1-08-1996/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-08-1996 M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus

Lahendi tegemise aeg ja koht 25.märts 2011.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-1996

Kohtunik Kohtuistungi sekretär

Prokurör

Kohtutäitur Kriminaalhooldusametnik

Võlgnik

Täitedokument

Täiteasi nr

27.12.2010.a Tartu Maakohtu määrus jõustus 07.01.2011

Heli Sillaots Kaija Sõster

Jüri Vissak

Jane Rumjantseva Ruth Kullamaa

V.R isikukood xxx elukoht xxx

Pärnu Maakohtu, Paide kohtumaja 22.04.2008.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-08-1996, jõustus 08.05.2008.a

189/2009/572

KarS § 70 alusel ja V.R-i 27.12.2010.a

kohtuistungil antud nõusolekul asendati Marko V.R-ile Pärnu Maakohtu 22.04.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, s.o 7000.- krooni 92 tunni üldkasuliku tööga;

KarS § 70 ja KarS § 69 lg 3 alusel tuli 92 tundi üldkasulikku tööd ära teha määruse jõustumisest arvates 2 (kahe) kuu jooksul. Erakorraline ettekanne saabus kohtusse 15.03.2011

tegemata üldkasuliku töö ulatuses vangistuse V.R-i suhtes täitmisele pööramiseks

RESOLUTSIOON

KarS § 70, KarS § 69 lg 6 alusel pöörata V.R-i suhtes täitmisele tegemata üldkasuliku töö ulatusele vastav 31 päeva vangistust.

31 päeva vangistuse kandmise alguseks lugeda V.R-i vanglasse karistuse kandmisele saabumise aeg.

Kohus teatab V.R-ile peale määruse jõustumist kirjaliku teatisega millal ja millisesse vanglasse tal tuleb karistuse kandmiseks ilmuda.

KarS § 82 lg 2 p 1 alusel lugeda täitmise aegumine kriminaalasjas nr 1-08-1996 peatunuks 2-ks kuuks, s.o ajavahemikuks 07.01.2011 – 06.03.2011, mil V.R pidi tegema ära 92 tundi üldkasulikku tööd, kuid jättis selle suuremas ulatuses tegemata, mida kohus käsitleb karistuse kandmisest kõrvalehoidumisena.

Määruse koopia edastada kriminaalhooldusametnikule, Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, teadmiseks Tartu kohtutäitur Jane Rumjantsevale ja allkirja vastu V.R-ile. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Pärnu Maakohtu, Paide kohtumaja 22.04.2008.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1- 08-1996 karistati V.R KarS § 424 järgi KrMS § 238 lg 2 alusel rahalise karistusega 140 päevamäära, s.o 7000.- krooni. Kohtuotsus jõustus 08.05.2008.a.

25.11.2010.a saabus kohtusse kohtutäitur Jane Rumjantseva 22.11.2010.a avaldus rahalise karistuse V.R-i suhtes asendamiseks. Kohtutäituri avalduse kohaselt on rahaline karistus 7000.- krooni tervikuna tasumata.

27.12.2010.a kohtuistungil andis V.R enda nõusoleku tasumata rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. V.R-i avaldatu kohaselt on

2 kuud 92 tunni üldkasuliku töö ärategemiseks piisav aeg.

Tartu Maakohtu 27.12.2010.a määrusega asendati KarS § 70 alusel ja V.R-i

27.12.2010.a kohtuistungil antud nõusolekul V.R-ile Pärnu Maakohtu 22.04.2008.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud rahalise karistuse tasumata osa, s.o

7000.- krooni 92 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 70 ja KarS § 69 lg 3 alusel tuli

92 tundi üldkasulikku tööd ära teha määruse jõustumisest arvates 2 (kahe) kuu jooksul. 27.12.2010.a määruses selgitas kohus, et kui nimetatud 2 kuu jooksul jääb üldkasulik töö tegemata, siis kuulub tegemata üldkasuliku töö osa ümberarvestamisele vangistuseks ja see vangistus tuleb vangistuses V.R reaalselt ära kanda.

27.12.2010.a Tartu Maakohtu määrus jõustus edasikaebamata 07.01.2011.a.

15.03.2011.a saabus kohtusse erakorraline ettekanne, pöörata tegemata üldkasuliku töö ulatuses vangistus V.R-i suhtes täitmisele. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt on V.R tehtud 92-st tunnist vaid 30 töötundi, V.R on üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud, V.R-i suhtumine üldkasuliku töö tegemisse on olnud ükskõikne ja tema motivatsioon üldkasuliku töö tegemiseks on olnud minimaalne; V.R on avaldanud lootust, saada tunnid kirja etteulatuvalt, et need hiljem ära teha. Kuna V.R-i suhtumine üldkasuliku töö tegemissse on olnud jätkuvalt ükskõiknes, siis teeb kriminaalhooldusametnik kohtule ettepaneku, arvestada V.R-ile määratud üldkasulik töö tegemata osa ulatuses ümber vangistuseks.

25.03.2011.a kohtuistungil jäi kirminaalhooldusamentik erakorralises ettekandes tehtud ettepanku juurde. V.R 25.03.2011.a kohtuistungil erakorralises ettekandes kajastatud asjaolusid ei vaidlustanud ja oli nõus vangistusega; prokuröri täpsustavate küsimuste peale avaldas, et on valmis 1 kuu jooksul ka tegemata 62 tundi ära tegema.

Karistusseadustiku (KarS) § 69 lõikes 6 on sätestatud:

KarS § 70, KarS § 69 lg 6 alusel pöörab kohus V.R-i suhtes täitmisele tegemata üldkasuliku töö ulatusele vastava 31 päeva vangistust. V.R on olnud piisavalt võimalusi vabadusse jäämiseks ja vabaduses karistuste ärakandmiseks, kuid V.R on jätnud kõik senini talle antud võimalused kasutamata – rahaline karistus jäi tasumata ja ka üldkasulik töö jäi tegemata. Ainult perioodi 14.-19.02.2011.a kohta on olemas objektiivne põhjus üldkasuliku töö tegemata jätmiseks – juhendajapoolsel kinnitusel ei olnud sellel ajal võimalik külmaperioodi tõttu tööd pakkuda. Muid mõjuvaid ja aktsepteeritavaid põhjusi V.R üldkasuliku töö tegemata jätmiseks olnud ei ole:

• V.R-ile pakuti võimalust, alustada töötundide tegemist 31.01.2011.a, kuid seda võimalust V.R ei kasutanud;

• 02.02.2011 toimus esimene kohtumine kriminaalhooldusosakonnas ja siis avaldas V.R motiveeritust kõik töötunnid järjest ära teha – koostati ajakava 92 tunni ulatuses, mis pidanuks olema tehtud 18.veebruariks 2011.a;

kuid ajakavast järgis V.R vaid esimest päeva, s.o 03.02.2011.a ja

04.02.2011.a juba kohale ei ilmunud, helistas, et läheb Rõngu tehasesse ja tööle ei tule; järgneva nädala olevat olnud V.R ajavahemikul 07.02.- 11.02.2011.a haige, kuid ühtegi tõendit ta selle kohta esitanud ei ole. Ka erakorralise ettekande kohtusse saabumise järgselt ei ole V.R üldkasuliku töö tunde juurde teinud. Senini on tehtud 92-st tunnist vaid 30 töötundi. Kuna V.R-i jaoks ei ole olnud üldkasuliku töö ärategemine prioriteetne, siis on põhjendatud tegemata üldkasuliku töö ulatusele vastav vangistus tema suhtes reaalselt täitmisele pöörata. Heli Sillaots kohtunik