1-10-17113/19 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-17113

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2011. a. Kuressaare Kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-17113 (10250102426) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi S.F süüdistusasi kuriteos KarS § 424 järgi avalikul kohtuistungil 28. veebruaril 2011.a. üldmenetluses

Prokurör

Svetlana Maripuu

Süüdistatav

S.F,

ik. xxx Kaitsja kohtuistungil asenduskaitsjana advokaadi abi Eve Grass

2 Süüdi tunnistada S.F kuritegudes KarS §-de 424 järgi ning mõista karistuseks vangistus kuus (6) kuud.

KarS §-de 74 lg5 ja 65 lg2 alusel pöörata S.F suhtes täitmisele temale 28. juuli

2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 424 järgi mõistetud vangistulik karistus kaks (2) aastat ja suurendades käesoleva kohtuotsusega uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus kuus (6) kuud eelmise 28.07.2010.a. kohtuotsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa kaks (2) aastat vangistust võrra, mõista S.F-ile liitkaristuseks vangistus kaks (2) aastat kuus (6) kuud.

S.F suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata ja temale

mõistetud karistuse vangistus kaks (2) aastat kuus (6) kuud kandmise aja algust hakata

lugema kinnipidamiskohta karistuse kandmisele ilmumise päevast või päevast mil politsei

teostab kinnipidamise ja karistuse kandmisele suunamise. Karistuse kandmisele asumisel tõkend tühistada.

Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud eelarvelistest riigi õigusabi tasu järgmiselt:

- 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti

(s.h käibemaks 20 % s.o. 9.59 EUR-i i) vandeadvokaadile Kersti Põld ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ) S.F osutatud õigusabi eest kohtulikus menetluses;

- 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 s

enti (sh. käibemaks 20% , ehk. 25.57) advokaadile Eve Grass ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120

) S.F osutatud õigusabi eest kohtulikus menetluses (asenduskaitsjana esinemine kohtuistungil 28.02.2011.a., kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine).

Välja mõista S.F’ lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 417 (nelisada

seitseteist) eurot 03 senti ja muu menetluskuluna arvestatud riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu katteks 100 (ükssada) eurot.

Kriminaalmenetluse kulu – sundraha ja kaitsjatasu - tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr 10220034796011 SEB, arveldusarve nr 221023778606 Swedbank,

arveldusarve nr 17001577198 №rdea Bank, arveldusarve nr 333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049696. Maksekorralduse selgitusse lisada: Kuressaare kohtumaja, otsus nr 1-10-17113, menetluskulu – kas sundraha või kaitsjatasu.

Nõuded menetluskulude osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja

saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

3

Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse

tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus tervikuna

menetlusosalistele kättesaadav Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kantseleist 21. märtsist 2011.a. kella 14.00 alates.

Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool

esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare

Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus.

Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.

Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast

kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või

tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise kohustuse kohta tehtud otsustuse võib vaidlustada KrMS 15 peatüki sätete kohaselt.

Kristel Pedassaar kohtunik

S.F süüdistus: S.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 10.12.2010.a kell 11.00

ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata (rikkudes sellega LS § 74’1 lg 1

nõudeid) Saare mk Salme vallas Kuressaare - Sääre mnt 16 – ndal kilomeetril mootorsõidukit

sõiduautot Opel Omega alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani S.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste seisukohad

S.F tunnistas ennast kohtuistungil temale süüks arvatud kuriteo toimepanemises süüdi

täielikult ja kahetses toimepandut. S.F palus temale mõista karistust milline ei oleks seotud reaalse vangistusega. Karistuseks võiks olla rahaline karistus aga võib olla ka üldkasulik töö.

S.F palub arvestada karistuse mõistmisel tema perekondlikku olukorda, tema ülalpeetavate arvukaks alaealist last aga tema ülalpidamisel on ka tema elukaaslase kaks last. Ta on ise tööandjaks 5 inimesele, kes jääksid siis töötuks.

4

Kaitsja leidis, et S.F süüdistus on tõendatud, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud,

karistuseks taotles kaitsja mõista S.F rahalise karistuse jättes eelmise kohtuotsusega

mõistetud karistuse täitmisele pööramata. Kohus võiks kaaluda ka karistuse täitmisel pööramisel mõistatava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, milleks S.F on nõusoleku kohtuistungil andnud. Karistuse mõistmisel tuleks arvestada S.F poolt väljendatud süü puhtsüdamlikku

kahetsust ning tema perekondlikku ja rahalist olukorda. Arvestada tuleks ka kuriteo toimepanemise asjaolusid. Ta juhtis pukseeritavat autot ja autol, mida ta juhtis, ei olnud kiirus suur.

S.F on valmis minema alkoholivastasele ravile ja selleks võimaluse korral astuma ka vastavaid samme.

Prokurör tuginedes uuritud tõenditele leidis, et kuritegu on õigesti kvalifitseeritud, S.F süü selle kuriteo toimepanemises on tõendatud. S.F süüd välistavad asjaolud puuduvad. S.F

karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Tema poolt on toime pandud tahtlik II astme liiklussüütegu. KarS § 424 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni 3

aastase vangistuse. S.F on kriminaalkorras karistatud 8 korda, sh korduvalt so. viiel

korral ka mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest, väärteokorras karistatud 5-l korral.

Inkrimineeritud kuritegu on toime pandud varasema kohtuotsusega vangistuslikust karistuses tingimisi vabastamise katseajal, millest tuleneb, et tema suhtes tehtud kohtuotsused ei ole täitnud

KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärkimõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest. S.F oma järjepideva joobes mootorsõiduki juhtimisega ohtlik ühiskonnale. Prokurör taotleb kohut S.F temale inkrimineeritud kuriteos süüdi mõista ja karistada: KarS § 424 järgi - 1- aastase vangistusega. KarS § 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata S.F suhtes täitmisele temale 28.07.2010.a. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja poolt KarS § 424 mõistetud karistus vangistus 2 aastat ja

suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust vangistus 1 aasta eelmise kohtuotsuse järgi

mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) aasta võrra, mõista liitkaristus vangistus 3 aastat.

Tsiviilhagi ei esitatud. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – kohtuotsuse jõustumisel ära jätta. Välja mõista S.F-ilt sundraha - KrMS § 179 kohaselt on 2. astme kuriteo puhul sundraha suuruseks 1,5 alammäära x 278,02, e. 417,03 € ja muud menetluskulud: õigusabikulu, toimiku paljundamise kulu 29.80 krooni - riigituludesse

Maakohtu seisukoht

Kohus uuris kohtuistungil järgmiseid tõendeid ning leidis, et S.F süü temale esitatud süüdistuses kuriteos KarS § 424 järgi on leidnud tõendamist ja ta kuulub kuriteos KarS § 424 järgi süüdi tunnistamisele. S.F süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist järgmiste kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega:

- Kriminaalmenetluse alustamise teatisega /t.l 1/, millest nähtub, et 10.12.2010.a. alustati kriminaalmenetlust KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo tunnustel, kuna S.F juhtis 10.12.2010.a. kella 11.00 ajal Saare mk Sakme vallas Kuressaare _Sääre mnt 16 –ndal kilomeetril

mootorsõidukit sõiduautot Opel Omega alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis,

alkoholisisaldusega väljahingatavas õhus 0,94 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l; - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli /t.l 2 / ja tõendusliku alkomeetri väljatrükiga /t.l 3 /. Nimetatud dokumentidest nähtub, et 10.12.2010.a. kella 11.21 ajal tõendusliku alkomeetri Drager

Alkotest 7110 kasutamisel S.F joobeastme mõõtmisel oli alkomeetri lugem 0,94 mg/l laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l.. S.F on protokollile oma käega kirjutanud, et ta ei oma pretensioone;

5

- koopiaga

Mõõtemääramatuse arvutuse mõõtemetoodikast MM04-2009 „Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine“ kohta / tl 4-7/;

- sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et S.F kõrvaldati 10.12.2010.a. kella 11.03 ajal sõiduki Opel Omega juhtimiselt, kuna ta oli alkoholijoobes ja temal puudus vastav juhiluba /tl.8/; - tunnistaja ütlustega selles, 10.12.2010.a. kella 11.00 paiku liiklusjärelvalve käigus peatasid nad Kuressaare-Sääre mnt 16-ndal kilomeetril suunaga Kuressaare poole sõiduauto, millel oli puksiiris järel teine sõiduauto Opel Omega. Esimest sõiduautot juhtis juht, kes oli kaine, kuid kellel puudus esitamiseks juhiluba. Pukseeritavat sõiduautot juhtis aga isik, kellega suheldes oli tunda tema suust

alkoholi lõhna ning sõidukis tema kõrval istmel oli poolik avatud 0,5 liitriline viinapudel. Kohapeal indikaatorvahendiga teostatud alkotest näitas joovet ja seetõttu toimetati ta tõendusliku

alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamiseks Kuressaare politseijaoskonda. Juhiluba tal ei olnud esitada. Käitus rahulikult ja vastu ei hakanud;

- Liiklusregistri väljatrükiga sõiduki Opel Omega reg andmete kohta /t.l 11/; - Liiklusregistri väljatrükki S.F juhtimisõiguse puudumise kohta /t.l 12/; - karistusregistri teatisega /tl.17-21/ ja Pärnu Maakohtu 28.07.2010.a. kohtuotsuse koopiaga millest nähtub, et S.F on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh. viiel korral KarS § 424

järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest, uue kuriteo on S.F toimepannud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja otsuse alusel mõistetud kahe aastase vangistuliku karistuse kandmisest tingimisi vabastamise katseajal.

- S.F enda süüd tunnistavate ütlustega kohtuistungil. S.F selgituste kohaselt paluti tal sel päeval tuua ära Salme töökoja juurest naisele kuuluv auto, mis oli seal juba 1,5 aastat

seisnud ja remonti oodanud. Ta arvas, et auto 300 meetri kaugusele koju vedamine ei ole probleem. Enne oli ta käinud ja toonud omale poest viina ning võtnud paar sõõmu. Kui oli teise auto puksiiris sõitnud paarsada meetrit mööda Sõrve-Kuressaare maanteed pidas politsei autod kinni. S.F ütluste kohaselt praegu tal juhtimisõigust ei ole. Viina võttis ta külmarohuna kuna õues oli külm ja automootor ei töötanud. Auto rool töötas aga mootor ja aku olid rivist väljas. Ta kahetseb toimepandut ja tal on plaanis alustada alkoholismi vastast ravi kuigi ta ennast alkoholi liigtarvitajaks ei pea. Kui ta peaks kinni pandama, siis jääb ta perekonnast ilma. Kõige väiksem laps on 2 aastane. Maksta tuleb ka korteri ostuks võetud laen mis elukaaslasele üksi tasumiseks on liiga raske. Alates 01. juulist 2009.a. nähakse KarS § 424 järgi ette vastutust mootorsõiduki juhtimise eest. Liiklusseaduse § 20 lg 3 1 kohaselt loetakse juht joobeseisundis olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. 01.07.2009.a. jõustunud Liiklusseaduse redaktsiooni kohaselt määratletakse joobeseisundit kui alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalises või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides (LS § 20 lg3). Vastavalt LS § 20 lg31 p2 kohaselt

loetakse juht alkoholijoobes olevaks ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,50

milligrammi alkoholi või ka siis, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 0,25 milligrammi

alkoholi ning väliselt on tajutavad tugevasti häiritud või muutunud kehalised või psüühilised

funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline juhtima sõidukit liikluses

nõutava kindlusega. S.F väljahingatavas õhus oli peale seda kui ta oli 10.12.2010.a. politsei poolt auto juhtimiselt kinnipeetud tõendusliku alkomeetri näidu järgi alkoholi 0,94 mg/l,

laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,85 mg/l. S.F on mõõtmistulemusega nõustunud ja ka ise tunnistanud, et tarvitas enne juhirooli asumist poest ostetud valget viina. Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohaselt on juht isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi.

Liikluseeskirja § 2 lg 14 kohaselt mõistetakse juhi all vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4

6 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel kariloomi.

Liiklusalast valdkonda reguleerivatest seadustest ja RK lahenditest tulenevalt loetakse sõiduki

juhtimist alustatuks üldjuhul juba alates süütevõtme keeramisest süütelukus ja automootori

käivitamisest, mõningatel juhtudel ka seisva mootoriga sõiduki juhtimine. Juhtimise mõiste on tuletav LE § 2 lõikest 14, mis defineerib juhti kui isikut, kes juhib sõidukit, ratsa või veolooma

kulgemise suunamisel. Seega juhtimiseks tuleb lugeda igasugune juhi tegevus sõiduki kulgemise

suunamisel, samuti sõidu alustamine, so. juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Seega on uuritud tõenditega kindlaks tehtud, et S.F, juhtis 10.12.2010.a mootorsõidukit alkoholi

joobes. Mõõtmiste tulemusena määrati S.F väljahingatavas õhus sisalduva alkoholikogus mis ületab LS § 20 lg31 märgitud alkoholikogust. Seega on leidnud tuvastamist, et S.F tegevus vastab temale süüks arvatud kuriteo koosseisu objektiivsete ja subjektiivsetel tunnustele. S.F tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi kvalifitseeritavas kuriteos tema , tegevus on õigusvastane, tema süüd välistavaid asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmine

Karistuse mõistmisel S.F-ile lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on

isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud S.F süü KarS § 424 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. S.F on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. S.F poolt on toimepandud II astme liikluskuritegu. KarS §

424 järgi kvalifitseeritav kuritegu on liiklussüütegu, mille õigushüve on paljude inimeste elu ja

tervis. Riigikohus on korduvalt juhtinud tähelepanu üldteada olevale asjaolule, et joobeseisundi

puhul halveneb isiku võime hoida mootorsõidukit oma kontrolli all, mistõttu suureneb

liiklusõnnetuste oht. Seega ohustab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine kaasliiklejate elu, tervist ja vara. Mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis kujutab endast alati ohtu liikluses osalejate turvalisusele, isegi siis, kui sellega ei põhjustatud raskeid tagajärgi. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on väljendanud arusaama, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis

kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted

riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi

poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega (RKKKo 3-1-1-26-

03). Ka see täiendav argument annab alust kohtule mõista S.F-ile reaalne vangistuslik karistus. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab S.F

karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust, vastutust raskendavad asjaolud

puuduvad. Nagu juba eelpool märgitud on S.F varem 8 korral kriminaalkorras karistatud isik, neist viiel korral joobes mootorsõiduki juhtimise eest, uue samaliigilise kuriteo on

ta toime pannud Pärnu Maakohtu 28.07.2010.a. kohtuotsusega KarS § 424 järgi mõistetud karistuse vangistus kaks (2) aastat kandmisest tingimisi vabastamise katseajal. Uue kuriteo pani

S.F seega toime vähem kui viie kuu möödumisel pärast eelmist kohtuotsust

kriminaalhooldusel olles. Eeltoodust nähtub, et kaheksal korral kohtu poolt S.F-ile

mõistetud kriminaalkaristused, sh. ka rahaline karistus ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt

käituma. Ta on istunud autorooli uuesti joobeseisundis ega ole vaatamata eelmistele karistustele tajunud ohtu, mida joobes juht võib põhjustada nii endale kui kõigile kaasliiklejatele. S.F pole hoolinud ka sellest, et juhtimisõigus on temalt kohtuotsusega korduvalt ära võetud. Kohus on veendunud, et S.F ei ole võimalik uute analoogsete kuritegude eest karistada enam rahalise karistusega. Kohus leiab, et S.F mõjutamiseks edaspidi hoiduma üha uute

samaliigiliste süütegude toimepanemisest, aga ka õiguskorra kaitsmise huvides on põhjendatud tema karistamine reaalse vangistusega. Jätkuvalt uute õigusrikkumiste toimepanemine näitab tema ükskõikset suhtumist mõistetud karistustesse ning annab aluse järeldada, et selline kergemaliigiline

7

karistus nagu rahaline karistus ei täida karistuse eesmärke ja on end ammendanud. Kuna liitkaristusena on kohus mõistnud S.F-ile vangistuliku karistuse üle kahe (2) aasta, siis KarS

§ 69 lg1 alusel on välistatud KarS § 74 lg5 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramisel liitkaristuse moodustamisel sellise karistuse asendamine üldkasuliku tööga.

Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg1 ja 179 lg 1 p 2 tuleb S.F-ilt riigituludesse välja mõista sundraha teise astme

kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 417,03 eurot (1,5x 278,02).

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja 180 kohaselt kuulub süüdistatavalt välja mõistmisele menetluskuluna ka määratud kaitsjale makstud tasu nii eeluurimisel kui osalemise eest kohtuistungil.

Süüdistatavale määratud kaitsjad on kohtule esitanud kirjalikud taotlused kaitsjatasu arvestamiseks koos käibemaksuga järgmiselt:

- 57 (viiskümmend seitse) eurot 53 senti (s.h käibemaks 20 % s.o. 9.59 EUR-i i) vandeadvokaadile Kersti Põld ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ) S.F osutatud õigusabi eest /tl.59-60/; - 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot 41 senti (sh. käibemaks 20% , ehk. 25.57) advokaadile Eve Grass ( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ) S.F

osutatud õigusabi eest kohtulikus menetluses (asenduskaitsjana esinemine kohtuistungil 28.02.2011.a., kohtulikuks menetluseks ettevalmistumine) /tl.63-64/.

Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi

osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ punktile 18 kriminaalasja kohtuliku

lihtmenetluse istungil osalemise eest on tasu 250 krooni ehk 15.98 eurot iga poole tunni kohta. Korra punkt 2 sätestab, et kui riigi õigusabi osutav advokaat osutab õigusteenust advokaadibüroo

kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub riigi õigusabi tasule käibemaks. Eeltoodust tulenevalt peab kohus kaitsjate poolt taotletud tasu suurust põhjendatuks.

KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav S.F on füüsilisest isikust ettevõtja

kelle päevasissetuleku suurus 2009.a. MTA andmete põhjal oli 26 krooni /tl27/. S.F

ülalpidamisel on kaks alaealist last, temal on muid rahalisi kohustusi. Seega arvestades

süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale

üle jõu.

S.F-ilt on juba kohtuotsusega väljamõistetud menetluskuluna riigituludesse sundraha 417.03 eurot. Kriminaalmenetluses peab isikule kaitsja olema määratud. S.F on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et S.F

võib vabastada osaliselt arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse jättes vabastatud osas arvestatud tasu riigi kanda.

Kristel Pedassaar Kohtunik

Märkus: 1 23.mail 2011 Tallinna Ringkonna kohus otsustas : Jätta Pärnu Maakohtu 09.

8 märtsi 2011 aasta otsus kriminaalasja nr 1-10-17113 S.F süüdistusasjas muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata

2 Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 04.08.2011 määrusega, millega jäeti kassatsiooni menetlusse võtmata.