2-22-129867/10 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

1 (9)

2-22-129867

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.08.2023. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-129867

Tsiviilasi

Multitude Bank p.l.c hagi Exxxx Rxxxxxxx vastu

võlgnevuse nõudes

Hagihind

6367,73 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Multitude

Bank

p.l.c

(end.

Ferratum)

(registrikood: C 56251; aadress: Malta, ST Business Centre,

120 The Strand);

Hageja esindaja: Dmitri Santašev (OK Incure OÜ; e-post:

dmitri.santasev@okincure.ee);

Kostja: Exxxx

Rxxxxxxx

(isikukood:

xxxxxxxxxxx;

registrijärgne

elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

küla,

xxxxxx vald, xxxxxxxxxxx maakond; tegelik elu- ja/või

viibimiskoht teadmata; e-post: x

Menetluse liik

Kohus teeb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, kuna

kostja ei vastanud hagile

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Multitude Bank p.l.c hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt Exxxx Rxxxxxxxxxx hageja Multitude Bank p.l.c kasuks põhivõlg

põhivõlgnevuse 3552,01 eurot, intressi 61,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivised 11,68 eurot, kokku 3624,85 eurot.

3. Kohus jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuses 400 eurot, intresside osas

summas

499,10

eurot,

viiviste

nõudes

summas

1843,32

eurot

ning

sissenõudmiskulude nõudes 45 eurot.

4. Kohtuotsus tuleb Exxxt Rxxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu.

5. Kohtuotsus on viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud lähtuvalt hagi rahuldamise ulatusest 56,93% ulatuses kostja

2 (9)

ja 43,07% ulatuses hageja enda kanda.

2. Välja mõista Exxxx Rxxxxxxxxxx Multitude Bank p.l.c kasuks menetluskulud

summas 529,45 eurot.

3. Välja mõista Exxxx RxxxxxxxxxxxMultitude Bank p.l.c kasuks viivis punktis 1

välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule alates 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest Tartu Maakohtu Jõgeva

kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

1500 eurot.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Multitude Bank p.l.c esitas 25.01.2023. a Tartu Maakohtule hagiavalduse (dtl 35-43) Exxxx

Rxxxxxxxxx vastu lepingust tuleneva nõude ja viivise nõudes. Hageja taotleb, et kohus

mõistaks kostjalt tema kasuks välja põhivõla summas 3952,01 eurot, intressi summas 510,72

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 1855 eurot.

Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Kohus võttis hagi 26.01.2023. a määrusega (dtl 75-77) menetlusse, saatis hagimaterjalid

kostjale ja kohustas kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise

korral.

3. Hageja esitas 13.06.2023. a kohtule hagiavalduse täienduse (dtl 89-97).

4. Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega ning hageja 13.06.2023. a täiendav

seisukoht toimetati kostjale kätte avalikult 29.07.2023. a (dtl 180-182). Kostja määratud

tähtajaks hagile ei vastanud.

5. Hageja taotleb hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

6. Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS

§ 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3 (9)

7. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.

8. Hagi ja selle täienduse asjaolude kohaselt pidi kostja laenulimiidi konto avamiseks ning

laenulimiidi taotlemiseks külastama laenuandja veebilehte www.ferratumbank.ee. Kostja

avaldas soovi avada laenulimiidi konto vastavasisulise taotluse esitamisega Ferratum Bank

p.l.c iseteeninduskeskkonnas 21.04.2017. a. Samal kuupäeval edastas laenuandja läbi

iseteeninduskeskkonna kostja taotluses märgitud e-posti aadressile lepingu üldtingimused

koos hinnakirja ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabega, s.o lepingu lahutamatu osa.

Lepingu sõlmimise soovi kinnitamiseks pidi kostja oma isikukoodiga ja laenuandjalt saadud

isikliku identifitseerimisnumbriga logima sisse laenuandja iseteeninduskeskkonda. Hageja

loeb lepingu poolte vahel sõlmituks 21.04.2017. a. Leping sõlmiti määramata ajaks.

Exxxx Rxxxxxxxxxx võimaldati esialgu laenulimiiti 2000 eurot. 22.01.2020. a soovis kostja

laenulimiiti suurendada 5000 euroni. Laenuandja edastas kostjale uued üldtingimused ja ka

tarbijakrediidi teabelehe. Krediidilimiidi suhtes kehtib intressimäär 49,09% aastas.

