ostis ta endale uue telefoni

№kia 2630. Kohus on seisukohal, et S.N ütlused ei ole usaldusväärsed. S.N

on küll teatud asjaolude suhtes andnud nii kanatanu kui ka tunnistajate ütlustega kooskõlas olevaid ütlusi, kuid varguse ja arvutikelmuse toimepanemise tehiolude kohta antud ütlused ei ole usutavad ega ka kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega.

Kohus on seisukohal, et tunnistaja A.K. i ütlustega on tõendatud asjaolu, et S.N

kasutas 2008. a alguses vähemalt kahte mobiiltelefoni abonentnumbrit, täpsemalt XXX ja

kohtueelsel uurimisel nimetatud abonentnumbrid oma venna ja ema kontaktandmetena seetõttu, et sel ajahetkel olid need numbrid tema telefonis kui S.N-iga ja M.V. seotud

numbrid. Esimese numbri kuuluvust temale, on tunnistanud ka S.N ise. S.N eitab, et ta on kasutanud ka abonentnumbrit XXX .

Kohus on kannatanu ütlustega tuvastanud, et kannatanu E.M. e abonentnumber oli XXX .

Kriminaalasjas on tuvastatud, et E.M. e telefoni №kia 2630 IMEI kood oli 356998014528835.

Kohus kontrollis jälitustoimingute seaduslikkust ja ei tuvastanud jälitustegevuse käigus tõendi

kogumisel mingeid seaduserikkumisi. Jälitusprotokollist (tl 4-12) nähtuvad järgmised asjaolud.

Jälitusprotokollist tulenevalt on E.M. e telefoni kasutades laaditud temale kuuluva SIM kaardi nr XXX vahendusel 200.- kroonist kõneaega S.N numbrile XXX . Kõneaega on

laaditud 5 .-7. jaanuarini 2008.a. E.M. e numbrit on 7. jaanuaril 2008.a. kasutatud

helistamiseks ja sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele (13015, 13013, 90050000, 9008855, samuti tutvumisportaalidesse (13534) ja internetibörsidel (13011).

Tõendamist on leidnud asjaolu, et ka 8. jaanuaril on E.M. e SIM kaardi vahendusel laaditud 100.- kroonist kõneaega S.N abonentnumbrile XXX . Peale kõneaja laadimist on

aga 8. Jaanuaril kasutatud E.M. e telefoni ja SIM kaardi sms-ide saatmiseks meelelahutusnumbrile ”Mobiilimiljonär”. Ja erootikatelefonidele.

Alates 12. jaanuarist 2008.a. kella 00.29 on E.M. e telefoni pandud S.N SIM kaart numbriga XXX ja sellelt on kantud 100.- krooni kõneaega M.V. SIM numbrile XXX .

Kohus on seisukohal, et olukorras, kus E.M. e telefoni on kasutatud nii S.N

abonentnumbrilt nr 58127398 helistades kui ja tema ema SIM kaarti kasutades ja suheldes

S.N mõlema abonentnumbriga, on ilmne, et E.M. e mobiiltelefon oli alates 5. jaanuarist 2008. a S.N käes ja tema kasutuses.

Samuti on jälitustoimingutega kindlaks tehtud, et E.M. e telefoni IMEI koodiga 356998014528835 kasutati S.N telefonikaardi nr XXX laadimiseks ja sealt kanti

kõneaega üle nii M.V. kui ka M.K., R.K. ja K.K. . Kõneaja laadimist S.N vahendusel tunnistas kohtus ka tunnistaja M.K., kes teadis, et peale tema laadis samal moel

kõneaega ka tema onupoeg R.K.. Nimetatud asjaolu kinnitab R.K. arveldusarve konto väljavõte 17.01.2008. a, millest nähtub, et R.K. on S.N-ile üle kandnud 500.- krooni (tl 19).

Kriminaalasjas uuritud ja eespool kajastatud tõendid annavad kohtule aluse seisukohaks, et isik, kes Baltiklaasi tööruumidest perioodil 4. jaanuarist 2008. a kella 20-st kuni 7. jaanuarini 2008. a. kella 15.30 varastas E.M. e mobiiltelefoni №kia 2630, oli S.N. Kohus on

R.K. ütlusega. Juba ainuüksi fakt, et E.M. e mobiiltelefonis hakati 29. jaanaurist 2008. a kasutama SIM kaarti numbriga XXX , milline kuulub M.V. annab kohtule veendumuse selles, et E.M. e telefoni sai varastada vaid M.V. seotud isik ja selleks sai olla vaid S.N, kellel oli juurdepääs Baltiklaasi ruumidesse. E.M. e telefoni näol on tegemist S.N

jaoks võõra vallasasjaga. Telefoni väärtus oli kannatanu ütluste kohaselt 2000.- krooni ja tutvudes avalikult kättesaadava informatsiooniga telefoni №kia väärtuste kohta, ei ole kohtu kahtlust telefoni väärtuse õiguses. Telefon oli E.M. e töölaua sahtlis ja seda sealt ära võttes

võttis S.N telefoni oma valdusesse. Kohus on seisukohal, et läbi teo objektiivse koosseisu ja varguse tuvastatud tehiolude, on tõendatud, et S.N pani varguse toime otsese tahtlusega. S.N on varem toime pannud vargusi, mistõttu tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Arvutikelmus on materiaalne kuriteokoosseis, mis seisneb andmetöötlusprotsessi sekkumises ja mille tulemusena peab süüdlane olema saanud varalist kasu. Kohus on seisukohal, et

andmetöötlusprotsessina arvutisüsteemi kaudu tuleb käsitleda ka mobiiltelefoni kaasabil

andmete töötlust. Ka mobiiltelefon saab ja tuleb vaadelda seadmena, mis võimaldab täita

automaatset andmetöötluse funktsiooni. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud eelkõige läbi

jälitustegevuse kaudu saadud informatsiooni, et S.N kasutades E.M. lee kuuluvat

mobiiltelefoni №kia 2630 IMEI koodiga 356998014528835 laadis alates 5. jaanuarist 2008. a kella 09.58-st kuni 7. jaanuarini 2008. a kella 00.02-ni ja alates 8. jaanuarist 2008. a kella 00.19-st kuni 8. jaanuarini 2008. a kella 00.20-ni E.M. ele kuuluva SIM kaardi nr 53 412 721 vahendusel kokku 1600,98 (1356,76+18% käibemaksu)krooni suurust kõneaega enda mobiiltelefoni kõnekaardile number 53 610 789.

Samuti on tõendatud eelkõige jälitustegevuse läbi saadud informatsiooniga, et S.N kasutas alates 7. aanuarist 2008. a kella 00.10-st kuni 7. jaanuarini 200. a kella 05.12-ni ja alates 8. jaanuarist 2008. a kella 00.28-st kuni 8. jaanuarini 2008. a kella 05.59-ni E.M. ele kuuluva SIM kaardi nr 53 412 721 helistamiseks ja sõnumite saatmiseks erootikatelefonidele

(13015, 13013, 9005000, 9008855), tutvumisportaalidesse (13534), internetibörsidele (13011), meelelahutusnumbrile “mobiilimiljonär” (1252), tekitades sellega E.M. ’ele varalist kahju kokku 1877,05 (1590,72+18% käibemaksu) krooni.

Arvutikelmuse aspektist omab kohtu arvates olulist tähelepanu nii süüdistatava enda ütlused selle kohta, et ta on kõneaja müüki vahendanud kui ka tunnistaja M.K. sellekohased ütlused.

Tunnistaja ütlused kinnitavad, et S.N tegeles kõneaja allalaadimise ja müügiga

poole hinnaga, mistõttu puudub igasugune alus kahelda jälitustegevuse käigus kogutud informatsiooni õigsuses.

Seega on tõendamist leidnud, et S.N tekitas arvutikelmuse läbi E.M. ele varalist kahju kokku kõneaja laadimisega, helistamise ja sõnumite saatmisega 3478,03 krooni. Kohus

on seisukohal, et läbi teo objektiivse koosseisu ja arvutikelmuse tuvastatud tehiolude, on

tõendatud, et S.N pani arvutikelmuse toime otsese tahtlusega, sest ta soovis läbi

kõneaja müügi nii teenida kui ka ilma tasu maksmata oma huvides erinevaid kõnesid ja sõnumeid saata. S.N tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 213 lg 1 järgi.

Kohus ei tuvastanud S.N süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

7

Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et S.N on toime pannud süüdistuses

kajastatud teod. Kohus ei tuvastanud S.N puhul KarS § 57 ja § 58 kohaseid karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

Nii KarS § 199 lg 2 p 4 kui ka KarS § 213 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistuse või kuni viieaastane vangistus.

S.N on varem kriminaalkorras karistatud viiel korral, valdavalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Prokurör taotles S.N karistamist vangistusega. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. S.N süü suurus on kohtu arvates

märkimisväärne, sest telefoni vargusega põhjustas süüdistatav oma kolleegile

märkimisväärse kahju. Karistuse üheks eesmärgiks on mõjutada isikut edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et S.N puhul ei ole tema süü

suurust silmas pidades põhjendatud karistamine rahalise karistusega. Eeltoodust tulenevalt

tuleb teda karistada vangistusega. Arvestades S.N isikut puudutavaid asjaolusid

peab aga kohus eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalikuks karistada teda nii varguse kui ka arvutikelmuse toimepanemise eest karistusega sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, so vastavalt 10 kuu ja 1 aasta pikkuse vangistusega. Mõistes liitkaristust KarS § 64 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga.

S.N on kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana kinni peetud 5.- 7. veebruarini

2008. a, millest tulenevalt tuleb tema karistusaja hulka KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud kolm päeva.

Samuti leiab kohus, et S.N isikut ja ka konkreetsete kuritegude toimepanemise asjaolusid hinnates, ei ole mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine S.N poolt otstarbekas. Küll aga leiab kohus, et S.N, isikuna, kes on ka varem korduvalt toime

pannud varavastaseid kuritegusid, on isik, kes peaks olema allutatud karistusest tingimisi vabastamisel käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohaldada tema suhtes KarS § 74 sätestatut, määrates katseajaks kolm aastat.

Kohtu arvates on kannatanule kahju tekkimine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendamist leidnud. Kannatanu ütluste kohaselt oli mobiiltelefon №kia 2630 varguse hetkel 3 kuud vana ja maksis 2000.- krooni. Kõnedega, millised olid kannatanu telefoniga 5-8. jaanuarini 2008.a. tehtud, tekitas S.N kannatanule kahju 3478,03 krooni. Samuti on kohus seisukohal, et kogutud tõenditest saab järeldada, et kahju tekkimine on olnud otseses põhjuslikkus seoses

süüdistava tegevusega. Kusjuures süüdistatava tegevus kahju tekitamisel on õigesti kvalifitseeritud karistusseadustiku eriosa normide järgi, seega on süüdistatava tegevus olnud õigusvastane. Vastavalt VÕS §-le 1051 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest,

kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

8

Viidatud normist tuleneb, et kahju tekitaja süüd eeldatakse ja kahju tekitajal on võimalus

vastutusest vabaneda üksnes juhul, kui ta tõendab süü puudumist. Süüdistatav ei ole esile

toonud asjaolusid, mis välistaksid tema süü kahju tekkimises. Seetõttu leiab kohus, et

esinevad kõik VÕS §-s 1043 sätestatud vastutuse alused ja süüdistatav on kohustatud kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju hüvitama. Kannatanu tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses.

et taotlus on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21

lg-st 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud "Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord" punktidest 2 ja 21 rahuldada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 palga alammäära, s.o. 417,03 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 4, 5 alusel riigi

poolt määratud kaitsjatele väljamakstud tasu, tunnistajale väljamaksmisele kuuluva tasu ja

kriminaaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu. Samas peab kohus S.N sissetulekuid arvesse võttes põhjendatuks kanda talle aega menetluskulude tasumiseks 1 aasta.

Rutt Teeveer Kohtunik