2-22-9914/15 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-9914

1(3)

VIRU MAAKOHUS K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number 2-22-9914 Määruse tegemise kuupäev ja koht

25. august 2023, Narva kohtumaja Kohtunik Tamara Šabarova Kohtuasi Narva linn, Uusküla tn 1 korteriühistu avaldus G K vastu võlgnevuse nõudes Menetluse liik Menetlustoiming Hagita menetlus, kirjalik menetlus Menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja esindajad

Avaldaja Narva linn, Uusküla tn 1 korteriühistu (registrikood 80175825), avaldaja lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin Puudutatud isik G K (isikukood XXX) RESOLUTSIOON

1. Vastu võtta Narva linn, Uusküla tn 1 avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-9914.

3. Jätta Narva linn, Uusküla nt 1 menetluskulud G K kanda. G K menetluskulud jätta tema enda kanda.

4. Määrata Narva linn, Uusküla tn 1 korteriühistule hüvitatavate menetluskulude suuruseks 100 eurot ning mõista G K välja Narva linn, Uusküla nt 1 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 100 eurot.

5. Tagastada Narva linn, Uusküla tn 1 korteriühistule pool menetluses tasutud riigilõivust summas 25 eurot. Tagastatav riigilõiv 25 eurot kanda Narva linn, Uusküla tn 1 korteriühistu arvelduskontole XXX Swedbank.

Saata määrus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Tsiviilasi nr 2-22-9914

2(3) lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Avaldaja esitas 6.07.2022 Viru Maakohtule avalduse G K vastu võlgnevuse nõudes.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik korteri nr XXX aadressil XXX omanik. Puudutatud isikul on seisuga 30.06.2022 võlgnevus korteriühistu ees. Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja 979,80 eurot.

Kohtule 16.02.2023 esitatud kirjas teatas avaldaja, et võlgnik kustutab vabatahtlikult oma võlgnevuse korteriühistu ees.

14.06.2023 esitas avaldaja kohtule avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja loobub nõudest, sest võlgnik on võlgnevuse peaaegu täielikult kustutanud. Avaldaja nõuab puudutatud isikult menetluskulud ning taotleb poole riigilõivu tagastamist. Avaldaja menetluskulud on 75 eurot õigusabi eest ning riigilõiv 50 eurot.

Kohus saatis 25.01.2022 korteriühistu avalduse puudutatud isikule seisukoha võtmiseks.

Puudutatud isik esitas kohtule kirjaliku seisukoha, milles nõustub menetluse lõpetamisega. Puudutatud isik ei esita vastuväiteid menetluskulude suuruse ega hüvitamiskohustuse osas.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Avaldaja on kohtule esitanud avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja loobub oma nõudest puudutatud isiku vastu, sest puudutatud isik on kustutanud avalduse aluseks oleva võlgnevuse.

Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi.

Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võtab kohus avaldusest loobumise vastu ja lõpetab menetluse tsiviilasjas.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja (avaldaja) uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja (puudutatud isiku) vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Tsiviilasi nr 2-22-9914

3(3) TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohtule esitatud avalduses palub avaldaja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Puudutatud isik on avaldaja nõude rahuldanud peale avalduse kohtule esitamist. Puudutatud isik ei esitanud selles osas vastuväiteid.

Kohus leiab, et avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Lähtuvalt TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt.

Avaldaja menetluskulud on lepingulise esindaja kulud ja riigilõiv.

Avaldaja oli tasunud käesolevas asjas hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 50 eurot, mis on TsMS § 138 lg 1 ja 2 tulenevalt põhjendatud avaldaja menetluskulu. Et avaldaja taotleb poole riigilõivu tagastamist TsMS § 150 g 2 p 2 alusel, tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale tasutud riigilõivust pool ehk 25 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlusehk diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).

Avaldajat esindas käesolevas tsiviilasjas TsMS §-s 218 sätestatud nõuetele vastav lepinguline esindaja. Tema on osutanud õigusabi kohtuvaidluse ettevalmistamisel ja avalduse koostamisel, tasu on vastavalt arvele nr 19 on summas 75 eurot, käibemaksu ei lisandu.

Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja kulud on mõistlikud ja põhjendatud ning kuuluvad avaldajale hüvitamisele puudutatud isiku poolt.

Seega on avaldaja hüvitamisele kuuluvad menetluskulud summas 100 eurot (75+25).

Avaldaja ei taotlenud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Riigilõivu tagastamine

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.

Avalduse esitamisel tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot. Sellest pool 25 eurot tuleb avaldajale tagastada. Väljamakse teeb kohus samale kontole kust avaldaja maksis riigilõivu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova kohtunik