3-21-1359/45 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.08.2023, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1359

Haldusasi

FULMER GmbH. Magyarorszįgi Fióktelepe kaebus

Põllumajandus- ja Toiduameti 18.05.2021 otsusele nr

13-1/3922-1

Menetlusosalised

Kaebaja

–

FULMER

GmbH.

Magyarorszįgi

Fióktelepe, esindajad vandeadvokaat Allar Jõks ja

advokaat Liisa-Maria Puur

Vastustaja – Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Põllumajandus- ja Toiduameti apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

25.05.2023 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Põllumajandus- ja Toiduameti apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsus haldusasjas nr 3-21-1359 ning teha

asjas uus otsus, millega jätta FULMER GmbH. Magyarorszįgi Fióktelepe kaebus

rahuldamata.

3. Esimese ja teise kohtuastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.09.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-21-1359

2(11)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. FULMER GmbH. Magyarországi Fióktelepe esitas 18.06.2022 Tallinna Halduskohtule

kaebuse Põllumajandus- ja Toiduameti 18.05.2021 otsuse tühistamiseks. Kaebusest ja sellele

lisatud materjalidest nähtub alljärgnev:

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) võttis 09.11.2020 järelevalve käigus Selver AS Jõgeva

Selverist proovi FULMER GmbH. Magyarországi Fióktelepe (FULMER või kaebaja) tootest

Aranynektar Õiemesi, partii 0V090/106:44, EAN5997214761009. Mett turustas Eestis AS

LTT (LTT).

Proovivõtu eesmärk oli uurida, kas antud toode on mesi ja vastab põllumajandusministri

20.11.2014 määruses nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe

esitamise nõuded“ (määrus nr 104) toodud nõuetele.

PTA edastas mee turustajale LTT-le 07.12.2020 protokolli nr 01-277-20/118, mille kohaselt

saabus PTA-le 04.12.2020 Quality Services International GmbH laboratooriumi (QSI)

01.12.2020 katseprotokoll nr 20-24016-KT (Test report nr 210-636907). Katseprotokollis

kajastusid võetud proovi proovivõtu kood 2020/5759-1057049 tuumamagnetresonants-

spektroskoopia (NMR) meetodil uuritavate näitajate osas järgmised tulemused: uuritav näitaja

mee autentsus – võltsitud ja uuritav näitaja mee kvaliteet – ebatüüpiline. PTA järeldas, et

viidatud katseprotokolli katsetulemuste kohaselt ei ole tegu autentse meega, vaid seda on

võltsitud, kuna suhkruprofiilis täheldatakse kõrvalekallet ehtsast meest. Lisaks oli labori

katseprotokollil kirjas, et tuginedes Bruker BioSpin GmbH Honey – Profiling TM

andmebaasile (versioon 2.0) ja QSI eksperdi hinnangule on ka mee kvaliteet meele

ebatüüpiline.

Protokolliga nr 01-277-20/118 teavitas PTA ühtlasi LTT-d planeeritavast ettekirjutusest ja

andis LTT-le võimaluse nõuetele mittevastava mee turustamine peatada ilma ettekirjutust

tegemata ning teavitada kõiki kliente mee müügilt kõrvaldamise nõudest.

LTT teavitas 09.12.2020 PTA-d, et QSI katseprotokollist nr 210-636907 ei nähtunud viidet, et

tegemist oleks kaebaja toodetud meega. PTA sai 11.12.2020 QSI täiendava katseprotokolli

(dtl 17-18), milles labor oli vastust meepartii andmetega täiendanud. LTT edastas 11.12.2020

PTA-le FULMER-i seisukoha, milles ei nõustuta PTA järeldusega, et mesi ei ole ehtne.

LTT peatas lähtuvalt PTA planeeritavast ettekirjutusest mee edasise turustamise, teavitas

kliente mee müügilt kõrvaldamise nõudest ning informeeris PTA-d sellest 15.12.2020. Kuna

LTT kõrvaldas meepartii järelejäänud osa müügilt, edastas PTA 22.12.2020 LTT-le

haldusmenetluse lõpetamise teate nr 01-277-20/118-1 (dtl 19-23). Haldusmenetlus lõpetati

LTT-le ettekirjutust tegemata.

PTA edastas Euroopa Liidu toidupettuste vastasesse võrku (Food Fraud Network – FF) teate

nr FF 2020/393 (dtl 24-30), milles teavitas võrgustiku liikmeid läbiviidud kontrollist ning

selle tulemustest. Teate kohaselt näitavad analüüsid, et tegemist on võltsitud meega.

Ungari pädev asutus National Food Chain Safety Office (ungarikeelne lühend NÉBIH,

ingliskeelne lühend NFSCO) võttis samast meepartiist enne selle mee turustajatele saatmist

samuti ametlikud proovid. Seejuures jäeti tootjale võrdlusproovide jaoks kinnipitseeritud

ümbrikutes näidised. Kaebaja lasi pärast PTA testitulemusest teadasaamist ka neid

3-21-1359

3(11)

meenäidiseid testida. Kaebaja lasi mett NMR meetodil analüüsida QSI-l (katseprotokoll nr

210-663829),

Famille

Michaud

laboratooriumil

(Laboratoire

Famille

Michaud)

(katseprotokoll nr 2562) ja Eurofins laboratooriumil (katseprotokoll nr AR-21-TH-000904-

01-AA0SG). Pärast PTA päringu saamist võttis Ungari pädev asutus analüüsimiseks näidised

ka Eestisse saatmiseks mõeldud müügipartii jääkidest ning lasi neid analüüsida kahes

laboratooriumis

–

Élelmiszerlánc-biztonsági

Centrum

Nonprofit

Kft.

Kaposvári

laboratooriumis (õietolmu osas) ning NÉBIH Budapesti laboratooriumis (muude näitajate

osas). Kaebaja on oma toodetud mee suhkrukomponente määranud enesekontrolli raames ka

ise.

Kuivõrd kõik katseprotokollid kinnitasid, et tegemist on autentse meega, esitas kaebaja

12.02.2021 PTA-le taotluse toidupettuse teate tagasikutsumiseks.

PTA keeldus 24.03.2021 kirjaga nr 13-1/1625-1 toidupettuse teadet tagasi kutsumast. PTA

selgitas, et PTA võetud proovi uurimine on tehtud NMR-meetodil, mille eeliseks on see, et

saab tuvastada kõrvalekaldeid mee profiilis, mida teiste meetoditega tuvastada ei saa. PTA

asus kaebaja esitatud katseprotokollide alusel seisukohale, et kõikide NMR meetodil uuritud

meepartiide puhul puudub seos ameti poolt võetud ametliku proovi mee partiiga ehk uuritud

on erinevatest partiidest mett. Ungari pädeva asutuse saadetud katseprotokollidest nähtub, et

kummalgi juhul ei ole proovi uurimiseks kasutatud NMR meetodit. Õigusakti nõuete kohaselt

lisaproovi võtmine ei ole enam võimalik. Kui praegu võetakse samast partiist proov, siis selle

proovi analüüsitulemus ei lükka ümber ametliku kontrolli käigus 09.11.2020 võetud proovi

analüüsitulemust.

Kaebaja esitas 19.04.2021 PTA-le taotluse, et PTA lubaks Eesti Vabariigis turustada kaebaja

meepartiid nr 0V090/106:44. Alternatiivselt, juhul kui PTA meepartiid turustada ei luba,

palus kaebaja võtta AS LTT ladustatud meepartiist nr 0V090/106:44 proovid ning analüüsida

neid akrediteeritud laboratooriumides.

PTA jättis 18.05.2021 vastusega nr 13-1/3922-1 rahuldamata kaebaja taotluse meepartii

turustamise lubamiseks ning viitas keeldumise alusena valdavalt oma 24.03.2021 kirja

põhjendustele.

Kaebaja hinnangul on PTA 18.05.2021 vastus nr 13-1/3922-1 õigusvastane järgmistel

põhjustel:

1) vastustaja ei ole põhjendanud, millistele meedirektiivis (EL direktiiv 2001/110/EÜ)

kehtestatud füüsikalis-keemilistele näitajatele kaebaja poolt toodetud mesi ei vasta. PTA

protokoll nr 01-277-20/118 on selles osas olulise põhjendamispuudusega. Järelikult ei ole

ka keelduv otsus õiguspärane, sest tugineb protokollile, mis ei vasta haldusmenetluse

seaduse (HMS) §-le 56;

2) vastustaja 18.05.2021 kirjas sisalduv keeld tugineb QSI katseprotokollile nr 210-636907.

Protokollis ei ole põhjendatud, miks mesi on võltsitud. Välja pole toodud ühtegi

konkreetset näitajat, mille poolest mesi ei vasta meedirektiivis sätestatud tingimustele.

Mõlemad protokollid viitavad, et meeprofiili on võrreldud Bruker BioSpin GmbH Honey-

ProfilingTM andmebaasiga, kuid kaebajal ei ole sellele andmebaasile juurdepääsu

puudumise tõttu võimalik kontrollida, mis selles andmebaasis sisaldub või millist

meeprofiili loetakse ebatüüpiliseks;

3) nii PTA kui ka kaebaja tellitud NMR analüüsid näitavad, et mee suhkrusisaldus vastab

normidele. Vastavalt meedirektiivi II lisa p-le 1.1 on õiemees fruktoosi- ja glükoosisisaldus

(mõlema summa vähemalt) 60g/100g. Kõikide testide puhul ületab kaebaja mesi neid

näitajaid. Sahharoosi hulk jääb alla lubatud 5g/100g. Samuti ei nähtu testi tulemustest, et

rikutud oleks mõnda teist konkreetset meedirektiivi II lisas sätestatud nõuet;

3-21-1359

4(11)

4) ainult NMR meetodi kasutamine mee võltsimise tuvastamiseks ei ole piisav. Kuna

erinevate analüüside tulemused ei kattunud, oleks PTA pidanud vastavaid asjaolusid

täiendavalt uurima. Vastupidine on uurimispõhimõtte oluline rikkumine. Euroopa Liidu

õigus ei näe ette, et NMR meetod on ainuke meetod mee autentsuse tuvastamiseks. Nt on

muu hulgas esile toodud HPLC meetod. Rahvusvaheline Mesinike Assotsiatsioonide

Föderatsioon Apimondia on juhtinud tähelepanu NMR meetodi kitsaskohtadele. Samuti on

puudused esile toodud Euroopa mee-ettevõtjate huvisid esindava organisatsiooni European

Federation of Honey Packers and Distributors (FEEDM) 2016. a raportis. Ka Austraalia

Konkurentsi- ja Tarbijakaitseamet on jõudnud järeldusele, et NMR meetod ei ole piisavalt

usaldusväärne, et otsustada mee võltsituse üle. Meetodi usaldusväärsust vähendab veel

asjaolu, et üks ja sama laboratoorium (QSI) on kahel korral sama meepartii näidist

analüüsides jõudnud vastupidisele tulemusele. Õigusvastane on PTA keeldumine võtta

haldusmenetluse käigus arvesse teisi esitatud proovitulemusi;

5) Ungari pädeva asutuse poolt samast partiist võetud proovid kinnitavad mee autentsust.

Analüüsimiseks võeti näidised ka Eestisse saatmiseks mõeldud müügipartii jääkidest ning

neid analüüsiti kahes laboratooriumis. Mõlemas katseprotokollis järeldatakse, et mesi

vastab nõuetele. Ungari pädev asutus analüüsis mett teistel meetoditel. Kui PTA hinnangul

ei ole need meetodid usaldusväärsed, tuleb see küsimus lahendada pädevate asutuste vahel.

Kaebaja õigusi piirab ebaproportsionaalselt olukord, kus ta ei saa oma mett Eestis

turustada, sest Eesti ja Ungari pädevatel asutustel on ühe ja sama meetodi usaldusväärsuse

osas erimeelsusi;

6) vastustaja keeldus mee turustamiseks luba andmast, sest kaebaja oli võtnud proovid teisest

partiist. See järeldus on ebaõige. Mesi pärineb ühest tootmispartiist. PTA on ekslikult

mõistnud partiide nummerdamise põhimõtteid. PTA protokollis nr 01-277-20/118 ja

haldusmenetluse lõpetamise teates nr 01-277-20/118-1 viidatud pikemast koodist

0V090/106:44 tähistab esimene pool – 0V090 – tootmispartii numbrit. Sellele järgnev

koodiosa – 106:44 – viitab tootmisahela numbrile (1) ning kellaajale tootmisprotsessis

(06:44). Tootmispartii number genereeritakse tootmises ning see ei vasta üks-ühele samast

tootmispartiist tehtavate müügipartiidega. Ühest tootmispartiist tehakse mitu müügipartiid.

Tootmispartiist numbriga 0EVV090 (lühendatud variant 0V090) valmistatud toodete

nimekiri kinnitab, et sellest valmistati 26.09.2020 mesi, mis tarniti LTT-le. Samuti nähtub,

et 18.09.2020 valmistati sellest partiist Itaaliasse tarnitud mesi;

7) vastustaja ei võimaldanud kaebajal mee tootjana võtta kordusproovi. Kaebajat ega mee

turustajat (LTT) ei kaasatud proovide võtmisele. Toiduseaduse (ToiduS) § 513 lg 4

sätestab, et isikul on õigus nõuda samadel tingimustel lisaproovi võtmist. Kaebaja jäeti

haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasamata. Asjassepuutumatu on vastustaja seisukoht, et

Jõgeva Selverile pakuti kordusproovi võtmise võimalust. Kaasamata jätmisega kaotas

kaebaja võimaluse nõuda lisaproovi võtmist.

2. Põllumajandus- ja Toiduamet palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud otsuses

toodud seisukohtade juurde.

PTA 18.05.2021 kiri nr 13-1/3922-1 ei ole haldusakt, mistõttu ei saa kaebaja taotleda selle

tühistamist. Tegemist on toimingu tegemisest keeldumisega (HKMS § 46 lg 2). Kõnealuse

meepartii turustamine oli keelatud juba enne PTA 18.05.2021 kirja saatmist ning kiri ei

muutnud kaubapartii turustamise keelatuse osas midagi.

Vastustajal ei ole kohustust lubada Eesti Vabariigis meepartii 0V090/106:44 turustamist

(ToiduS § 12 lg 4). Tegemist on tootega, mis erineb meest meedirektiivi lisas 1 sätestatud

tähenduses ning toote NMR profiil sisaldab teatud koostisosi kogustes, mis pole meele

iseloomulikud meedirektiivi lisa 2 kohaselt. Lisaks ei vasta toode määruse nr 104 nõuetele.

3-21-1359

5(11)

Vastustaja seisukoht, et kaubapartii ei vasta meena turustatava toote suhtes kehtestatud

nõuetele, rajaneb QSI katseprotokollil nr 210-636907. Vastustajal puudub alus kahelda

katseprotokollis fikseeritud andmete ja eksperdi järelduse õigsuses. Alusetu on kaebaja

etteheide, et vastustaja pole põhjendanud, millistele füüsikalis-keemilistele näitajatele kaebaja

mesi ei vasta. Nõue, millele kaebaja toodetud mesi ei vasta, on järgmine: meele ei tohi olla

lisatud mingeid toidu koostisosasid, sealhulgas lisaained, samuti ei tohi sinna olla lisatud

midagi muud peale mee (meedirektiivi II lisa ning määruse nr 104 § 2 lg 4 p-d 1 ja 2). Seega

ei ole meele näiteks fruktoosi või muude suhkrute lisamine lubatud ning selliste ainete

lisamisel ei saa väita, et mesi jääb jätkuvalt vastavaks eelviidatud normidest tulenevatele

kriteeriumidele.

Kaebaja esitatud tõendid ei lükka ümber vastustaja järeldust, et kõnealune kaubapartii ei vasta

meele esitatavale nõuetele. QSI katseprotokollist nr 210-636907 nähtub, et toode, millest

proov on võetud, on etiketi kohaselt tähistatud kui „ARANYNEKTAR OIEMESI, Netokaal

1000g“, selle „parim enne“ tähtaeg on 26.09.2022 ja partii nr 0V090/106:44. Kaebaja on

kohtule esitanud sama laboratooriumi katseprotokolli nr 210-663829. Sellest dokumendist

nähtub, et uuritud proov pärineb tootelt „Miele Millefiori, 250g“, „parim enne“ tähtajaga

18.09.2022 ja partii nr on 0EVV090. Kaebaja on kohtule esitanud ka Laboratoire Famille

Michaud katseprotokolli nr 2562. Sellest dokumendist nähtub, et uuritud proov pärineb tootelt

„Miele Millefiori, 250g“, „parim enne“ tähtajaga 18.09.2022 ja partii nr on 0EVV090/2.

Seega ei anna katseprotokollid alust väita, et need kajastavad samast partiist pärinevalt tootelt

võetud proovi analüüsitulemusi. Samuti ei nähtu Eurofins Food Integrity Control Services

GmbH kahest katseprotokollist, et uuritud proovid oleks võetud asjassepuutuvast

kaubapartiist (partii nr 0V090/106:44).

Õige pole kaebaja väide, et NMR profileerimine pole usaldusväärne meetod mee võltsimise

tuvastamiseks. Kaebaja tugineb 2015. a andmetele, mis on olulisel määral vananenud.

Vastustaja ei ole väljendanud seisukohta, et NMR profileerimine on ainus kohane

analüüsimeetod. Vastustaja selgitas vaid, miks ei saa kaebaja esitatud analüüsitulemused, mis

on tehtud muude meetoditega, lükata ümber NMR meetodil tehtud analüüsi tulemusi. Nimelt

saab NMR meetodiga tuvastada kõrvalekaldeid, mida teiste meetoditega ei ole võimalik

kindlaks teha.

Kaebaja pole tõendanud, et kõik proovid on võetud samast partiist. EL direktiivi 2011/91/EL

(toidupartiide tähistamise ja märgistamise kohta) art 1 lg 2 kohaselt tuleb sõna „partii“ mõista

müügipartii (müügiühikute kogumi) tähenduses. Partii tähistus peab võimaldama tuvastada

(müügi)partiid, millesse toit kuulub (direktiivi art 1 lg 1). Kaebuses endas esitatud väited

kinnitavad fakti, et antud juhul on laboratoorsete analüüside objektiks olnud erinevatest

müügipartiidest pärinevad tooted – järelikult ei ole kõik proovid võetud samast partiist.

Põhjendatud pole etteheide, et kaebajat ja mee turustamisega tegelenud ettevõtet ei kaasatud

proovide võtmisesse. Jaekaupleja juures (antud juhul võeti proovid AS Selver kaupluses)

toidust proovi võtmine on toiming, mille juurde toidu tootja ja turustamisega tegeleva

hulgimüüja kaasamine ei ole ühestki asjassepuutuvast normist tulenevalt kohustuslik ning

selline kaasamine oleks praktikas äärmiselt raskesti teostatav. Kuivõrd konkreetne

kontrollitoiming ehk proovide võtmine leidis aset toidu käitlemise jaekaubanduse etapis

(jaekaupluses), oli selle toimingu ajal käitlemise nõuetekohasuse eest vastutav isik ehk

käitleja ToiduS § 6 lg 1 tähenduses AS Selver. Käitleja AS Selver esindaja viibis proovi

võtmise juures ning temal oli ka võimalik kasutada ToiduS § 513 lg-s 4 sätestatud lisaproovi

võtmise õigust. Vastustajal ei olnud proovi võtmise ajal õigusnormidest tulenevat kohustust

ega praktilist võimalust kutsuda proovi võtmise toimingu juurde kaebaja ja/või AS LTT

esindajat ega pakkuda viimasetele lisaproovi võtmise võimalust.

3-21-1359

6(11)

3. Tallinna

Halduskohus

rahuldas

09.06.2022

otsusega

kaebuse

ning

tühistas

Põllumajandus- ja Toiduameti 18.05.2021 otsuse.

Vastustaja 18.05.2021 kirja näol on tegemist vastusega kaebaja 19.04.2021 taotlusele, et PTA

lubaks Eesti Vabariigis turustada kaebaja meepartiid nr 0V090/106:44. Alternatiivselt taotles

kaebaja, et PTA võtaks meepartiist proovid ning analüüsiks neid akrediteeritud

laboratooriumides. Kaebaja 19.04.2021 taotlus on käsitatav haldusmenetluse uuendamise

taotlusena. Vaatamata sellele, et haldusmenetlus lõpetati haldusakti välja andmata, on kaebaja

mee turustamine jätkuvalt piiratud. Menetluse uuendamisest keeldumine vormistatakse

haldusaktiga (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-80-10) ning järelikult on kohane kaebuse nõue PTA

18.05.2021 otsuse tühistamiseks.

QSI katseprotokoll nr 210-636907, millele vastustaja mee turustamise keelamisel on

tuginenud, ei viita, milliste konkreetsete näitajate poolest ei vasta mesi meedirektiivis

sätestatud tingimustele. Protokoll viitab, et katsetulemuste kohaselt ei ole tegu autentse

meega, kuna suhkruprofiilis täheldatakse kõrvalekallet ehtsast meest. Meeprofiili on

võrreldud Bruker BioSpin GmbH Honey-ProfilingTM andmebaasiga, kuid kaebaja märgib, et

tal puudub juurdepääs sellele andmebaasile. Milles täpsemalt seisnevad kõrvalekalded

kaebaja meepartii puhul, ei selgu ka vastustaja 24.03.2021 kirjast ega 18.05.2021 otsusest.

Sellest tulenevalt on õige kaebaja seisukoht, et eelpoolviidatud katseprotokollile tuginevad

vastustaja järeldused mee nõuetele mittevastavuse kohta, mis muuhulgas sisalduvad ka

vaidlustatud otsuses, ei ole kontrollitavad.

Vastustaja jättis põhjendamatult arvesse võtmata kaebaja 19.04.2021 taotluses viidatud

täiendavate analüüside tulemused, mis kõik kinnitavad, et kaebaja mee puhul on tegemist

autentse meega. Vastustaja otsuses toodud viide, et neid tulemusi ei saa arvestada, kuna

tegemist ei ole samast partiist võetud proovidega, ei ole õige. Kaebaja on selgitanud, et

koodist 0V090/106:44 tähistab vaid üks osa – 0V090 – tootmispartii numbrit. Tootmispartii

number nähtub laadimislehelt, mis kajastab, milliseid toorainepartiisid kaebaja tootmiseks

kasutas (mee segamine, homogeniseerimine ning pakendistesse villimine). Kaebaja selgituste

kohaselt genereeritakse selles etapis tootmispartii number (antud juhul 0EVV090), kuid

tootmispartii numbreid saadetistel lühendatakse (0EVV090 on lühendatult 0V090), sest

tootmispartii numbrid on vahel sildi või pudelikorgi jaoks liiga pikad. Tootmispartii numbrite

lühendamist selgitab vastav protokoll. Partiist 0EVV090 valmistatud toodete nimekiri

kinnitab, et tootmispartiist 0EVV090 valmistati 26.09.2020 mesi, mis tarniti LTT-le. Samuti

nähtub, et 18.09.2020 valmistati sellest partiist ka Itaaliasse tarnitud mesi (Fulmer e Hedonist

Manusol Virág EV 250). Toote säilivusaeg on kaks aastat, seega tulenevad sellest vastavad

säilivuskuupäevad 26.09.2022 ning 18.09.2022.

Kaebaja on ammendavalt selgitanud partii tähistamisega seonduvat ja esitanud selle kohta

tõendeid. Vastustaja ei ole kaebaja selgitusi ümber lükanud. Kohtuistungil kinnitas vastustaja

esindaja, et AS LTT laos olevat mett saab erinevatele numbritele vaatamata käsitada ühe ja

sama partiina.

Vastustaja jättis õigusvastaselt rahuldamata kaebaja taotluse meest kordusproovi võtmiseks.

ToiduS § 513 lg 4 sätestab, et ametliku kontrolli või ametliku toimingu raames proovide

võtmisel on isikul õigus nõuda samadel tingimustel lisaproovi võtmist. PTA viide, et Jõgeva

Selverile pakuti kordusproovi võtmise võimalust, kuid viimane seda õigust ei kasutanud, ei

ole asjakohane. Kaebajale kui mee tootjale ning AS LTT-le kui mee turustajale ei ole

kordusproovi tegemise võimalust antud. Kaebaja ei saanud algse proovi võtmise ajal

kordusproovi võtmist ka nõuda, kuivõrd ei olnud teadlik proovi võtmisest selle võtmise

ajahetkel. Asjakohatu on vastustaja seisukoht, et selliste olukordade tekkimine on kaebaja

äririsk, mis tuleks maandada asjakohaste lepingusätetega. Kaebaja mett turustas Eestis selle

3-21-1359

7(11)

maaletooja – AS LTT ning ebamõistlik on panna kaebajale kui tootjale kohustust, et ta peaks

kontrollima kogu müügiahelat alates maaletoojast kuni konkreetse jaekauplejani, kes toote

lõpuks tarbijale müüb.

Ebaõige on vastustaja seisukoht, et ToiduS § 513 lg-st 4 tulenevalt on välistatud hilisemate

kordusproovide võtmine ja haldusmenetluse uuendamine. Vastustaja tõlgendab sätet liiga

kitsalt, leides, et sõnu „samadel tingimustel“ tuleks sisustada selliselt, et lisaproovi võtmine

on võimalik üksnes samal ajal ja samas kohas esmase proovi võtmisega. Vastustaja tõlgendust

saab kohaseks pidada kauba puhul, mis rikneb kiiresti või mille omadused muul viisil aja

jooksul muutuvad.

Menetluse uuendamise eeldusena ei pea vastustaja esialgne seisukoht olema selle andmise ajal

õigusvastane. Uuendamist saab nõuda ka sellise menetluse puhul, kus järelevalveorgani algne

seisukoht oli õiguspärane, kuid muutunud faktiliste asjaolude (nt täiendavate analüüside

tulemuste) pinnalt on võimalik teha teistsugune otsustus. PTA kui järelevalveorgani

ülesandeks on kontrollida, et turustatav kaup vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, see aga

ei tähenda, et PTA ei võiks täiendavate andmete pinnalt esialgset otsustust muuta juhul, kui

täiendavad analüüsid kinnitavad, et kaebaja toodetud mesi on siiski nõuetele vastav.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. Põllumajandus- ja Toiduamet palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu

09.06.2022 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata.

Halduskohus leidis vääralt, et PTA 18.05.2021 kiri on haldusakt. Kaebaja ei taotlenud

19.04.2021 taotluses menetluse uuendamist ega väljendanud muul viisil seda, et taotlus on

suunatud haldusmenetluse uuendamisele. Sellele väitele ei tuginenud kaebaja ka

kohtumenetluses. Tegemist oli taotlusega toimingu sooritamiseks (HMS § 35 lg 1 p 1). Seega

ei ole vastustaja 18.05.2021 kirjas väljendanud haldusmenetluse uuendamisest keeldumist.

Kaebaja taotluse lahendamisele kohaldus HMS § 43 lg 4 p 2.

Kohtuotsuses toodud põhimõte, et haldusmenetluse uuendamise taotlus lahendatakse

haldusaktiga, ei ole absoluutne. Riigikohus on asjas nr 3-16-781 leidnud, et haldusmenetluse

uuendamisest keeldumine ei pea olema vormistatud haldusaktina. Halduskohus kohaldas

HMS §-i 44 ebaõigesti.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et PTA viidatud katseprotokollist ning PTA 24.03.2021 ja

18.05.2021 kirjadest ei selgu, milliste konkreetsete näitajate poolest ei vasta vesi

meedirektiivis sätestatud tingimustele. Meedirektiivi I lisa p 1 sätestab mee mõiste. Sama

direktiivi II lisa sissejuhatava osa teine lõik sisaldab järgmist nõuet: „Meena turustamisel või

inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel ei tohi meele olla lisatud mingeid toidu

koostisosasid, sealhulgas lisaained, samuti ei tohi sinna olla lisatud muud peale mee“.

Viidatud normidest järeldub, et meena turustatav toode peab olema mesilaste poolt

valmistatud looduslik aine, millele ei tohi olla midagi lisatud peale mee (s.t. keelatud on mh

mees esinevate suhkrute lisamine). Toodet, mis ei ole puhas mesi, ei ole lubatud mee nimetuse

all turustada. Katseprotokollist nähtuvad asjaolud viitavad üheselt ja selgelt eelviidatud

normidest tuleneva nõude rikkumisele ehk meele suhkrute lisamisele (s.t. mee muutmisele

inimese poolt, mis toote jätkuvalt meeks nimetamise korral kvalifitseerub mee võltsimiseks

ehk mee pähe sellise toote käitlemisele, mis meele esitatavatele nõuetele ei vasta).

Õige pole halduskohtu järeldus, et PTA järeldused mee nõuetele mittevastavuse kohta ei ole

kontrollitavad. PTA järeldused on rajatud ühelt poolt proovide analüüsitulemusi kajastavale

katseprotokollile ja teiselt poolt kohaldamisele kuuluvale õigusele (meedirektiivi ja

põllumajandusministri määruse nr 104 sätetele).

3-21-1359

8(11)

Vastustaja

jättis

põhjendatult

kaebaja

19.04.2021

taotluses

viidatud

täiendavad

analüüsitulemused arvesse võtmata. PTA poolt toote nõuetele mittevastavuse tuvastamisel

aluseks võetud analüüsitulemus saadi proovist, mis võeti partii tähistust 0V090/106:44 ja

„parim enne“ kuupäeva 26.09.2022 kandnud müügipakendist. Partii selline tähistus on kantud

ka vastavale katseprotokollile. Kaebuse lisas nr 5 toodud katseprotokollis kajastub partii nr Q

0EVV 090 ja „parim enne“ kuupäev 18.09.2022. Kaebuse lisas nr 6 toodud katseprotokollis

kajastub partii nr 0EVV090/2 ja „parim enne“ kuupäev 18.09.2022. Kaebuse lisades nr 7 ja 8

toodud katseprotokollides kajastub partii nr E 0EVV 090 ning puudub viide „parim enne“

kuupäevale. Viidatud partii tähistuste erinevused ei võimalda asuda seisukohale, et PTA poolt

haldusmenetluses võetud proov ja kaebaja poolt viidatud teised proovid võeti samast

toidupartiist. Kaebaja ja halduskohtu arusaama järgi kuuluvad ühte toidupartiisse mh enam kui

nädalase vahega (18.09.2020 ja 26.09.2020) pakitud ning erinevatesse riikidesse suunatud (ja

vastavalt tähistatud) tooted. Selline arusaam ei ole kooskõlas toidupartii mõistega, mis on

toodud EL direktiivi 2011/91/EL art 1 lg-s 2.

Täiendavaid analüüsitulemusi saab asjassepuutuva EL ja Eesti õiguse kohaselt arvestada

üksnes kindlate tingimuste täitmise korral. Sellised analüüsitulemused kvalifitseeruvad

kehtiva õiguse tähenduses „teiseks eksperdiarvamuseks“ ja sellega seonduvalt tuleb järgida

ToiduS § 513 lg-tes 4 ja 41 ning EL määruse 2017/625 art-s 35 toodud nõudeid. Kui uuritakse

materjali, mida pole võetud esmase proovide võtmise käigus, ei ole sellise uurimise tulemus

käsitletav teise eksperdiarvamusena. Analüüsitulemused, mis pole käsitletavad teise

eksperdiarvamusena EL määruse 2017/625 ja ToiduS tähenduses, ei saa põhimõtteliselt lükata

ümber järelevalvetoimingu käigus võetud proovi laboratoorse analüüsi tulemust.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et kaebaja taotlus meest kordusproovide võtmiseks jäeti

õigusvastaselt rahuldamata. Asjassepuutuv õigus (nii EL kui siseriiklik õigus) ei tunne sellist

toimingut nagu kordusproovi võtmine. Olukorras, kus EL määruse 2017/625 ja ToiduS § 513

lg 41 kohast teist ekspertarvamust ei ole, ei saa kordusproovi võimalik teistsugune

analüüsitulemus kummutada algselt võetud proovi analüüsitulemust.

Vastustajal ei ole praktilistel põhjustel võimalik järelevalvetoimingute läbiviimisel menetlusse

kaasata kõiki võimalikke konkreetse kaubaga puutumuses olevaid isikuid. Sellest tuleneb

paratamatult, et ükski toidu tootja ei saa eeldada, et jaekaubanduse etapis järelevalve

teostamisel on tema jaoks tagatud mh ToiduS § 513 lg 4 kohase lisaproovi võtmine sõltumata

sellest, kuidas menetluses käitub see käitleja, kelle kontrolli all on kaup järelevalve teostamise

ajal. Käitleja, kes näeb järelevalve käigus proovide võtmises ja analüüsimises enda jaoks

(äri)riski, peab rakendama meetmeid sellise riski maandamiseks ja lepingulised suhted oma

lepingupartneritega on selleks loogiline ja toimiv viis.

Alusetu on halduskohtu etteheide, et vastustaja tõlgendab ToiduS § 513 lg-t 4 liialt

kitsendavalt. Nimetatud normis reguleeritud lisaproovi võtmise tingimusi tuleb tõlgendada

koostoimes asjassepuutuva EL regulatsiooniga, milleks on EL määrus 2017/625. Viidatud

määruse preambuli lg-s 48 ja art-s 35 sätestatust tuleneb üheselt ja selgelt, et teise

eksperdiarvamuse andmist võimaldav proov tuleb ettevõtja taotlusel võtta samaaegselt ja

samas kohas („esmase proovi võtmise käigus“).

5. FULMER GmbH. Magyarorszįgi Fióktelepe palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

Halduskohus mõistis õigesti partii numeratsiooni. Keskne on küsimus, kas katseprotokoll,

millele vastustaja tugines mee turustamise keelamisel, ning kaebaja esitatud katseprotokollid

kajastavad ühest ja samast partiist võetud proove. Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja

selgitusi, miks on tegemist ühe ja sama partiiga. 2021. a juunis võttis kaebaja LTT laos

asuvast partiist proovid meepurkidest, mis olid tähistatud järgmiselt: 0V090/106:10,

0V090/106:11 ja 0V090/106:35. Partii numbrit märgib 0V090. Järgnev number 1

3-21-1359

9(11)

iseloomustab tootmisliini numbrit. Korraga villitakse sama partii mett erinevatesse

pakenditesse mitmel tootmisliinil. Numbrid 06:10, 06:11 ja 06:35 tähistavad kellaaega, millal

mesi villiti. Ühes minutis villitakse ühel tootmisliinil mett keskeltläbi 60 purki. Kõik

katseprotokollid (sh QSI laboratoorium) kinnitasid analüüsitud mee autentsust.

PTA 18.05.2021 keelav otsus on igal juhul õigusvastane. Kui õige on vastustaja seisukoht, et

0V090/106:44 märgib partiid, mille turustamine on keelatud, siis on vastustaja keelanud

turustamast mett, mille autentsust ta pole testinud. Kui pidada samaks partiiks mett, mille

märgistuses sisaldub 0V090, siis on vastustaja keelanud mee turustamise, mille autentsuse

kohta on kaebaja esitanud kaalukaid tõendeid.

Direktiivi 2011/91/EL preambula p 10 kohaselt mõistetakse partii all paljusid toidu

müügiühikuid, mis on toodetud, valmistatud või pakitud peaaegu üheaegselt ja samal viisil.

Direktiivi art 1 lg 2 järgi tähendab „partii“ toidu müügiühikute kogumit, mis on toodetud,

valmistatud või pakitud praktiliselt samades tingimustes. Kaebaja poolt võetud mee autentsust

kinnitavad proovid on kõik võetud partiist 0V090, mis on toodetud peaaegu üheaegselt ja

samal viisil.

Halduskohus leidis, et katseprotokoll, mis tugineb väitel, et mesi on ilmselgelt võltsitud, ei ole

kontrollitav. Vaidlusalune QSI katseprotokollis sisalduv järeldus mee võltsituse kohta piirdub

kahe lausega: „Vastavalt asjakohasele andmebaasile ja meie eksperttõlgendusele näitab NMR

profiil, et uuritud näidis on võltsitud võrreldes ehtsa meega, mis vastab EL mee direktiivi

2001/110 lisa 1 nr 1 definitsioonile. Vastavalt asjakohasele andmebaasile ja meie

eksperttõlgendusele on NMR profiil ebatüüpiline meele, mis on defineeritud EL mee direktiivi

2001/110 lisas 2.“ Protokoll ei viita, milliste konkreetsete näitajate poolest ei vasta mesi

meedirektiivis sätestatud tingimustele.

Meedirektiivi II lisa sätestab, millistele kvantitatiivsetele kriteeriumitele peab meena

turustamisel või inimtoiduks ettenähtud tootes kasutamisel mesi koostise osas vastama. Kui

mesi vastab neile näitajatele, on tegemist autentse meega. Kaebaja on esitanud tõendid selle

kohta, et QSI katseprotokollis nr 210-636907 esitatud kvantitatiivsed kriteeriumid vastavad

direktiivi II lisas sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milline direktiivi säte

lubab pidada ilmselgelt võltsituks mett, mis vastab direktiivis esitatud kvantitatiivsetele

parameetritele. NMR meetod üksinda ei ole usaldusväärne, sest põhineb andmebaasil, mis ei

pruugi olla täielik. Seetõttu taotles kaebaja korduvalt, et PTA võtaks LTT laos olevast

meepartiist proovid ka teisi meetodeid kasutades.

Asjassepuutumatu on apellatsioonkaebuse väide, et LTT laos meest proovi võtmise keelas

toiduseadus. ToiduS § 513 lg-d 4 ja 41 ning EL määruse 2017/625 art-s 35 toodud nõuded ei

ole praeguses vaidluses asjakohased. Kaebaja ei soovinud täiendavalt analüüsida proovi, mis

võeti Jõgeva Selveris meepurgist märgistusega 0V090/106:44, vaid taotles proovide võtmist

LTT laos olevast meest. Lisaks tõlgendab vastustaja mõistet „samadel tingimustel“ liiga

kitsalt.

Halduskohus leidis õigesti, et kui kaebaja taotles luba mee turustamiseks, mille turustamine

oli lõpetatud ettekirjutuse tegemise ähvardusel, oli tegemist menetluse uuendamise taotlusega.

Kaebaja eesmärk oli, et PTA annaks haldusakti, mis lubab mett turustada. Keeldumine sellise

haldusakti andmisest tuleb vormistada haldusaktiga. Ka juhul, kui pidada 18.05.2021 kirja

menetlustoiminguks, on see õigusvastane.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. PTA alustas järelevalvemenetlust kaebaja toodetud mee nõuetele vastavuse kontrollimiseks

09.11.2020 Jõgeva Selverist toiduproovi võtmisega. Haldusmenetluse käigus koostati

07.12.2020 protokoll nr 01-277-20/188, mille aluseks oli QSI 01.12.2020 katseprotokoll

3-21-1359

10(11)

(täiendatud 09.12.2020) mee võltsituse kohta. Protolliga anti LTT-le võimalus õigusrikkumine

vabatahtlikult kõrvaldada ning selgitati, et vastasel korral teeb PTA ettekirjutuse

korrarikkumise kõrvaldamiseks. LTT peatas mee edasise turustamise ning teavitas kliente mee

müügilt kõrvaldamise nõudest. Vastustaja väljastas 22.12.2020 haldusmenetluse lõpetamise

teate nr 01-277-20/118-1.

Kaebaja esitas 19.04.2021 vastustajale taotluse meepartii 0V090/106:44 turustamise

lubamiseks või alternatiivselt meepartiist uute proovide võtmiseks ja analüüsimiseks. PTA

jättis 18.05.2021 vastuskirjaga taotluse rahuldamata.

Eelnevast nähtub, et haldusmenetlus kaebaja mee nõuetekohasuse üle lõppes vastustaja

22.12.2020 teatega (HMS § 43 lg 2 ls 2). Sõltumata sellest, et haldusmenetlus ei päädinud

ettekirjutusega, sest LTT kõrvaldas protokollis etteheidetava õigusrikkumise, toimus mee

turustamise lõpetamine haldussunni tõttu. LTT ja kaebaja LTT vahendusel esitasid

haldusmenetluses küll vastuväiteid, kuid ei vaidlustanud vastustaja tegevust ettenähtud korras.

Seega oli mee turustamise lõpetamine osapooltele siduv ning ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et vaidlusaluse meepartii turustamise lubamiseks oli vajalik otsustada

menetluse uuendamise üle. Sama haldusmenetluse eseme üle peale menetlusse lõppemist uue

menetluse alustamine ei ole põhjendatud.

7. Menetluse uuendamise alused sätestab HMS § 44. Praeguses vaidluses oleks asjakohane

HMS § 44 lg 1 p 2, mille järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel

haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule

haldusmenetluse ajal teada.

Vastustaja jättis 18.05.2021 vastuskirjaga kaebaja 19.04.2021 taotluse rahuldamata ehk

sisuliselt menetluse uuendamata. Vastustaja leidis nimelt, et täiendavad tõendid ei saa lükata

ümber ametliku kontrolli käigus 09.11.2020 võetud proovi analüüsitulemust. Ringkonnakohus

kontrollibki alljärgnevalt eeltoodud seisukoha paikapidavust.

8. Kaebaja märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et ToiduS § 513 lg-d 4 ja 41 ning EL

määruse 2017/625 art 35 ei ole asjakohased, sest kaebaja ei soovinud täiendavalt analüüsida

proovi, mis võeti Jõgeva Selveris, vaid taotles, et proovid võetakse LTT laos olevast juba

müügilt kõrvaldatud meest.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et ToiduS ega EL määrus nr 2017/625, mis kehtestab

ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud liidu raamistiku, ei näe sellist

täiendavat

menetlust

ette.

Teise

eksperdiarvamuse

taotlemine

peaks

toimuma

järelevalvemenetluse käigus. Praegusel juhul oli menetlus 22.12.2020 lõpetatud.

9. EL määruse nr 2017/625 preambuli lg 48 sätestab: „Ettevõtjatel, kelle loomade ja kaupade

suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või

diagnoosimist, peaks olema õigus teisele eksperdiarvamusele enda kulul. Selline õigus peaks

võimaldama ettevõtjal taotleda, et teine ekspert vaatab läbi esmase proovide võtmise,

analüüside, uuringute või diagnoosimisega seotud dokumendid ning teeb esmase proovide

võtmise käigus võetud materjali suhtes teise analüüsi, uuringu või diagnoosimise, välja

arvatud juhul, kui teine analüüs, uuring või diagnoos on tehniliselt võimatu või väheoluline.“

Määruse art 35 lg 1 järgi tagavad pädevad asutused, et „ettevõtjal, kelle loomade või kaupade

suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või

diagnoosimist,

on

õigus

teisele

eksperdiarvamusele

omal

kulul.

Õigus

teisele

eksperdiarvamusele võimaldab ettevõtjal taotleda proovide võtmise, analüüside, uuringute või

diagnoosimisega

seotud

dokumentide

läbivaatamist

teise

tunnustatud

ja

nõutava

kvalifikatsiooniga eksperdi poolt.“ Lisaks nähtub määruse art 35 lg 2 p-st a, et kui see on

asjakohane ja tehniliselt teostatav, tagab pädev asutus proovi võtmisel, kui ettevõtja seda

taotleb, et võetakse piisav kogus, et oleks võimalik anda teine eksperdiarvamus. Vastavalt

3-21-1359

11(11)

määruse art 35 lg-le 3 võivad liikmesriigid otsustada, et teisest eksperdiarvamusest tuleneva

vaidluse korral pädeva asutuse ja ettevõtja vahel võib ettevõtja taotleda omal kulul algse

analüüsi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi tegemist teise ametliku

labori poolt. Tuginedes EL määruse 2017/625 eeltoodud regulatsioonile, tulenebki ToiduS §

513 lg-test 4 ja 41, et isikul on õigus taotleda lisaproovi võtmist ning EL määruse 2017/625

art-s 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva PTA ning käitleja vahelise vaidluse

korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning

vajaduse korral lasta lisaproovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse art 37 lg-s 1

sätestatud laboratooriumis.

Kaebaja ei taotlenud haldusmenetluse ajal lisaproovi võtmist. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu kriitikaga, et kaebajal või LTT-l polnudki võimalik sellist taotlust esitada, sest

proovi võtmise juurde neid ei kutsutud. Üldjuhul ei pruugi selline kaasamine ollagi võimalik,

sest EL määruse 2017/625 art 9 lg 4 kohaselt viiakse kontroll reeglina läbi ette teatamata.

Eeltoodule vaatamata on ettevõtjatel, kelle kauba suhtes kontroll läbi viiakse, EL määruse

2017/625 järgi õigus teisele eksperdiarvamusele. Selle õiguse teostamise võimaldamise

kohustus on vastustajal kui avaliku võimu kandjal. Vastustaja ei saa tugineda vaid väitele, et

lisaproovi taotlemine tuleb kokku leppida tsiviilõiguslikult kauba tootja, maaletooja ja

jaemüüja vahel. Ettevõtja subjektiivsele õigusele vastandub avaliku võimu kohustus luua

menetlus, mis tagab subjektiivse õiguse realiseerimise võimaluse. Nt on võimalik juhul, kui

kauba tootja või maaletooja ei ole proovi võtmise juures, võtta lisaproov sõltumata sellest, kas

jaemüüja seda taotleb. Siis on kauba tootjal või maaletoojal õigus hiljem menetluse käigus

otsustada, kas lasta lisaproovi oma kulude eest analüüsida või mitte.

Eeltoodud menetlusviga ei ole menetluse uuendamise aluseks, vaid sellele veale oleks saanud

tugineda algses järelevalvemenetluses. Kuigi kaebaja esitas menetluses oma vastuväited, ei

kasutanud ta mingeid kohaseid õiguskaitsevahendeid, et vaidlustada vastustaja hinnangut mee

võltsituse osas.

10. Kaebaja ei saa peale järelevalvemenetluse lõppu hakkama muude proovidega tõendama, et

algne katseprotokoll oli väär. See saab toimuda vaid lisaproovi analüüsimise kaudu. Ka juhul,

kui hilisemad proovid, mis kinnitasid mee ehtsust, olid võetud samast partiist, ei tähenda see,

et konkreetsest purgist 09.11.2020 võetud mesi ei omanud katseprotokollis kajastatud

kõrvalekaldeid. Kuna partiis tuvastati nõuetele mittevastav kaup, tuleb vastav omadus

toiduohutusest lähtuvalt laiendada kogu partiile, sest võimalik ei ole kõigi meepurkide

avamine, et tuvastada, millises osas vastab partii nõuetele ja millises mitte.

11. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus PTA apellatsioonkaebuse, tühistab

Tallinna Halduskohtu 09.06.2022 otsuse ning teeb asjas uue otsuse, millega jätab kaebuse

rahuldamata.

12. HKMS § 108 lg 1 alusel jäävad esimese ja teise kohtuastme menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)