1-11-3843/4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-11-3843

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

24.märtsil 2011.a Tartus kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Martin juuresolekul prokurör Ruti Kilg kaitsja advokaat Aivar Kello osavõtul

arutades avalikul kohtuistungil kiirmenetluses, kohaldades kokkuleppemenetluse sätteid, kriminaalasja

süüdistatav P.P, IK XXX, elukoht: XXXXX, kriminaalkorras varem karistatud ühel korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 25 lg 1,2 - § 199 lg 2 p 9 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

P.P süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, püüdis 23.märtsil 2011.a kella 16:00 paiku ebaseadusliku omastamise eesmärgil võtta

ära Tartumaal Elva linnas Valga maantee 7 asuvast RRLektus AS-i kauplusest A-Market rullbiskviiti 0,69 € väärtuses, ühte pudelit Aleksandri õlut väärtusega 0,82 €, 1,25 kg Arke

põseliha 3,68 € väärtuses, kolme šokolaadi Karuma koguväärtusega 3 €, kahte šokolaadi

Ekstra koguväärtusega 1,70 € ja ühte 2-liitrilist Presidendi õlut väärtusega 2,09 €, kokku kaupa 11,98 € väärtuses, s.o võõrast vara sellega, et pani kauplusest võetud eelpool loetletud tooted kaasas olevasse kilekotti ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi lõpule

viimata P.P-st mitteolenevatel põhjustel, sest ta peeti kaupluse töötaja poolt peale kassast möödumist kinni.

Sellega pani P.P toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o varguse katse, kui see on toime pandud süstemaatiliselt.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse

sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust 17.jaanuari 2011.a Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr.1-11-606 P.P-le mõistetud ja ärakandmata karistuse, s.o 1 kuu vangistust võrra ja liitkaristuseks mõista 3 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvata karistusaja hulka P.P poolt eelvangistuses viibitud aeg 23. – 24.märts 2011.a, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada P.P-le mõistetav vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 176 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elama kohtu määratud

alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. P.P on nõus tsiviilhagi väljamõistmisega kannatanu AS RRLektus kasuks summas 1 euro 69 senti.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. P.P tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga on tekitatud kannatanu AS-le RRLektus varalist kahju summas 1,69 eurot ning kannatanu on nimetatud summas esitanud ka tsiviilhagi, mida P.P tunnistab.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju

hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Menetluskuludena kuulub P.P-lt KrMS § 180 alusel riigituludesse väljamõistmisele

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg-le 2 vähendamisele ja kohtueelses menetluses, kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 2565,§ 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks P.P kaks (2) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu P.P-le

kohtumaja 17.jaanuari 2011.a otsusega kriminaalasjas nr 1-11-606 temale mõistetud ja ärakandmata ühe (1) kuu pikkuse vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks P.P-le kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23. – P.P

24.märts 2011.a, s.o kaks (2) päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista kaks (2) kuud ja kakskümmend kaheksa (28) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 69 alusel asendada mõistetud vangistus üldkasuliku P.P-le tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks sada seitsekümmend kuus (176) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha ühe (1) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas –

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata

Tartu Vangla P.P

kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista kannatanu AS RRLektus P.P-lt (arvelduskonto nr 10502002531007) kasuks välja tsiviilhagi summas üks (1) euro 69 senti.

KrMS § 180 alusel välja mõista P.P-lt riigituludesse menetluskuludena

süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha kakssada kaheksa (208) eurot 51 senti ja kaitsjatasu viiskümmend seitse (57) eurot 54 senti.

Määrata, et on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse P.P jõustumisele järgnevast kuust ühe (1) aasta jooksul.

Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale

kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank või arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, märkides viitenumbriks 2800049874.

Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti.

Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik