1-10-13741/60 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-10-13741

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2011, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-13741 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 4. novembri 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.E määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.E määruskaebus rahuldamata.

Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada

määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud

Tartu Maakohtu 08.02.2011 kohtuotsusega mõisteti L.E süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9, § 122, § 120 ning § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 11 kuud vangistust.

Ühtlasi mõisteti L.E-lt riigituludesse välja menetluskulud. Kohtuotsus jõustus 04.05.2011.

21.10.2011 saabus maakohtusse L.E 19.10.2011 avaldus täiteasjas nr 193/2011/583

täitmise peatamiseks üheks aastaks. L.E põhjendab oma taotlust sellega, et vangistuses ei õnnestu tal sotsiaalprogrammides osalemise vajaduse tõttu tööle asuda.

Tartu Maakohtu 04.11.2011 määrusega jäeti L.E avaldus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohus leidis, et L.E suhtes täiteasjas nr 193/2011/583 täitmise läbiviimine ei ole ebaõiglane ning sissenõudja Eesti Vabariigi huvides on täitemenetluse jätkamine.

Maakohus lähtus seejuures asjaolust, et L.E ei kasuta vangistuses viibimist

sihtotstarbeliselt, kuna kasutas sotsiaalprogrammis osalemise ajal kaaskinnipeetava suhtes

2

vägivalda. Käesoleval ajal on tema suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid.

Maakohus lisas, et vangla kinnitusel võimaldatakse L.E ka sotsiaalprogrammides osalemise ajal XXXX osaleda ning XXXX osalemiseks mingeid takistusi ei ole. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et põhjendatud aluseid täitmise peatamiseks ja L.E taotluse rahuldamiseks ei ole.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu L.E, kes palub maakohtu määruse tühistada ja tema avaldus rahuldada. L.E märgib, et hetkeseisuga on töötamine tema jaoks välistatud. Alates 31.10.2011

kohaldatakse tema suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid ning ta on paigutatud kinnisesse

kambrisse koos vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramisega. Täiendava

ohjeldusmeetmena kasutatakse tema suhtes käeraudu. Eeltoodut arvestades on osalemine

sotsiaalprogrammides ja samuti ka töötamine välistatud kuni lisameetmete äralangemiseni. Ilma töötamiseta ei ole L.E aga võimalik oma võlgu tasuda. L.E lisab, et

kui süüdimõistetu käib koolis või osaleb sotsiaalprogrammides, siis tal ei võimaldata majapidamistöid teha. Ka L.E-le ei ole vastavat ettepanekut seni tehtud. L.E

palub täitemenetluse peatada kuueks kuuks kuni tema vabanemiseni 29.05.2012. Pärast vabanemist lubab ta koheselt tööle asuda ja võlgnevused tasuda. Tema sissetulekud vanglas ei võimalda tal nõudeid täita.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. Samas on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määruse põhjendusi tuleb muuta.

L.E esitas maakohtule taotluse täitmise pikendamiseks ühe aasta võrra. Maakohus, tuginedes KrMS §-le 432 ja ™S §-le 45 jättis L.E taotluse täitmise pikendamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise otsustusega lõppjäreldustes, kuid leiab, et maakohus ei saanud tugineda sealjuures ainuüksi ™S §-le 45 ning seda järgnevatel põhjustel.

Maakohtunik on eelnimetatud otsustust tehes tegutsenud täitmiskohtunikuna. KrMS § 22 kohaselt on täitmiskohtunik maakohtu kohtunik, kes täidab KrMS-iga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt. Samas ei tulene KrMS-ist täitmiskohtunikule pädevust hinnata täitemenetluse kui terviku peatamise, pikendamise või ajatamise võimalusi. Küll on täitmiskohtunikul pädevus lahendada kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise taotlusi vastavalt KrMS §-le 423 ja §-le 424. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks L.E taotluse sisust nähtuvalt täitmiskohtunikul lähtuda KrMS §-st 423 ja §-st 424,

mitte asuda seda hindama ™S § 45 alusel, kuivõrd täitmiskohtuniku pädevus tuleneb ainuüksi KrMS-is sätestatust.

Kuigi maakohus on lähtunud määruses ™S §-st 45, ei ole see ringkonnakohtu hinnangul

lõppjäreldustes kaasa toonud ebaseaduslikku või põhjendamatut kohtulahendit, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks muuta maakohtu määruse põhjendusi.

KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta.

3 KrMS § 424 kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral süüdimõistetu taotlusel määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

Ringkonnakohtu hinnangul võib käesoleval juhul L.E taotlust käsitada temalt

väljamõistetud kriminaalmenetluskulude tasumise tähtaja pikendamise taotlusena KrMS

§ 424 järgi, kuivõrd L.E taotluse kohaselt soovib ta menetluskulude tasumist alustada ajal, kui ta vangistusest vabaneb.

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et L.E puhul ei esine selliseid

mõjuvaid põhjuseid, mis tingiksid menetluskulude tasumise pikendamise. L.E on

oma taotlust põhjendanud sellega, et ta viibib vanglas ega oma sissetulekut. Seejuures on

alusetu L.E väide, mille kohaselt ei võimaldata sotsiaalprogrammides osalevatel

kinnipeetavatel vangla tööhõives osaleda. Nii on Tartu Vangla oma vastuses maakohtu

järelepärimisele kinnitanud, et sotsiaalprogrammide läbimine ei ole XXXX osalemisel takistuseks. Antud juhul on L.E ise oma käitumisega vangistuses loonud olukorra, kus tema suhtes kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis ei võimalda tal käesoleval

ajal töötada. Ringkonnakohus on seisukohal, et üksnes vanglas viibimine ja sissetuleku puudumine ei saa kaasa tuua täitmise pikendamist KrMS § 424 alusel. Vastasel juhul oleks

alus täitmise pikendamise kohaldamiseks olemas kõigi reaalse vangistusega karistatud süüdimõistetute puhul, kes vangistuses ei tööta. See oleks aga ilmselgelt põhjendamatu. Muid põhjuseid täitmise pikendamiseks L.E oma taotluses esitanud ei ole.

Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus