2-18-15391/74 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 23. august 2023

Tsiviilasja number

2-18-15391

Tsiviilasi

Katrin

Gross-Paju

avaldus

korteriomanike

kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistusraamatusse

kandmiseks tahteavalduste andmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 13. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Reet Krolli ja Tõnu Krolli määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindaja

Avaldaja:

Katrin

Gross-Paju

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Karina

Lõhmus-Ein

Puudutatud isikud (määruskaebuse esitajad): Reet Kroll

(isikukood XXXXXXXXXXX) ja Tõnu Kroll (isikukood

XXXXXXXXXXX), ühine esindaja vandeadvokaadi abi

Teet Lehiste

RESOLUTSIOON

1. Jätta Reet Krolli ja Tõnu Krolli määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 13. septembri 2022. a määrus muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud Reet Krolli ja Tõnu Krolli kanda.

Mõista Reet Krollilt ja Tõnu Krollilt solidaarselt Katrin Gross-Paju kasuks välja

menetluskulude katteks 864 eurot.

5. Välja mõistetud menetluskulude summalt (864 eurot) tuleb Reet Krollil ja Tõnu

Krollil tasuda Katrin Gross-Pajule viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

1. Tiina Talvik (avaldaja) esitas 12. oktoobril 2018 Tartu Maakohtule avalduse Tartu

linnas XXXXXX (edaspidi XXXXXX) X asuva kinnisasja kaasomandis olevate osade

kasutuskorra kindlaksmääramiseks. Avaldaja palus tuvastada Reet Krolli ja Tõnu Krolli

(puudutatud isikud) kohustuse anda nõusolek kasutuskorra kohta kinnistusraamatusse märkuse

sissekandmiseks.

Avaldaja on XXXXXX X asuva korteriomandi omanik (korteriomandi koosseisus on

1213/2553 mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 2). Puudutatud isikud on

XXXXXX X asuva korteriomandi ühisomanikud (korteriomandi koosseisus on 1340/2553

mõttelist osa kinnistust ja reaalosana eluruum nr 1). Avaldajale kuulub ka XXXXXX X

kinnistuga piirnev kinnistu XXXXXX X, millel asuvasse garaaži pääseb XXXXXX X kinnistu

kaudu. Avaldaja taotleb XXXXXX X kinnistu aia ning kinnistul asuva hoone keldriruumide ja

pööningu kasutuskorra kindlaksmääramist ning ühiskasutuses olevate alade hooldustööde

jagamist korteriomanike vahel. Kinnistu hooldamisel kohustuks kumbki kaasomanik hoidma

korras tema ainukasutuses oleva kinnistu osa ning ühiskasutuses olevate kinnistu osade

hooldamine ja korrashoidmine oleks jaotatud võrdselt.

Puudutatud isikud märkisid, et kaasomandis olevate ruumide ja aia kasutamine on seni

toimunud avaldaja ja puudutatud isikute suulisel kokkuleppel ning kaasomanike huve ja

vajadusi

arvestades.

Puudutatud

isikud

esitasid

menetluses

oma

kasutuskorra

kindlaksmääramise taotluse konkreetsete tingimustega. Lisaks taotlesid puudutatud isikud ka

parkimiskohtade kasutuskorra kindlaksmääramist taotluses märgitud viisil.

Tartu Maakohus rahuldas 4. mai 2020. a määrusega avalduse osaliselt ja määras kindlaks

kaasomandi kasutuskorra.

2. Puudutatud isikud esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palusid

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega määrata kasutuskord kindlaks

määruskaebuses märgitud viisil.

Tartu Ringkonnakohus jättis 2. oktoobri 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja

määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt rakendas

maakohus seadusest tulenevat diskretsiooni õigesti ning ei rikkunud asja lahendamisel

materiaal- ja menetlusõiguse norme. Maakohus kaalus puudutatud isikute huvisid ja põhjendas,

miks ta määras kasutuskorra kindlaks määruses märgitud viisil.

3. Puudutatud isikud esitasid ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, millega

palusid ringkonnakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks samale

ringkonnakohtule.

Määruskaebuse

kohaselt

rikkus

ringkonnakohus

kasutuskorra

kindlaksmääramisel määruse põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus jättis senise kinnistu

kasutuskorra välja selgitamata ning ei arvestanud puudutatud isikute sellekohaste tõenditega.

Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

4. Riigikohus tühistas 7. aprilli 2021. a määrusega nii ringkonna- kui ka maakohtu

määrused materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise

tõttu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 695) ning saatis

asja uueks lahendamiseks Tartu Maakohtule. Puudutatud isikute määruskaebuse rahuldas

Riigikohus osaliselt.

5. Avaldaja Tiina Talviku surma järel astus tema asemele menetlusse õigusjärglasena

Katrin Gross-Paju.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus rahuldas 13. septembri 2022. a määrusega avalduse osaliselt.

Kohtumääruse kohaselt kohustati puudutatud isikuid andma tahteavaldus sõlmida XXXXXX

X korteriomandite omanike kokkulepe, millega:

1) antakse XXXXXX X korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) igakordse

korteriomaniku teiste omanike kasutust välistavasse ainukasutusse XXXXXX X elamu

taga asuv parempoolne aia osa (XXXXXX tänava poolt vaadates), mis piirneb XXXXXX

X, XXXXXX X ja XXXXXXXXX kinnistutega ning mille vasakpoolne piir kulgeb

mõttelise sirgjoonena kolme meetri kauguselt XXXXXX X elamu tagakülje parempoolsest

nurgast kuni kinnistu piirini (määrusele lisatud plaanidel tähistatud numbriga X);

XXXXXX X elamu keldris sisenemisel uksest vasakpoolne teine, endise pesuköögi taga

asetsev ruum ning uksest parempoolsed teine ja kolmas ruum (lisatud plaanil tähistatud 1A

ja 1F); XXXXXX X pööninguruumid, mis jäävad sisenemisel uksest paremale; XXXXXX

X elamu tänavapoolsel küljel asuv maa-ala, mis on kasutatav kahe sõiduauto parkimiseks

teineteise kõrval (kaks parklakohta, plaanidel P1 ja P2);

2) antakse XXXXXX X korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) igakordse

korteriomaniku teiste omanike kasutust välistavasse ainukasutusse XXXXXX X elamu

taga asuv vasakpoolne aia osa (XXXXXX tänava poolt vaadates), mis piirneb

XXXXXX X, XXXXXX X, XX ja XXXX kinnistutega ning mille parempoolne piir

kulgeb mõttelise sirgjoonena kolme meetri kauguselt XXXXXX X elamu tagakülje

parempoolsest nurgast kuni kinnistu piirini (lisatud plaanidel tähistatud numbriga 2);

XXXXXX X elamu keldris sisenemisel uksest parempoolne esimene ruum ja vasakpoolne

esimene ruum (lisatud plaanil tähistatud 1E ja 1C); XXXXXX X pööninguruumid, mis

jäävad sisenemisel uksest vasakule; XXXXXX X elamu sissekäigu poolsel küljel asuv

maa-ala, mis on kasutatav kahe sõiduauto parkimiseks teineteise järel (kaks parklakohta,

plaanidel P3 ja P4);

3) pannakse XXXXXX X korteriomandi igakordse omaniku kohustuseks teostada

XXXXXX X kinnisasja kaasomandi osade, mis ei ole antud korteriomanike ainukasutusse,

ja kinnistuga piirneva kõnnitee korrashoiutöid (muru niitmine, lehtede riisumine,

lumetõrje) iga kalendrikuu 1.–15. kuupäeval;

4) pannakse XXXXXX X korteriomandi igakordse omaniku kohustuseks teostada

XXXXXX X kinnisasja kaasomandi osade, mis ei ole antud korteriomanike ainukasutusse,

ja kinnistuga piirneva kõnnitee korrashoiutöid (muru niitmine, lehtede riisumine,

lumetõrje) iga kalendrikuu 16.–31. kuupäeval;

5) kohustatakse puudutatud isikuid andma tahteavaldus ja nõusolek Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXXX ja registriosa nr XXXXXXXX esimesse

jakku kande tegemiseks XXXXXX X korteriomandite omanike kokkuleppe, mille

sõlmimiseks on kohus puudutatud isikuid kohustanud tahteavaldust andma, kohta.

Maakohtu määruse kohaselt on selle lahutamatuteks lisadeks XXXXXX X kinnistu plaanid ja

keldrikorruse plaan.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt on korteriomanike kõige suuremad erimeelsused aia

kasutamise osas. Puudutatud isikud tuginevad ajalooliselt väljakujunenud kasutuskorrale, mille

kohaselt tagaaia tagumist, naaberkinnistuga külgnevat osa on kasutanud puudutatud isikud ning

sellest elamu poole jäävat aia osa avaldaja. Avaldaja sõnul ajalooliselt väljakujunenud

kasutuskorda ei eksisteeri, vaid puudutatud isikud on aias omavoliliselt tegutsenud ning võtnud

aiaosasid enda kasutusse selles avaldajaga kokku leppimata. Samuti on avaldaja pere kasutanud

tagaaia osa, mis piirneb avaldajale kuuluva XXXXXX X kinnistuga ja sellel asuva garaažiga.

Kohtu hinnangul polnud ajalooline kasutuskord tõendatud. Kohus leidis, et elamu taga asuva

aia osade korteriomanike ainukasutusse andmisel on kaasomanike huvides ainukasutusse

jäävate alade piiritlemine aia keskelt ristisuunas, jättes elamuga külgneva ala kolme meetri

ulatuses ühiskasutusse. Sellise jaotuse puhul on tagatud mõlema kaasomaniku võimalus

kasutada aia tagumist osa privaatsemalt. Samuti võimaldab maja ümber jäetud ühiskasutusala

pääseda kõigil omanikel hoonele väljastpoolt ligi. Kohus leidis, et juhul kui avaldaja

ainukasutusse jääks puudutatud isikute poolt välja pakutud tingimuste kohaselt aia keskmises

osas asuv ala, oleksid avaldaja võimalused aias privaatselt aega veeta tunduvalt halvemad kui

puudutatud isikutel. Lisaks piirneb avaldaja ainukasutusse jääva alaga talle kuuluv kinnistu

XXXXXX X.

Kohus leidis, et puudutatud isikute huvi säilitada aia tagumise osa kasutus ei ole ülekaalukas

võrreldes sellest tuleneva XXXXXX X korteriomanike õiguste kitsendamisega. Arvestada

tuleb, et varem majas elanud isikute maakasutuse kord või tavad ei ole üle läinud puudutatud

isikutele, sest tegemist ei ole kinnistusraamatusse kantud kasutuskorraga. Puudutatud isikute

omand tekkis seoses kinnistu moodustamisega 2002. aastal. Kohus rõhutas, et see, millisel

otstarbel korteriomanikud kinnistu kaasomandis olevaid osasid, sh aeda kasutavad, sõltub

isikute huvidest. Kui isikud ei saavuta kokkulepet kinnisasja kaasomandis olevate osade

kasutamiseks, ei saa ühele isikule anda rohkem õigusi ainuüksi seetõttu, et temal on rohkem

vaba aega ja suurem huvi näiteks köögiviljade kasvatamise suhtes. Kaasomandis oleva aia

jaotamine eeltoodud viisil ei kahjusta ülemääraselt puudutatud isikute õigustatud huve.

Puudutatud isikutel on võimalik peenraid ja aiamaad pidada ka nende ainukasutusse jääval aia

alal. Aiaosade jaotamist puudutatud isikute taotletud viisil ei õigustaks ka metallkuuri asukoht.

Metallkuur on kinnisasja oluliseks osaks mitteolev vallasasi, mida on võimalik teisaldada ning

paigaldada puudutatud isikute ainukasutusse jäävasse aiaossa.

6.2. Arvestades puudutatud isikute taotlust ja avaldaja seisukohta, pidas kohus otstarbekaks

määrata kindlaks ka kinnistul asuvate sõidukite parkimiskohtade kasutus vastavalt senisele

kasutusele, tingimusel, et parkimiskohti on mõlema korteriomandi igakordsel omanikul

kinnistul võrdselt.

6.3. Kinnistu korrashoiutööde teostamise osas pidas kohus põhjendatuks avaldaja taotlust

jagada ühiskasutuses olevate alade korrashoiutööde teostamine korteriomanike vahel ajaliselt

võrdselt nii, et poole kalendrikuust teostab hooldustöid ühe korteriomandi omanik ning teise

poole kalendrikuust teise korteriomandi omanik. Puudutatud isikute poolt pakutud viisil

korrashoiualade ruumiline jaotus ei tagaks kaasomanike võrdset kohtlemist, sest näiteks

sissesõidutee puhul on lumekoristuse intensiivsus talvekuudel oluliselt suurem kui muu õueala

puhul. Kõnnitee poolitamine selle koristamiseks ei vasta korteriomanike huvidele ja ei taga

kõnnitee üheaegset koristust.

6.4. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 13 lg 3 kohaselt kehtib korteriomanike

kokkulepe korteriomaniku eriõigusjärglase suhtes vaid juhul, kui see on kantud

kinnistusraamatusse

eriomandi

sisuna.

Kinnistusraamatusse

kande

tegemiseks

on

kinnistusraamatuseaduse

§ 341

lg 1

kohaselt

vajalik

selle

isiku

nõusolek,

kelle

kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks. Korteriomanike kokkuleppe kehtimiseks

korteriomanike õigusjärglaste suhtes on põhjendatud avaldaja nõue kohustada puudutatud

isikuid andma nõusolek korteriomanike kokkuleppe kandmiseks kinnistusraamatu registriosa

nr XXXXXXXX ja registriosa nr XXXXXXXX esimesse jakku.

MÄÄRUSKAEBUSE PÕHJENDUSED

7. Puudutatud isikud esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega taotlevad

tühistada 13. septembri 2022. a kohtumääruse osaliselt, selle resolutsiooni punktide 2.1.1, 2.2.1,

2.2.4, 2.3, 2.4 ja 5 osas.

Puudutatud isikud vaidlustavad kohtumääruses aia kasutamist puudutavad punktid (2.1.1 ja

2.2.1), XXXXXX X korteriomandi (registriosa nr XXXXXXXX) omaniku kasutusse antud

parkimiskohti (p 2.2.4), kinnisasja kaasomandi osade, mis ei ole antud korteriomanike

ainukasutusse, ja kinnistuga piirneva kõnnitee korrashoiutööde teostamist (p 2.3 ja 2.4) ning

resolutsiooni p 5, mille järgi on kohtumääruse lahutamatuteks lisadeks XXXXXX X kinnistu

plaanid ja keldrikorruse plaan.

Puudutatud isikud paluvad uue määrusega anda XXXXXX X korteriomandi igakordse

korteriomaniku ainukasutusse XXXXXX X elamu taga asuv aia osa (XXXXXX tänava poolt

vaadates), mis kaebusele lisatud plaanil 1 on tähistatud numbriga 1 ning anda XXXXXX X

korteriomandi igakordse korteriomaniku ainukasutusse XXXXXX X elamu taga asuv aia osa,

mis kaebusele lisatud plaanil 1 on tähistatud numbriga 2. Samuti anda XXXXXX X

korteriomandi igakordse omaniku ainukasutusse maa-alad sõiduki parkimiseks, mis on

määruskaebusele lisatud plaanil 1 tähistatud tähistega P4 ja P3.

Puudutatud isikud paluvad panna ühiskasutuses olevate osade ja kinnistuga piirneva kõnnitee

korrashoiutööd korteriomanikele järgmiselt: XXXXXX X korteri omanikud on kohustatud

teostama heakorratöid kaebusele lisatud plaanil 2 musta värviga tähistatud alal ning XXXXXX

X korteri omanikud plaanil 2 punase värviga tähistatud alal.

Puudutatud isikud paluvad jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda.

7.1. Puudutatud isikud on seisukohal, et maakohus rikkus järgmisi menetlusõiguse norme –

TsMS § 436 lg 1, § 438 lg 1 ja § 442 lg 8. Samuti eksis maakohus materiaalõiguse normi, s.o

KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2, kohaldamisel, kuna normi kohaldamise eeldused ei ole täidetud ega

tõendatud. Maakohus on jätnud analüüsimata osad puudutatud isikute esitatud tõendid ega ole

põhjendanud, miks tõenditega ei arvestata. Maakohus ei ole võtnud seisukohta puudutatud

isikute osade väidete osas ega ole põhjendanud, miks väidetega ei arvestata. Maakohtu määrus

on oma põhjendustelt vastuoluline.

Puudutatud isikud märgivad, et maakohtu seisukoha järgi on täidetud KrtS § 9 lg 2 p-de 1 ja 2

eeldused. Punkti 1 eeldused täidavad maakohtu arvates korteriomanike erimeelsused ja

konfliktid kaasomandis olevate kinnisasja osade kasutamisel. Puudutatud isikud on seisukohal,

et kohtu põhjendused erimeelsuste osas kaasomandi osade kasutamisel ja väidetavad konfliktid

on tõendamata. Kohus on eksinud, et avaldaja ja puudutatud isikute vahel olid suured

erimeelsused ja mitmed konfliktid kaasomandis olevate kinnistu osade kasutamise üle.

KrtS § 9 lg 2 p 2 eelduse täidetuse osas on maakohus leidnud, et muudatustega ei kahjustata

ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustud huve. Puudutatud isikute hinnangul saavad nende

õigustatud huvid rikutud, kuna korteriomanike kokkuleppega võetakse nende käest ära

hooldatud aiamaa osa ning nad saavad asemele osa, mida pole kunagi hooldatud, mis on tuuline

ja ei ole päikseline. Kohtu poolt määratud kinnistu tagaaia jagamise korral ei ole aia parem ja

vasak pool samaväärsete tingimustega. Seega on selline kokkulepe vastuolus hea usu

põhimõttega ning kahjustab ülemääraselt teiste korteriomanike huve. Kuna tegemist on kohtu

kaalutlusotsusega, oleks maakohus pidanud eriti põhjalikult kõiki aiamaaga seotud asjaolusid

põhjendama.

7.2. Asja õigeks lahendamiseks tuleb arvestada sellega, kuidas XXXXXX X elanike poolt

aiamaad varem on kasutatud ja kuidas on puudutatud isikud on saanud enda ainukasutusse

kinnistu tagumise aiamaa osa (mida nad aktiivselt kasutavad).

Maakohtu põhjendused on XXXXXX X elanike varasema väljakujunenud kasutuskorra ja

sellega arvestamise osas vastuolulised. Kohus aktsepteeris varasemalt väljakujunenud

kasutuskorda keldri ja pööningu osas, kuid aiamaa osas leidis, et varasemate elanike

kasutuskord enne 2002. aastat ei oma tähtsust. Samas on maakohus võtnud arvesse tõendeid

(tunnistajate I.T. , A.V. ja algse avaldaja T.T. kirjalikud seletused), mis puudutasid aiamaa

kasutust enne 2002. aastat. Maakohus ei analüüsinud tunnistajate A.L. ja T.K. ütlusi selle kohta,

kuidas on pärast 2002. aastat kinnistul toimunud aiamaa kasutamine korteriomanike poolt.

Maakohus ei ole võtnud seisukohta K.R. ja L.T. kirjalike tunnistuse kohta, mis tõendavad, et

kinnistu aiamaa tagumist osa on kasutanud ja hooldanud kaebajad.

7.3. Maakohus rikkus määruse põhjendamise kohustust, sest maakohus ei ole põhjendanud,

miks ei arvestata puudutatud isikute aiamaaga seotud väiteid ja argumente, nt et aia osad ei ole

samaväärsete tingimustega ning avaldaja soovitud viisil tagaaia jagamise korral tuleb

puudutatud isikutel peenarde tegemist alustada nullist, tehes selleks lisakulutusi.

Maakohus on aiamaa kasutamise lahendanud privaatsuse põhimõttel, kuid on jätnud

selgitamata ja põhjendamata, milles seisneb privaatsus aiamaade kasutamisel, ning miks ei ole

aiamaa jagamine õige sel viisil, nagu soovisid puudutatud isikud.

Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu põhjendusega, et kinnistu XXXXXX X kuulumine

avaldajale õigustab avalduses taotletud aiamaa jaotust. Samuti ei nõustu nad sellega, et

avaldajate soovitud aiamaa kasutust õigustaks asjaolu, et kaebajate veranda uks avaneb aia

osale, mis jääb puudutatud isikutele. Kohtumäärusele lisatud plaanidest nähtub, et veranda uks

avaneb ühisalale. Maakohus ei ole ühiskasutusala osas põhjendanud, miks on kolm meetrit õige

distants elamu välisseinast ühisala piiriks, mitte neli meetrit elamu välisseinast kuni esimese

õunapuu tüveni.

Lisaks ei ole maakohus arvestanud 31. jaanuari 1999. a kokkuleppega, millega anti nõusolek

moodustada XXXXXX X kinnistust eraldiseisev 75 m² suurune kinnistu XXXXXX X.

Kokkuleppe kohaselt pidi maa-ala võetama T.T.le kuuluvast XXXXXX X kaasomandi osast.

7.4. Maakohus on määruse p-s 16 määranud parkimiskohad kindlaks vastavalt senisele

parkimiskohtade kasutamise korrale, kuid avaldajal ei ole kunagi olnud rohkem kui üks

parkimiskoht. Parkimise korraldamisel tuleb arvestada sellega, et avaldajale kuulub

XXXXXX X kinnistu, kus avaldaja saab oma sõidukeid parkida. Kohtu poolt määratud kaks

avaldaja kasutuses olevat parkimiskohta takistavad sõidukiga pääsemist elamu tagumisele

küljele.

7.4. Seoses kinnistu ühisalade hooldamisega ei nõustu puudutatud isikud maakohtu

põhjendustega ning väitega, et ruumiline jaotus ei tagaks korteriomanike võrdset kohtlemist

võrreldes ajalise jaotusega. Senist hooldustööde korda ei ole vaja muuta.

AVALDAJA VASTUS MÄÄRUSKAEBUSELE

8. Avaldaja leiab, et maakohtu 13. septembri 2022 määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning puudutatud isikute väited ei anna alust selle tühistamiseks.

8.1. Puudutatud isikute kohustamine anda nõusolek korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks

on õiguspärane.

Puudutatud isikud ei ole vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega maakohus kohustas

puudutatud

isikuid

andma

nõusolekud

korteriomanike

kokkuleppe

sõlmimiseks.

Määruskaebuse taotlusest nähtub üheselt, et puudutatud isikud soovivad, et korteriomanike

vahel oleks kokkulepe kasutuskorra kohta ning vaidlustatakse vaid kaasomanike kokkuleppe

tingimusi.

Avaldaja leiab, et täidetud on eeldused kohustada puudutatud isikuid andma tahteavaldusi

korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et XXXXXX X

korteriomanike vahel on erimeelsused ja konfliktid kaasomandis olevate kinnistu osade

kasutamise üle. Korteriomanikud on püüdnud juba enne seda, kui T. Talvik esitas Tartu

Maakohtule avalduse, sõlmida kaasomandi korra osas kokkulepet, kuid erimeelsuste tõttu ei

jõutud kokkuleppele.

Avaldaja hinnangul ei ole õiglane ega tema huve arvestav, kui puudutatud isikud soovivad

kasutada kinnistu tagaaia osa ainuisikuliselt ning määravad aia keskel asuva ala avaldajale

kasutamiseks, mis piirneb ühelt küljelt ühiskasutuses oleva alaga ning teiselt küljelt puudutatud

isikute ainukasutuses oleva alaga.

Samuti leiab avaldaja, et korteriomanike kokkuleppega ei kahjustata ülemääraselt ühegi

korteriomanike õigustatud huve. Maakohtu määrusega määratud kokkuleppe tingimused

arvestavad kõigi korteriomanike õigustatud huviga. Puudutatud isikute soov toetuda senisele

kasutuskorrale on põhjendamatu, sest puudub kokkulepe, millised kinnistu alad kuuluvad

korteriomanike ainukasutusse. Asjaolu, et puudutatud isikud istutasid puid ja põõsaid ning

rajasid peenraid kaasomandis olevale maa-alale ilma teise korteriomaniku nõusolekuta, ei anna

neile õigust nõuda aiaosa ainukasutusõigust.

Avaldaja hinnangul on puudutatud isikute väited vastuolulised, kuna soovivad oma

ainukasutusse ka aiaosa, mis nende sõnul on tuuline ja vilu ning kus põllukultuurid ei kasva.

8.2. Korteriomanike kokkuleppe tingimuste määramisel on maakohus arvestanud mõlema

korteriomandi omanike õigustatud huvidega. Maakohus on õigesti ja põhjendatult määranud

korteriomanike ainukasutusse jäävad aiaosad kindlaks nii, et mõlemale korteriomanikule on

tagatud võimalikult palju privaatsust ja eraldatust. Samuti on maakohus võtnud arvesse, et

mõlema korteriomaniku ainukasutusse jäävale alale jääb viljapuid ja marjapõõsaid, puudutatud

isikute ainukasutusse jäävas aiaosas on võimalik teha peenraid. Metallkuuri on võimalik

teisaldada puudutatud isikute ainukasutusse jäävasse aiaosasse.

Määruskaebusest ei selgu 31. jaanuari 1999. a XXXXXX X kohta käiva kokkuleppe tähendus,

millele puudutatud isikud viitavad. Käesolev vaidlus on seotud XXXXXX X kinnistuga.

8.3. Maakohtu määrus parkimiskohtade määramise osas on seaduslik ja põhjendatud.

Käesoleva ajani ei ole olnud parkimiskorda, milles korteriomanikud oleks kokku leppinud,

seega on puudutatud isikute osundamine senisele parkimiskorrale põhjendamatu.

Määruskaebuse järgi avaldajale kasutamiseks mõeldud parkimiskoha tähisega P3 kasutamine

võib olla raskendatud. Selle koha peale visatakse lumi ning parkimiskoha alust pinda tuleks

killustikuga tugevdada. Maakohtu määrusega ette nähtud parkimiskohad on aastaringselt

parkimiseks kasutatavad. XXXXXX X kinnistu kuulumine avaldajale ei ole asjaolu, mille tõttu

tuleks avaldajat kohelda võrreldes teiste XXXXXX X korteriomanikuga ebavõrdselt.

8.4. Maakohtu määratud kinnistu hooldamise tingimused arvestavad mõlema korteriomaniku

huvidega. Hooldustööde ajaline jagamine on õiglane ning tagab, et kumbki kaasomanik

hooldab kinnistu ühiskasutuses olevat ala poole ajast ning see võimaldab mõlemal

kaasomanikul osaleda kõigi tööde tegemisel.

Avaldaja palub jätta määrukaebus rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isikute kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta

muutmata

ning

määruskaebus

rahuldamata.

Ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud puudutatud isikute kanda.

10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

muutmiseks. Maakohus on avalduse uuel lahendamisel lähtunud Riigikohtu 7. aprilli 2021. a

määruses sisalduvatest juhistest, võtnud arvesse mõlema korteriomandi omanike huve jm

olulisi asjaolusid.

Riigikohus on käesolevas kohtuasjas 7. aprilli 2021. a määruses selgitanud, et asja lahendamisel

(küsimus, kas üks korteriomanik saab teistelt korteriomanikelt nõuda eriomandit puudutava

kokkuleppe tekkimise eelduseks olevaid tahteavaldusi) teeb kohus kaalutlusotsustuse, määrates

kindlaks, milliseid asjaolusid tuleb diskretsiooni teostamisel arvestada ja milliseid mitte. Kohtul

tuleb põhjendada, mis asjaolud tingivad just sellise otsustuse tegemise ja miks kaaluvad

konkreetsed asjaolud teised asjaolud üles. Kohtul tuleb põhjendada, miks ta menetlusosaliste

esiletoodud asjaolusid kaalumisel ei arvesta või miks ta ei saa esiletoodud asjaoludel teha

menetlusosaliste soovitud järeldust.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kaalunud avaldaja ja

puudutatud isikute väiteid ning argumente ja määranud kindlaks, millise sisuga tahteavaldusi

peavad puudutatud isikud korteriomandite eriomandite sisu muutmiseks andma. Maakohus on

järeldusi vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega ja jälgitavalt põhjendused.

Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt asja uuel lahendamisel menetlusnormide olulisi

rikkumisi ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda.

Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist.

10.1. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega, et KrtS § 9 lg 2 p-des 1–2 sätestatud

eeldused ei ole täidetud. Maakohus on õigesti leidnud, et eelnimetatud kaks eeldust on täidetud.

KrtS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja

lõpetamiseks vajalike tahteavalduste nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse

kandmisele kohaldatakse KrtS §-s 9 sätestatut. KrtS § 9 lg 2 sätestab kaks eeldust, mille puhul

võib iga korteriomanik teiselt korteriomanikult nõuda vajalike tahteavalduste andmist. Esiteks

peab olemasoleva olukorra säilitamine olema kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu

põhimõttega. Teiseks ei tohi muudatusega kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku

õigustatud huve.

Korteriomanditeks jaotatud kinnisasja puhul toimub korteriomandite koosseisu kuuluvate

kaasomandi osade kasutamine korteriomanike kokkuleppel. Kui mõni korteriomanik ei ole

nõus kokkulepet sõlmima, saab pöörduda kohtu poole kohustamaks teisi korteriomanikke

andma tahteavaldus vastava kokkuleppe sõlmimiseks KrtS § 9 lg 2 alusel.

Kui korteriomandite omanikud jõuavad kokkuleppele kaasomandi osa kasutamises, sõlmivad

omanikud kohtuvälise kokkuleppe. Kuna XXXXXX X korteriomanikud ei ole jõudnud

kinnisasja kaasomandi kasutamises kokkuleppele, on avaldaja pöördunud kohtusse, et asendada

teise korteriomaniku tahteavaldused korteriomanike kokkuleppe sõlmimise kohta ning

kinnistusraamatu kande tegemiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei jäta asja materjalid kahtlust selles, et XXXXXX X

korteriomanike vahel esinevad pikemaajalised ja ületamatud erimeelsused kaasomandi eseme

kasutamise üle, eelkõige elamu juurde kuuluva aiamaa ja parkimiskohtade kasutamise osas,

samuti kinnisasja korrashoiutööde tegemise osas. Sellest annavad mh kinnitust menetlusosaliste

endi poolt menetlusdokumentides läbivalt esitatud väited ja argumendid. Puudutatud isikud on

menetluses ka ise kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist enda poolt esitatud (avaldaja

poolt põhjendatuks peetust erinevatel) tingimustel. Käesoleva määrusega lahendatavas

määruskaebuses ei ole samuti taotletud mitte avaldaja avalduse rahuldamata jätmist, vaid

maakohtu poolt põhjendatuks peetust erineva sisuga tahteavalduste andmiseks kohustamist.

Korteriomanikel on erinevad seisukohad, kuidas tuleks jagada elamu juurde kuuluvas aias

omanike ainukasutusse antavad alad, kus peaksid paiknema avaldaja kasutusse antavad

parkimiskohad ning millistest põhimõtetest lähtudes tuleks jagada kinnistu korrahoiutööd.

Suurte erimeelsuste tõttu ei ole korteriomanikel (menetlusosalistel) õnnestunud sõlmida

korteriomanike kokkulepet kaasomandisse kuuluva asja kasutamise osas ning olemasoleva

olukorra säilitamine on ilmselgelt vastuolus hea usu põhimõttega.

10.2. Puudutatud isikute väitel on nende õigustatud huve ülemääraselt rikutud, kuna nende käest

võetakse ära aia tagumise osa kasutamise võimalus, mida nad on siiani hooldanud. Puudutatud

isikud soovivad saada enda ainukasutusse täielikult kinnistu tagaaia osa, mis piirneb XXXX

kinnistuga. Avaldaja on soovinud enda ainukasutusse saada osa nimetatud naaberkinnistuga

piirnevast tagaaiast. Osa puudutatud isikute aiamaast asub alal, mis maakohtu määruse järgi jäi

puudutatud isikute ainukasutusse.

Maakohtu määruse järgi jääb mõlema korteriomaniku ainukasutusse osa XXXX

naaberkinnistuga piirnevast tagaaiast, kus on võimalik tegeleda aiandusega või veeta muul viisil

aega. Maakohus on määruse tegemisel võtnud arvesse, et mõlema korteriomaniku

ainukasutusse jäävatele aladele jääb juba kasvavaid viljapuid ja põõsaid. Arvestatud on ka

isikute huvide (nt aiamaa pidamine) ja privaatsuse argumendiga. Maakohus leidis, et avaldaja

privaatsuse riive oleks ülemääraselt rikutud, kui avaldaja ainukasutusse jätta ala aia keskel,

nagu seda taotlevad puudutatud isikud. Tagaaia jaotamist maakohtu määruses märgitud viisil

õigustab ka asjaolu, et avaldaja ainukasutusse määratud aiaosaga piirneb talle kuuluv kinnistu

XXXXXX X, kuna sellele pääseb läbi XXXXXX X kinnistu.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud piisavalt mõlema korteriomandi omanike,

sh puudutatud isikute huvidega. Kuna korteriomanikel on põhimõttelised erimeelsused selles,

kuidas aia kasutamist jagada, pidi maakohtus arvestama sellega, et ühele korteriomanikule ei

saa anda rohkem õigusi ainuüksi selle tõttu, et temal on rohkem vaba aega ja suurem huvi

aiamaa pidamise suhtes. Kuna maakohtu määrusest lähtudes jääb mõlema korteri omanike

kasutusse ligikaudu pool kinnistu tagaaiast, kaks parkimiskohta kinnistul, samuti on kinnistu

korrashoiukohustus jaotatud võrdselt korteriomanike vahel, ei ole kummagi korteri omanike

huve ülemääraselt kahjustatud. Määruskaebuses taotletud korteriomanike kokkuleppe

tingimused seevastu ei arvesta piisavalt avaldaja kui korteriomaniku õigustatud huvidega (st

kahjustaks neid ülemääraselt).

10.3. Puudutatud isikud on määruskaebuses seisukohal, et maakohtu põhjendused XXXXXX X

elanike varasema väljakujunenud kasutuskorra ja sellega arvestamise osas on vastuolulised.

Maakohus aktsepteeris teatud osades väljakujunenud kasutuskorda, kuid aiamaa osas leidis, et

kasutuskord enne 2002. aastat ei oma tähtsust. Maakohus ei ole määruses analüüsinud

tunnistajate A.L. ja T.K. ütlusi aiamaa kasutamise kohta pärast 2002. aastat. Maakohus ei ole

võtnud seisukohta K.R. ja L.T. kirjalike tunnistuste osas.

Ringkonnakohus märgib, et A.L. ja T.K. ütlused puudutavad aiamaa kasutamist isikute poolt,

kes elasid XXXXXX X elamus enne R. Krolli majja kolimist. Naaberkinnistul elava K.R. sõnul

on viimase 16-17 aasta jooksul tema XX kinnistuga piirneval XXXXXX X peenramaal

toimetanud puudutatud isikute perekond. L.T., kes on puudutatud isikute sõber, on kirjalikus

tunnistuses kirjeldanud, et 25. mail 2018 ähvardas avaldaja abikaasa T. Paju puudutatud isikute

plekk-kuuri ära lammutada.

Puudutatud isikud tuginevad aia kasutamise osas ajaloolisele kasutuskorrale, kuid avaldaja

sõnul ei saa kasutuskorraks pidada puudutatud isikute omavolilist aia kasutamist ilma avaldaja

nõusolekuta. Maakohtu hinnangul polnud ajalooliselt väljakujunenud korteriomanike

kokkulepe aia kasutamise osas tõendatud, seetõttu ei omanud maakohtu hinnangul tähtsust,

kuidas on kinnistu tagaaeda kasutanud isikud, kes on korteris XXXXXX X korteris elanud enne

puudutatud isikuid.

Ringkonnakohus nõustub, et tavana väljakujunenud kasutuskorral võiks olla asja lahendamisel

tähtsus, kuid praegusel juhul ei ole selline kasutuskord tõendatud. Varem majas elanud

korteriomanike vahel sõlmitud kokkulepped kehtivad õigusjärglaste suhtes juhul, kui

kokkuleppe kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse. Korteriomandite nr XXXXXXXX ja

nr XXXXXXXX registriosades ei kajastu selliseid kandeid.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna tavana väljakujunenud korda ei ole tõendatud,

siis ei saa sellele tugineda korteriomanike kokkuleppe sõlmimisel. Seetõttu ei ole tähtsust A.L.,

T.K., K.R. ja L.T. ütlustel ning kirjalikel tunnistustel, kuna neile asjaoludele tuginedes ei oleks

maakohus saanud jõuda teistsugusele järeldusele korteriomanike kokkuleppe osas.

Ringkonnakohus ei tähelda ka määruskaebuses väidetud vastuolusid maakohtu määruse

põhjendustes. Elamu pööningul ja keldris asuvate ruumide korteriomanike ainukasutusse

andmisel võis maakohus ringkonnakohtu hinnangul lähtuda nende väljakujunenud kasutusest,

kuna sellise senise kasutuse üle ei olnud menetlusosalistel vähemalt asja uuel läbivaatamisel

vaidlust. Nimetatud ruumide kasutust ei ole vaidlustatud ka määruskaebuses.

10.4. Määruskaebuse järgi soovivad puudutatud isikud kasutada ainuisikuliselt XXXX

kinnistuga piirnevat tagaaia osa ning heidavad maakohtule ette, et kohus ei arvestanud osade

puudutatud isikute esile toodud aiamaaga seotud väidete ja argumentidega. Puudutatud isikud

leiavad, et maakohus on jätnud arvestamata puudutatud isikute väited selle kohta, et avaldaja

soovitud viisil tagaaia jagamise korral ei ole aia osad samaväärsete tingimustega ning

puudutatud isikutel tuleb peenarde tegemist n-ö nullist alustada.

Maakohus on märkinud, et puudutatud isikute ainukasutusse jääval aia alal on võimalik rajada

peenraid ja pidada aiamaad. Maakohus on määruses juhindunud Riigikohtu 7. aprilli 2021. a

määrusest käesolevas asjas, mille kohaselt asjaolu, et üks kaasomanik või korteriomanik on

kaasomandis olevale maa-alale istutanud puid või muid taimi, ei tähenda iseenesest, et tal peaks

tekkima seeläbi selle maa-ala suhtes suurem kasutusõigus. Puude või põõsate istutamine ühe

korteriomaniku poolt võib olla üks asjaolu, mida kohus kasutuskorra kindlaksmääramisel

arvesse võtab, kuid seejuures on oluline ka see, kas puude ja põõsate istutamine toimus

ülejäänud korteriomanikega kokkuleppel, kas teised korteriomanikud on viljapuude ja taimede

kasvatamist aktsepteerinud vms.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus arvestanud, et käesoleval juhul ei ole tegemist tavana

väljakujunenud aia kasutusega ning puudutatud isikud ei saa tugineda aia kasutamise tavale,

sest nad on rajanud aeda peenrad ilma teise korteriomanikuga kokku leppimata.

Ringkonnakohtu seisukoha järgi on senine kasutuskord, sh peenarde asukoht, üks argument,

mida kasutuskorra kindlaksmääramisel arvestada, kuid see ei ole ainus ega määrav. Kuna

pooled ei ole jõudnud kokkuleppele aia kasutamise osas, siis ei ole puudutatud isikutele

tekkinud konkreetse maa-ala suhtes suuremat kasutusõigust seetõttu, et nad on rajanud sinna

peenraid või istutanud puid. Puudutatud isikud on maakohtu määruse järgi oma ainukasutusse

saanud ka sellest aiamaa osast, mida nad on taotlenud.

10.5. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega, et maakohus ei ole kaalunud

alternatiivseid variante aiamaa kasutamise osas. Maakohus analüüsis nii puudutatud isikute kui

ka avaldaja taotletud variante korteriomanike ainukasutusse jäävate alade piiritlemiseks.

Maakohus leidis, et avaldaja taotletud variant aia ainukasutusalade piiritlemiseks aia keskelt

ristisuunas on loogilisem ja kõigi korteriomanike huvidega arvestav. Puudutatud isikute välja

pakutud tingimuste kohaselt jääks avaldaja ainukasutusse aia keskmises osas asuv ca 9,5 m

laiune ala, millest tagapool oleks puudutatud isikute ainukasutuses olev ala ja eespool

korteriomanike ühiskasutuses olev ala. Selline aia jaotamine ei oleks ilmselgelt avaldaja

huvides. Aia keskel olevat ala on keerulisem eraldada puudutatud isikute ja ühiskasutusse

jäävast maa-alast ning ei taga võimalust aias privaatselt aega veeta. Puudutatud isikute endi

väidetest nähtub, et tagaaed (mis piirneb XXXX kinnistuga) on aia kõige privaatsem osa,

seetõttu tagab aia jaotamine avaldaja taotletud viisil mõlema korteriomaniku võimaluse

kasutada tagaaia osa privaatsemalt.

Ringkonnakohus leiab, et avaldaja huvisid ei või sedavõrd piirata, et jätta ta ilma tagaaia osalise

kasutamise võimalusest. Tagaaia jätmine üksnes puudutatud isikute ainukasutusse oleks

avaldaja õigusi liigselt kahjustav. Olemasoleva aiamaa asukoht ei kaalu üles teiste kaasomanike

huve.

Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et maakohus arvestas aiamaa

küsimuse lahendamisel üksnes privaatsuse kaalutlust. Maakohus arvestas lisaks sellega, et maja

ümber jäetud ühiskasutusala võimaldab pääseda kõigil omanikel hoonele väljastpoolt ligi ning

mõlema korteriomaniku ainukasutusse jäävale alale jääb viljapuid ja marjapõõsaid. Aiaosade

jaotust maakohtu määruses märgitud viisil õigustab ka asjaolu, et avaldajale kuulub XXXXXX

X kinnistuga piirnev XXXXXX X kinnistu. Maakohtu määratud kasutuskorra puhul piirneb

XXXXXX X kinnistu kolmest küljest, st on sisuliselt ümbritsetud, avaldaja ainukasutusse jääva

maa-alaga. Kinnistu tagaaed on aia keskelt ristisuunas jagatud pooleks, seega jääb avaldaja

ainukasutusse jääva ala sisse mõtteliselt ka XXXXXX X kinnistu. Sellest tulenevalt jääb

puudutatud isikute ainukasutusse suurem pindala XXXXXX X kinnistust ning vastavalt

avaldaja ainukasutusse väiksem osa.

10.6. Puudutatud isikute väitel ei ole maakohus põhjendanud, miks oleks puudutatud isikute

soovitud viisil aiamaa jagamise korral juurdepääsuriba jätmine XXXXXX X kinnistu serva halb

või ei oleks õige. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on määruse põhjendustes üksnes

nentinud fakti, et puudutatud isikute soovitud viisil aiamaa kasutuse jagamise korral oleks

juurdepääsu tagamine vajalik. Maakohus ei ole andnud hinnangut, et juurdepääsu jätmine oleks

halb või ebaõige.

10.7. Iseenesest õige on puudutatud isikute märgitu, et nende veranda uks avaneb ühiskasutusse

jäetud alale, mitte nende ainukasutusse jäävale alale. See asjaolu ei oma aga käesolevas

kohtuasjas nii olulist tähtsust, et tingiks maakohtu määrusega sõlmitud korteriomanike

kokkuleppe tingimuse muutmise.

10.8. Puudutatud isikud märgivad, et maakohus tuvastas vaatlusel, et elamu ühisalaks saab

jääda elamu tagumisest välisseinast kuni esimese õunapuu tüveni nelja meetri laiune ala.

25. novembri 2021. a vaatluse protokolli järgi on kohtunik mõõtnud, et maja seinast esimese

puuni on neli meetrit, protokollis ei ole kirjas, et see vahemaa jääb ühisala piiriks.

Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maja ümber oleva ala jätmine korteriomanike

ühiskasutusse, kuna selle kaudu on võimalik jõuda aia tagumistesse, ainukasutusse jäetud

aiaosadesse. Samuti võimaldab maja ümber jäetud kolme meetri laiune ühiskasutusala pääseda

kõigil omanikel hoonele väljastpoolt ligi.

10.9. Puudutatud isikud on toonud esile, et XXXXXX X kinnistu aiamaa jagamise osas ei ole

maakohus arvestanud 31. jaanuari 1999. a kokkuleppega, mille alusel R. Kroll ja H. Abel andsid

T.T.le nõusoleku XXXXXX X kinnistust moodustada eraldiseisev 75 m² XXXXXX X kinnistu

koos garaažiga. Ringkonnakohus märgib, et käesolevas asjas lahendatava vaidluse esemeks on

XXXXXX X kinnistu kasutamine, mitte XXXXXX X kinnistu kasutamine. Määruskaebuses

väidetest ei selgu, kuidas maakohus oleks pidanud puudutatud isikute poolt viidatud kokkulepet

arvestama ning kuidas see oleks võinud mõjutada asja lahendust.

10.10. Maakohus on määranud parkimiskohtade kasutuse nii, et mõlema korteriomandi

igakordse omaniku kasutuses on võrdne arv parkimiskohti, st kummalgi kaks parkimiskohta.

Puudutatud isikud leiavad, et parkimise korraldamisel tuleb arvestada asjaoluga, et avaldajale

kuulub XXXXXX X kinnistu, kus avaldaja saab oma sõidukeid parkida. Lisaks mahub sellele

kinnistule parkima täiendavalt kaks sõiduautot. Maakohus on määranud avaldajale kaks

parkimiskohta XXXXXX X sissesõiduteel, mis takistavad sõidukiga pääsemist XXXXXX X

elamu tagumisele küljele.

Määruskaebusega taotlevad puudutatud isikud jätta avaldajate kasutusse parkimiskohad, mis

on märgitud määruskaebusele lisatud plaanil 1 tähistega P4 ja P3.

Ringkonnakohtu hinnangul ei anna puudutatud isikute väited alust maakohtu määruse

muutmiseks ka kõnealuses osas. Elamu tänavapoolset sissepääsu (XXXXXX X kinnistu poolt)

kasutavad pooled ühiselt ning maja tagaküljel on sissepääs, mida kasutavad ainult puudutatud

isikud.

Puudutatud isikute väide, et avaldajatele jäetud parkimiskohad takistavad juurdepääsu elamu

tagumisele küljele, ei anna põhjust muuta maakohtu määrust. Suuri esemeid on võimalik

elamusse transportida ka tänavapoolse sissepääsu kaudu. Sellised erandlikud juhud ei anna alust

parkimiskohtade muutmiseks, kuna vajadus maja tagaküljele pääsemiseks ei ole igapäevaselt

vajalik ning selleks võib kasutada teed ümber maja või leppida avaldajaga kokku juurdepääsu

tagamises.

10.11. Ringkonnakohtu hinnangul arvestab kinnistu korrashoiutööde teostamise kohustuse

ajaliselt võrdne jagamine tagada, et mõlemate korteriomandite igakordsed omanikud

panustavad tööde tegemisse võrdselt, mõlemad korteriomanikud saavad teha võrdselt erinevat

laadi ja erineva raskusastmega töid, mida ühiskasutuses olevate kinnistu osade hooldamine

eeldab (lume koristamine, lehtede riisumine, muru niitmine jne).

Korrashoiutööde jagamine ruumiliselt ei too kaasa korteriomanike võrdset töökoormust ning

jätab töökoormuse intensiivuse ja kiireloomulisuse arvestamata, nt sissesõidutee lumest

puhastamine on kiireloomuline töö võrreldes lehtede riisumise või muru niitmisega.

11. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude

jaotust.

Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda.

12. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Avaldaja menetluskulude nimekirjast nähtub, et avaldaja on kandnud määruskaebuse

menetlemisega seonduvaid menetluskulusid esindaja tasuna 864 eurot (sh käibemaks).

Avaldaja lepinguline esindaja on avaldajale osutanud õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (sh

käibemaks). Ajakulu määruskaebusele vastuse koostamise eest on 6 tundi. Puudutatud isikud

ei ole esitanud vastuväiteid avaldaja menetluskuludele.

Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja esindaja ajakulu ja tunnitasumäär põhjendatud,

arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide sisu ja mahtu ning tsiviilasja keerukust. Seega

mõistab ringkonnakohus puudutatud isikult solidaarselt avaldaja kasuks välja 864 eurot.

13. Arvestades, et avaldaja on esitanud TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, tuleb avaldajal

puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda ka viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)