2-23-5710/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-5710

Kohtuasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

psühhiaatriakliiniku valvearsti esialgse õiguskaitse

taotlus X psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ning

tahtest olenematu ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. aprilli 2023. a ja 19. aprilli 2023. a

määrused

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik X (endine perekonnanimi X, isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras

vandeadvokaat Mariann Tusti

Kuusalu vald (vallavalitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17. aprilli 2023. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-23-

5710 muutmata, kuid osaliselt täiendada kohtumääruse põhjendusi.

2. Tühistada Harju Maakohtu 19. aprilli 2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-23-5710.

Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta sihtasutuse Põhja-Eesti

Regionaalhaigla taotlus esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40 päevani

rahuldamata.

3. Jätta X määruskaebus Harju Maakohtu 17. aprilli 2023. a määruse peale

rahuldamata.

4. Rahuldada X määruskaebus Harju Maakohtu 19. aprilli 2023. a määruse peale.

5. Jätta määruskaebuste menetlemisega seotud menetluskulud riigi kanda.

6. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte, sealhulgas määruskaebuste esitajale

isiklikult.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates praeguse

määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib

2-23-5710

2 (9)

määruse peale esitada määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, TsMS § 536

lg-s 2 nimetatud isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes

on abinõusid rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise

lõpetamisest, mh tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 17. aprillil 2023 Harju Maakohtule

taotluse X (endise perekonnanimega X; puudutatud isik) suhtes tahtest olenematu vältimatu

psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks.

Avalduse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 16. aprillist 2023, kus kell

20.14 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi vastavalt psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS)

§-s 11 sätestatule. Puudutatud isiku psüühikahäirest tulenev ebaadekvaatne käitumine ja

toimetulematus oli ohtlik ümbritsevatele ja temale endale. Puudutatud isik ei olnud võimeline

ravivajadust hindama. Ei olnud alust prognoosida puudutatud isiku psüühilise seisundi

paranemist nelja ööpäeva vältel.

Avaldusele lisatud psühhiaatri arvamuse järgi on puudutatud isik 37-aastane kolme lapse

üksikema, kes viibib teist korda haiglaravil sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla

psühhiaatriakliinikus. Puudutatud isik hospitaliseeriti esimest korda psühhiaatriakliinikusse

kiirabiga, kuna ta saatis mehele suitsidaalse sisuga sõnumeid. Puudutatud isik viibis haiglas

29. jaanuarist 2014 20. veebruarini 2014, kus tal diagnoositi raske depressioon (F32.2).

Haiglaravil puudutatud isiku seisund paranes, kuid isiksuse uuringu tulemusena selgus, et tal

on psühhootilise kaldega isiksusprofiil ja püsis kõrgenenud seisundi ägenemise oht, mistõttu

alustati antipsühhootilise ravimiga Olansapiin 5 mg.

Puudutatud isik hakkas 16. aprillil saatma veidra sisuga sõnumeid oma laste psühholoogile

MVle, kus ta kirjeldas, kuidas M on ohus, teda aetakse taga ja puudutatud isik oli tema pärast

väga mures. Puudutatud isik avaldas Mle paranoilisi luulumõtteid ning ei usaldanud teda, kui

M ütles, et temaga on kõik korras. M rääkis, et puudutatud isik kutsus luululistel ajenditel enda

vanemat last (17-aastane) Tallinnast Kuusalu valda, et "aidata M päästa". Samal põhjusel kutsus

puudutatud isik oma sõbranna C enda koju. Ta rääkis sõbrannale, et M elu on ohus, M tuleb

peita keldrisse ja siis luku taha panna. Ta võttis telefonidelt SIM-kaardid välja ja saatis

väiksemad lapsed üksinda randa telefone maha matma. Puudutatud isiku sõbranna ja vanem

laps hakkasid tema ebaadekvaatse käitumise pärast muretsema kodus elavate väiksemate laste

turvalisuse pärast (9- ja 14-aastased), mistõttu teavitati häirekeskust puudutatud isiku

seisundist. Puudutatud isik ei nõustunud ilma Mt nägemata kiirabiga haiglasse minema, kuna

ta ei pidanud ennast haigeks ja muretses endiselt M elu pärast. M saabudes rahunes puudutatud

isik maha ja oli nõus psühhiaatriakliinikusse minema. Psühhiaatriakliiniku valvetoas olid

puudutatud isiku selgitused toimunule veidrad ja kaudsed. Tema käitumine oli imelik ja viitas

olukorra väärtajule. Ta oli kohatult muretu ja normaliseeriv. Jäi kahtlus, et ta ei avalda kõike.

2-23-5710

3 (9)

Ebaadekvaatse ning enda ja laste turvalisust ohustava käitumise tõttu vormistas

valvepsühhiaater tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse, kahtlustades ägedat

psühhoosi.

Avalduse esitamise seisuga ei olnud puudutatud isiku seisund oluliselt muutunud. Tema

mõttekäik oli äärmiselt normaliseeriv ja dissimuleeriv. Tal esinesid paranoilised luulumõtted

laste psühholoog MV suhtes. Puudutatud isiku kirjeldus olukorrast erines oluliselt tema

sõbranna ja M omadest. Puudutatud isiku sõnul oli M hakanud talle saatma sõnumeid, kust jäi

mulje, et M tahab ennast vigastada, mistõttu ta muretses tema pärast. M eitas puudutatud isikule

kirjutamist, kuid selgitas, et puudutatud isik saatis talle paranoilise sisuga sõnumeid, nt "Jookse!

Aega on veel!". M sõnul rääkisid puudutatud isiku lapsed talle, et puudutatud isik oli viimase

nädala jooksul ärev, tegeles asjadega hoogsalt ning ostis olematu raha eest palju ebavajalikke

asju, mille tulemusena oli kodu täiesti segi. M kahtlustas, et puudutatud isikul on psühhootiline

episood ja ta muretses laste turvalisuse pärast.

Puudutatud isiku lapsed viibisid avalduse esitamise ajal puudutatud isiku sõbranna juures.

Puudutatud isikul puudus haiguskriitika, ta ei pidanud ennast haigeks ja nõustus kiirabiga kaasa

minema ainult selleks, et "teisi rahustada". Lisaks ei saanud ta aru oma ebaadekvaatsest ja teisi,

eelkõige lapsi ohustavast käitumisest. Puudutatud isikul esines raske psüühikahäire äge

psühhootiline häire (F23.9). Tal puudus haiguskriitika ja sisuline koostöövalmidus raviks.

Ravita jäämisel võis ta oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu

käitumisega olla ohtlik iseendale, kuid ka ümbritsevatele (eelkõige lastele). Psüühilise seisundi

tõttu polnud ta võimeline otsustama enda ravi üle ja andma edasiseks haiglaraviks adekvaatset

nõusolekut. Isiku seisundist ja varasemast ravikogemusest lähtuvalt ei olnud alust prognoosida

seisundi paranemist nelja ööpäeva vältel, mistõttu taotleti kohtult luba puudutatud isikule

tahtest olenematu vältimatu psühhiõaatrilise ravi jätkamiseks ja vajadusel rahustava,

psühhoosivastase,

elekterkrampravi

ja

meeleolu

stabiliseeriva

ravi

manustamiseks

haiglatingimustes.

Maakohtu 17. aprilli 2023. a määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus rakendas 17. aprilli 2023. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset

õiguskaitset ja kohaldas puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi alates 16. aprillist 2023

kell 20.14 kuni 20. aprillini 2023 kell 20.14.

Maakohus viitas PsAS § 11 lg-le 1 ja § 13 lg-le 2 ning TsMS § 534 lg-tele 1 ja 5.

Puudutatud isik avaldas 17. aprilli 2023. a ärakuulamisel kohtule, et ta on haiglas, sest tekkis

segadus, kuna erinevad inimesed mõistsid olukorda erinevalt. Puudutatud isik oli mures laste

psühholoogi pärast. Ta sai psühholoogi sõnumist aru, et psühholoog tahab endale midagi teha.

Puudutatud isik tahtis panna psühholoogi keldrisse, et teda kaitsta. Kohe, kui puudutatud isik

nägi, et Mga on kõik korras, oli ta nõus tulema vabatahtlikult haiglasse. Puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja avaldas 17. aprilli 2023. a ärakuulamise järel arvamust, et

tahtevastase ravi kohaldamine on vajalik.

Puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, s.o äge psühhootiline häire, mis ei võimaldanud tal

adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust.

Puudutatud isiku mõtlemine ja käitumine oli psühhootiline ning ta ei olnud võimeline tegema

adekvaatseid otsustusi. Kuna puudutatud isiku käitumine oli psühhootilistest elamustest lähtuv,

siis võis ta haigushoos või konfliktses olukorras ohtu seada enda ja oma lähedaste (eelkõige

laste) turvalisuse. Puudutatud isik ei olnud oma seisundist lähtuvalt võimeline mõistma ka

ravivajadust. Võttes arvesse puudutatud isiku tervislikku seisundit, vajas ta psühhiaatrilist ravi

ja järelevalvet, mis oli võimalik ainult statsionaarsetes tingimustes. Kohtule kirjeldati, et

2-23-5710

4 (9)

puudutatud isiku käitumine oli täielikult mõjutatud psühhootilistest elamustest. Muu

psühhiaatriline ravi ei olnud asjakohane. Arvestades puudutatud isiku psüühilist seisundit ja

asjaolu, et ravi korraldamine ei olnud muul viisil võimalik, tuli tema suhtes kohaldada esialgset

õiguskaitset TsMS § 534 lg 5 alusel.

Kohus ei pidanud puudutatud isiku lähedaste isikute ärakuulamist vajalikuks. Arvestades

puudutatud isiku psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud asjaolusid, ei oleks lähedaste

ärakuulamine aidanud kaasa asja lahendamisele (TsMS § 536 lg 21 p 3).

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Menetluse edasine käik

3. Avaldaja andis 18. aprillil 2023 kohtule teada, et puudutatud isiku seisund ei olnud

muutunud. Puudutatud isikul puudus jätkuvalt koostöövalmidus raviks ja ravita jäämisel oli ta

oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsevatele. Seega esines vajadus tahtest

olenematu haiglaravi jätkamiseks.

Maakohtu 19. aprilli 2023. a määrus ja põhjendused

4. Maakohus pikendas 19. aprilli 2023. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaega 40 päevani ning

otsustas paigutada puudutatud isiku tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades

kohaldada puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi alates

16. aprillist 2023 kell 20.14 kuni 26. maini 2023 kell 20.14. Kohus otsustas lugeda esialgse

õiguskaitse korras puudutatud isiku paigutamise tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse ning

tema tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi lõpetatuks 26. mail 2023 kell 20.14 või mõnel

eelneval ajal, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse

asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.

Maakohus leidis, et jätkuvalt esinevad asjaolud puudutatud isiku suhtes esialgse õiguskaitse

korras tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Kohus tuvastas, et

puudutatud isikul esines jätkuvalt raske psüühikahäire – äge psühhootiline häire. Sellest

tulenevalt ei suutnud ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega

ravivajadust. Tulenevalt oma seisundist oli puudutatud isik võimetu otsustama ravivajaduse üle.

Puudutatud isiku mõtlemine ja käitumine olid psühhootilised ning ta ei olnud võimeline

adekvaatseid otsustusi tegema. Kuna puudutatud isiku käitumine oli psühhootilistest elamustest

lähtuv, siis võis ta haigushoos või konfliktses olukorras jätkuvalt ohtu seada enda ja oma

lähedaste (eelkõige laste) turvalisuse. Võttes arvesse puudutatud isiku tervislikku seisundit,

leidis kohus, et puudutatud isik vajas psühhiaatrilist ravi ja järelevalvet, mis oli võimalik ainult

statsionaari tingimustes. Muu psühhiaatriline ravi ei olnud asjakohane.

Kohus ei pidanud puudutatud isiku lähedaste ärakuulamist vajalikuks. Puudutatud isiku

psüühilist seisundit ja teisi tuvastatud asjaolusid arvestades ei oleks lähedaste ärakuulamine

aidanud asja lahendamisele kaasa (TsMS § 536 lg 21 p 3).

Kohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda.

Määruskaebused ja menetluse edasine käik

5. Puudutatud isik esitas määruskaebused (ühes menetlusdokumendis), milles palub tühistada

maakohtu 17. aprilli 2023. a ja 19. aprilli 2023. a määrused. Puudutatud isik palub lõpetada

tahtest olenematu ravi ja vabastada ta kinnisest asutusest.

2-23-5710

5 (9)

Puudutatud isiku väitel on tema haiglasse paigutamine põhjendamatu. Puudutatul isikul ei ole

rasket psüühikahäiret. Seega pole täidetud PsAS § 11 lg-s 3 ettenähtud alused. Puudutatud isiku

psüühikahäire kohta peaksid arvamuse andma psühhiaatrid, kes pole temaga kokku puutunud.

Puudutatud isik usaldab psühhiaatriakliiniku arstidest ise ainult dr VL. Puudutatud isik sattus

haiglasse vaid seetõttu, et teised isikud said valesti aru tema tegutsemise eesmärkidest ja

põhjustest. Samuti on keegi arvatavasti manipuleerinud arvutisüsteeme nii temal kui ka nendel

isikutel, kellega ta kontakteerus.

6. Maakohus kaasas menetlusse puudutatud isiku elukohajärgse omavalitsusüksuse Kuusalu

valla.

Kuusalu vald tõi esile, et lähtub raviarst JML 18. aprillil 2023 kohtule esitatust, et puudutatud

isikul esineb jätkuvalt raske psüühikahäire äge psühhootiline häire, millest tulenevalt ei suuda

ta adekvaatselt hinnata enda tervislikku seisundit, käitumise tagajärgi ega ravivajadust.

Sõltuvalt oma seisundist on puudutatud isik võimetu otsustama ravivajaduse üle. Puudutatud

isiku mõtlemine ja käitumine on psühhootilised ning ta ei ole võimeline adekvaatseid otsustusi

tegema. Kuna puudutatud isiku käitumine on psühhootilistest elamustest lähtuv, siis võib

puudutatud isik haigushoos või konfliktses olukorras jätkuvalt ohtu seada enda ja oma lähedaste

(eelkõige laste) turvalisuse.

7. Avaldaja leidis, et 17. aprilli 2023. a arsti arvamuse kohaselt on täidetud kõik tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatrilise haiglaravi rakendamise tingimused PsAS § 11 lg 1 järgi.

8. Avaldaja teatas 25. mail 2023 kohtule, et seoses puudutatud isiku psüühilise seisundi

paranemisega lõpetati tema tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi psühhiaatria-

kliinikus 24. mail 2023.

9. Maakohus määruskaebusi ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

10. Ringkonnakohus määras avaldajale 4. augusti 2023. a kohtunõudega tähtaja avalduste

aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks.

11. Avaldaja vastas kohtunõudele 11. augustil 2023.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 17. aprilli 2023. a määruse resolutsioon tuleb jätta

muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus §-ga 659 tuleb osaliselt täiendada

maakohtu määruse põhjendusi. Maakohtu 19. aprilli 2023. a määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 teise

lause alusel materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise tõttu tühistada. Puudutatud isiku

määruskaebus 17. aprilli 2023. a määruse peale rahuldatakse ja 19. aprilli 2023. a määruse peale

jäetakse rahuldamata. Määruskaebemenetluse kulud jäävad riigi kanda.

13. Kuigi määruskaebuste lahendamise ajaks on vaidlustatud määrustega rakendatud esialgse

õiguskaitse tähtaeg lõppenud, annab ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste

seaduslikkusele ja põhjendatusele. TsMS § 543 lg 3 järgi saab kõrgema astme kohus ka pärast

isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada kinnisesse asutusse paigutamise

määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse. Seega ei takista esialgse õiguskaitse rakendamise

tähtaja möödumine määruskaebuste lahendamist.

2-23-5710

6 (9)

14. Kohus võib avaldaja taotlusel paigutada isiku TsMS § 534 lg 1 järgi esialgse õiguskaitse

korras kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on ilmselt täidetud

ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ning on olemas piisavad

dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset

õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. TsMS §

534 lg 5 teise lause kohaselt võib pärast isiku enda ärakuulamist esialgse õiguskaitse tähtaega

pikendada kuni 40 päevani, kui see on ilmselgelt vajalik ka psühhiaatri või muu pädeva arsti

arvates.

15. Kui tegemist on isiku paigutamisega haigla psühhiaatriaosakonda, et osutada isikule tema

tahtest olenemata psühhiaatrilist abi ja kohaldada tahtevastast ravi, tulenevad isiku kinnisesse

asutusse paigutamise tingimused PsAS § 11 lg-st 1, mille kohaselt võetakse isik tema enda või

tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla

psühhiaatriaosakonda ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: isikul on raske

psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita

jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ning muu

psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Seejuures tuleb isiku tegelik ohtlikkus alati konkreetselt

tuvastada. Ainuüksi isikule pandud psühhiaatriline diagnoos ei tähenda veel isiku ohtlikkust

(Riigikohtu 10. oktoobri 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-07, p 11). Riigikohus on

rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite kohaselt ning

ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid seda tuleb

analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku mõttes väga

piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.

Ka eksperdiarvamuses ei või piirduda üldise konstateeringuga isiku ohtlikkuse kohta, iseäranis

iseendale, vaid tuleb põhjendada, milles võib ohtlikkus väljenduda. Isiku ohtlikkuse

tuvastamine ei eelda, et ta oleks juba jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada.

Samas peab kohtutel olema konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib

lähitulevikus seda pigem kindlasti kui tõenäoliselt teha (vt nt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a

määrus tsiviilasjas nr 2-16-10435, p 18; 14. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662,

p 14; 19. veebruari 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 39.2).

16. Eeltoodust lähtudes hindab ringkonnakohus esmalt maakohtu 17. aprilli 2023. a määruse

(I) ja seejärel 19. aprilli 2023. a määruse (II) põhjendatust. Lõpetuseks lahendab kolleegium

menetluskulude jaotuse ja muud menetluslikud küsimused.

I

17. Kolleegium leiab, et maakohus leidis 17. aprilli 2023. a määruses kokkuvõttes õigesti, et

puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 ja TsMS § 534 lg-tes 1 ja 5 sätestatud

tingimused esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamiseks kuni 4 päeva.

18. Maakohus on õigesti tuvastanud, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Maakohus tugines

kinnisesse asutusse paigutamise avaldusele ja arstide arvamusele (vt maakohtu 17. aprilli 2023.

a määruse lk-d 3 ja 4). Kolme arsti ühisarvamuse kohaselt esineb puudutatud isikul raske

psüühikahäire äge psühhootiline häire (F23.9). Arstid on kirjeldanud puudutatud isiku

käitumist enne seda, kui ta kiirabiga psühhiaatriakliinikusse toodi, ja psühhiaatriakliiniku

valvetoas (dtl-d 6 ja 115). Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjas esile toodust saab

järeldada, et luulupetetest tulenevalt ei mõistnud puudutatud isik täielikult oma käitumist ega

juhtinud seda. Seda kinnitab ka maakohtu määrusest nähtuv ülevaade puudutatud isiku

ärakuulamisest. Puudutatud isiku enda arvamus, et tal rasket psüühikahäiret ei ole, ei lükka

2-23-5710

7 (9)

ümber arstide hinnangut tema tervislikule seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg 1 p-s 1

sätestatud tingimuse täidetuse hindamisel.

19. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõttes maakohtuga, et avaldaja 17. aprilli 2023. a avalduse

ja arstide arvamuse põhjal oli piisav alus arvata, et puudutatud isik võib olla ohtlik iseendale

või oma lähedastele (eelkõige oma lastele), et täidetud oleks PsAS § 11 lg 1 p-s 2 toodud

kriteerium ja TsMS § 534 lg 1 p 1 tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks kuni 4

päevaks, kuid täiendab selles osas maakohtu määruse põhjendusi.

Avaldaja oli põhistanud, et puudutatud isiku käitumine oli ebaadekvaatne ja psühhootilistest

elamustest lähtuv. Selle põhjal leidis maakohus, et puudutatud isik võis haigushoos või

konfliktses olukorras seada ohtu enda ja oma lähedaste turvalisuse. Kolleegium märgib, et

esialgse õiguskaitse taotlus isiku 4 päevaks kinnisesse asutusse paigutamiseks tuleb esitada 48

tunni jooksul isiku psühhiaatriahaiglasse saabumisest (enamasti, nagu ka praegu, juba järgmisel

päeval; vt PsAS § 11 lg 4), mistõttu selle ajaga ei pruugi arstidel veel olla täielikku ülevaadet

sellest, kui äge on isiku psüühilise seisundi halvenemine ja millisel määral see tema käitumist

mõjutab ning millised võivad olla isiku käitumise võimalikud tagajärjed. Selles olukorras ei saa

avaldajalt eeldada üksikasjalikku ülevaadet sellest, milles isiku ohtlikkus võib väljenduda, ja

nende asjaolude tõendamist, kuid avaldaja esile toodu pinnalt peab kohtul siiski tekkima

veendumus, et isik on suure tõenäosusega endale või teistele ohtlik. Praegusel juhul oli

puudutatud isiku käitumine ebaadekvaatne ning ta kaasas oma psühhootilistest elamustest

lähtuvate plaanide elluviimisesse ka teisi isikud, sh oma alaealisi lapsi ja nende psühholoogi

MVi. Seejuures oli avaldaja soov panna MV keldrisse kinni, et teda seeläbi enda arvates kaitsta.

Puudutatud isiku käitumine valmistas muret nii tema lastele ja sõbrannale kui ka laste

psühholoog MVile, kes muretses puudutatud isiku laste turvalisuse pärast (dtl 6).

Valvepsühhiaater oli teinud 16. aprillil 2023 kl 20.14 puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu

vältimatu psühhiaatrilise ravi otsuse, kuna ta kahtlustas ägedat psühhoosi ja leidis, et

puudutatud isiku käitumine ohustab laste turvalisust (dtl 6). Ringkonnakohus leiab, et eelnevaga

oli PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu ravi

kohaldamiseks kuni 4 päevaks täidetud. Puudutatud isiku suhtes selle aja jooksul esialgse

õiguskaitse kohaldamine võimaldas arstidel saada parema ülevaate tema tervislikust seisundist

(sh psühhoosi tõsidusest) ja jälgida tema käitumist, hindamaks mh seda, kas puudutatud isik on

oma tervisliku seisundi tõttu endale või ümbritsevatele isikutele, sh oma alaealistele lastele, ka

tegelikult ja pikema aja vältel ohtlik.

20. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et muu psühhiaatriline abi ei oleks olnud

kirjeldatud olukorras küllaldane (PsAS § 11 lg 1 p 3). Puudutatud isik ei pidanud ennast haigeks

ega mõistnud ravivajadust, vaid oli nõus üksnes „teiste rahustamiseks“ kiirabiga haiglasse

minema. Enda sõnul ei plaaninud puudutatud isik haiglas ravil viibida rohkem kui paar päeva

(dtl 6). Arvestades puudutatud isiku seisundit, käitumist ja psühhiaatrite arvamust, ei nähtu

ringkonnakohtule, et puudutatud isik oleks enda ravimisega ise toime tulnud.

21. Eelnevast tulenevalt olid maakohtu 17. aprilli 2023. a määruse tegemise ajal täidetud TsMS

§ 534 lg-st 1 ja PsAS § 11 lg-st 1 tulenevad tingimused puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematu ravi rakendamiseks kuni 4 päevaks (TsMS § 534 lg 5

esimene lause). Maakohtul oli asjas esile toodu põhjal alust arvata, et viivitusega oleks

kaasnenud oht puudutatud isikule endale või kolmandatele isikutele.

II

22. Kolleegium leiab, et maakohtu 19. aprilli 2023. a määrusega puudutatud isiku suhtes

esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi tähtaja

2-23-5710

8 (9)

pikendamine 40 päevani ei olnud avaldaja esile toodud asjaoludel ja vaidlustatud määruses

esitatud põhjendustel põhjendatud.

23. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire PsAS § 11 lg 1 p 1

tähenduses, mis piiras tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Lisaks

esialgsele avaldusele ja sellele lisatud arstide arvamusele tugines maakohus 19. aprilli 2023. a

määruses põhjendatult ka puudutatud isiku raviarsti 18. aprilli 2023. a teatele, mille kohaselt ei

olnud patsiendi seisund muutunud. Ringkonnakohus nõustub kõnealuses osas maakohtu

määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).

24. Ringkonnakohtu hinnangul ei tuvastanud aga maakohus piisava kindlusega, et puudutatud

isik oli endale või teistele ohtlik PsAS § 11 lg 1 p 2 tähenduses, mis õigustanuks TsMS § 534

lg 1 ja lg 5 teise lause järgi esialgse õiguskaitse pikendamist kuni 40 päevani.

24.1. Maakohus leidis 19. aprilli 2023. a määruses (sarnaselt 17. aprilli 2023. a määrusega), et

kuna puudutatud isiku käitumine oli psühhootilistest elamustest lähtuv, siis võis ta haigushoos

või konfliktses olukorras jätkuvalt ohtu seada enda ja oma lähedaste (eelkõige laste) turvalisuse.

Samas ei toonud maakohus esile, milles puudutatud isiku ohtlikkus täpsemalt väljendus, s.o

milles seisnes oht isiku enda või kolmandate isikute elule, tervisele või julgeolekule, ning miks

see oht oli sedavõrd tõsine ja tõenäoline, et õigustada isiku kinnisesse asutusse paigutamist kuni

40 päevaks. Eelnevaga rikkus maakohus kohtumääruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436

lg 1 koosmõjus § 463 lg-ga 2 ja § 465 lg 2 p 8).

24.2. Ringkonnakohus leiab, et ehkki avaldaja välja toodud asjaolud andsid alust esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks kuni 4 päevaks, mh et saada parem ülevaade puudutatud isiku

tervisliku seisundi tõsidusest ja temast lähtuva ohu olemusest ja suurusest, ei õigustanud asja

materjalidest nähtuv puudutatud isiku suhtest esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematu

psühhiaatrilise ravi pikendamist kuni 40 päevani.

24.2.1. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isiku käitumine ja mõtlemine oli

ebaadekvaatne. Psühhiaatrite arvamuses on lakooniliselt märgitud, et ravita jäämisel võib

puudutatud isik oma psüühilisest häirest lähtuva ebaadekvaatse ja ettearvamatu käitumise tõttu

olla ohtlik iseendale, kuid ka ümbritsevatele (eelkõige lastele). Puudutatud isiku ohtlikkuse

väljendumise osas on avaldaja tuginenud olukorrale, kus puudutatud isik paranoilistest

luulumõtetest tulenevalt võttis telefonidelt SIM-kaardid välja ja saatis oma väiksemad lapsed

(9- ja 14-aastane) üksinda randa ülesandega matta telefonid maha (vt ka avaldaja 11. augusti

2023. a vastus ringkonnakohtu päringule (dtl 116)). Ringkonnakohtu hinnangul oli tegemist

küll ebaadekvaatse käitumisega, kuid üksnes see episood ei võimalda järeldada, et puudutatud

isiku käitumine oleks pigem kindlasti kui tõenäoliselt olnud tema lastele ohtlik, et õigustada

puudutatud isiku suhtes tahtevastase ravi kohaldamist kuni 40 päeva.

24.2.2. Täiendava asjaoluna tõi avaldaja 11. augusti 2023. a arvamuses välja, et kiirabi

andmetel kartsid lapsed puudutatud isikut tema käitumise tõttu (dtl 116). Samas ei selgu sellest,

milles täpsemalt puudutatud isikust tulenev oht laste elule, tervisele või julgeolekule võis

väljenduda. Lisaks ei tähenda see, et ema käitumine võis lapsi hirmutada ajal, mil puudutatud

isik 16. aprillil 2023 kiirabiga psühhiaatriahaiglasse viidi, seda, et ta oleks olnud ohtlik (ka)

maakohtu 19. aprilli 2023. a määruse tegemise ajal.

24.2.3. Samamoodi ei nähtu avaldaja esitatust, et MV, kellele puudutatud isik avaldas

luulumõtteid ning keda soovis tema elu ja tervise kaitseks keldrisse kinni panna, oleks tundnud

end puudutatud isiku luulumõtetest ajendatud sõnumitest ja muul viisil väljendatust ka

tegelikult ohustatuna. Ainuüksi sellest, et puudutatud isik viidatud luulumõtteid väljendas, ei

saa järeldada, et ta oleks olnud ka tegelikult MV-le ohtlik. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud

2-23-5710

9 (9)

puudutatud isik soovinud MV-le halba, vaid oli tema pärast muretsenud ning rahunenud ja

nõustunud psühhiaatriakliinikusse kaasa minema siis, kui nägi MV elus ja tervena (dtl 6).

24.3. Seega leiab ringkonnakohus, et PsAS § 11 lg 1 p-s 2 nõutud ohtlikkuse kriteerium

puudutatud isiku esialgse õiguskaitse korras tahtevastasele ravile paigutamise pikendamiseks

kuni 40 päevani TsMS § 534 lg-te 1 ja 5 alusel ei olnud täidetud. Samuti ei olnud esialgse

õiguskaitse pikendamiseks piisavat alust arvata, et ilma selleta oleks kaasnenud oht isikule

endale või kolmandatele isikutele (TsMS § 534 lg 1 p-s 1 nimetatud teine tingimus).

25. Eelnevast lähtuvalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 19. aprilli 2023. a määruse ja teeb

ise uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamiseks 40

päevani rahuldamata.

26. Ehkki esialgse õiguskaitse pikendamine kuni 40 päevani ei olnud põhjendatud juba seetõttu,

et täidetud ei olnud PsAS § 11 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus, märgib ringkonnakohus, et asjas

esile toodu ei anna alust järeldada ka seda, et muu psühhiaatriline abi ei oleks olnud küllaldane

(PsAS § 11 lg 1 p 3 mõttes). Tahtest olenematu vältimatu psühhiaatriline abi on äärmuslik

abinõu, mida tuleks rakendada vaid siis, kui muud abinõud ei ole piisavad. Olukorras, kus

avaldaja ei olnud veenvalt põhistanud puudutatud isiku jätkuvat ja pigem kindlat kui tõenäolist

ohtlikkust iseendale või teistele, ei anna asja materjalid ka alust järeldada, et muu

psühhiaatriline abi ei oleks olnud küllaldane, st et puudutatud isiku ohtlikkust endale või teistele

oleks olnud võimalik vältida vaid kinnises asutuses tahtest olenematu raviga.

III

27. Menetluskulude jaotuse osas on maakohtu määrus põhjendatud. Ka määruskaebemenetluse

kulud tuleb TsMS § 172 lg 3 alusel jätta riigi kanda.

28. Maakohus edastas puudutatud isikule ainult määruste väljavõtted. TsMS § 541 lg 1 esimene

lause sätestab, et kohus toimetab kinnisesse asutusse paigutamise ja seda peatava või selle

lõpetava määruse, mh esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, samuti kinnisesse asutusse

paigutamisest keeldumise määruse kätte isikule endale, tema esindajale menetluses ja

eestkostjale. Sama sätte teise lause kohaselt ei pea määruse põhjendust isikule endale teatavaks

tegema, kui isik ei ole ilmselt võimeline seda mõistma või kui see võib tekitada olulist kahju

tema tervisele. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et TsMS § 541 lg 1 teises lauses

sätestatud tingimused ei ole praegusel juhul täidetud. Asja materjalid ei anna alust arvata, et

puudutatud isik ei suudaks kohtumäärust mõista või see võiks tekitada olulist kahju tema

tervisele.

29. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 543

võimaldab esitada praeguse määruse peale määruskaebuse.(allkirjastatud digitaalselt)