Krediidikulukuse määraks on 61,79% aastas, mis on arvestatud eeldusel, et krediit võetakse

kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete

ajavahemike järel alates kuu möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Krediidi kulukuse

määra kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2019. a Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille

kolmekordne määr oli 61,83%. Viivisemäär on võrdne intressimääraga.

Kostja kohustus laenu tagastama igakuiselt ning vastavalt krediidiandja edastatud arvete

alusel. Arved väljastati läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu

väljamaksmist. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord

järgmine: 1) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulu, 2) laen, 3) intress, 4)

leppetrahvid, teenustasu ning muud kliendi poolt võlgnetavad summad. Kostja rikkus

lepingust tulenevat kohustust ning jättis tagastamata järgmised kokkuleppelised osamaksed:

1) november summas 203,19 eurot, maksetähtaeg 21.11.2021. a, 2) detsember summas 211,42

eurot, maksetähtaeg 21.12.2021. a ning 3) jaanuar summas 219,66 eurot, maksetähtaeg

21.01.2022. a. Krediidiandja edastas 20.01.2022. a kostjale lepingu ülesütlemise teatise.

Kostjat teavitati, et leping öeldakse ülesse 15ndal päeval kirja kuupäevast juhul, kui kostja ei

tasu võlgnevust summas 414,61 eurot. Kostja võlgnevust ei likvideerinud ning krediidiandja

luges lepingu üles öelduks 04.02.2022. a. Lisaks hoiatas krediidiandja, et lepingu ülesütlemise

korral loovutatakse nõue inkassofirmale. Laenuandja volitas OK Incure OÜ-d esindama

seoses nõudega Egert Rossmanni vastu.

Lepingu kehtivuse ajal tehti kostjale väljamakseid kokku summas 4995 eurot. Lepingu

kehtivuse ajal tasus kostja krediidisumma katteks 1042,99 eurot, seejuures oli kostja viimane

tagasimakse 31.10.2021. a summas 23,28 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja võlgnevuse

katteks makseid teinud ei ole. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees 3952,01 eurot (4995-

1042,99). Hageja arvestab põhivõlgnevuselt (3952,01 eurot) intressi määras 49,09% aastas.

Kostja viimane tagasimakse intressi katteks oli 31.10.2021. a summas 181,90 eurot. Hageja

taotleb kostjalt intressi väljamõistmist alates 01.11.2021. a kuni lepingu ülesütlemiseni

04.02.2022. a ning summas 510,26 eurot. Hageja arvestab viivist alates 05.02.2022. a kuni

19.01.2023. a määras 49,09% aastas. Viiviseks kujuneb 1855 eurot.

Hageja taotleb VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot.

Kostjaga on proovitud korduvalt ühendust võtta kokkuleppe sõlmimiseks. Esimene nõudekiri

saadeti kostjale 03.03.2022. a (25 eurot). Lisaks saadeti seoses võlgnevusega kostjale

meeldetuletused 19.04.2022. a (5 eurot), 04.05.2022. a (5 eurot), 14.06.2022. a (5 eurot) ning

28.07.2022. a (5 eurot). Hagejal tekkisid lisaks täiendavad kulutused seoses võla

sissenõudmisega, sh võlamenetleja töö, andmebaasi haldamine, võlgniku andmete kaitsmine

jne. Tegevus on tingitud võlgniku makseviivitusest.

4 (9)

Hageja toob välja seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaldamisega järgmist.

Tulenevalt lepingu tingimustest (punkt 3.4.10) pidi kostja kinnitama, et tal ei ole maksehäireid

ühegi isiku ees, sh ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja

klient ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu

tagasimakseid. Krediidiandja kontrollis teabe õigsust ning lepingu sõlmimise ajal kostjal ei

olnud

ühtegi

maksehäiret.

Päring

toimub

automaatselt

arvutiprogrammi

kaudu.

Krediidivõimelisuse hindamiseks lähtus krediidiandja ka kostja esitatud tulu andmetest. VÕS

§ 14 lg 2 ja § 4034 lg 3 II lause kohustavad kostjat esitama õige teabe. Andmete kogumis

tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on krediidivõimeline ning suudab

tagastada krediidi.

9. VÕS § 2 lg 1 sätestab, et võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik

ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu

või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse

täitmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud

lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest. VÕS § 9 lg 1 järgi leping sõlmitakse

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11

lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui

seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Kohtu

hinnangul

saab

haginõude

aluseks

oleva

lepingu

puhul

olla

tegemist

tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1 mõttes. VÕS § 404 lg 1 I lause kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab TsÜS

§-st 79 tulenevalt, et tehing peab olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval

viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt

allkirjastatud. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud

VÕS § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest. VÕS § 408 lg 2 sätestab, et VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud

andmete puudumisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

Hagejal tuli tõendada lepingu sõlmimist kostjaga (TsMS § 230 lg 1). Hageja on lepingu

sõlmimise fakti tõendamiseks esitanud kohtule laenutaotlused (dtl 44; 98-113), Ferratum

Bank laenulimiidi üldtingimused (dtl 45-54; 114-123; 128-137) ning Euroopa Tarbijakrediidi

Standardinfo Teabelehed 2017. a ja 2020. a (dtl 55-58; 124-127; 138-140).

Kohtu hinnangul ei kinnita esitatud tõendid, s.o Euroopa Tarbijakrediidi Standardinfo

Teabelehed (2017. a ja 2020. a), lepingu üldtingimused ning laenutaotlused kostja selget tahet

21.04.2017. a krediidilepingu sõlmimiseks ning kostja tahet sõlmitud lepingu muutmiseks

22.01.2020. a. Viidatud dokumentide koostamine eeldab kindlasti ka kostjapoolset tegvust.

Seega leiab kohus, et VÕS § 404 lg-s 1 sätestatud vorminõuet täidetud ei ole.

10. Võlaõigusseaduses reguleerivad tarbijakrediidilepingu tühisust erisätted. VÕS § 408 lg 1

sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui järgimata on jäetud VÕS § 404 lg-s 1

sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405 sätestatud

andmetest. VÕS § 408 lg 2 kohaselt VÕS § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete

puudumisel, ka vorminõude täitmata jätmisel muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui

tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

Hagiavalduses esitatud andmete kohaselt on kostjale tehtud lepingu kehtivuse ajal

väljamakseid summas 4995 eurot ning kostja on teinud laenuandjale tagasimakseid summas

5 (9)

1042,99 eurot. Pärast lepingu lõppemist kostja võlgnevuse katteks tagasimakseid teinud ei

ole. Hageja taotleb kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmist summas 3952,01 eurot (4995-

1042,99). Hagejal lasus tõendamiskoormus osas, mis puudutab fakti, hageja andis krediidi

kostja käsutusse (VÕS § 401). Hageja on esitanud asjaolu tõendamiseks arved nr 425676 (dtl

141), nr 432502 (dtl 142) ja arve nr 439343 (dtl 143). Arvete alusel ei teki kostjal hageja ees

täitmiskohustust. Lisaks on hageja esitanud kohtule väljavõtte Multitude Bank p.l.c Paysera

kontoväljavõttest perioodil 01.01.2018. a kuni 06.06.2023. a (dtl 147). Esitatud andmetest

nähtub, et hageja on kandnud Egert Rossmanni arvelduskontole nr EE792200221050190309

järgmised krediidi väljamaksed: 27.12.2018. a 504 eurot, 12.03.2019. a 205 eurot,

04.07.2019. a 49 eurot, 31.07.2019. a 402 eurot ning 02.01.2020. a 945 eurot. Kokku seega

2105 eurot. Hageja esitatud maksekorraldustega (dtl 148-156) on tõendatud, et kostja

arvelduskontole

nr

EE792200221050190309

on

teostatud

järgmised

väljamaksed:

03.04.2020.a 44 eurot, 19.07.2020. a 74 eurot, 01.09.2020. a 34 eurot, 28.01.2021. a 1115

eurot, 21.03.2021. a 1011 eurot17.05.2021. a 46 eurot, 28.05.2021. a 39 eurot, 07.07.2021. a

40 eurot, 27.07.2021. a 53 euro ning 28.08.2021. a 34 eurot. Kokku 2490 eurot. Seega on

kontoväljavõttega ning

maksekorraldustega

tõendatud

kostjale tehtud

väljamaksed

kogusummas 4595 eurot (2105+2490). Hageja on küll esitanud kohtule tabeli perioodi

21.04.2017. a kuni 07.01.2022. a kohta Exceli tabelina (dtl 158-163), mille kohaselt on

kostjale tehtud väljamakseid summas 4995 eurot. Samas ei ole sellises summas (4995) eurot

väljamaksed pangakonto väljavõtte või maksekorraldustega tõendatud. Põhjendatud on

põhivõlgnevus summas 4595 eurot.

Tarbijakrediidilepingu kirjaliku taasesitamist võimaldava vormi järgimata jätmine ei too

käesoleval juhul kaasa lepingu tühisust seetõttu, et VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub

krediidileping kehtivaks, kui tarbija saab krediidi kätte. Seega tuleb VÕS § 408 lg 2 alusel

lugeda poolte vahel 21.04.2017. a sõlmitud krediidileping kehtivaks ehk sõlmituks. Asuda

saab seisukohale, et kostja on jätnud põhjendamatult hagejalt saadud krediidi kogusummas

4595 eurot tagastamata. Eeltoodult on pangakontoväljavõttest ja maksekorraldustest

tulenevalt tõendatud, et kostja on hagejalt saanud krediiti kogusummas 4595 eurot. Kohus

loeb hagiavalduse täienduse punktis 12 (dtl 92) avaldatult kostja poolt tasutud summaks

1042,99 eurot, milline summa tuleb lugeda põhivõla katteks ning põhivõlgnevus on summas

eurot 3552,01 eurot (4595-1042,99), mida on hagejal VÕS § 76 lg 1, § 108 ja § 101 lg 1 p 1

alusel õigus kostjalt nõuda. Seega leiab kohus, et hageja põhinõue summas 3552,01 eurot on

põhjendatud ning põhinõue summas 400 eurot (3952,01-3552,01) jääb rahuldamata.

11. Kohus andis 26.05.2023 kirjas (dtl 81-83) hagejale tähtaja täiendavate seisukohtade ning

tõendite esitamiseks, et põhistada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist, kuid hageja

ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise osas seisukohta ega tõendeid esitanud.

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist

järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet, st krediidiandja on kohustatud koguma teavet

tarbija krediidivõimelisuse kohta ning hindama tarbija krediidivõimet. Laenuandja ja

laenusaaja vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse

põhisisuks hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule,

kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks

otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Krediidiandja peab krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles

tuleb reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord,

sealhulgas teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49.

Seejuures ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud

andmete pinnalt, vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud

teavet kontrollima. KAVS § 50 lg 3 kohaselt peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi,

6 (9)

et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades krediidiandja peab krediidiandjate ja -

vahendajate seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele,

samuti tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4

kohaselt kontrollib krediidiandja tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta,

tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Vastavalt VÕS § 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kui krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija

kasutusse

võetava

krediidisumma

või

krediidi

ülempiiri

muutmises

pärast

tarbijakrediidilepingu sõlmimist, peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 9 järgi ajakohastama tema

käsutuses

oleva

teabe

tarbija

krediidivõimelisuse

kohta

ning

hindama

tarbija

krediidivõimelisust iga kord enne krediidisumma või krediidi ülempiiri muutmist. VÕS §

4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

VÕS § 4034 lg 7 kohaselt on, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Seega ei saa krediidiandja lähtuda laenutaotluse rahuldamisel üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, seda kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku laenamise

põhimõte oma eesmärke. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel.

Kohus leiab, et hageja on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, kuivõrd hageja ei ole vastava põhimõtte järgimise (so kostja krediidivõimelisuse

hindamise) osas tõendeid esitanud (st hageja ei ole kogunud ega kontrollinud, sh analüüsinud

teavet enne krediidilepingu ega selle muudatusega kaasnevalt kostja majandusliku seisu, so

sissetulekute, vara ja kohustuste kohta). Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis sel juhul kohaldub VÕS § 4034 lg 7, mille kohaselt on hagejal õigus

nõuda kostjalt üksnes VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi ning viivist VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras. Muid tasusid (nt lepingutasu, haldustasu) tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

Ka ei nähtu kohtule esitatud tõenditest, et hageja oleks kostjale Euroopa Tarbijakrediidiinfo

Standardinfo Teabelehel ja üldtingimustes sätestatud lepingutingimusi avaldanud või viidatud

dokumendid kätte toimetanud. Lisaks puuduvad ka tõendid, mis kinnitaks, et kostja oleks

krediidiandja veebikeskkonnas eelviidatud dokumentide tutvumise osas nõusoleku andnud.

Kohus märgib, et hageja on rikkunud VÕS § 4031 lg-s 1 sätestatut, so lepingueelset teavet ei

ole hageja kostjale esitanud. Lepingueelse teabe andmise kohustus hõlmab kõiki

tarbijakrediidilepinguid. Teavitamiskohustuse rikkumine toob kaasa krediidi eest tasutava

intressi vähenemise ja muud tasude nõudmise keelu.

12. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks. VÕS § 416 lg 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos

viidatud

paragrahvi

lõikes

nimetatud

tähtaja

andmisega

pakkuma

võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. VÕS § 416 lg 2 rikkumine ei mõjuta ülesütlemise

7 (9)

kehtivust.

Hagiavalduse täienduse punktis 8 (dtl 91) on hageja välja toonud, et on 20.01.2022. a kostjale

edastanud lepingu ülesütlemise teatise võlgnevuse summas 414,61 euro tasumata jätmise

kohta ning võlgnevuse tasumata jätmise korral lõpeb leping 15ndal kuupäeval. Kuna kostja

võlgnevust ei likvideerinud, lõppes leping hageja hinnangul 04.02.2022. a. Lepingu

ülesütlemise teatise (dtl 144) kohaselt oli seisuga 20.01.2022. a kostja võlgnevus hageja ees

414,61 eurot ning võlgnevuse tasumisega oldi viivituses 60 päeva. Teates on võla tasumiseks

antud tähtaeg ning võlgnevuse tasumata jätmisel lõpeb leping automaatselt 15ndal kuupäeval.

Hageja on välja toonud, et kostja jättis tasumata 3 arvet: november summas 203,19 eurot,

maksetähtaeg 21.11.2021. a (dtl 141), detsember summas 211,42 eurot, maksetähtaeg

21.12.2021. a (dtl 142) ning jaanuar summas 219,66 eurot, maksetähtaeg 21.01.2022. a (dtl

143), mis omakorda tõi kaas lepingu ülesütlemise. Hagejal tuli tõendada, kas leping on

kehtivalt üles öeldud.

Kohus märgib, et lepingu ülesütlemise teatisest ei nähtu, mil viisil ning kellele see on

edastatud. Dokumendist nähtuvalt on see suunatud kostjale (teatises on märgitud kostja ees- ja

perekonnanimi ning isikukood). Samas ei ole hageja tõendanud lepingu ülesütlemise teate

saatmist kostja ühelegi aadressile (sh e-posti aadressile). Ka pole esitatud ühtegi tõendit selle

kohta, et teatis oleks kostjale kätte toimetatud krediidiandja iseteeninduskeskkonnas.

TsÜS § 69 lg 1 näeb ette, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb

tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale

isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. TsÜS § 69 lg 2

sätestab, et tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks

tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud

tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69

lg 3 sätestab, et lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse

kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud

tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse

saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda

Hageja ei ole kostja poolt lepingu ülesütlemise teate kättesaamist tõendanud, ei saa

krediidilepingut lugeda üles öelduks hageja poolt märgitult 04.02.2023. a.

Eelnevaga on tuvastatud, et hageja ei ole tõendanud, et kostjale oleks lepingu teatis

ülesütlemise kohta kätte toimetatud (s.o enne kohtusse pöördumist). Kohus on seisukohal, et

krediidilepingu saab lugeda kehtivalt üles öelduks hagiavalduse täienduse lisana 8 esitatud

ülesütlemisavalduse kostjale käesolevas kohtumenetluses kättetoimetamisest. Üldjuhul saab

eeldada,

et

kui

dokument

on

tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

sätete

kohaselt

menetlusosalisele kätte toimetatud, siis on ta vastava tahteavalduse ka TsÜS § 69 lg 1 mõttes

kätte saanud. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-16 (p 12) väljendanud seisukohta, et lepingu

ülesütlemise avaldus on võimalik esitada ka kohtumenetluses. Hagimaterjalid toimetati

kostjale kätte avalikult ning tuleb lugeda, et kostja sai hagimaterjalid kätte 29.07.2023. a.

Seega loeb kohus viimati nimetatud kuupäevast lepingu ülesütlemise teatise 29.07.2023. a

kostjale kätte toimetatuks. Teatisest nähtuvalt on kostjale VÕS § 114 lg 1 ja VÕS § 416 lg 1

kohaselt antud 14 päevane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks ning 15ndal päeval loetakse leping

lõppenuks. Seega loeb kohus eeltoodut arvestades krediidilepingu 13.08.2023. a üles öelduks

ning põhivõlgnevus summas 3552,01 eurot muutus VÕS § 82 lg 7 kohaselt sissenõutavaks

13.08.2023. a ning hagejal oli õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

13. Hagimaterjalides on hageja taotlenud kostjalt välja mõista intressivõlgnevus summas

8 (9)

510,26 euro ning seda perioodi eest alates 01.11.2021. a kuni 04.02.2022. a. Intressimäär on

49,09% aastas ning põhinõude suurus 3952,01 eurot. Sissenõutavaks muutunud viivist on

arvestatud summas 1855 eurot perioodi eest alates 05.02.2022. a kuni 19.01.2023. a. Viivise

määr 49,09% aastas ning põhinõude suurus 3952,01 eurot. Hageja edasiulatuva viivise välja

mõistmist kostjalt ei taotle.

Kohus luges käesolevas lahendis punktis 10, et hageja põhjendatud põhinõudeks saab olla

3552,01 eurot ning otsuse punktis 11, et hageja saab kõrvalnõudeid nõuda üksnes

seadusjärgses määras. Võttes arvesse, et põhinõude suurus on 3552,01 eurot, saab viivise

võlgnevuse VÕS § 113 lg 1 sätestatud järgi lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast (s.o

alates 14.08.2023. a) kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.08.2023. a olla 11,68 eurot.

Intressivõlgnevuseks põhinõudelt 3552,01 eurot perioodil 01.11.2021. a kuni 13.08.2023. a

kujuneb 61,16 eurot.

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivise võlgnevuse

summas 1843,32 eurot (1855-11,68) ja intressi võlgnevuse summas 449,10 (510,26-61,16)

eurot rahuldamata.

14. Kuivõrd asjas on tegemist tarbijakrediidilepinguga, siis peab kohus omal algatusel

kontrollima krediidikulukuse määra. VÕS § 406² lg 1 järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui

tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal

Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Esitatud asjaoludest nähtub, et

poolte vahel on sõlmitud krediidileping. 22.01.2020. a tuli lähtuda 30.11.2019. a Eesti Panga

poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määrast, s.o 20,61%. Seega on kolmekordne

krediidikulukuse määr 61,83%. Teabelehel (dtl 55-58, 138-140) on märgitult krediidikulukuse

määraks 61,79% (4000 eurose ja 2000 eurose krediidi korral), millest tulenevalt VÕS § 406²

lg 1 ei kohaldu.

15. Kohus tuvastas, et hageja kõik meeldetuletuskirjad, nõudekirjad, hoiatused ja teated (dtl

166-174) on edastatud enne lepingu lõppemist. Seega puudub alus VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel

sissenõudmiskulude väljamõistmiseks alus ning seetõttu jätab kohus hageja sissenõudmiskulu

summas 45 eurot rahuldamata. Lisaks märgib kohus, et vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne

kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna

võtta ka sissenõudmiskulu, mistõttu on nõue põhjendamatu.

16. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse

3552,01 eurot, intressi 61,16 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 11,68 eurot. Kohus

jätab hagi rahuldamata põhivõlgnevuses 400 eurot, intresside osas summas 499,10 eurot,

viiviste nõudes summas 1843,32 eurot ja sissenõudmiskulude nõudes 45 eurot.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus

ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse

alusel kindlaks kohtuotsuses kui nende kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist.

Kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o 56,93% ulatuses ning jätab menetluskulud lähtuvalt hagi

rahuldamise ulatusest 56,93% ulatuses kostja ja 43,07% ulatuses hageja kanda (TsMS § 163

lg 1).

Hageja menetluskuluks on menetluses tasutud riigilõiv 630 eurot ning õigusabikulu 300

9 (9)

eurot, kokku 930 eurot. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjaliga

tutvumiseks 1 töötund, hagiavalduse ettevalmistamiseks (sh tõendite tellimiseks,

kogumiseks) ja koostamiseks 1,5 töötundi ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade

komplekteerimiseks) ½ töötundi, kokku 3 töötundi. Hageja ja hageja esindaja on kokku

leppinud 1 töötunni hinnaks 100 eurot (kokku 300 eurot) (dtl 41; 96). Kohus peab hageja

menetluskulu tervikuna põhjendatuks.

Kostja hagile vastanud ei ole ning seega kostjal menetluskulud puuduvad.

Seega tuleb kostjal tasuda hagejale menetluskulude katteks 529,45 eurot. Menetluskulud

summas 400,55 eurot jäävad hageja enda kanda.

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik