2-23-110244/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. august 2023, Viljandi

Tsiviilasja number

2-23-110244

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi A. U. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

3116,30 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806,

Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10115, Harju

maakond)

Hageja lepinguline esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ; e-

post tarvo.ilves@plusplus.ee)

Kostja A. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne aadress

xxxxxxx xx xx-xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx, xxxxx

xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt A. U.ilt (U.) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks

põhivõlgnevus summas 1478,30 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas

126,57 eurot, kokku 1604,87 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A. U.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivised alates

28.06.2023 põhinõudelt 1478,30 eurolt kuni selle kohase tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud

viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o 1478,30 eurot).

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses A. U.i ja 39%

ulatuses Aktsiaselts PlusPlus Capital kanda.

5. Rahuldada Aktsiaselts PlusPlus Capital menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

osaliselt.

6. Välja mõista A. U.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks menetluskuludena 286,70

eurot.

7. Välja mõista A. U.ilt hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt

(286,70 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus hagejale kätte ja kostjale avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 27. juuni 2023 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

põhivõla 1977,24 eurot, intressid 187,99 eurot, sissenõudekulud 35 eurot, lepingu haldustasu

summas 6 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 435,53 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostja ei ole kohtule esitanud vastust hagiavaldusele

ega ka tõendeid asjaolu kohtu, et hageja nõue oleks alusetu ning kuuluks rahuldamata jätmisele.

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3116,30 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja Coop Finants AS-ga 17.05.2021 laenulepingu nr L329133,

mille alusel sai kostja laenu summas 2500 eurot (dtl 34-41). Kostja kohustus maksma ka intressi

25,90% tagastamata krediidisummalt aastas. Krediidi tagasimakseperioodiks oli 36 kuud,

kohustusega tasuda alates 10.06.2021 graafiku alusel iga kuu laenu põhiosast. intressist ja

haldustasust koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 101,67. Kostja tasus krediidiandjale

kokku 1021,70 eurot (dtl 29). Krediidiandja saatis 30.06.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise

2(4)

hoiatuse ning andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks (dtl 45). Kuna kostja täiendava

tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles krediidiandja lepingu üles 28.07.2022 (dtl 46). Nõue on

loovutatud hagejale 10.08.2022 (dtl 47).

7. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

8. Hageja on kinnitanud kohtule, et laenuandmisel lähtuti kostja enda antud andmetest ning

riiklikest registritest tehtud päringutele. Hageja on avaldanud, et krediidiandja on tuvastanud, et

kostja igakuised finantskohustused olid 240 eurot. Finantskohustuste tuvastamisel on lähtutud

kostja enda esitatud andmetest ning tehtud päring ka krediidiandja enda süsteemides (millest saavad

nähtuda ainult krediidiandja enda juures võetud kohustused). Juhul, kui krediidiandja oleks aga

analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet piisavalt pika perioodi kohta, siis oleks sealt nähtunud

kostja poolt võetud tegelikud laenukohustused. Kohtule nähtub kohtute infosüsteemist, et kostja on

võtnud vähemalt kahekümnel korral laenu erinevatelt krediidiandjatelt ning enamus neist on võetud

enne käesoleva hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu sõlmimist. Tulenevalt eeltoodust on kohtul

alust arvata, et kostja tegelikud igakuised finantskohustused olid kordades suuremad, kui

krediidiandja on tuvastanud.

9. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 25,90%

aastas (vt dtl 34-41). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt intressi nõuda.

Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7 teisest lausest hagejale muid tasusid.

10. Krediidiandja on võimaldanud kostjale laenu kokku summas 2500 eurot, tagasimakseperioodiga

36 kuud, kohustusega tasuda iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast. intressist ja haldustasust

koosnevaid makseid ligikaudselt summas 36 x 101,67. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas

1021,70 eurot (dtl 29). Põhinõude suuruseks kujuneb seega 1478,30 eurot (2500-1021,70), sest

tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt

intresse ega ka muid tasusid.

11. Lisaks põhivõlale ja intressile nõuab hageja kostjalt viivist laenu tagastamisega viivitamise eest

alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni.

12. Kohus on seisukohal, et hagejal on õigus nõuda põhivõlgnevuselt viivist kuna kostja on oma

kohustust rikkunud. Viivist tuleb arvutada perioodi 28.07.2022 – 27.06.2023 eest VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, kokku summas 126,57 eurot. Nimetatud summa kuulub kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

14. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda.

3(4)

15. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

16. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 420 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu

summas 20 eurot ja õigusabikulust summas 420 eurot. Kostja sisuliselt kohtumenetluses osalenud ei

ole ning seetõttu ei ole ta kandnud ka menetluskulusid.

17. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on

kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

18. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 50 eurot. Sealjuures

viitab kohus Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määrusele tsiviilasjas nr 2-20-123611, milles

kõrgem kohus peab nn lihtsate sõnastuses kattuvate tüüphagide puhul, mille koostamine ei eelda

õiguslikku analüüsi ning piirdub arvutustehete tegemise, lünkade täitmise ja lisade

komplekteerimisega, analoogselt VÕS § 1132 lg 2 p-s 3 sätestatud tarbijalt nõutava

sissenõudmiskulu piirsummaga maksimaalseks põhjendatuks õigusabikuluks 50 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena (420 + 50) * 61% = 286,70 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (286,70 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)