3-22-1816/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS TÄIENDAV KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-22-1816

Otsuse kuupäev 24.8.2023

Kohtunik Ülle Polluks

Kohtuasi Mihhail Kruglov kaebus Sotsiaalkindlustusameti vastu seoses soodustingimustel vanaduspensioni tuvastamisega

Menetlusosalised Kaebaja –Mihhail Kruglov Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tuvastada, et Mihhail Kruglov töötas 01.02.2009 – 31.01.2010 täistööajaga VKG Energia OÜ Lõuna SEJ elektrijaoskonnas releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna ja 01.02.2010 – 31.03.2018 Energia OÜ elektrivõrkude releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna - ametikohtadel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 kinnitatud loetelus nr 2 osa VI osa „Elektrijaamad, aurujõumajandus“, koodile 18455 – nimetatud kõigi nimetustega lukksepad, elektrikud, elektrilukksepad, kes hooldavad ja remondivad katla-, turbiini-, kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmeid ning nende tööd tagavaid mõõteja automaatikariistu.

2. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul puuduva osaga täiendatud tervikotsuse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 viimane lause)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Kaebaja soovib kohtus tõendada, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile SVPS § 1 p 2 alusel, sest ta töötas 01.02.2009 – 31.01.2010 ja 01.02.2010 – 31.03.2018 ametikohal, mis vastab loetelu nr 2, VI osa Elektrijaamad, aurujõumajandus, erialakoodile 18455 – Kõigi nimetustega lukksepad, elektrikud, elektrilukksepad, kes hooldavad ja remondivad katla-, turbiini- , kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmeid ning nende tööd tagavaid mõõteja automaatikariistu.

3-22-1816

2

2. Vastustaja vastas 2.8.2023 kohtunõudele. Vastustajal ei ole vastuväiteid, kui kohus peab võimalikuks tuvastada kaebaja töötamine sooduspensionile õigust andval ametikohal, mis vastab erialakoodile 18455, osa VI loetelu 2. Oleme nõus resolutsioonotsusega.

3. Tartu Halduskohus rahuldas 4.8.2023 resolutsioonotsusega kaebuse, tuvastas, et Mihhail Kruglov töötas 01.02.2009 – 31.01.2010 täistööajaga VKG Energia OÜ Lõuna SEJ elektrijaoskonnas releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna ja 01.02.2010 – 31.03.2018 Energia OÜ elektrivõrkude releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna - ametikohtadel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 kinnitatud loetelus nr 2 osa VI osa „Elektrijaamad, aurujõumajandus“, koodile 18455 – nimetatud kõigi nimetustega lukksepad, elektrikud, elektrilukksepad, kes hooldavad ja remondivad katla-, turbiini-, kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmeid ning nende tööd tagavaid mõõteja automaatikariistu. Poolte menetluskulud jättis nende endi kanda.

4. Vastustaja teavitas 11.8.2023 kohut apellatsioonkaebuse esitamise soovist haldusasjas 3-22-1816.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja palub kaebuse rahuldada, et tal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile SVPS § 1 p 2 alusel, sest ta töötas 01.02.2009 – 31.01.2010 ja 01.02.2010 – 31.03.2018 ametikohal, mis vastab loetelu nr 2, VI osa Elektrijaamad, aurujõumajandus, erialakoodile 18455 – Kõigi nimetustega lukksepad, elektrikud, elektrilukksepad, kes hooldavad ja remondivad katla-, turbiini- , kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmeid ning nende tööd tagavaid mõõteja automaatikariistu.

4. Vastustaja vastas 2.8.2023 kohtunõudele, et tal ei ole vastuväiteid, kui kohus peab võimalikuks tuvastada kaebaja töötamine sooduspensionile õigust andval ametikohal, mis vastab erialakoodile 18455, osa VI loetelu 2 ja on nõus resolutsioonotsusega.

KOHTU SEISUKOHT

5. Vaidluse all on, kas kaebaja täitis 01.02.2009 – 31.01.2010 täistööajaga VKG Energia OÜ Lõuna SEJ elektrijaoskonnas releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna ja 01.02.2010 – 31.03.2018 Energia OÜ elektrivõrkude releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna töötades tööülesandeid, mis annab aluse nimetatud ajavahemiku arvestamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka või mitte.

5. Kaebaja on seisukohal, et ta täitis täistööajaga loetelu nr 2, VI osa Elektrijaamad, aurujõumajandus, erialakoodile 18455 – Kõigi nimetustega lukksepad, elektrikud, elektrilukksepad, kes hooldavad ja remondivad katla-, turbiini-, kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmeid ning nende tööd tagavaid mõõteja automaatikariistu märgitud tööülesandeid ning eeltoodud ajavahemik on põhjendatud lugeda seetõttu soodusstaaži hulka. Vastustaja on 2.8.2023 avaldanud, et tal ei ole vastuväiteid, kui kohus peab võimalikuks tuvastada kaebaja töötamine sooduspensionile õigust andval ametikohal, mis vastab erialakoodile 18455, osa VI loetelu 2 ja on nõus resolutsioonotsusega.

6. SVPS § 1 punkti 1 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud nendel töödel. SVPS

3-22-1816

3

§ 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspensioni isikul, kes on töötanud tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi ning kellel on vähemalt 25- aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel. Loetelud on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a määrusega nr 206.

7. Määrusega nr 206 kinnitatud loetelude nr 1 ja 2 koostamisel on kindlaks määratud, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning töötamise aja soodustusstaaži hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS § 1¹ kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö sisuks olid loeteludes nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas nr 3-17-1108, p 11). Seega on töötatud ajavahemiku soodusstaaži hulka arvamise eelduseks täistööajaga loeteludes nr 1 ja 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus ei ole määrav. Seetõttu ei ole ka töölepingutes kajastatud ametikoha nimetusel ainumääravat tähendust. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise ulatus tööajast ehk teisisõnu, kaebaja töötamist asjakohasel ajavahemikul saab lugeda soodusstaaži hulka siis, kui kaebaja tööülesanded vastasid tegelikult täistööaja ulatuses loetelu nr 2 peatükk XV punktis 3 märgitule. Kohtu hinnangul ei tähenda täistööajaga töötamise nõue siiski vältimatult seda, et väheulatuslike lisatööülesannete täitmine tähendab automaatselt, et isikul puudub õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kui põhiülesannete kõrval pidi isik täitma samas töökeskkonnas üksnes väikeses ulatuses ka teisi tööülesandeid, mis olid otseselt või kaudselt seotud põhiülesannete täitmisega, siis saab ka nende ülesannete täitmise lugeda täistööaja hulka.

8. Haldusja kohtumenetluses esitatud materjal võimaldab järeldada, et kaebaja täitis tööülesandeid, mis annab aluse nimetatud ajavahemiku arvestamiseks soodustingimustel vanaduspensionile õigust andva staaži hulka. Tunnistajate selgitused kinnitavad, et kaebaja töötas katla-, turbiini-, kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmete ning nende tööd tagavate mõõteja automaatikariistu tehnilise hoolduse ja remondi elektrikuna. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul lähtuda VKG AS 29.3.2022 õiendist SKAle ametikoha nimetuse grammatilisest sisust jättes piisavalt arvesse võtmata kaebaja töö eripära, tehtavate toimingute iseloomu ning seotuse. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus kaebuse. Kohus tuvastab, et Mihhail Kruglov töötas 01.02.2009 – 31.01.2010 täistööajaga VKG Energia OÜ Lõuna SEJ elektrijaoskonnas releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna ja 01.02.2010 – 31.03.2018 Energia OÜ elektrivõrkude releekaitseja automaatikaaparatuuri remondielektrikuna - ametikohtadel, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega 206 kinnitatud loetelus nr 2 osa VI osa „Elektrijaamad, aurujõumajandus“, koodile 18455 – nimetatud kõigi nimetustega lukksepad, elektrikud, elektrilukksepad, kes hooldavad ja remondivad katla-, turbiini-, kütuse etteande ja tolmkütuse valmistamise seadmeid ning nende tööd tagavaid mõõteja automaatikariistu.

9. Kaebus oli riigilõivuvaba. Kohtule on esitatud 17.4.2023 taotlus menetluskulu 300 euro sissenõudmiseks vastustajalt kaebaja kasuks.

10. Kohus jääb seisukohale, et 29.8.2022 kaebusest ja esitatud lisadest ei nähtu, et selle on koostanud advokaat või magistrikraadiga jurist jj. Halduskohus selgitab kaebajale, et menetlusdokumentide koostamiseks abi osutanud nõustaja kulu ei ole Riigikohtu praktikas tõlgendatav menetluskuluna ja see ei ole vastustajalt välja mõistetav.

3-22-1816

4

Riigikohus on pidanud võimalikuks mõista välja nõustaja kulud halduskohtu istungil osalemise eest, ent mitte nõustaja poolt kirjalike dokumentide koostamist, kuna menetlusseadustikes ei ole kirjalikus menetluses nõustaja osalemist või kasutamist ette nähtud. Kirjalike dokumentide koostamisel osutatud õigusabiteenuse eest saab kulu välja mõista üksnes juhul, kui teenust on osutanud esindaja, kellele on antud volikiri kaebaja esindamiseks. Viimane kehtib üksnes juhul, kui esindaja on ka tegelikult menetlustoiminguid teinud. Üksnes abi menetlusdokumentide koostamisel ja kaebaja õigusnõustamine ei muuda isikut kaebaja esindajaks. Esindus tähendab esindaja menetluses osalemist ja esindatava nimel tegutsemist. Kirjeldatu alusel ei saa vastustajalt kaebaja kasuks menetluskulu välja mõista.

Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1, § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)