1-10-15368/16 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-15368

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. märts 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15368 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Sten Lind ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi D.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav D.K Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav D.K

XXX, elukoht XXXXXXX XXXXXX XX-XX, ei

tööta, varem 8 korda kriminaalkorras karistatud, viimati 18.12.2008. a Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 -

§ 25 lg 2 järgi 6 kuu 20 päeva vangistusega, kinni peetud 13.10.2010. a. Kaitsja vandeadvokaat Juho Aule

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a kohtuotsus D.K suhtes jätta

muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebe kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 4. märtsil 2011. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

2(3)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. süüdi Harju Maakohtu 1. detsembri 2010. a otsusega lühimenetluses tunnistati D.K KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, mida KrMS § 238

lg 2 alusel vähendati ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 5 kuud 10 päeva vangistust.

Karistusest loeti kantuks eelvangistuses viibitud 6 päeva ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 5 kuud 4 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määras kohus 13. oktoober 2010. a.

2. mõisteti süüdi selles, et süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna, pani D.K ajavahemikul 4. juulist 2010. a kuni 13. oktoobrini 2010. a taas toime 5 varguse episoodi Tallinna linna erinevatest kauplustest, kust püüdis varastada parfümeeriatooteid ja maiustusi. Kuriteod jäid katse staadiumi, sest turvatöötajad pidasid ta kauplusest väljumisel kinni.

3. , kes taotleb kohtuotsuse Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav D.K tühistamist talle mõistetud karistuse osas, pidades mõistetud karistust liialt karmiks.

Apellatsiooni motiivide kohaselt ei arvestanud kohus karistuse mõistmisel kuriteo raskuse ega süüdistatava isikuga. Nimelt ei ole tema poolt toime pandud kuriteod rasked ja jäid katse staadiumi, mistõttu materiaalne kahju puudub. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Tal on kaheaastane laps, kes vajab ema hoolt. Praegu hooldab last süüdistatava ema, kelle tervis on halb.

Nii kaua vanglas viibides võib juhtuda, et laps ei tunne ema enam äragi. Vabaduses ootab teda

noormees, kes on nõus teda igati abistama, sealhulgas töö leidmisel. Lisaks sellele palub ta vähendada temalt välja mõistetud sundraha poole võrra, sest tal puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Tema ainus sissetulek on lastetoetus, kuid ta ei taha seda selliste asjade peale kulutada. Süüdistatava emal puudub samuti sissetulek, sest ta viibib kodus ja hoiab süüdistatava last.

4. Ringkonnakohtu istungil toetas süüdistatav apellatsiooni osas, mis käsitles taotlust sundraha

vähendamiseks poole võrra. Taotlusest karistuse kergendamiseks apellant loobus. Kaitsja toetas süüdistatava taotlust ja leidis, et süüdistatavalt välja mõistetud sundraha tuleks vähendada. Prokurör taotles jätta toetatavas osas apellatsioon rahuldamata ja kohtuotsus muutmata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et ringkonnakohtule esitatud taotlus süüdistatavalt välja mõistetud sundraha vähendamiseks rahuldamisele ei kuulu, sest selleks puudub seaduslik alus.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha suurus 1,5

kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrusega kehtestati alates 1.

jaanuarist 2008. a kuupalga alammääraks 4350 krooni. KarS § 4 lg 3 kohaselt on teise astme

kuritegu süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav süüdi mõistetud KarS § 199 lg 2 p 9 - §

25 lg 2 järgi, mille sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on D.K süüdi mõistetud teise astme kuriteo toimepanemises, mistõttu maakohus on temalt põhjendatult välja mõistnud 1,5 kuupalga alammäära summas 6525 krooni.

3(3)

Kohtukolleegium tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib

süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kohtukolleegium märgib siinjuures, et ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda

jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ega ka apellatsioonist ei

nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et D.K kui töövõimelisel isikul käiks

sundraha hüvitamine ilmselt üle jõu.

D.K märgib ise oma apellatsioonis, et vanglast

vabanedes on tal võimalus asuda tööle. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas ta seda ja täpsustas

kaitsja küsimustele vastates, et tal on võimalik asuda tööle teenindussfääris. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et menetluskulude hüvitamine ei pea toimuma mitte ainult süüdimõistetu töötasu, vaid ka muu vara arvel. Kuna D.K vabaneb lähiajal vanglast ja tal on võimalik asuda

tööle, siis on kohtukolleegiumi hinnangul tema taotlus sundraha vähendamiseks ilmselgelt

põhjendamatu. D.K on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega

sellisesse olukorda asetanud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et teda on varem kaheksa korda

kriminaalkorras karistatud, sealhulgas on ta kandnud vanglakaristust. Lisaks sellele on teda korduvalt karistatud väärteokorras narkootiliste ainete tarvitamise eest. Seega pidi D.K

möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul.

Eelnevat arvestades on kohtukolleegium seisukohal, et D.K taotlus sundraha vähendamiseks on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse D.K suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

Meelika Aava Sten Lind Urmas Reinola