2-22-16775/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 24. august 2023

Tsiviilasja number

2-22-16775

Tsiviilasi

Osaühingu Telestar avaldus oma varale juurdepääsu

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 5. aprilli 2023. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rakvere linn, Lennuki tn 8 korteriühistu määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): Rakvere linn,

Lennuki tn 8 korteriühistu (registrikood 80069075),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hillar Villers

Vastustaja (avaldaja): Osaühing Telestar (registrikood

12034688), lepinguline esindaja Monica Meristo-Dmitrijev

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rakvere linn, Lennuki tn 8 korteriühistu

määruskaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 5. aprilli 2023. a määrus

ning saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Osaühing Telestar esitas Viru Maakohtule 8. novembril 2022. a avalduse Rakvere linn

Lennuki tn 8 korteriühistu vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut võimaldama ligipääs

oma varale, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel, igakordselt vastava taotluse esitamisel (ka

telefoni teel) ja määrata selleks vastutav isik, kes juurdepääsu võimaldab.

Avalduse järgi kuulub avaldajale Rakveres Lennuki tn 8 kortermaja katusel asuv tehnorajatis

(andmeside seadmed), millele puudutatud isik ei võimalda juurdepääsu, sh hooldustöödeks.

Avaldaja ei ole katust lõhkunud ega pea seda parandama. Tehnorajatis on ehitatud korteriühistu

nõusolekul ning avaldajalt ei ole nõutud seadmete eemaldamist. Avaldajal peaks olema katusele

juurdepääs ka seetõttu, et hoones elab tema pereliige ning ta on sinna registreeritud.

Juurdepääsu puudumise tõttu kannatab avaldaja osutatava teenuse kvaliteet ning avarii korral

ei ole tal võimalik tagajärgi likvideerida, mistõttu kaotab ta kliente. Puudutatud isik on

avaldajale tekitanud kahju.

2. Puudutatud isik palus jätta avaldus rahuldamata.

Avaldajal ei ole õigust kasutada kortermaja kaasomandi osa (katust, keldriboksi vms) oma

majandustegevuseks. Talle ei kuulu hoones korteriomandit ning temaga ei ole sõlmitud

lepingut. Korteriomandite omanikud ei ole andnud nõusolekut tehnorajatise (antennide)

paigaldamiseks või kasutamiseks ning asjaomast otsust ei ole teinud ka korteriühistu juhatus.

Kuna avaldajal ei ole õigust kasutada hoonet oma majandustegevuses, ei saa puudutatud isik

sekkuda avaldaja majandustegevusse või seda takistada. Õigusvastase tegevusega kaasnevat

riski kannab avaldaja. Avaldaja puhul ei ole tegemist elutähtsa teenuse osutajaga. Üksiti ei

õigusta elutähtsa teenuse osutamine korteriühistu reeglite eiramist. Juriidilisel isikul ei ole

pereliikmeid ning registriaadressist ei tulene õigust kasutada korteriomanike kaasomandis

olevat vara. Ekspertiisi järgi on antennid kahjustanud hoone puitkonstruktsioone. Ühe korteri

laest tilgub vesi. Avaldajal tuleb kahjustused kõrvaldada või parandada. Ka serveriruumina

kasutatava keldriboksi kasutamiseks puudub avaldajal korteriomanike nõusolek või kokkulepe.

Keldriboksi võib korteriühistu kodukorra järgi kasutada vaid isiklike asjade hoidmiseks.

Puudutatud isik palus vastuses esitatud taotlusi käsitleda vastuavaldusena ning kohustada

avaldajat eemaldama hoone katusel olevad antennid (asukohad Ehitusekspertiisibüroo OÜ

vastutava spetsialisti Jarno Kelu koostatud Rakveres Lennuki tn 8 asuva kortermaja katuse

läbijooksude ekspertavamuse lk 8 oleval joonisel), kõrvaldama kahjustused ning keelata

kasutada või vallata kortermaja, sh katust, keldriboksi nr 36 (tähistatud plaanil all paremal

nurgas Krt 36). Kui vastuavaldus oli puudustega, palus puudutatud isik anda maakohtul

mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

3. Avaldaja märkis 13. märtsi 2023 seisukohas, et puudutatud isiku valduses on dokumendid,

kust nähtub, et tehnorajatise paigaldamises on kokku lepitud. Hoone renoveerimisel paigaldati

avaldaja kommutaatorist andmesidekaabel soojussõlme tehnoruumi. Avaldaja pakub

andmesideteenust soojussõlme automaatikale ja päikesepaneeli kontrollerile ning andis

puudutatud isikule teenuse tarbimiseks vajaliku ruuteri. Avaldaja ei küsi puudutatud isikult

teenuse eest tasu. Puudutatud isik ei ole teenusest loobunud. Elektroonilise side teenus on

elutähtis teenus hädaolukorra seaduse mõistes. Pakutavat teenust kasutab kortermajas kuus

klienti ning seadmete eemaldamine häiriks kokku u 400 perele sideteenuse osutamist. Katuse

sarikate vihmavee kahjustused on põhjustanud see, et korteriühistu on käinud katusel ja

vigastanud mastide ajutisi tihendeid. Avaldaja ei ole mitu aastat katusele pääsenud, sest lukud

vahetati. Puudutatud isikul ei ole õigus nõuda tehnorajatise eemaldamist. Tehnovõrk annab

hoonele ka lisaväärtust. Vajadusel tuleks seada servituut. Keldriboks pole vaidluse objekt.

Kohaldada tuleb asjaõigusseaduse (AÕS) § 158 lg-t 1. Seisukohale olid lisatud ehituskoosoleku

protokollid ja akt.

4. Puudutatud isik palus 20. märtsi 2023 vastuses jätta vastu võtmata avaldaja täiendavad

tõendid, neid mitte arvestada ja need avaldajale tagastada ning võtta vastu vastusele lisatud

tõendid, sest täiendavad tõendid olid esitatud hilinemisega. Paljasõnalised on avaldaja väited,

et tal oli luba tehnorajatise paigaldamiseks. Üksiti ei ole juhatusel pädevust anda nõusolek

kaasomandi kasutamiseks. Korteriühistu ei telli avaldajalt andmesideteenust. AÕS § 158 lg 1

ei kohaldu, sest avaldaja kasutab katust ja keldriboksi õigusvastaselt ning ta ei ole näidanud, et

rajatis on vajalik teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks. Üksiti

eeldaks see kinnisasja omaniku nõusolekut. Lukkude vahetus oli õiguspärane.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Viru Maakohus rahuldas avalduse 5. aprilli 2023. a määrusega ning kohustas puudutatud

isikut võimaldama avaldajale ligipääs oma varale, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel

igakordselt vastava taotluse esitamisel. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda,

mõistes temalt avaldaja kasuks välja avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei vaielda selle üle, et Lennuki tn 8 kortermaja

katusele paigutatud tehnorajatis (andmeside vahendid), mida puudutatud isik kasutab

klientidele andmesideteenuse osutamiseks, kuulub avaldajale, ning puudutatud isik ei võimalda

avaldajal katusele pääseda. Avaldaja ei kasuta kaasomandi osa siiski omavoliliselt ega ole loata

tehnorajatist paigaldanud.

Tegemist ei ole korteriomandi kaasomandi eseme valitsemisega korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 mõistes, mis eeldab korteriomandite omanike otsust.

Kuigi pooled ei ole esitatud teenuse osutamise lepingut, korteriühistu üldkoosoleku protokolle

ega juhatuse otsuseid, puudub alus kahelda avaldaja väites, et puudutatud isik kasutas

andmesidet ja tellis avaldajalt andmesideteenust. Teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ei

pea olema kõigi korteriomanike nõusolekut. Lepingu olemasolu kinnitavad muud kaudsed

tõendid. Vajalikud antennid paigaldati enne ja 2017–2018. a toimunud renoveerimise käigus.

Arvestades AÕS § 68 lg-s 1 sätestatut, tuleb avaldajale tagada oma varale juurdepääs.

Puudutatud isik peab seda võimaldama iga kord vastava taotluse esitamisel. Menetluskulud

jäävad puudutatud isiku kanda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu

määrus tühistada ja jätta avaldus rahuldamata või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks

ning jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud selgitamiskohustust ning

kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Vaidlus puudutab korteriomandi kaasomandi eseme

valitsemist, sest katus ja keldriboksid on korteriomanike kaasomandis (KrtS § 30 lg 1 p. 1 ja 2,

§ 30 lg 2, § 34 lg 1 ja 2, § 35 lg 1). Antennide paigaldamiseks puudub

AÕS § 72 lg-s 1 sätestatud kokkulepe, samuti puudub juhtorgani vastavasisuline otsus.

Avaldaja oleks vastupidist pidanud tõendama või maakohus vastava asjaolu tõendamist

nõudma. Vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas avaldaja osutab andmesideteenust või

mitte. Oluline on hoopis see, et avaldajal ei ole õigust kasutada hoone katust ja keldriboksi.

Maakohus ei ole puudutatud isiku asjaomaste väidete ja tõendite kohta seisukohta võtnud.

Üksiti ei ole tõendatud, et poolte vahel oli teenuse osutamise leping. Maakohus ei võtnud

seisukohta ka puudutatud isiku vastuavalduse kohta. Määrus ei ole täidetav, sest sellest ei selgu,

millisele avaldaja varale ja millal peab puudutatud isik juurdepääsu võimaldama.

Menetluskulud oleks TsMS § 172 lg 1 järgi pidanud jätma avaldaja kanda.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

7. Avaldaja ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta see rahuldamata.

Avaldaja esitas kohtule kõik tema valduses olnud dokumendid ning ta ei saa esitada dokumente,

mis on üksnes puudutatud isikul. Tehnorajatis on paigaldatud seaduslikult ning selle

eemaldamise nõue ei ole menetluses. Puudutatud isik oleks pidanud oma nõuded esitama eraldi

avalduses seda enam, et tal oli õigusteadmistega esindaja. Tähtsus on sellel, et Lennuki tn 8

elavad avaldaja kliendid. Avaldaja juurdepääsu tehnorajatisele on aastaid alusetult takistatud.

Maakohus jättis menetluskulud õigesti puudutatud isiku kanda.

8. Puudutatud isik palus kohaldada esialgse õiguskaitset ning võimaldada esindajale ligipääs

seadmetele hoone katusel. Viru Maakohus kohaldas 15. mai 2023. a määrusega esialgset

õiguskaitset selliselt, et keelas puudutatud isikul teha mis tahes takistusi avaldajal oma

varale/seadmetele, mis asuvad Lennuki tn 8 katusel, ligipääsuks kuni menetlust lõpetava

lahendi jõustumiseni.

9. Viru Maakohus jättis määruskaebuse 22. mai 2023. a määrusega rahuldamata ja edastas selle

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Maakohtu määrus tuleb

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

11. Avaldaja eesmärk kohtusse pöördumisel oli saada ligipääs Rakveres Lennuki tn 8

kortermaja katusel asuvatele andmeside seadmetele. Avaldaja väitel kuuluvad asjaomased

seadmed talle ning puudutatud isik takistab nendele juurdepääsu, sh hooldustöödeks. Selle

eesmärgi saavutamiseks palus avaldaja kohustada puudutatud isikut võimaldama oma varale

ligipääs, mis asub Lennuki tn 8 Rakvere katusel, igakordselt vastava taotluse esitamisel (ka

telefoni teel) ja määrata selleks vastutav isik, kes avaldajale juurdepääsu võimaldab. Puudutatud

isik avaldusega ei nõustunud, leides, et seadmete hoone katusele paigaldamiseks puudus

korteriomanike nõusolek. Avaldusele esitatud vastuses taotles puudutatud isik seadmete

eemaldamist ja avaldaja keelamist hoone katust ja keldriboksi kasutada või vallata. Vastuse

tekstis on osutatud ka tekitatud kahjustuste kõrvaldamisele või parandamisele, sh kahjustuste

kõrvaldamise või parandamise viisile. Ühtlasi on puudutatud isik osutanud soovile esitada

vastuavaldus. Maakohus tugines avaldaja avalduse rahuldamisel sellele, et menetlusosaliste

vahel on teenuse osutamise leping ning avaldajal on asja omanikuna AÕS § 68 lg-s 1 sätestatud

õigused.

12. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ennatlikult avalduse rahuldanud, jättes välja

selgitamata, mida menetlusosalised tegelikult soovivad ning mil viisil seda on võimalik

saavutada.

13. Kohtu ülesanne on tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg-st 1 õigussuhe kvalifitseerida,

olemata seotud menetlusosaliste õigusliku hinnanguga. Seejuures tuleb kohtul menetlusse

võtmisel otsustada, kas nõuet tuleks menetleda hagimenetluses või hagita menetluses. Kui

dokument on ekslikult pealkirjastatud avaldusena, kuid asjaoludest tulenevalt on selle eesmärgi

saavutamine võimalik hagimenetluses, tuleb avaldus jätta TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja

anda avaldajale tähtaeg avalduse või nõude täpsustamiseks (vt nt Riigikohtu 27.02.2015 otsus

tsiviilasjas nr 3-4-1-54-14, p 50; 2. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-13, p 12).

14. Maakohus lahendas asja hagita menetluses, leides, et tegemist on TsMS § 475 lg 1 p-s 131

nimetatud asjaga. Maakohus ei ole oma menetlusliigi valikut põhjendanud.

Tehnorajatise talumise asjad on TsMS § 6181 lg 1 järgi nimetatud AÕS § 158 lg-s 1 ning

asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152. Nende sätetega luuakse õiguslik alus

kinnisasja koormamiseks tehnovõrgu talumise kohustusega, kui see on vajalik teise kinnisasja

või kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks, või enne maa esmakinnistamist rajatud

tehnovõrkude talumiseks. Menetlusosaliste ring hõlmab avaldajat ja kinnisasjade omanikke,

keda avalduse lahendamine puudutab, samuti kinnisasjade asukoha järgset valla- või

linnavalitsust, kui asi puudutab valla- või linnavalitsuse huve või kaasamine aitab kaasa asja

lahendamisele (TsMS § 6182 lg 1). Viidatud normid praegusel juhul siiski ei kohaldu. Nii AÕS

§ 158 kui § 1581 lähtuvad eeldusest, et tehnorajatist ei ole veel ehitatud, vaid seda alles

hakatakse võõrale kinnisasjale rajama (vt Riigikohtu 11. oktoobri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-

15-17137, p-d 15 ja 20). Ka ei ole eeldatavasti tegemist AÕSRS §-s 152 sätestatud seadusjärgse

talumiskohustusega, sest rajatis on ehitatud pärast 1. aprilli 1999. a.

15. Ringkonnakohtule arusaadavalt on avaldaja kohtusse pöördumise aluseks see, et

puudutatud isik ei võimalda tal Lennuki tn 8 katusel asuvatele andmeside seadmetele juurde

pääseda. Neid seadmeid kasutab ta andmesideteenuse osutamiseks kortermajas elavatele

isikutele, samuti kasutab ta seadmeid teistele klientidele teenuse osutamiseks. Lisaks pakub ta

enda

sõnul

puudutatud

isikule

andmesideteenust

soojussõlme

automaatikale

ja

päikesepaneelide kontrollerile ning on andnud puudutatud isikule teenuse tarbimiseks ruuteri.

Tema arvates oli tal seadmete paigaldamiseks ja teenuse osutamiseks olemas korteriühistu

nõusolek. Avaldaja ei soovi seadmete eemaldamist.

Avaldajal tuleb esitada oma nõue võimalikult selgelt. Kui nõue esitatakse kohustuse täitmise

nõudena, tuleb välja tuua selle kohustuse alus ja sisu (nt kokkulepe seadme paigaldamiseks,

hooldustööde läbiviimiseks, teenuse osutamiseks). Lepingulise kohustuse täitmise nõuet

menetletakse üldjuhul hagimenetluses. Täpselt tuleb kirjeldada tegevust, mille sooritamist või

millest hoidumist soovitakse. Menetlusosalisel ei ole kohustust konkreetse nõude

materiaalõiguslikku alust välja tuua, kuid asjaolud peavad võimaldama kohtul kontrollida, kas

esitatud asjaolude pinnalt võiks kehtiva õiguse alusel saavutada tulemust, mida ta oma nõudega

taotleb. Asja lahendamisel kohaldatav õigus ei tohiks olla pooltele üllatuslik.

Maakohus on leidnud, et menetlusosaliste vahel on teenuse osutamise leping, kuid on jätnud

välja selgitamata, milles see leping täpsemalt seisneb, sh kas ja missuguseid seadmeid

kasutatakse teenuse osutamiseks puudutatud isikule, mis on asjaomasest lepingust tulenevad

õigused ja kohustused ning kas neid on rikutud ning kas puudutatud isik vastutab rikkumise

eest. Maakohus ei ole puudutatud isiku vastuväiteid lepingu olemasolule käsitlenud. Kuna

puudutatud isik on lepingu olemasolule vastu vaielnud – tema arvates puudus lepingu

sõlmimiseks nõusolek või isegi kui see oli olemas, siis see ei kehti –, tuleb avaldajal välja tuua,

mille alusel ta leiab, et menetlusosaliste vahel oli kehtiv leping, missugust konkreetset kohustust

on rikutud ning esitada asjaomased tõendid, sh viidata konkreetselt millist asjaolu millise

tõendiga ta soovib tõendada (TsMS § § 363 lg 1 p 4). Tõendamisesemesse asjaolude

kinnitamiseks on võimalik esitada TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõendeid. Samuti on võimalik

taotleda tõendite kogumist (TsMS § 236 lg-d 2 ja 3, § 238 lg 1).

16. Põhjendatud on puudutatud isiku etteheide, et maakohus jättis tema vastuavalduse

tähelepanuta. Puudutatud isik ei ole 7. detsembri 2022 vastust küll vastuavaldusena

pealkirjastanud, kuid on taotlenud selles hoone katusel asuvate antennide eemaldamist ja

avaldaja keelamist vallata või käsutada hoone katust ja keldriboksi. Vastuse tekstis on viidatud

ka kahjustuste kõrvaldamisele või parandamisele, sh eelistatud kõrvaldamise ja parandamise

viisile. Eelnevat arvestades ei saanud maakohtul tekkida kahtlust, et puudutatud isik soovib

esitada vastuavaldust (või hagi, kui õige menetlusliik on hagimenetlus). Maakohus oleks

vastuavalduse selles esinevate puuduste tõttu pidanud jätma TsMS § 3401 lg 1 alusel käiguta ja

andma puudutatud isikule võimaluse puudused kõrvaldada.

17. Eelnevat arvestades tuleb maakohtul selgitada avaldajale ja puudutatud isikule eesmärgi

saavutamiseks vajalike asjaolude ja taotluste esitamise võimalust ning anda neile võimalus need

välja tuua. Kui avaldaja ja puudutatud isik soovivad oma nõudeid vastavalt eeltoodule muuta,

tuleb avaldust ja vastuavaldust menetleda hagimenetluses.

18. Maakohus otsustab menetluskulude jaotuse ja määrab need kindlaks asja uuel

läbivaatamise tulemustele (TsMS § 173 lg 2 ja § 174 lg 6). TsMS § 696 lg 3 järgi ei saa

Riigikohtule esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega ringkonnakohus

saadab hagita asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, st ei tee ise menetlust lõpetavat

lahendit (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 11).

19. Maakohus on 15. mai 2023. a määrusega rahuldanud avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ja keelanud puudutatud isikul teha mis tahes takistusi avaldajale oma

varale/seadmetele, mis asuvad Lennuki tn 8 Rakvere katusel, ligipääsuks kuni menetlust

lõpetava lahendi jõustumiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Triin Uusen-Nacke